1984-02-28-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
registratioii nnmbeir T D J A EMUB IGAL TEISIPÄEVAL
JANEUAPÄEVAL
mizE
Nr. 16 (3033) XXXIH aastakäik Teisipäeval, 28. veelHiiaril 1984 — Tuesday, Febniaiy 28, 1984 Üksiknumbri hind 70 cent!
kes vä^s kriitikale omnapool"
selt^ Öeldes et valitsus teab väga
liästi miUine olukord.
gC^kkyscsdmisi pcarlamendillilciiiet^gci » KoBisylite futvüstalüii
senatis ja alamkojas — Nõupidamised Välisministeeriymis
Tänavune Balti õhtu Ottawa Parlamendimäel kujunes arvukgsma osavõtjaskomiaga eelmistel, eriti
eestlaste osas, kuna korraldajad olid eestlased ja teiiseks, et seekord võtsid Ädmusest osa Vsmcoweii
eestlased, millega see sündmus ulatus nüM ka Läänerannikule.
Juba teisipäeval/ 22; veebruaril Kell 2 p.l. oli alamkojas Balti kaitseminister I., Blais,
saabusid Ottawasse Vancouverj konsulite tutvustamine. M. Wilson
esindajad. Samuti E. V. aupeakon- oli esitamise põhjalikult ette val-sul
I. Heinsoo abikaasaga jt. Sünd- mistanud, saades välisministrilt
mus pidi algama varem, kell 2 p.l. MacEaöhenilt nõusoleku. Konsulid
OÜ'ettenähtud konsulite tutvusta- olid seekord delegatsioonide loo- Ettekannete osas esitasid lätla-mme
senatis. Sedkord tegi senati zhis. Esitas Wüson, toetas Levit- sed klaverimuusikat. Eestlastel esi-spiiker
omdt poolt teatavaks, et cky. Räägiti Balti Õhtust ja neist nes pianist Armas Maiste kahe
kolm balti konsulit võtavad kula- riikidest. dzhäss-stiilis palaga. Leedulastel
iistena osa senati istungist. 1O„KC «^o^co/>i;a+
• ^ Spiiker ütles, et Balti IkonsuHd ^^"^^^ meessohst.
on pariamendihoones, tõusti Ijõppgõna ütles EKN esimees X.
püsti J3 kogu pariament andis Xefvat
aplausi, nende hulgas peaminister
P.E. Trudeau, ICa sellele slündmusele järgnes
JCell 6 õhtul algas Parlamendi J ^elistuniine, kus arutleti
. ^ . . mitmeid küsimusi vähemametlilcus
Wilsom senaator Paul Yuzyk, hallis Balti õhtu kokteiltunniga ja vestluslaadis.
parlamendiliikmed R.Hunting-^ , ^
ton, Sindäir Stevens, H. Her- laliste hulgas olid kaitseminister Neljapäev oli Vancouveri eest- ESTO-84 kunstinäituse zhürii ja näituse komitee tegemas valikut. Pildil eesreas vasakult dr. Olga ISe^
bertj K. Robinson ja välisminis- J. Blair, veteranide minister W. laste päev. Nad andsid National remdsen, j^es Thorntom, Koidus Vasila, seisavad Maret Razins ja L!a Holmberg. Pudilt puudub zhürü
teeiinmfet Ida-OEur^^
last B. Mawhinney ja Mi ^ Collonettey pöllundusminister Voõbüse ajalooraamatust, millest ^ • : , ' . v\ /.^ ^
eesüasistt Heinsoo; W ä te
k LLeivat, samuti leedulaste ja ^ ' ^JW^^f^A^^^^ &gu Bdü C » ^ ^
lätlaste esindusei Kokkusaamisel P^^^ Ja^atoride nwg tupsmr ccweri esmdajadUmiap^, sp yar-katsuti
selgitada eria balti konsuli- f f * ? ^ ^ ' . ^ f v ; ^ ? ^ a a Ö K vingu, .imsoff foderaal|«l.itaiselt
te kflsimuS lahendamise v ö i m a l u - ^ ^ ^ V ™ ^^
Ku abi J. Rause koos saatkonna
Samal õhtul anti balti konsulite
auks Parlamendi restoranis õhtusöök
kaasesimehe M., Wilsoni
õhtusöögist võtsid osa peale
Foto: Vaba Eestlane
Sl. luba BalM õhtul;tutvustati^^^ö^^^^^^
p l a s ä püsti tõusta, nimettati
nende lõhede annetamist
Yabadiisiüdii ja
ti Seltsi pooSi Kava algas „Estonia orkestri
kants'^
sekretäri abi R. Maximiga, Saksa
Samal õhtul keU 8 oli E.V.^^^a^^^ dr. Schmitz ja tel-peakonsul
I. Heinsoo ja E K ^ si- *
iie vastuvõtt Ottawa ohvitseride ^ -ri r «^oc v u
kasiinos; litsutud külalised V^^^^^ TR ^ - ^:>-Konaiiiie
K. Robinson, Hunting^^ Vancouveri esindajad äratasid hu-^
Flis ja senaator P. Yuzyk: :: r^T^^^^Sn^,^^^ vi, kuna sellega näidati, et e^tla. Ä P. Veebeli helindi on or-
•^Seal^anti^R. Huntrngtonü^^ae^^^^^^^^^
, nadahumn.
Laualipud kingiti 1. FlisU®, poo- ^QQ^ abikaasaga, Kängšepad,
la paritohiga pariamenditrans- Saarniidud, Pahiojäd; jt: Ottawast
portministeeriumi sekretärile p sealse Eesti Seltsi abiesimees. Ene
Canadian Councii of Gaptive jQ^.siiiwcbuk, v: Ruus ja E. i
: Europe Nations esime&ele N. p^^ |
$kn7ai#ii<>fiiala kUlU 40 S
@sav5t|at Eestr VabäM aktusel
Pühapäevane Eesti Vabariigi 66. aastapäeva aktus Toronto iilikooli aulas tõi kokku umbes samasraiiii-ire
osavõt^a^koiaä kiü o^
Palvuse pidas õp. T. Nõmmik. Ta lipu 100. aastapäeval? Ootamfe loo-tänas
Jumalat, ^ tiise tähte meie kodumaa k )hale.
. Aeg on mitmeti samane. Sis oli
et 66. aastat tagasi leidus eesü ^^j^gg^^j^jg^-^^t, nüüd samuÄ Ees-poegi
ja tütreid, kel oli julgust Ja iseseisvuse võimalus oli vaid ük-kuulutasid
välja Eesti iseseisvM- gjj^^j^g^g^yg^^ V
rahvale vabadust.
Sweituchale,
kes töötab praegu välisniinisteeriu-mis,
kus ta koostab raporte olukorra
k^lhta Ida-Euroopks, mi^a
vseal vägä:hinnätaks&
^ M tutvustas r külalisi EiCN
abiesimees W. Pentš, atipeakonsul
L; Hemsoo andis üle tunnustused.
Pakuti kohvi ja
aastapäeva '
VancOuverist öl; toodud hästi- ' =
garneeritud lõhe, mis Isobis suu- 5
irepäraselt kaua taryitiföel olnud i
leedu pulmakoogi asemele, mis =
HänavM puudub 1
teatades maailmale, et Eesti riik
on riikide, rahvas rahvaste peres.
Täna palume-oma kodumaa ja rah-ll|
va eest, meie maa vabaduse eest.
1 Organist L. Avesson esitas orelil
I M.- Lüdigi „Fuuga C-moU" ja E.
E Arro „Eesti rahvävüsid nr. 2 ja
Nüüd on meil elavalt teadvuses
iseseisvuse aeg oma tegevusega.
Seda pole suutnud lämmatada 40
okupatsiooniaastat. Nüüd on neid
riUte, kes meid tunnevad ega ei
tunnusta kommunistlikku okupatsiooni.
mk yäljsminister George Pi Shultz saatis Eesti
riigi 66. aastapäeva puhinB knpa Eesti Vabariigi
konsul £mstJaak!soniie:
õhtu avas senaator S.Haidasz,S
senatipbolne käenduskomitee esi- 1
mees, tä tutvustas ministreid ja vä- S
. lisesindüsi, alamkoja käenduskbmi- 1
Kolmapäeval olid labiraakmur tee^aaiösiiheesM. Wüson aga. ko- 1
sed väHsministeeriumis.i Parlamen-^^^ j^^^ olevaid parlamendiliikmeid. 1
di restoranis andis; lantshi kaen- • i
dUäkomisjoni esinaeeš M. T. |
Sõnavõttudega e$inesid R; Hun- Er<^ and defences", |
tirigton ja P. Yuzyk väliskülaliste- kritiseerides Kanada kaitse^tee-|
" mi. PesÖcõheleiaks oli: ~
Meie maa on türannia all, aga üks-
1 Langenute mälestamise juhatas ki türann pole suutnud püsima jp-i
sisse TEVÜ esimees ü. Tamre, rõ- da. Sel suvel demonstreerime oma
1 hutades traditsiooni austada neid, kultuuri ja vabadustahet. Kutsun
1 kes on ohverdanud oma elu meie kõiki ühinema sellega, müle ees-i
maa eest. märgiks on Vaba Eesti. Ta tervitas
E / aastapäeva puhul kõiki eestlasi ja
1 Ta soovitas et kõik hoiaksime saatis Eesti Vabarügi esindajana
I mälestust nende eest elavana, tervituse kõigile eestlastele Kana-
1 misjärel vaikse leinaseisakuga ja mujal maailmas, aga erili-i
mälestati kõiki meie vabaduse se sooja tervituse kodumaale.
i ' eest langenuid. •. C^—^ :: _
^usekõne pidas ESTO-84 pea-
Li^peetud härra Peakonsul. Siiure heameelega, annan |
Teile ja Eesti rahvale edasi oma sürad tervitsssed ja parimad |
soovid Eesti iseseisvuse 66^ndal aastapäevial. • |
Ühendriigid dtunniKta Eesti ja tema^^^^^^ Balti naaber- |
riigi vägivaldset inkoiporeerHnIst Nõukogude Liitu aa!staM940. |
Faljisde aastate möödumine seHest traagilisest sü^
ole vähendanud Ameerika rahva ja tema valitsuse kuri)nst 1 T. E. Meeskoor lauhs kõrvalruumis komitee esimees Toomas Metsala,
ja kaastunhet^ seoses Balti rahvaste lootuste ja püüdluste tu^ «^ida
jätmisega. vPresident Reagan ^kordas seda kaas- f ^^ke langenud kotkad". peaksime tegema, et vägivald mäa-
I Tervituse väHskülalistele ütles ilma ei võidaks. Kui me mitte mi-
= E. V. aüpeakonsul I. Heinsoo. Ta dagi ei tee kommunismi ohu selgi-^
1 ütles tere tulemast Ontario parla- tamiseks, sus teeb kommunism
I mendiliikmeile Y. Symkole ja T. peagi edusamme. Määritledes meie
I Ruprechtüe, USA konsuÜle ja ta rahvusgrupi iseloomu ta ütles, et
i kahele kaaslasele, läti ja leedu mõni väidab, et oleme põgenikud,
I ühiskondade esindajaile. I. Hein- kuid kui kaua me jookseme? Need,
I soo ütles, et alanud aasta on eriti kes jooksevad ei tee midagi. Valis-
= tähtis Kanada eestlastele, kuna tä- eestlastena oleme väljaspool eest-
I histame meie lipu lOO-ndat sünni- luse olemust. Või oleme Eesti Va-
I päeva. JuuHsön ESTO-84 sündmus,, barügi esindajad ja võtame aktiiv-i
millest ta kutsus kõiki külalisi osa selt osa maaümapoliitikast. Kasu-i
võtma. tame selle maa vabadust, aga ei
i tee midagi selle vabaduse säilita-
I Eestiastele ütles I- Heinsoo, et ^^^-g^j^g^ Peame agresšüvsemaltte-
I ühel raskel ajal küsis luuletaja J. gutsema, patriotismist ja heast
I Liiv: „Kui tume veel kauaks sinu tahtest pole küllalt, meil tuleb oma
I maa?", aga leidis siiski, et „täht ^j^^g^ ^^endada ja täiendada, tu-š
1 süttib". Kas pde see küsimus meie. ^
ignillliliimilllllilinilliiiiliiiiiiiiijiiiiisiiiiiiaam huultel Eesti vabariigi $6. ja Eesti (Järg lk. 8)
Jinmet oma sõnumis Eesti Läti ja Leedil AmeeriJka-poolse
tunnustamise mälestamSsel, kui ta ütl^;. et „Ameeriklased
jagavad Balti rahvaste õiglasi püüdlusi raJivnslikule iseseisvusele",
ja me toetame nende õigust ise määi^ta oma rahva
saatust ihna võõraste sekkumiseta.
Eesti rahva ja tema kaaslaste rahvusliku enesemääramise
võitlus näib kujunevat pikaajaliseks protsessiks. Aga sellegipoolest
tuleb leida põhjust lootuseks, mi^nutades, et nende
esivanemate püüdlused niisama ebasoodsate väljavaadete kiuste
siiski leidsid teostumist NendelO eestlastele, kes kannatavad
oma usuliste ja demokraatlike poliitiliste tõekšpidamüste
päras, anname oma poolehoiu Ja toetuse, ja me loodame, ©tl
tulevik, näeb nende õiglaste laotÄe saiavrotami
jUBgoapidamisegai,. GEORGE E SMJLTZ
LOEIWr •/
ffefereerib valguspitidega.fesMiteadlaie E BA SEPF
P.5 60. mäirtsal 1984 leH 7 Tantu
FUetidtäi
Piletid Saadava liikmtstelt,
se'
Korraldavad EESU KIRJANDUSE SÕBRAD
g^ub kõiki võrulasi pühap., 18. märtsil s.a,
: M 14.00 Eesti Maja N O O R T E R U ^
Võrulaste suinkokkutulekii plaanitsemme ESTO '84
Maakondade P ^ kohvilaud küpsistega, ühislaule,
: pillili^sid juL
mnuLAm — TULGE HULGANU
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 28, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-02-28 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840228 |
Description
| Title | 1984-02-28-01 |
| OCR text | registratioii nnmbeir T D J A EMUB IGAL TEISIPÄEVAL JANEUAPÄEVAL mizE Nr. 16 (3033) XXXIH aastakäik Teisipäeval, 28. veelHiiaril 1984 — Tuesday, Febniaiy 28, 1984 Üksiknumbri hind 70 cent! kes vä^s kriitikale omnapool" selt^ Öeldes et valitsus teab väga liästi miUine olukord. gC^kkyscsdmisi pcarlamendillilciiiet^gci » KoBisylite futvüstalüii senatis ja alamkojas — Nõupidamised Välisministeeriymis Tänavune Balti õhtu Ottawa Parlamendimäel kujunes arvukgsma osavõtjaskomiaga eelmistel, eriti eestlaste osas, kuna korraldajad olid eestlased ja teiiseks, et seekord võtsid Ädmusest osa Vsmcoweii eestlased, millega see sündmus ulatus nüM ka Läänerannikule. Juba teisipäeval/ 22; veebruaril Kell 2 p.l. oli alamkojas Balti kaitseminister I., Blais, saabusid Ottawasse Vancouverj konsulite tutvustamine. M. Wilson esindajad. Samuti E. V. aupeakon- oli esitamise põhjalikult ette val-sul I. Heinsoo abikaasaga jt. Sünd- mistanud, saades välisministrilt mus pidi algama varem, kell 2 p.l. MacEaöhenilt nõusoleku. Konsulid OÜ'ettenähtud konsulite tutvusta- olid seekord delegatsioonide loo- Ettekannete osas esitasid lätla-mme senatis. Sedkord tegi senati zhis. Esitas Wüson, toetas Levit- sed klaverimuusikat. Eestlastel esi-spiiker omdt poolt teatavaks, et cky. Räägiti Balti Õhtust ja neist nes pianist Armas Maiste kahe kolm balti konsulit võtavad kula- riikidest. dzhäss-stiilis palaga. Leedulastel iistena osa senati istungist. 1O„KC «^o^co/>i;a+ • ^ Spiiker ütles, et Balti IkonsuHd ^^"^^^ meessohst. on pariamendihoones, tõusti Ijõppgõna ütles EKN esimees X. püsti J3 kogu pariament andis Xefvat aplausi, nende hulgas peaminister P.E. Trudeau, ICa sellele slündmusele järgnes JCell 6 õhtul algas Parlamendi J ^elistuniine, kus arutleti . ^ . . mitmeid küsimusi vähemametlilcus Wilsom senaator Paul Yuzyk, hallis Balti õhtu kokteiltunniga ja vestluslaadis. parlamendiliikmed R.Hunting-^ , ^ ton, Sindäir Stevens, H. Her- laliste hulgas olid kaitseminister Neljapäev oli Vancouveri eest- ESTO-84 kunstinäituse zhürii ja näituse komitee tegemas valikut. Pildil eesreas vasakult dr. Olga ISe^ bertj K. Robinson ja välisminis- J. Blair, veteranide minister W. laste päev. Nad andsid National remdsen, j^es Thorntom, Koidus Vasila, seisavad Maret Razins ja L!a Holmberg. Pudilt puudub zhürü teeiinmfet Ida-OEur^^ last B. Mawhinney ja Mi ^ Collonettey pöllundusminister Voõbüse ajalooraamatust, millest ^ • : , ' . v\ /.^ ^ eesüasistt Heinsoo; W ä te k LLeivat, samuti leedulaste ja ^ ' ^JW^^f^A^^^^ &gu Bdü C » ^ ^ lätlaste esindusei Kokkusaamisel P^^^ Ja^atoride nwg tupsmr ccweri esmdajadUmiap^, sp yar-katsuti selgitada eria balti konsuli- f f * ? ^ ^ ' . ^ f v ; ^ ? ^ a a Ö K vingu, .imsoff foderaal|«l.itaiselt te kflsimuS lahendamise v ö i m a l u - ^ ^ ^ V ™ ^^ Ku abi J. Rause koos saatkonna Samal õhtul anti balti konsulite auks Parlamendi restoranis õhtusöök kaasesimehe M., Wilsoni õhtusöögist võtsid osa peale Foto: Vaba Eestlane Sl. luba BalM õhtul;tutvustati^^^ö^^^^^^ p l a s ä püsti tõusta, nimettati nende lõhede annetamist Yabadiisiüdii ja ti Seltsi pooSi Kava algas „Estonia orkestri kants'^ sekretäri abi R. Maximiga, Saksa Samal õhtul keU 8 oli E.V.^^^a^^^ dr. Schmitz ja tel-peakonsul I. Heinsoo ja E K ^ si- * iie vastuvõtt Ottawa ohvitseride ^ -ri r «^oc v u kasiinos; litsutud külalised V^^^^^ TR ^ - ^:>-Konaiiiie K. Robinson, Hunting^^ Vancouveri esindajad äratasid hu-^ Flis ja senaator P. Yuzyk: :: r^T^^^^Sn^,^^^ vi, kuna sellega näidati, et e^tla. Ä P. Veebeli helindi on or- •^Seal^anti^R. Huntrngtonü^^ae^^^^^^^^^ , nadahumn. Laualipud kingiti 1. FlisU®, poo- ^QQ^ abikaasaga, Kängšepad, la paritohiga pariamenditrans- Saarniidud, Pahiojäd; jt: Ottawast portministeeriumi sekretärile p sealse Eesti Seltsi abiesimees. Ene Canadian Councii of Gaptive jQ^.siiiwcbuk, v: Ruus ja E. i : Europe Nations esime&ele N. p^^ | $kn7ai#ii<>fiiala kUlU 40 S @sav5t|at Eestr VabäM aktusel Pühapäevane Eesti Vabariigi 66. aastapäeva aktus Toronto iilikooli aulas tõi kokku umbes samasraiiii-ire osavõt^a^koiaä kiü o^ Palvuse pidas õp. T. Nõmmik. Ta lipu 100. aastapäeval? Ootamfe loo-tänas Jumalat, ^ tiise tähte meie kodumaa k )hale. . Aeg on mitmeti samane. Sis oli et 66. aastat tagasi leidus eesü ^^j^gg^^j^jg^-^^t, nüüd samuÄ Ees-poegi ja tütreid, kel oli julgust Ja iseseisvuse võimalus oli vaid ük-kuulutasid välja Eesti iseseisvM- gjj^^j^g^g^yg^^ V rahvale vabadust. Sweituchale, kes töötab praegu välisniinisteeriu-mis, kus ta koostab raporte olukorra k^lhta Ida-Euroopks, mi^a vseal vägä:hinnätaks& ^ M tutvustas r külalisi EiCN abiesimees W. Pentš, atipeakonsul L; Hemsoo andis üle tunnustused. Pakuti kohvi ja aastapäeva ' VancOuverist öl; toodud hästi- ' = garneeritud lõhe, mis Isobis suu- 5 irepäraselt kaua taryitiföel olnud i leedu pulmakoogi asemele, mis = HänavM puudub 1 teatades maailmale, et Eesti riik on riikide, rahvas rahvaste peres. Täna palume-oma kodumaa ja rah-ll| va eest, meie maa vabaduse eest. 1 Organist L. Avesson esitas orelil I M.- Lüdigi „Fuuga C-moU" ja E. E Arro „Eesti rahvävüsid nr. 2 ja Nüüd on meil elavalt teadvuses iseseisvuse aeg oma tegevusega. Seda pole suutnud lämmatada 40 okupatsiooniaastat. Nüüd on neid riUte, kes meid tunnevad ega ei tunnusta kommunistlikku okupatsiooni. mk yäljsminister George Pi Shultz saatis Eesti riigi 66. aastapäeva puhinB knpa Eesti Vabariigi konsul £mstJaak!soniie: õhtu avas senaator S.Haidasz,S senatipbolne käenduskomitee esi- 1 mees, tä tutvustas ministreid ja vä- S . lisesindüsi, alamkoja käenduskbmi- 1 Kolmapäeval olid labiraakmur tee^aaiösiiheesM. Wüson aga. ko- 1 sed väHsministeeriumis.i Parlamen-^^^ j^^^ olevaid parlamendiliikmeid. 1 di restoranis andis; lantshi kaen- • i dUäkomisjoni esinaeeš M. T. | Sõnavõttudega e$inesid R; Hun- Er<^ and defences", | tirigton ja P. Yuzyk väliskülaliste- kritiseerides Kanada kaitse^tee-| " mi. PesÖcõheleiaks oli: ~ Meie maa on türannia all, aga üks- 1 Langenute mälestamise juhatas ki türann pole suutnud püsima jp-i sisse TEVÜ esimees ü. Tamre, rõ- da. Sel suvel demonstreerime oma 1 hutades traditsiooni austada neid, kultuuri ja vabadustahet. Kutsun 1 kes on ohverdanud oma elu meie kõiki ühinema sellega, müle ees-i maa eest. märgiks on Vaba Eesti. Ta tervitas E / aastapäeva puhul kõiki eestlasi ja 1 Ta soovitas et kõik hoiaksime saatis Eesti Vabarügi esindajana I mälestust nende eest elavana, tervituse kõigile eestlastele Kana- 1 misjärel vaikse leinaseisakuga ja mujal maailmas, aga erili-i mälestati kõiki meie vabaduse se sooja tervituse kodumaale. i ' eest langenuid. •. C^—^ :: _ ^usekõne pidas ESTO-84 pea- Li^peetud härra Peakonsul. Siiure heameelega, annan | Teile ja Eesti rahvale edasi oma sürad tervitsssed ja parimad | soovid Eesti iseseisvuse 66^ndal aastapäevial. • | Ühendriigid dtunniKta Eesti ja tema^^^^^^ Balti naaber- | riigi vägivaldset inkoiporeerHnIst Nõukogude Liitu aa!staM940. | Faljisde aastate möödumine seHest traagilisest sü^ ole vähendanud Ameerika rahva ja tema valitsuse kuri)nst 1 T. E. Meeskoor lauhs kõrvalruumis komitee esimees Toomas Metsala, ja kaastunhet^ seoses Balti rahvaste lootuste ja püüdluste tu^ «^ida jätmisega. vPresident Reagan ^kordas seda kaas- f ^^ke langenud kotkad". peaksime tegema, et vägivald mäa- I Tervituse väHskülalistele ütles ilma ei võidaks. Kui me mitte mi- = E. V. aüpeakonsul I. Heinsoo. Ta dagi ei tee kommunismi ohu selgi-^ 1 ütles tere tulemast Ontario parla- tamiseks, sus teeb kommunism I mendiliikmeile Y. Symkole ja T. peagi edusamme. Määritledes meie I Ruprechtüe, USA konsuÜle ja ta rahvusgrupi iseloomu ta ütles, et i kahele kaaslasele, läti ja leedu mõni väidab, et oleme põgenikud, I ühiskondade esindajaile. I. Hein- kuid kui kaua me jookseme? Need, I soo ütles, et alanud aasta on eriti kes jooksevad ei tee midagi. Valis- = tähtis Kanada eestlastele, kuna tä- eestlastena oleme väljaspool eest- I histame meie lipu lOO-ndat sünni- luse olemust. Või oleme Eesti Va- I päeva. JuuHsön ESTO-84 sündmus,, barügi esindajad ja võtame aktiiv-i millest ta kutsus kõiki külalisi osa selt osa maaümapoliitikast. Kasu-i võtma. tame selle maa vabadust, aga ei i tee midagi selle vabaduse säilita- I Eestiastele ütles I- Heinsoo, et ^^^-g^j^g^ Peame agresšüvsemaltte- I ühel raskel ajal küsis luuletaja J. gutsema, patriotismist ja heast I Liiv: „Kui tume veel kauaks sinu tahtest pole küllalt, meil tuleb oma I maa?", aga leidis siiski, et „täht ^j^^g^ ^^endada ja täiendada, tu-š 1 süttib". Kas pde see küsimus meie. ^ ignillliliimilllllilinilliiiiliiiiiiiiijiiiiisiiiiiiaam huultel Eesti vabariigi $6. ja Eesti (Järg lk. 8) Jinmet oma sõnumis Eesti Läti ja Leedil AmeeriJka-poolse tunnustamise mälestamSsel, kui ta ütl^;. et „Ameeriklased jagavad Balti rahvaste õiglasi püüdlusi raJivnslikule iseseisvusele", ja me toetame nende õigust ise määi^ta oma rahva saatust ihna võõraste sekkumiseta. Eesti rahva ja tema kaaslaste rahvusliku enesemääramise võitlus näib kujunevat pikaajaliseks protsessiks. Aga sellegipoolest tuleb leida põhjust lootuseks, mi^nutades, et nende esivanemate püüdlused niisama ebasoodsate väljavaadete kiuste siiski leidsid teostumist NendelO eestlastele, kes kannatavad oma usuliste ja demokraatlike poliitiliste tõekšpidamüste päras, anname oma poolehoiu Ja toetuse, ja me loodame, ©tl tulevik, näeb nende õiglaste laotÄe saiavrotami jUBgoapidamisegai,. GEORGE E SMJLTZ LOEIWr •/ ffefereerib valguspitidega.fesMiteadlaie E BA SEPF P.5 60. mäirtsal 1984 leH 7 Tantu FUetidtäi Piletid Saadava liikmtstelt, se' Korraldavad EESU KIRJANDUSE SÕBRAD g^ub kõiki võrulasi pühap., 18. märtsil s.a, : M 14.00 Eesti Maja N O O R T E R U ^ Võrulaste suinkokkutulekii plaanitsemme ESTO '84 Maakondade P ^ kohvilaud küpsistega, ühislaule, : pillili^sid juL mnuLAm — TULGE HULGANU |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-02-28-01
