1977-07-28-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Siaq<»N « JOüRNAUXi
sus
Secenä class mdl regis^
trattoa ümnber il8f
Nr. 56 (24Ö3) XXVI aastaMik Neljapäeval, 28. juulil 1977 ~ ThW^sd&y July 28, 1977 üksilmambri
BQOixasaanssuBDBm
1 asunause
Peaminister Begin ei peci
Cari^rile antud Mbadusfest
JERÜÜSAI^MM - ühcn^ vaiUtsusde Ja , _ ^
see smoreks Matuseks M lisraeU peamimsteir 3 e ^
vaks, et ta annab kolmele Jordani läänekaldale rajatud Iisraeli
asandosele seadusliku ti^ustnse. Jordani läänekaUas on teatavas-^
araablastelt okapeeritod maaala ning selle tolevane i^aatus pidi
anrtnsele tulema siigisel Genfis kavandatud rahukonverentsi!.
AmeeriMased on I^israeli peaministri
otsusest eriti häiritud, kuna
peaminister Begin viibis hiljuti
•Washingtonis^ kus tal olid pikemad
iäbifääkimised Kesk-Ida ,problee-rxiide
lahendamiseks president
Carteriga. "
Need EÕuptdamisei arenesid!
soodsas õhkkonnas, kuna Begin
oli ilmselt valmis araablastega
kompromisse tegema ning sai
, Carterilt selleks oma toetuse.
Ühtlasi otsustasid ameeriklased
Iisraeli relvastamiseks toetust anda
215 miljoni dollari suuruses
summas.
Peaminister Begini otsus lisrae-.
i i asundustele Jordani läänekaldal
ametliku ja seadusliku tunnustuse
andmiseks ei ole kooskõlas nende
koklmiepetega, mis saavutati äsja
Valges Majas peetud ^birääkl-mistel
ning ühendriikide välistni-nisteeriumist
märgiti, et peaminister
Begini otsus on rahvusvaheliste
seaduste rikkumme.
Iisrael on seni Jordani läänekaldale
ehitanud juba 70 iisraeli
asundust,^ kuid Washingtonis
peetud läbirääkimistel toonitas
president Carter, et Iisrael ei
tohi okupeeritud piirkonda enam
uusi asundusi rajada, kuna
need ohustavad Genfis plaanitsetud
rahqläbh-ääkinüsi.
Iisrael okupeeris Jordani rääne-kalda^,
kiis elab 700.QOO palestiina
araablast, 1967. aastal toimunud
sõjas, peaminister Begini otsus
asundusele legaalse staatuse andmiseks
tuleb veel valitsuse täie
' koosseisu ees kinnitamisele.
Väikeste hellakeste rivi koos juMidega äsja Kotkajärvel toimunud gaidide suurlaagris.
Foto: Vaba Eestlane
MOSKVA —- N. Liidu eksperdid on koostanud üksikasjalise
uurimuse juutide mõju kohta Ühendriikides ning nüüd on selle
kohta avaldanud oma kommentaarid ametlik teadetebiiroo Tass,
kes väidab, et juutide kapital ja mõjuvõim mängivad Ühendriikides
nü suurt rolli, et ameerildased ei ole võimelised muutma
oma poliitikat Iisraeli puhtes.
Kui venelased on varematel aegadel
sellise kriitika esitamisel
fcarvitaniid nimetust . ..sionistid",
k^ntes seda, et. neid hakataikse
süiidistama anti-semitisanis,
siis seekord räägivad nad va-
Mt juutidest, kinnitades/et
tgast Ühendriikide vüest miljonärist
on üks juut
Juutide kapitaü mängib silma-toatovat
osa •ühendriikide panganduses,
kaubanduses ja 'tööstuses;
Idraiitatakse ufemuses.
Juudi feodaniastel on tähtsad positsioonid
ühendriikide ajaikirjan-duses,
eriti sellistes mõjuvõimsates
ajalehtedes nagu , ,Wew York
Times" ja «Washington Post'-
ning televisiooni ja. raadio saa-tejaamades
Columbia Broad-casting
System, Radio Corporation
of America ja National
CHICAGO I V E ) — Ikestatud rahvaste paraad Chicagos toimus tulikuumal
16. juuiii. Chicago ülemlinnapea M . Bilandicu patronaazhi aU. Majadel lehvisid ikestatud rahvaste,
nende hulgas ka Eesti, hpud ja aukülaliste tribüün oli ehitatud peatänavas asuva, luma suurima
kaubamaja, Marshall Field äri kohale teisepool tänavat. Täpselt kell 12 hakkas rongkäik, ratsat-politsei
ees sõites^ orkestri helidel State tänavat mööda liikuma. Jõudes tribüüni kohale, peatuti,
mängiti USA hümni jä rahvusgruppide esindajad aukülalistega, riigi rahvasaadikute j a teistega,
asusid tribüünile, mille' järel paraad Jätkus, millest' kä eestlased osa võtsid. : •; ;
Rahvaste
WASHmGTON 4- ühendn^
presideat Gsirter kinnitas 20. juuli
honmiikul lõpuks ikestatud Rah-yaste
Nädala proklamatsiooni. Selles
proklamatsioonis mainitakse,
et president Garter on väi ja kuulutanud
Ik^atud Rahvaste Nädala,
ja apelleerib ühendriikide elam-ke
poole, et nad toetaksid neid,
kes taotlevad rahvuslikku vabadust
ja inimõiguste rakendamist.
President Carter ütles, et Ühendriigid
on alati püüdnud anda rahvusliku
enesemääramise printsiibile
sisu ning ta soovitas amee-riMastel
ka seekord toetaba seda
nädalat vastavate tseremoniaalsete
ürituste ja muu tegevusega.
Presidendi otsuse teatavaks tege-niisel
mainiti ühtlasi, et president
tegutses Public Law 86—90 alusel,
mis kinnitati president Eisen-howeri
poolt 17. juulil 1959; aastal.
ühendriikides tegutsev Balti
Ameerika Rahvuslik Komitee mai;
nib oma informatsi<lonis, et president
Carter viiviias ikestatud
Rahvaste Nädala väljakuulutamisega,
kuna see nädal on tavaliselt
välja kuulutatud 17. juulikViivitamise
põhjuste kohta ei antud esialgu
informatsiooni.
ühtlasi mainitaikse, et juutide
kapital ning mõjuvõim mängivad
tähtsat osa Ühendriikide .^vabariiklaste
ja demokraatide partei-esmaspäev,
».
Kanadasfiikiik pülia (Civic Hötiday). siis
ilmub tuleval nädalal üks „Vaba Eestla-se
mis kaifsnab nel|apäev(^, 4.
augysti kuupäeva.
Rahvusgnippide järjekord oli
varem loositeei kindlalks määratud.
Kõige ees kanti rahvuse n i mega
suiunt .piaikatit, ^eestlastel
oli seUe kandjaks tuiihingelme
rahvusilane, rahvariides iauäjahna
Marga Tammank, mille järel 'kanti
USA j a rahvuslippu k>5rvuti,
milledele järgnesid marssijad.
Lätlastel olid esindatud ka nende
ikorpõratsioonide esindajad
värviteklites.
Pea kõikides gruppides oli mitmesuguseid
loosungeid, inis
nõudsid oma orjastatud kodumaale
vabadust ja Helsingi
kokkulepete täitmist.
Näiteiks kanti suurt plaikatit, miU
le" esiküljel püblisate: Mida olete
teinud mulle, seda o M e teinud
ka mu väjksamale vennale. Ja ita^
gaküllijel — arniastame Söõüki, kes
ägavad N. Vene ikfce all. Lätlased
nõudsid Lätis vaba jumMa-sona
kuulutamist, leedulased
oma rahvustegelaiste vabastamist
orjaiäagritest, sakslased olid autole
asötanud Berliini häbhnüüri
maiketi, mille kohal siirp ja vasar;
ukrainlased näitasid hiig©!-
kaardil Vene orjalaagreid, kuna
fcuubailased kinnitasid, et Kuubaga
võidakse rahus elada, kuid
mitte Castroga jm.
Paraadist osavõtvaid rahvus-gruppe
oli üle tosina ja rongkäik
kestis tund aega.
Pärast siirduiti lühisele lõunasöögile,'
kus peeti päevakohaseid
kõnesid. Eestlastest läiksid paljud
F^esti Seltsi einele, kus sisuka
sõnavõtuga esines 84 aastane en-diae
tminister Joh. Holberg.
likestatute Päeva mälestuseks
lasti Chicago likestatud Rahvuste
Komitee poolt vastavate organisatsioonide
kaudu, müügile mi.
ikestatute margid, ühel margil
on trükitud orjastaitud rahvaste
nimed: Läti, Leedu, Eesti, Kuuba,
Hiina, Ida-Saiksa, Poola, Slovakkia,
Bulgaaria, Tshehhoslo^
vakkia, Serbia, Ungari, Albaania,
Valgevene, Vietnam, Jugoslaavia
(Kroaatia), Ukraina ja Rumeenia.
Koikiku 18 rahvust. Teisel, sa-
Liibanani küla
BEIRUT - Iisraeli sõjajõud on
okupeermyd ühe piiriküla kolm
miili Liibanoni pürijoonest seespool,
pärast seda kui nad raskelt
tulistasid seda rajooni. Osa küla,
El Meri elanikest põgenesid teistesse
linnadesse ja ütlesid, et okupandid
tõid kaasa okastraati millega
seda piirkonda eraldada Liir
banonist, arvatavasti palestünlaste
infiltreerimise vältimiseks.
masuurel margil, on küsimus:
Miks ei ole 'täidetud 1975. a. Helsingi
konverentsi otsuseid. Hü&
miarke müüdi Eesti, Seltsist nfiit-mes
®5 osariiki meie üldtuntud
Isikutele.
Kanada föderaalparlameht võttis
kolmandal lugemisel vastu uue
immigratsiooniseaduse, mis läheb
senatisse kinnitamisele. Uit seadust
peetakse õiglaseks Ja paindlikuks
seaduseks, millega kõrvaldatakse
paljud senises immigrat-siooniseaduses.
esiienud lüngad.
Torontos Mt.; Pleasaot Road'il
asuv POKD äri sai kannatada 17.
juulil tekkinud tuleõnnetuse tõttu
j a jääb ikuni remondi lõpule viimiseni
suletuks veel kotoi nädalat.
Tuli tekkis 'kahökörruseüse
hoone teisel kornisöl ühes kopteris,
mille sisseseade hä\tes läie-
Ijkult. Aliuniseil feorrusel asuvad
ärirüumid said veest ja tulest
k^üstada ja vajavad suuramat
remoQ:iti, mis praegu on käimas.
Kuna äri öli tuleõnnetuse ajal
puhkuste tõttu suletud, sife ei olnud
seal palju kaupa ning omaniku
kahjud tõusevad häviiKiiüd
kaupade näol umbes 700 dollaril
e : . - ' -
MOÖRTi|d NOO
IKotkajarve suurlaagri organiseerijate austamine E . Rubergi
Kütt,. Ivar Nippak ja Ervfei AlevOo Neide anaMndasid inle
Vasakult: Lc® Pnirite, Ä
Eesti Stotide.
Foto:
7. septembril s.ä. keU 8.30^2 õhtul
löf EINELAUD it: 'l^im^^^^^^ . '
. ; -Ar BAAR ; , ,,KAW
Pääsmed: $14.00 isikult eelmüügil, heüštage 447-8677
Kotkajärvel könraldatnd skautide-gaidide snnrlaagri juhtkond
i. Eesti Skaudisõprad© Seltsi esimees Egbert Runge,
Vi rimas*
Seisavad vasakult: Eno L i
E.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 28, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-07-28 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770728 |
Description
| Title | 1977-07-28-01 |
| OCR text |
Siaq<»N « JOüRNAUXi
sus
Secenä class mdl regis^
trattoa ümnber il8f
Nr. 56 (24Ö3) XXVI aastaMik Neljapäeval, 28. juulil 1977 ~ ThW^sd&y July 28, 1977 üksilmambri
BQOixasaanssuBDBm
1 asunause
Peaminister Begin ei peci
Cari^rile antud Mbadusfest
JERÜÜSAI^MM - ühcn^ vaiUtsusde Ja , _ ^
see smoreks Matuseks M lisraeU peamimsteir 3 e ^
vaks, et ta annab kolmele Jordani läänekaldale rajatud Iisraeli
asandosele seadusliku ti^ustnse. Jordani läänekaUas on teatavas-^
araablastelt okapeeritod maaala ning selle tolevane i^aatus pidi
anrtnsele tulema siigisel Genfis kavandatud rahukonverentsi!.
AmeeriMased on I^israeli peaministri
otsusest eriti häiritud, kuna
peaminister Begin viibis hiljuti
•Washingtonis^ kus tal olid pikemad
iäbifääkimised Kesk-Ida ,problee-rxiide
lahendamiseks president
Carteriga. "
Need EÕuptdamisei arenesid!
soodsas õhkkonnas, kuna Begin
oli ilmselt valmis araablastega
kompromisse tegema ning sai
, Carterilt selleks oma toetuse.
Ühtlasi otsustasid ameeriklased
Iisraeli relvastamiseks toetust anda
215 miljoni dollari suuruses
summas.
Peaminister Begini otsus lisrae-.
i i asundustele Jordani läänekaldal
ametliku ja seadusliku tunnustuse
andmiseks ei ole kooskõlas nende
koklmiepetega, mis saavutati äsja
Valges Majas peetud ^birääkl-mistel
ning ühendriikide välistni-nisteeriumist
märgiti, et peaminister
Begini otsus on rahvusvaheliste
seaduste rikkumme.
Iisrael on seni Jordani läänekaldale
ehitanud juba 70 iisraeli
asundust,^ kuid Washingtonis
peetud läbirääkimistel toonitas
president Carter, et Iisrael ei
tohi okupeeritud piirkonda enam
uusi asundusi rajada, kuna
need ohustavad Genfis plaanitsetud
rahqläbh-ääkinüsi.
Iisrael okupeeris Jordani rääne-kalda^,
kiis elab 700.QOO palestiina
araablast, 1967. aastal toimunud
sõjas, peaminister Begini otsus
asundusele legaalse staatuse andmiseks
tuleb veel valitsuse täie
' koosseisu ees kinnitamisele.
Väikeste hellakeste rivi koos juMidega äsja Kotkajärvel toimunud gaidide suurlaagris.
Foto: Vaba Eestlane
MOSKVA —- N. Liidu eksperdid on koostanud üksikasjalise
uurimuse juutide mõju kohta Ühendriikides ning nüüd on selle
kohta avaldanud oma kommentaarid ametlik teadetebiiroo Tass,
kes väidab, et juutide kapital ja mõjuvõim mängivad Ühendriikides
nü suurt rolli, et ameerildased ei ole võimelised muutma
oma poliitikat Iisraeli puhtes.
Kui venelased on varematel aegadel
sellise kriitika esitamisel
fcarvitaniid nimetust . ..sionistid",
k^ntes seda, et. neid hakataikse
süiidistama anti-semitisanis,
siis seekord räägivad nad va-
Mt juutidest, kinnitades/et
tgast Ühendriikide vüest miljonärist
on üks juut
Juutide kapitaü mängib silma-toatovat
osa •ühendriikide panganduses,
kaubanduses ja 'tööstuses;
Idraiitatakse ufemuses.
Juudi feodaniastel on tähtsad positsioonid
ühendriikide ajaikirjan-duses,
eriti sellistes mõjuvõimsates
ajalehtedes nagu , ,Wew York
Times" ja «Washington Post'-
ning televisiooni ja. raadio saa-tejaamades
Columbia Broad-casting
System, Radio Corporation
of America ja National
CHICAGO I V E ) — Ikestatud rahvaste paraad Chicagos toimus tulikuumal
16. juuiii. Chicago ülemlinnapea M . Bilandicu patronaazhi aU. Majadel lehvisid ikestatud rahvaste,
nende hulgas ka Eesti, hpud ja aukülaliste tribüün oli ehitatud peatänavas asuva, luma suurima
kaubamaja, Marshall Field äri kohale teisepool tänavat. Täpselt kell 12 hakkas rongkäik, ratsat-politsei
ees sõites^ orkestri helidel State tänavat mööda liikuma. Jõudes tribüüni kohale, peatuti,
mängiti USA hümni jä rahvusgruppide esindajad aukülalistega, riigi rahvasaadikute j a teistega,
asusid tribüünile, mille' järel paraad Jätkus, millest' kä eestlased osa võtsid. : •; ;
Rahvaste
WASHmGTON 4- ühendn^
presideat Gsirter kinnitas 20. juuli
honmiikul lõpuks ikestatud Rah-yaste
Nädala proklamatsiooni. Selles
proklamatsioonis mainitakse,
et president Garter on väi ja kuulutanud
Ik^atud Rahvaste Nädala,
ja apelleerib ühendriikide elam-ke
poole, et nad toetaksid neid,
kes taotlevad rahvuslikku vabadust
ja inimõiguste rakendamist.
President Carter ütles, et Ühendriigid
on alati püüdnud anda rahvusliku
enesemääramise printsiibile
sisu ning ta soovitas amee-riMastel
ka seekord toetaba seda
nädalat vastavate tseremoniaalsete
ürituste ja muu tegevusega.
Presidendi otsuse teatavaks tege-niisel
mainiti ühtlasi, et president
tegutses Public Law 86—90 alusel,
mis kinnitati president Eisen-howeri
poolt 17. juulil 1959; aastal.
ühendriikides tegutsev Balti
Ameerika Rahvuslik Komitee mai;
nib oma informatsi |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-07-28-01
