1987-07-02-01 |
Previous | 1 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
registration nöimber
Nr. 49 (3341) XXXVI aastakäik
Ä B Ä D ILMUB IGAL TEISIPAEVAf;
• JA.NEUAPÄEVAI.
Nefljapäeval, 2. JUU1BM987 — Thursday, JuSy 2, 1987 Üksiknumbri hind 75 centi
s i i l i
s\\;
Toronto Eesti Maja täis traditsioomlisi
9 ?
ii ind. ja organiseeritud traditsioonilist eesti
mis harilikult hõlmab 23. juunil pühitsetayat võidupüha ja
24. juunil pühitsetavat jaanipäeva^T^^ Maja
ruumides, selle asemel et; kuhugi vabasse loodusse minna.
Meeskoori ansambel esinemas Võidupüha aktusel, Foto: T. Säägi
Tuhat inimest Sovihari 1987 pidustustel
Juunikuu Sõpupäevad olid täis ühiskondlikke ja kultuurilisi
Maakondliku Esinduskogu Võidupüha ja jaaniõhtu, Stokholmi
Stokhohni 'Eesti Kabaree Teater^ Kalev-Estienne esinemine ja
sed. Kuigi ennustati vihma pärast lämmatavalt kuuma
päikesepaistes ja vihm jõudis Seedriorule alles pärast vabaõhu
Õieti oligi teisipäevaõhtune (nädalalõpud
olid ilmselt juba täide-tud
^ e e l n e v a Tallinna
Festivaliga ja järgnev Seedrioru
vabaõhu-teatriga) pühitsemine
jagatud 'kahte ossa — alguses
võidupüha^ siis jaanipäev.
Suures saalis toiraüv aktuse-kava
avati , ,Künglä marsiga''
Uno Kooki ,vEstonia*' orkestri
poolt. Palvuse ütles pastor Kalju
Raidi kes mainis esimest eestikeelset
jumalateenistust Torontos,
mis olevat toimunud juulikuus
1931, ülikooli kabelis; kus teenisid
3 õpetajat ja millest võttis osa
60 kaasmaalast; Õpetajad (Tahevali,
Rahamägi ja Ederma) olid
kohal Eestist, olles siin YMCA
. . , « . . . . , konverentsil. Pahud kohvikud
nädalat, laabusid pidustused eestlased; kes ei olnud aastate
eestikeelset iumalateehis-lõpuks
Suvihari 1987 pidustu-
Juba reede õhtul, 26. juunil
kerkisid esimesed telgid orunõl-vakule,
tavaliselt vaiksema elanikkonnaga,
kes er seganud
.,Vaese mehe ututalle" peaproovi
elektroonilise müraga. Laupäeval
langes temperatuur ja kohati oli
silmapiir kaetud tumedate pilvedega,
ent rõhuva osa ajast oli
Seedrioru ala päikesepaistes.
Pidustused algasid traditsioonilise
pärastlõunase kontsert-aktuse
ja yõidutulega, milles
seekord osalesid mitmed meie
Kestva postistrdgi tõttu, mis
kõikjal pahameelt tekitab, on
nüüd föideraalvalitsuse tööminister
Pierre Cadieux nimetanud
vahendaja, kes peab vastaspooled
kokkuleppele viima. Vahepeal
lubas Kanada Fost, et
streigi-murdjaid ei kasutata, nii
Kirjakandjate ameti-ühingnii
president Bob McGarry lubab
oma 20.0(M) liikmelise uniooniga
^9
Isst" (rotating) streiki jätkata.
Ta keeldusi ütlemast, millised
linnad ja asulad Kanadas järgmiseks
streigi-plirkonda lange-
. Vahendajaks määrati minist-riabi
(associate deputy minister)
Kelly, kes on juba neli pos-
62-aastane Kelly on üheksa töö^
iministrBt iile elannade
nooremad jõud. Teadustajana
tegutses Evi Pertens.
Pärast August Jursi avasõna,
milles ta tervitas ka kohalviibivat
perekond Kalepit, laulis sopran
Evi Valge Kanada hümni. Sellele
järgnes võidutule süütamine
aupeakonsul Ilmar Heinsoo poolt
Hamiltoni ja Toronto võitlejate
esinduse kaastegevusel; mille
juhiks oli Ülo Tamre. Ilmar Heinsoo
oma sõnavõtus luges ette kindral
Ernst Põdderi kuulsa käskkirja,
antud 23. juunil 1919, pärast
võidukat Võnnu lahingut — käskk
i r i , mille põhjal sündis
Võidupüha.
Aupeakonsul märkis, et see
käskkiri meenutagu meile neid,
kes langesid meie vabadusvõitluses
ja kinnitgu meie ühist usku
kodumaale vabaduse taastamisse.
Haaravale tseremooniale järgnes
vaimulik talitus õpetaja Tõnis
Nõmmikult, kelle kõne aluseks oli
kärbe ühest Taaveti laulust:
„Kiida minu hing Jumalat j a ära
unustaTema heategusid!*' Õpetaja
leidis, et isegi tänapäeva raskes
poliitilises olukorras maailmas ja
meie kodumaal on põhjust tänada
Jumalat meie üürikese vabaduse
eest ja väärtuste eest paguluses
nagu Seedrioru. Õpetaja palus
Kõigevägevamalt õnnistust meie
tööle siin ja kodumaal, mida
krooniks meie maa vabanemine
võõrast ikkest.
Liigutavaks momendiks aktusel
on alati olnud langenute
mälestamine, kus mudilased asetavad
lilli Eesti eest langenute
mälestussambale ja võitlejad oma
II Maailmasõjas langenud
relvavendade: mälestusmärgile..
Meie järeletulevat põlve esindasid
seekord Vilja ja Juula Roman-
Metsmaa Hamiltoni ja Toronto
võitlejate hoole all: sõnaline osa
A. Jursilt, mälestuslaul naistriolt
koosseisus: A. Tera. 0. Saar ja
H. Sepp.
Aktusekõne pidas meie tuntud
vabadusvõitleja kolonel Ylo An-son
P-Ameerika Ühendriikidest.
Kõneleja väitis, et eesti rahvas on
jäänud püsima läbi aegade mitte
alati välistest teguritest olenevalt,
vaid meie sisemisest tugevusest —
tiivustatuna õiguse mõistetest. Ta
põhjendas oma väidet rohkete
näidetega meie ajaloost, kaasa arvatud
lahingud Vabadussõja
lõunarindel 1919. aastal, mille
tulemusena sündis Võidupüha,
üks meie rahva suurpäevadest.
Kõneleja lõpetas loetledes meie
kohustusi välismaailmas, mille
täitmine aitaks meie vabadusvõitlejaid
kodumaal.
Aktuse kontsertosas esitas meie
noorema põlve solist, sopran Evi
Valge väga kompetentselt ja
tõlgitsusiikult haaravalt kolm
(Järg lk. 8)
tust kuulnud, tulid kohale sadade
miilide tagant. Nüüd on siin 60
asemel vähemalt 600. ütles pastor
Raid, nad kõik ei mahugi saali,
osa neist seisab väljas
koridoris . . .
Süüdati sümboolne võidutuli ja
: Esimees Johannes Vihma
üle andmas
tervitust.
Eesti Vabariigi aüpeakonsulTlmar
Heinsoo ütles avasõna. Ta soovis,
et süüdatud leek oleks kinnituseks
meie usule, et kord võidab jälle
valgus pimeduse üle, tõde võidab
vale, ning luuletaja Henrik Visnapuu
sõnades:Kord võidab vaim
vägivalla mõtte / taas lehyib vaba
Eesti Lipp!"
Peokõne pidas Musta lindi
päeva* Vaktsiöonigä hästi tuttavaks
saanud nöoremäpõlve aktivist
Markus Hess, kes oma kõnes
meenutas möödunud aegajde
võitlusi ja valmistas nooremat generatsiooni
ette võitlust ka tulevikku
edasi kandma (kõne
täielikum tekst teisal).
Lydia Vohu-Viksten deklameeris
Marie Underi,^ Mälestus ja
tõotus* * ning Toronto Eesti Meeskoori
ansambel Charles Kipperi
juhatusel laulis E. Võrgu ,>Teryi-tuse'*
ja H. Kännu Kaugel'*.
Uno Kooki orkester mängis „Ko-duniaa
kaitsel" ning võidupüha
osa lõppes E.V. hümniga, millele
kõik kaasa laulsid.
Pärast 30-minutist vaheaega.
mil inimesed tulikuumast saalist
(õhujahutus ei paistnud nii suure
rahvahulga tõttu tõhusalt töötavat)
välja trügisid ja keskmises saalis
söödavat-joodavat pruukisid,
algas jaaniõhtu kava. Oli jälle
laulu ja mängu, tehti traditsioonilist
ja uut. ..Estonia-orkester
rnängis E. Linevi
, .Hõissa simman": koos Eesti
Meeskoori ansambliga Uno Kooki
seadm j se 1 mäng i t i -1 aul d i ,, 0 i
(Järg lk. 2
IIBI0QIIDIIlDIBHfl91DaiSaBlilSIDSISiSIBIIflBmHI81QSIDIIIIIU3
mi
sõi
i .
'Igipüha,^ ilmub sel nädalal^^^^^^
,VABA EESTLASE'' number:
vügüyl. juuli 1987.
i Meie lehe eelmises num- 1
I bris (25. juuni) ilmunud I
I USA. Esto 88 Komitee tea- I
I daanne Austraalia-sõitjatele I
1 on ilmselt tekitanud mõnin- f
Igatesiniiasõitjate hulgas I
I segadust. Muidugi on USA |
i hinnad ÜSA dollarites, mis 1
I on umbes 30 protsenti kalli- |
I mad kui Kanada dollarid. |
I Nii et hindade ümber arves- i
I tamisel Kanada rahasse tu- |
I leb umbes kolmandik (keh- |
I tiva kursi kohaselt) juurde |
i lisada. i
I HEÄDREISI Toimetus 1
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 2, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-07-02 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870702 |
Description
| Title | 1987-07-02-01 |
| OCR text | registration nöimber Nr. 49 (3341) XXXVI aastakäik Ä B Ä D ILMUB IGAL TEISIPAEVAf; • JA.NEUAPÄEVAI. Nefljapäeval, 2. JUU1BM987 — Thursday, JuSy 2, 1987 Üksiknumbri hind 75 centi s i i l i s\\; Toronto Eesti Maja täis traditsioomlisi 9 ? ii ind. ja organiseeritud traditsioonilist eesti mis harilikult hõlmab 23. juunil pühitsetayat võidupüha ja 24. juunil pühitsetavat jaanipäeva^T^^ Maja ruumides, selle asemel et; kuhugi vabasse loodusse minna. Meeskoori ansambel esinemas Võidupüha aktusel, Foto: T. Säägi Tuhat inimest Sovihari 1987 pidustustel Juunikuu Sõpupäevad olid täis ühiskondlikke ja kultuurilisi Maakondliku Esinduskogu Võidupüha ja jaaniõhtu, Stokholmi Stokhohni 'Eesti Kabaree Teater^ Kalev-Estienne esinemine ja sed. Kuigi ennustati vihma pärast lämmatavalt kuuma päikesepaistes ja vihm jõudis Seedriorule alles pärast vabaõhu Õieti oligi teisipäevaõhtune (nädalalõpud olid ilmselt juba täide-tud ^ e e l n e v a Tallinna Festivaliga ja järgnev Seedrioru vabaõhu-teatriga) pühitsemine jagatud 'kahte ossa — alguses võidupüha^ siis jaanipäev. Suures saalis toiraüv aktuse-kava avati , ,Künglä marsiga'' Uno Kooki ,vEstonia*' orkestri poolt. Palvuse ütles pastor Kalju Raidi kes mainis esimest eestikeelset jumalateenistust Torontos, mis olevat toimunud juulikuus 1931, ülikooli kabelis; kus teenisid 3 õpetajat ja millest võttis osa 60 kaasmaalast; Õpetajad (Tahevali, Rahamägi ja Ederma) olid kohal Eestist, olles siin YMCA . . , « . . . . , konverentsil. Pahud kohvikud nädalat, laabusid pidustused eestlased; kes ei olnud aastate eestikeelset iumalateehis-lõpuks Suvihari 1987 pidustu- Juba reede õhtul, 26. juunil kerkisid esimesed telgid orunõl-vakule, tavaliselt vaiksema elanikkonnaga, kes er seganud .,Vaese mehe ututalle" peaproovi elektroonilise müraga. Laupäeval langes temperatuur ja kohati oli silmapiir kaetud tumedate pilvedega, ent rõhuva osa ajast oli Seedrioru ala päikesepaistes. Pidustused algasid traditsioonilise pärastlõunase kontsert-aktuse ja yõidutulega, milles seekord osalesid mitmed meie Kestva postistrdgi tõttu, mis kõikjal pahameelt tekitab, on nüüd föideraalvalitsuse tööminister Pierre Cadieux nimetanud vahendaja, kes peab vastaspooled kokkuleppele viima. Vahepeal lubas Kanada Fost, et streigi-murdjaid ei kasutata, nii Kirjakandjate ameti-ühingnii president Bob McGarry lubab oma 20.0(M) liikmelise uniooniga ^9 Isst" (rotating) streiki jätkata. Ta keeldusi ütlemast, millised linnad ja asulad Kanadas järgmiseks streigi-plirkonda lange- . Vahendajaks määrati minist-riabi (associate deputy minister) Kelly, kes on juba neli pos- 62-aastane Kelly on üheksa töö^ iministrBt iile elannade nooremad jõud. Teadustajana tegutses Evi Pertens. Pärast August Jursi avasõna, milles ta tervitas ka kohalviibivat perekond Kalepit, laulis sopran Evi Valge Kanada hümni. Sellele järgnes võidutule süütamine aupeakonsul Ilmar Heinsoo poolt Hamiltoni ja Toronto võitlejate esinduse kaastegevusel; mille juhiks oli Ülo Tamre. Ilmar Heinsoo oma sõnavõtus luges ette kindral Ernst Põdderi kuulsa käskkirja, antud 23. juunil 1919, pärast võidukat Võnnu lahingut — käskk i r i , mille põhjal sündis Võidupüha. Aupeakonsul märkis, et see käskkiri meenutagu meile neid, kes langesid meie vabadusvõitluses ja kinnitgu meie ühist usku kodumaale vabaduse taastamisse. Haaravale tseremooniale järgnes vaimulik talitus õpetaja Tõnis Nõmmikult, kelle kõne aluseks oli kärbe ühest Taaveti laulust: „Kiida minu hing Jumalat j a ära unustaTema heategusid!*' Õpetaja leidis, et isegi tänapäeva raskes poliitilises olukorras maailmas ja meie kodumaal on põhjust tänada Jumalat meie üürikese vabaduse eest ja väärtuste eest paguluses nagu Seedrioru. Õpetaja palus Kõigevägevamalt õnnistust meie tööle siin ja kodumaal, mida krooniks meie maa vabanemine võõrast ikkest. Liigutavaks momendiks aktusel on alati olnud langenute mälestamine, kus mudilased asetavad lilli Eesti eest langenute mälestussambale ja võitlejad oma II Maailmasõjas langenud relvavendade: mälestusmärgile.. Meie järeletulevat põlve esindasid seekord Vilja ja Juula Roman- Metsmaa Hamiltoni ja Toronto võitlejate hoole all: sõnaline osa A. Jursilt, mälestuslaul naistriolt koosseisus: A. Tera. 0. Saar ja H. Sepp. Aktusekõne pidas meie tuntud vabadusvõitleja kolonel Ylo An-son P-Ameerika Ühendriikidest. Kõneleja väitis, et eesti rahvas on jäänud püsima läbi aegade mitte alati välistest teguritest olenevalt, vaid meie sisemisest tugevusest — tiivustatuna õiguse mõistetest. Ta põhjendas oma väidet rohkete näidetega meie ajaloost, kaasa arvatud lahingud Vabadussõja lõunarindel 1919. aastal, mille tulemusena sündis Võidupüha, üks meie rahva suurpäevadest. Kõneleja lõpetas loetledes meie kohustusi välismaailmas, mille täitmine aitaks meie vabadusvõitlejaid kodumaal. Aktuse kontsertosas esitas meie noorema põlve solist, sopran Evi Valge väga kompetentselt ja tõlgitsusiikult haaravalt kolm (Järg lk. 8) tust kuulnud, tulid kohale sadade miilide tagant. Nüüd on siin 60 asemel vähemalt 600. ütles pastor Raid, nad kõik ei mahugi saali, osa neist seisab väljas koridoris . . . Süüdati sümboolne võidutuli ja : Esimees Johannes Vihma üle andmas tervitust. Eesti Vabariigi aüpeakonsulTlmar Heinsoo ütles avasõna. Ta soovis, et süüdatud leek oleks kinnituseks meie usule, et kord võidab jälle valgus pimeduse üle, tõde võidab vale, ning luuletaja Henrik Visnapuu sõnades:Kord võidab vaim vägivalla mõtte / taas lehyib vaba Eesti Lipp!" Peokõne pidas Musta lindi päeva* Vaktsiöonigä hästi tuttavaks saanud nöoremäpõlve aktivist Markus Hess, kes oma kõnes meenutas möödunud aegajde võitlusi ja valmistas nooremat generatsiooni ette võitlust ka tulevikku edasi kandma (kõne täielikum tekst teisal). Lydia Vohu-Viksten deklameeris Marie Underi,^ Mälestus ja tõotus* * ning Toronto Eesti Meeskoori ansambel Charles Kipperi juhatusel laulis E. Võrgu ,>Teryi-tuse'* ja H. Kännu Kaugel'*. Uno Kooki orkester mängis „Ko-duniaa kaitsel" ning võidupüha osa lõppes E.V. hümniga, millele kõik kaasa laulsid. Pärast 30-minutist vaheaega. mil inimesed tulikuumast saalist (õhujahutus ei paistnud nii suure rahvahulga tõttu tõhusalt töötavat) välja trügisid ja keskmises saalis söödavat-joodavat pruukisid, algas jaaniõhtu kava. Oli jälle laulu ja mängu, tehti traditsioonilist ja uut. ..Estonia-orkester rnängis E. Linevi , .Hõissa simman": koos Eesti Meeskoori ansambliga Uno Kooki seadm j se 1 mäng i t i -1 aul d i ,, 0 i (Järg lk. 2 IIBI0QIIDIIlDIBHfl91DaiSaBlilSIDSISiSIBIIflBmHI81QSIDIIIIIU3 mi sõi i . 'Igipüha,^ ilmub sel nädalal^^^^^^ ,VABA EESTLASE'' number: vügüyl. juuli 1987. i Meie lehe eelmises num- 1 I bris (25. juuni) ilmunud I I USA. Esto 88 Komitee tea- I I daanne Austraalia-sõitjatele I 1 on ilmselt tekitanud mõnin- f Igatesiniiasõitjate hulgas I I segadust. Muidugi on USA | i hinnad ÜSA dollarites, mis 1 I on umbes 30 protsenti kalli- | I mad kui Kanada dollarid. | I Nii et hindade ümber arves- i I tamisel Kanada rahasse tu- | I leb umbes kolmandik (keh- | I tiva kursi kohaselt) juurde | i lisada. i I HEÄDREISI Toimetus 1 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-07-02-01
