Vaba eestlane , January 11, 1977

              0 E . E S T l
Nr. 2 XXVI aastakäik Teisipäeval, 11. jaanuarU 1977 - 'S^esday, January U. 1977 üksiknumbri luna 35 cents
, / - -9
Tofieaegne ^peaminister King Msiis yeneSaste spioncBCsshi lugu
^vcalikku^e eest varfafa
OTTAWA — Kanada endise peaministri Mac enzie Kingi päevikud 1946. aastast tehti
avalikuks ninglt^gu 1951. aastal surnud peaministri väljendustest selgub, pidas ta N. Liidu suure
spionaazbiafääri paljastamist Kanadas iileloomulike jõudude teeneks. Macenzie King tegeles tear
tavasti väga palju spiritismiga, hauataguse eluga Ja uliloomulllkG Jõududega Ming sidus sellega
ka n, n. Gouzenko spionaazhiafaäil.
l e v i k u s t selgub kuivõrd naiiv­sed
olid kanadala.sed' ja samuti
teised lääneriigid venelaste suh­tes,
kelledega koos nad Teises
maaümasõjas Saksamaa vastu
võitlesid. K u i N . Liidu Ottawa
saatkonna sliifriametnik Gouzen-ko
saatikoraiašt põgenes ja Royal
Canadian Mounted PoIice'iga
kontakti võt-tis, • ^
süs 1 pidasid politseivõimud
Gouzenkot lihtsalt tülikale
meheks, kes võib rikkuda Ka­nada
ja N. Liidu vahelisi vahe?
kordi. '
Kui Gouzenko läks Kanada koh-tuministseriiuni,
siis ei tahetud
temast midagi teada ning üks
ametnik tegi korralduse majast
laiikumisjeks. -
Peaminister King hakjfeas Gou­zenko
seletusi tõsiselt võtma a l ­les
siis kui talle onainiti, et N.
Liidu Ottawa saatkonna ametni­kud
on Gouzenko korterisse sisse
tunginud ja selle läbi otsinud.
Samuti saadi tõendusmaterjali
purjus peaga kaklemise pärast
Torontos arreteeritud N. Liidu
sõjaväeliselt atasheelt,
kelle juurest leiti dokumente,
mis kinnitasid, et saatflcond oli
rahalist tasu maksnud spioonide­le,
keda Gouzenl^o oli indentifit-seerinud.
Gouzenko paljastused olid suu­reks
shokiks Kanadale, ühendrii^
kidele j a Inglismaale, eriti aga
peaminister Kingile, kes respek­teeris
Stalinit. Sellest tulenevalt
oli King k a spionaazhiafääri kph-t-
a esimese informatsiooni andmi­sel
väga tagasihoidlik mainides,
et ta usaldab Stalinit j a vene rah­vast.
. •
Ta pidas vajalikuks lisada, et
see afäär ei riku mõlema maa
vahelisi suhteid vaid liidab neid
veelgi tugevamalt kokku.
Kingil ja tema lähemal nõu­andjal
välisministri abil Norman
RobertsõnM õnnestus kogu lugu
viie ikuu kestel avalikkuse eest
varj ata ning selle tõi avalikkuse
ette Ühendriikide- ajaikirjanik
Drew Pearson.
NEW YORK (VES) - Kui eestlaskond kaotas surma läbi 1951. a.
grillis luuletaja Henrik Visnapuu, loodi Ülemaailmse Eesti Ühingu
juures temanimeline kirjandusauhind. Auhind anti esimest korda
välja kadunud luuletaja sünnipäeval, 2. jaanuaril 1953 August Mälgu
romaanile „Tee kaevule". Sel aastal tideb auhind seega väljaand­misele
24. korda. Laureaadiks on zhürii otsusel koi. Alfred Luts.
Henrik Visnapuu nimelise K i r -
jajidusliku Fondi . valitsuse poolt
mcK>dustatud zhürii otsustas oma
koosolekul 16. detsembril New
Yorgis määrata auhind Rootsis
eluneva koi. Alfred Luku kaheköi­telisele
mälestusteosele „Heitlus-le
keerises'-. •
• Zhürii, mille koosseisu kuulusid
foag. Mall Jürma (ka Fondi esi­mees),
dl'. Alfred Kurlents, dr.
Vdktor Kõressaar, di'. Felix Oinas
ja kirjandusloolane E t i Sirg,
langetas otsuse veehduniuses, et
vaatlUvSe all oleva perioodi loo­mingu
paremiku seas küünivad
eriti esile kas vahetud võiiikt-sienaliseeritud
memuaarteosed,
mille elamuslikuks ja taideliseks
tagapõhjaks on II maailmasõda.
Otsust põhjendas zhürii järgmi­selt.'.•
^
•.Mälestuste raamat „Heitlu&te
keerises" on ülima selguse ja tasa­kaaluga
kirjutatud.teos, mis tõus­tes
kõrgemale autori isikliku elu
ja läbielatu edasiandmisest toob
lugeja silmade ette • haarava ja
traagilise pildi iseseisva Eesti sõ­javäest
II maaümasõja saatuslikel
aastail.
Sisaldades rikkalikke ja faktilisi
andmeid Eesti i Vabariigi kaitse­jõudude
organiseerimisest, juht­konnast,
ettevahnistusest) relvas­tusest
ja vaimsusest i on see raa­mat
ühtlasi püsivaks mälestusteo-sdks
iseseisva Eesti sõjaväele."
Lisada võiks veel, et kolonel Alf­red
Luts on sündinud Helmes 10.
aug. 1899 ning võtnud vabatahtli­kuna
osa Eesti Vabadussõjast.
Ta on lõpetanud Kõrgema Sõja­kooli
ning teenmud kindral Lai­doneri
lähema kaastöölisena Sõ­javägede
Staabis, viimati opera­tiivosakonna
ülemana.
HELSINGI — Soome vabariigi
president U. Kekkonen andis
Mõrvas N. Liidu kommunistliku
partei keskkomitee peasekretäri­le'
Brezhnevile üle' Soome Vaba-rügi
(kõrgeima riikliku aumärgi —
Soome Valge Roosi ordeni suur­risti
koos ketiga. Soomes maini­takse,
et see autasu Brezhnevile
oli „tOhutu panuse eest rahu ja
rahvusvahelise julgeoleku kind­lustamisel
ning väljapaistvate
teenete eest N. Liidu ja Soome
vabariigi sõbralike heanaaberlike
suhete arendamisel ning 70. sün­nipäeva
puhul."
MOSKVA - Nõukogude Liidu
president Nikolai Podgomõi kavat­seb
käesoleva aasta alul külasta­da
Zambiat, Mosambiiki ja Tan-zaaniat.
See on esimene kord, et
üks Kremli tippmees külastab
Lõuna-Aafrikat. Poliitilised vaatle­jad
mainivad, et selle reisiga rõ­hutavad
venelased oma diplomaa­tilist
hu\i selle piirkonna vastu
kus tjhendriigid. ja Inglismaa on
näidanud viimasel ajal suurt ak­tiivsust
Rodeesla konflikti lahen­damisel.
N. Liit on süüdistanud mõlemat
maad, et nad katsuvad tugevndada
valgeid natsirezhüme. Selles reisis
nähakse Podgornoi katset initsia­tiivi
oma kätte võtta.
Toronto Eesti Baptisti
ri! saadab Reet Luup.
inoortekoor Aime Hanslepa juhatusel esitamas Jõululaule, Mave-
Poto: Ihne Lülevaxs
Era
.
syVis@ ¥cais€syy r i m e s e g c i
Toronto ajaleht „Globe and Mail" avaldas hiljuti pikema kirjutise Tartu GoHege^i kohta,
mainides, et Tortu Gollege mänedzher Ervin^Mägi kavatseb taotleda Tartu CoUege'ile erand-staa-tust
Landlord and Tenant Aefi eeskirjadest pääsemiseks. E. Mägi kinnitas Vaba Eestlasele", ^
Tartu taotleb õieti võimudelt Mnnitust, et ta ei kuulu teiste üliõpilasmajade eeskujul Landlördi
and Tenant Aefi eeskirjade; alla.
yys
,Ämeerika Hääle"
Suure lumetormi tõttu, mis
katkestas liiklemise Torontos, jäi
tänase numbri väljasaatmine ühe
päeva võrra hiljemaks, esmaspäe­va
10. jaan. asemel 11. Jaan.
T.E. MEgSKOORI
toimub Eesti Majas pühap.^ 16. jaäi. kell 2.30
aastate jooksul kontsertidel
Auhind lanM.
ja pesisionäridele $3.— saadaval koorüükmeilt
> Eesti Abistamiskomiteest
Ameerika Hääle eestikeelsete
saadete toimetuse juhtkonnas
toimus muudatus. Senine juhata-j
a Voldemar Veedam, kes vahe­ajaga
tööi^amises Kongressi raa-mat^
ogus pikka aega töötas saa­dete
toimetuses, määrati, pärast
J . Kitzbergi puhkepaigale mjne-mist
saadete juhatajaks. Nüüd
jõüdis kätte tema puhkepaigale
minemise aeg, mida oli pikenda­tud
seaduses lubatu piirides. Saa­dete
uueks juhatajaks nimetati
Ilmar Mikiver toimetuse koossei­sust,
kus ta töötab alates 1974.
Aastatel 1954—1959 oli ta saadete
tjoimetuses Münchenis.
Uus juhataja on õppinud Tartu
ülikoolis, siis Stokholmi j a Upp­sala
ülikoolides, lõpetades vüma-se
humanitaarfakulteedi iteatri-ajaloo,
psühlioloogia,' pedagoo­gika
ja ka muusikateaduse alal.
Tartu College'i juriidiline staa­tus
kerkis päevakorrale seoses
George Dowse nimelise, üürilise­ga,
kes asus Tartu Golegelsse
elama möödimud mais, kuid keel-
|ujs sügisel • üliõpilaste . itulekul
l^küinast, :
mainides, et temale ei ole
Landlord and Tenant Aefi alu­sel
ette teatatud korteri üles­ütlemisest,
talle ei maksetud
iütressi üürihinna eest ning te^
ma ruum olevat ebaseadusli­kult
lukustatud.
Ta esitas oma kaebused kohtus­se,
kus küsimus pidi tulemaa aru­tusele
möödunud esmaspäevad.
E. Mägi mainib, et kui Tartu Gol­lege.
mõistetälise süüdi, süs kae­bab
ta- edasi, taotledes Tartu
Collegel eraldamist Landlord
and Tenant Aeti eeskirjadest. E .
Mägi arvates on Tartu College'Ü
Landlord and Tenant Aoti alusel
raske mmne suvel välja üürida,
kuna seadus nõuab üürilistele 60
päevast ülesütlenüst.
Kui mõni suvine üüriline tuleb
näiteks Tartu Collegelsse ela­ma
1. augustil, siis on temalt
võimatu iiliõpilaste saabumisel
sügisel korterit ära võtta kuna
seadus nõuab 6© päevast etteüt-lemjse
aega.
Seoses George Dowse vahejuh-
' tumiga. on kerkmud päevakorrale
jka üliõpilaselamute suvine^välja-
, üürimine isikutele, kes ei ole üli­õpilased.
Tartu Gollege ehitati
valitsuse Gentral Mortgage and
Housing Corp. laenuga, miHe tin­gimustes
mainitakse, et Tartu
Gollege ei tohi eluruume välja
üürida isikutele, kes ei ole regist­reeritud
ning e i käi ülikoolis, k o l -
ledzhis- või koolis. E. Mägi mai­nib,
et Tartu CoUegelle, Neill-
Wycik College'ile ning teistele
sellelaadilisteie histitutsioonidele
on antud Central Mortgäg^
and Housing Corp.-i poolt
vaikne nõusolek x suvehotellina
töötamiseks ja tubade mitteüll-
•. õpilastele välja üürimiseks,. .•
'kuna vastasel korral peab Tartu
oma sissetulekute ja väljaimine-ikute
tasakaalustamiseks timdu-j
vait tõstma talvel üliõpilastele
I väljaüüritavate tubade hinda.
jTartu CoUege on seni selle põhi-
I mõtte alleel töötanud j a (suvised
üüriiised on ilalikuniid 1. septemb-
' r i l üliõpilaste tulekul.
Ävatdks® 1 jaaBiycif II
STOKHOLM (EPL) — Ernst Idla seisab aastavahetusel
oma elu suure triumfi läveL 17. ja^muaril avatakse nime^^^^
leks ajaks vahntv uus Idla^tsentrum Stokholmls.
Tsentrum, miHe rootsi ühis^
kond on talle loonud tänuks tee­nete
eest moodsa võimlemiskoo-li
loomisel Rootsis, mis ühtlasi
kujunes rahvusvaheliseks. Kolme
aastakümne pikkuse tegutsemise
järele ikoguneb I<Ma-liikumine
üheainsa katuse aUa, mis on üht­lasi
nii tegevus- k u i rahvusvaheli­ne
pedagoogiline rtsentrum.
,,Intemational Headquerters-for
Idlä Method", rahvusvahelme
Idla-meetodi peakorter, seisab
uksesildil inglise keeles, .rootsi
keeles aga lihtsalt „Idla-Center".
Asutus asub Stokholmi Södras,
Roseniundsgatan 29, hoones, mis
mitte ;^aua. tagasi õli Asea elekt­rimootorite
vabrikuks, ent nüüd
on ulatuslike ümberehitustega
Wudetud, oma uuele otstarbele
vastavaks.'
— Ma olen tänulik ja uhke, üt-
KORP! FIDENTIÄ
korraldusel
KLÄVERIKONTSERT
Tartu College'is
pühapäeval,
23. Jaan.
kell 6 õhtusi.
Pääsmed $3.50,
õpilased ja
pensionärid $2.00
leb liigutatud Ernst Idla, kes
isiklikult (koos tütre Ingrid Idlaga
on detailselt läbi töötanud, arhi­tektiga
kogu ümberehituse. Ta­nulik
on Ernst Idla lida^Stiftelse-niie,
millise kaXidu võimaldus
teostada tema suurt unistuist.
Sihtasutuse jühilcš oli lands-hövding
Jarl Hjalmarson, elestte-te
vana sõber, kelle sidemetega
õnnestus projekti taha koguda
liü 'kultuuri kui tööstusringkon^
di: tugeva panuse andsid siäit.
ASEA ja Wallenberg-Stiftelsen.
Uue keskuse ehituiskulud ulatu­vad
nimelt miljonile, millest pool
on viimatinimetatud sihtasutuse
donatsioon. ;
Kuigi 17. jaanuaril' hoone juba
kasutusele võetakse,' lõpetatalkse
ehitustööd tegelikult alles keva»
del, millal tounub k a pidulik avar
mine. (EPL/JK). "
TRADITSIOONILINE
Eesti Majas 5. veebruaril 1977, algusega kell 6.30 õ.
Eeskavas:mOYMADALVEE--akordion
TANTS •BAÄil'^^^#^^^
ettetellimiseks helistada pärast kella 5 õhW tel. 421-1416
Saarlaste Ühingiii juhatus
Hoidk» e/ovano Põhia-Ameerika ainuke kakskorda nädalas ilnuiv eestikeelne ajalehf — tellige ,Xaba fosffasf" TenimiskapoBg lk. 3