1986-10-10-01 |
Previous | 1 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
;, s \ • \
THIS FAFER WAS; MAILED •
THURSDAY, OCTOBER 9,1986
11 Ä s T Ä I E A IGAL-KOLMAPÄEVAL
JA REEDEL
D&Q3I
il 1986 — Friday, October 10,1986 Oksikirambri hind 70 ceafi
I loeng
ava-tanuga
ja iili-
Eesti Majas E^^
raames umbes teiim-ajaseloen^^ suurelt osalt (väikeste koon-sim
ära toome/ Professor Parm ing alustas oma loengut eesti intelligentsi
defineerimisega^ Ta defineeris intelligentsi mitte
, y « i u « nimisõnana, mis inglise keeli umbes sõnale „intellectuals". vas-arvas
tä igaühte ise mõist vat, Alljpool professor Parmingu, Eesti Öp-
9. mL^ . i . x v - j L . « . . a * t . M V f l « . i a s , ^ ^ • • •
Professor Parming väitis, et metatud ,,keskajaF' — ei olnud ni kaudu truu ristiusu Jumalale,,
tänapäeval seob väliseestlasi roh- rahvusriigid, vaid feodaalsed or- Kuid mõningate eranditega tugi-kem
nende päritolule rajatud ganisatsioonid^ kus tihti muulas- riesid sellised riigid siiski tihti
rahvustunne kui mingi riik või test kõrgaadel oli riigitruu keis- ühele pearahvusele — nagu
maa, isegi keel. Ta mainis ka riie, usutruu Roonia paavstile ja Prantsusmaal, Ungaris, Bulgaa-professör
Randi ,;globaalse eest- muidugi kirikliku organisatsioo- riäs, Poolas. Kuid kui rahvas en-luse''
mõistet ja ütles, et ühte- . . das legitiimsust otsitakse ja lo-kuuluvusele
aitavad muidugi - - jaalsus ei ole mitte ainult juma-kaasa
ühised kirik^^ ja muud ^ ^ ^ ^ lale või keisrile, siis tekivad rah-organisatsioonid
ning'erigrupid. ' ' . vusriigid^ ütles prof. Parming.
Kuid pikkamööda sulavad need
paljud grupid teistega ühte ja
mustuvad seega olematuks. Rah-
. vuslseteadviiis Võib nõrgeimeda ja
paiguti hoopis kaduda.
Professor Parming ütles, et
me peame vahet tegema rahvaste
ja rahvuste vahel. Ta defineeris
rahvast kui samalaadset kultuuri
omavat, samasse piirkonda
kuuluvat ja sama keelt rääkivat
inimgruppi. Kuid rahvad, kes on
teistest täiesti isoleeritud, ei pea
end rahvuseks vaid ainult „ini-mesteks".
Ta tõi näitena hiljuti
Filipiini dzhunglites avastatud,
alles kiviaegsel tasemel elavat
hõimu, kd teiste inimestega
ipingeid kokkupuuteid ei olnud
ja kes seepärast oma„rahvasr' , ^ ^ ^ H S Ä ^ ^ B Tth*kk§ii + i B B u 5 ü i f ii
ainsateks inimesteks maailmas tsneillll TippUjil|©
IS
Alates 18. sajandist toimus
Euroopas kolm suurt muudatust,
kinnitas esineja^ Esiteks hakkasid
valgustusaja mõtted' liifcuma,
baseerudes ühepiguslusele ja
vendlusele. Teiseks hakkasid põl-lumajandusriigid
muutuma töös-tusriikideks
ja tekkisid uued
ühiskonnakihid — vabrikutööli-sed
ja töösturid. Kolmandaks,
Napoleoni ajastu lõpuks olid Euroopas
hävinenud väiksemad riigid
ja võim jäi seal mitme suure
impeeriumi kätte — kus aga ei
valitseiiud enam nii palju
' k u i : ; k e i s e r . - ; ' : '
Riigid kaugemas minevikus
)as pidamas.
5V
-instituut tima uut
, 3, oktoobril ,9
17.
mida meile näidati, kimisie (roiiching) ja muud selli^
mitmes stiilis — alates jalu- sed möenäitusele omased töötle-tainisüliköndadest
(daywear
ja Däevakleitidest kuni õft- moes skulpluurisaraase efekti
See viimane töötlusviis ön j^^^^*''^^^'^*^''*'^^
tukleitide ja pruutkleitideni, saavutamiseks^
Need I olid üldiselt hüvitava ja õ
mõnikord kaunis keeruka disai- sel. Mõned õhtukleitidest olid
niga ja hästi õmmeldud. Moe^ tõepoolest „show stoppers*V see
näitus tei välja terve sarja mor- tahendab, need olid üllatava de- ;;
lemoedisaini-õpiilašte poolt val^^t^
mistatud rõivaid, näidates inende kujutusvõimet. Eriti paistis silma !;
võimeid jäktekujiitust. ^^^^^^^^^^^^^^ p^^
^ 'tK4-^^^ J ji- bi-küjuline-:::tanu;::või; :^
vMitmed disamjd nait^^^
p a n s ^ ^
taile. Rohkolr^^m^
tamisel mitmel erivüsü.^
arvatud voldistamine (draping).
kasutatakse I TORONTO EESTI SKAUDISÕPRÄDE SELTSI SÜGISPIDÜ ;:
aeg ja pääsmed Biieddivaks piduks!
Vfetro Toronto piirkonnas te*»
gutseva North York Aquatic
€lub't ujumistreeiiri Jim Fowlie
teatel on Hispaanias toimunud
i hiljiBtistei maailmayõistilustel ära
I hüpanud ja leidnud tee Kana^
1 dasse üks tshehhi tippujuja, ühi»
I nedes ülalnimetatud ujumisklui-
1 biga.
I Ärahüppajaks ori Marcel Ge-i
ry, üks maailma parimaid libli-
1 kastiilis ujujaid. Ta põgenemisel
I oli vahendajaks V. Cerny, kes
I neSjia aasta eest ise Fowlie kaas"
I abil Tshehhoslovakkia ujumistii"
Tl mist ära hüppas. Cerny on nüüd
juba Kanada kodanik ja ta esin»
das Kanadat Briti Rahvasteühin»
gu (Gomnionwealtfci
Games) Shotimaal.
Gery on ka v ä ^ tugev vaba
äeval, 25. oktoobril 1986 algusega kel! 7.30 ÕhtuS
iEeskavalises osas esinevad Valve Tali |a Olaf Kopyillem
Tantsuks mängib Aruvald & Nieländer duo
EBNELAUD >: * LOTJSRII ; BAAR
Laudade ettetellimine (10 inimest ümmarguses lauas) ja
pääsmete eelmüük Bruno Liridre — 421 -5541
. Pääsme hind $10.00
\\ ujumises. MM-võisUustei tuli ta
; 1 200 m distantsil liUikaujumises
;; neljandaks. Vabaujumises on ta
^ saanud paremaid tulemusi kui
samal alal võistlevad tippkana°
dalased. Kui vajalike formaal»
; I šuste läbiviimine läheb takistusil
teta, võib ehk Gery esindada Ka«
*; nadat juba järgmisel $uvel Aust»
\\ raalias toimuvail Pan-Pacifie
Mängudel ja kodahikustaatuse
õigeaegsel kättesaamisel ehk ka
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 10, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-10-10 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e861010 |
Description
| Title | 1986-10-10-01 |
| OCR text | ;, s \ • \ THIS FAFER WAS; MAILED • THURSDAY, OCTOBER 9,1986 11 Ä s T Ä I E A IGAL-KOLMAPÄEVAL JA REEDEL D&Q3I il 1986 — Friday, October 10,1986 Oksikirambri hind 70 ceafi I loeng ava-tanuga ja iili- Eesti Majas E^^ raames umbes teiim-ajaseloen^^ suurelt osalt (väikeste koon-sim ära toome/ Professor Parm ing alustas oma loengut eesti intelligentsi defineerimisega^ Ta defineeris intelligentsi mitte , y « i u « nimisõnana, mis inglise keeli umbes sõnale „intellectuals". vas-arvas tä igaühte ise mõist vat, Alljpool professor Parmingu, Eesti Öp- 9. mL^ . i . x v - j L . « . . a * t . M V f l « . i a s , ^ ^ • • • Professor Parming väitis, et metatud ,,keskajaF' — ei olnud ni kaudu truu ristiusu Jumalale,, tänapäeval seob väliseestlasi roh- rahvusriigid, vaid feodaalsed or- Kuid mõningate eranditega tugi-kem nende päritolule rajatud ganisatsioonid^ kus tihti muulas- riesid sellised riigid siiski tihti rahvustunne kui mingi riik või test kõrgaadel oli riigitruu keis- ühele pearahvusele — nagu maa, isegi keel. Ta mainis ka riie, usutruu Roonia paavstile ja Prantsusmaal, Ungaris, Bulgaa-professör Randi ,;globaalse eest- muidugi kirikliku organisatsioo- riäs, Poolas. Kuid kui rahvas en-luse'' mõistet ja ütles, et ühte- . . das legitiimsust otsitakse ja lo-kuuluvusele aitavad muidugi - - jaalsus ei ole mitte ainult juma-kaasa ühised kirik^^ ja muud ^ ^ ^ ^ lale või keisrile, siis tekivad rah-organisatsioonid ning'erigrupid. ' ' . vusriigid^ ütles prof. Parming. Kuid pikkamööda sulavad need paljud grupid teistega ühte ja mustuvad seega olematuks. Rah- . vuslseteadviiis Võib nõrgeimeda ja paiguti hoopis kaduda. Professor Parming ütles, et me peame vahet tegema rahvaste ja rahvuste vahel. Ta defineeris rahvast kui samalaadset kultuuri omavat, samasse piirkonda kuuluvat ja sama keelt rääkivat inimgruppi. Kuid rahvad, kes on teistest täiesti isoleeritud, ei pea end rahvuseks vaid ainult „ini-mesteks". Ta tõi näitena hiljuti Filipiini dzhunglites avastatud, alles kiviaegsel tasemel elavat hõimu, kd teiste inimestega ipingeid kokkupuuteid ei olnud ja kes seepärast oma„rahvasr' , ^ ^ ^ H S Ä ^ ^ B Tth*kk§ii + i B B u 5 ü i f ii ainsateks inimesteks maailmas tsneillll TippUjil|© IS Alates 18. sajandist toimus Euroopas kolm suurt muudatust, kinnitas esineja^ Esiteks hakkasid valgustusaja mõtted' liifcuma, baseerudes ühepiguslusele ja vendlusele. Teiseks hakkasid põl-lumajandusriigid muutuma töös-tusriikideks ja tekkisid uued ühiskonnakihid — vabrikutööli-sed ja töösturid. Kolmandaks, Napoleoni ajastu lõpuks olid Euroopas hävinenud väiksemad riigid ja võim jäi seal mitme suure impeeriumi kätte — kus aga ei valitseiiud enam nii palju ' k u i : ; k e i s e r . - ; ' : ' Riigid kaugemas minevikus )as pidamas. 5V -instituut tima uut , 3, oktoobril ,9 17. mida meile näidati, kimisie (roiiching) ja muud selli^ mitmes stiilis — alates jalu- sed möenäitusele omased töötle-tainisüliköndadest (daywear ja Däevakleitidest kuni õft- moes skulpluurisaraase efekti See viimane töötlusviis ön j^^^^*''^^^'^*^''*'^^ tukleitide ja pruutkleitideni, saavutamiseks^ Need I olid üldiselt hüvitava ja õ mõnikord kaunis keeruka disai- sel. Mõned õhtukleitidest olid niga ja hästi õmmeldud. Moe^ tõepoolest „show stoppers*V see näitus tei välja terve sarja mor- tahendab, need olid üllatava de- ;; lemoedisaini-õpiilašte poolt val^^t^ mistatud rõivaid, näidates inende kujutusvõimet. Eriti paistis silma !; võimeid jäktekujiitust. ^^^^^^^^^^^^^^ p^^ ^ 'tK4-^^^ J ji- bi-küjuline-:::tanu;::või; :^ vMitmed disamjd nait^^^ p a n s ^ ^ taile. Rohkolr^^m^ tamisel mitmel erivüsü.^ arvatud voldistamine (draping). kasutatakse I TORONTO EESTI SKAUDISÕPRÄDE SELTSI SÜGISPIDÜ ;: aeg ja pääsmed Biieddivaks piduks! Vfetro Toronto piirkonnas te*» gutseva North York Aquatic €lub't ujumistreeiiri Jim Fowlie teatel on Hispaanias toimunud i hiljiBtistei maailmayõistilustel ära I hüpanud ja leidnud tee Kana^ 1 dasse üks tshehhi tippujuja, ühi» I nedes ülalnimetatud ujumisklui- 1 biga. I Ärahüppajaks ori Marcel Ge-i ry, üks maailma parimaid libli- 1 kastiilis ujujaid. Ta põgenemisel I oli vahendajaks V. Cerny, kes I neSjia aasta eest ise Fowlie kaas" I abil Tshehhoslovakkia ujumistii" Tl mist ära hüppas. Cerny on nüüd juba Kanada kodanik ja ta esin» das Kanadat Briti Rahvasteühin» gu (Gomnionwealtfci Games) Shotimaal. Gery on ka v ä ^ tugev vaba äeval, 25. oktoobril 1986 algusega kel! 7.30 ÕhtuS iEeskavalises osas esinevad Valve Tali |a Olaf Kopyillem Tantsuks mängib Aruvald & Nieländer duo EBNELAUD >: * LOTJSRII ; BAAR Laudade ettetellimine (10 inimest ümmarguses lauas) ja pääsmete eelmüük Bruno Liridre — 421 -5541 . Pääsme hind $10.00 \\ ujumises. MM-võisUustei tuli ta ; 1 200 m distantsil liUikaujumises ;; neljandaks. Vabaujumises on ta ^ saanud paremaid tulemusi kui samal alal võistlevad tippkana° dalased. Kui vajalike formaal» ; I šuste läbiviimine läheb takistusil teta, võib ehk Gery esindada Ka« *; nadat juba järgmisel $uvel Aust» \\ raalias toimuvail Pan-Pacifie Mängudel ja kodahikustaatuse õigeaegsel kättesaamisel ehk ka |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-10-10-01
