1987-07-02-01 |
Previous | 1 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
registration nöimber Nr. 49 (3341) XXXVI aastakäik Ä B Ä D ILMUB IGAL TEISIPAEVAf; • JA.NEUAPÄEVAI. Nefljapäeval, 2. JUU1BM987 — Thursday, JuSy 2, 1987 Üksiknumbri hind 75 centi s i i l i s\\; Toronto Eesti Maja täis traditsioomlisi 9 ? ii ind. ja organiseeritud traditsioonilist eesti mis harilikult hõlmab 23. juunil pühitsetayat võidupüha ja 24. juunil pühitsetavat jaanipäeva^T^^ Maja ruumides, selle asemel et; kuhugi vabasse loodusse minna. Meeskoori ansambel esinemas Võidupüha aktusel, Foto: T. Säägi Tuhat inimest Sovihari 1987 pidustustel Juunikuu Sõpupäevad olid täis ühiskondlikke ja kultuurilisi Maakondliku Esinduskogu Võidupüha ja jaaniõhtu, Stokholmi Stokhohni 'Eesti Kabaree Teater^ Kalev-Estienne esinemine ja sed. Kuigi ennustati vihma pärast lämmatavalt kuuma päikesepaistes ja vihm jõudis Seedriorule alles pärast vabaõhu Õieti oligi teisipäevaõhtune (nädalalõpud olid ilmselt juba täide-tud ^ e e l n e v a Tallinna Festivaliga ja järgnev Seedrioru vabaõhu-teatriga) pühitsemine jagatud 'kahte ossa — alguses võidupüha^ siis jaanipäev. Suures saalis toiraüv aktuse-kava avati , ,Künglä marsiga'' Uno Kooki ,vEstonia*' orkestri poolt. Palvuse ütles pastor Kalju Raidi kes mainis esimest eestikeelset jumalateenistust Torontos, mis olevat toimunud juulikuus 1931, ülikooli kabelis; kus teenisid 3 õpetajat ja millest võttis osa 60 kaasmaalast; Õpetajad (Tahevali, Rahamägi ja Ederma) olid kohal Eestist, olles siin YMCA . . , « . . . . , konverentsil. Pahud kohvikud nädalat, laabusid pidustused eestlased; kes ei olnud aastate eestikeelset iumalateehis-lõpuks Suvihari 1987 pidustu- Juba reede õhtul, 26. juunil kerkisid esimesed telgid orunõl-vakule, tavaliselt vaiksema elanikkonnaga, kes er seganud .,Vaese mehe ututalle" peaproovi elektroonilise müraga. Laupäeval langes temperatuur ja kohati oli silmapiir kaetud tumedate pilvedega, ent rõhuva osa ajast oli Seedrioru ala päikesepaistes. Pidustused algasid traditsioonilise pärastlõunase kontsert-aktuse ja yõidutulega, milles seekord osalesid mitmed meie Kestva postistrdgi tõttu, mis kõikjal pahameelt tekitab, on nüüd föideraalvalitsuse tööminister Pierre Cadieux nimetanud vahendaja, kes peab vastaspooled kokkuleppele viima. Vahepeal lubas Kanada Fost, et streigi-murdjaid ei kasutata, nii Kirjakandjate ameti-ühingnii president Bob McGarry lubab oma 20.0(M) liikmelise uniooniga ^9 Isst" (rotating) streiki jätkata. Ta keeldusi ütlemast, millised linnad ja asulad Kanadas järgmiseks streigi-plirkonda lange- . Vahendajaks määrati minist-riabi (associate deputy minister) Kelly, kes on juba neli pos- 62-aastane Kelly on üheksa töö^ iministrBt iile elannade nooremad jõud. Teadustajana tegutses Evi Pertens. Pärast August Jursi avasõna, milles ta tervitas ka kohalviibivat perekond Kalepit, laulis sopran Evi Valge Kanada hümni. Sellele järgnes võidutule süütamine aupeakonsul Ilmar Heinsoo poolt Hamiltoni ja Toronto võitlejate esinduse kaastegevusel; mille juhiks oli Ülo Tamre. Ilmar Heinsoo oma sõnavõtus luges ette kindral Ernst Põdderi kuulsa käskkirja, antud 23. juunil 1919, pärast võidukat Võnnu lahingut — käskk i r i , mille põhjal sündis Võidupüha. Aupeakonsul märkis, et see käskkiri meenutagu meile neid, kes langesid meie vabadusvõitluses ja kinnitgu meie ühist usku kodumaale vabaduse taastamisse. Haaravale tseremooniale järgnes vaimulik talitus õpetaja Tõnis Nõmmikult, kelle kõne aluseks oli kärbe ühest Taaveti laulust: „Kiida minu hing Jumalat j a ära unustaTema heategusid!*' Õpetaja leidis, et isegi tänapäeva raskes poliitilises olukorras maailmas ja meie kodumaal on põhjust tänada Jumalat meie üürikese vabaduse eest ja väärtuste eest paguluses nagu Seedrioru. Õpetaja palus Kõigevägevamalt õnnistust meie tööle siin ja kodumaal, mida krooniks meie maa vabanemine võõrast ikkest. Liigutavaks momendiks aktusel on alati olnud langenute mälestamine, kus mudilased asetavad lilli Eesti eest langenute mälestussambale ja võitlejad oma II Maailmasõjas langenud relvavendade: mälestusmärgile.. Meie järeletulevat põlve esindasid seekord Vilja ja Juula Roman- Metsmaa Hamiltoni ja Toronto võitlejate hoole all: sõnaline osa A. Jursilt, mälestuslaul naistriolt koosseisus: A. Tera. 0. Saar ja H. Sepp. Aktusekõne pidas meie tuntud vabadusvõitleja kolonel Ylo An-son P-Ameerika Ühendriikidest. Kõneleja väitis, et eesti rahvas on jäänud püsima läbi aegade mitte alati välistest teguritest olenevalt, vaid meie sisemisest tugevusest — tiivustatuna õiguse mõistetest. Ta põhjendas oma väidet rohkete näidetega meie ajaloost, kaasa arvatud lahingud Vabadussõja lõunarindel 1919. aastal, mille tulemusena sündis Võidupüha, üks meie rahva suurpäevadest. Kõneleja lõpetas loetledes meie kohustusi välismaailmas, mille täitmine aitaks meie vabadusvõitlejaid kodumaal. Aktuse kontsertosas esitas meie noorema põlve solist, sopran Evi Valge väga kompetentselt ja tõlgitsusiikult haaravalt kolm (Järg lk. 8) tust kuulnud, tulid kohale sadade miilide tagant. Nüüd on siin 60 asemel vähemalt 600. ütles pastor Raid, nad kõik ei mahugi saali, osa neist seisab väljas koridoris . . . Süüdati sümboolne võidutuli ja : Esimees Johannes Vihma üle andmas tervitust. Eesti Vabariigi aüpeakonsulTlmar Heinsoo ütles avasõna. Ta soovis, et süüdatud leek oleks kinnituseks meie usule, et kord võidab jälle valgus pimeduse üle, tõde võidab vale, ning luuletaja Henrik Visnapuu sõnades:Kord võidab vaim vägivalla mõtte / taas lehyib vaba Eesti Lipp!" Peokõne pidas Musta lindi päeva* Vaktsiöonigä hästi tuttavaks saanud nöoremäpõlve aktivist Markus Hess, kes oma kõnes meenutas möödunud aegajde võitlusi ja valmistas nooremat generatsiooni ette võitlust ka tulevikku edasi kandma (kõne täielikum tekst teisal). Lydia Vohu-Viksten deklameeris Marie Underi,^ Mälestus ja tõotus* * ning Toronto Eesti Meeskoori ansambel Charles Kipperi juhatusel laulis E. Võrgu ,>Teryi-tuse'* ja H. Kännu Kaugel'*. Uno Kooki orkester mängis „Ko-duniaa kaitsel" ning võidupüha osa lõppes E.V. hümniga, millele kõik kaasa laulsid. Pärast 30-minutist vaheaega. mil inimesed tulikuumast saalist (õhujahutus ei paistnud nii suure rahvahulga tõttu tõhusalt töötavat) välja trügisid ja keskmises saalis söödavat-joodavat pruukisid, algas jaaniõhtu kava. Oli jälle laulu ja mängu, tehti traditsioonilist ja uut. ..Estonia-orkester rnängis E. Linevi , .Hõissa simman": koos Eesti Meeskoori ansambliga Uno Kooki seadm j se 1 mäng i t i -1 aul d i ,, 0 i (Järg lk. 2 IIBI0QIIDIIlDIBHfl91DaiSaBlilSIDSISiSIBIIflBmHI81QSIDIIIIIU3 mi sõi i . 'Igipüha,^ ilmub sel nädalal^^^^^^ ,VABA EESTLASE'' number: vügüyl. juuli 1987. i Meie lehe eelmises num- 1 I bris (25. juuni) ilmunud I I USA. Esto 88 Komitee tea- I I daanne Austraalia-sõitjatele I 1 on ilmselt tekitanud mõnin- f Igatesiniiasõitjate hulgas I I segadust. Muidugi on USA | i hinnad ÜSA dollarites, mis 1 I on umbes 30 protsenti kalli- | I mad kui Kanada dollarid. | I Nii et hindade ümber arves- i I tamisel Kanada rahasse tu- | I leb umbes kolmandik (keh- | I tiva kursi kohaselt) juurde | i lisada. i I HEÄDREISI Toimetus 1
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , July 2, 1987 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1987-07-02 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e870702 |
Description
Title | 1987-07-02-01 |
OCR text | registration nöimber Nr. 49 (3341) XXXVI aastakäik Ä B Ä D ILMUB IGAL TEISIPAEVAf; • JA.NEUAPÄEVAI. Nefljapäeval, 2. JUU1BM987 — Thursday, JuSy 2, 1987 Üksiknumbri hind 75 centi s i i l i s\\; Toronto Eesti Maja täis traditsioomlisi 9 ? ii ind. ja organiseeritud traditsioonilist eesti mis harilikult hõlmab 23. juunil pühitsetayat võidupüha ja 24. juunil pühitsetavat jaanipäeva^T^^ Maja ruumides, selle asemel et; kuhugi vabasse loodusse minna. Meeskoori ansambel esinemas Võidupüha aktusel, Foto: T. Säägi Tuhat inimest Sovihari 1987 pidustustel Juunikuu Sõpupäevad olid täis ühiskondlikke ja kultuurilisi Maakondliku Esinduskogu Võidupüha ja jaaniõhtu, Stokholmi Stokhohni 'Eesti Kabaree Teater^ Kalev-Estienne esinemine ja sed. Kuigi ennustati vihma pärast lämmatavalt kuuma päikesepaistes ja vihm jõudis Seedriorule alles pärast vabaõhu Õieti oligi teisipäevaõhtune (nädalalõpud olid ilmselt juba täide-tud ^ e e l n e v a Tallinna Festivaliga ja järgnev Seedrioru vabaõhu-teatriga) pühitsemine jagatud 'kahte ossa — alguses võidupüha^ siis jaanipäev. Suures saalis toiraüv aktuse-kava avati , ,Künglä marsiga'' Uno Kooki ,vEstonia*' orkestri poolt. Palvuse ütles pastor Kalju Raidi kes mainis esimest eestikeelset jumalateenistust Torontos, mis olevat toimunud juulikuus 1931, ülikooli kabelis; kus teenisid 3 õpetajat ja millest võttis osa 60 kaasmaalast; Õpetajad (Tahevali, Rahamägi ja Ederma) olid kohal Eestist, olles siin YMCA . . , « . . . . , konverentsil. Pahud kohvikud nädalat, laabusid pidustused eestlased; kes ei olnud aastate eestikeelset iumalateehis-lõpuks Suvihari 1987 pidustu- Juba reede õhtul, 26. juunil kerkisid esimesed telgid orunõl-vakule, tavaliselt vaiksema elanikkonnaga, kes er seganud .,Vaese mehe ututalle" peaproovi elektroonilise müraga. Laupäeval langes temperatuur ja kohati oli silmapiir kaetud tumedate pilvedega, ent rõhuva osa ajast oli Seedrioru ala päikesepaistes. Pidustused algasid traditsioonilise pärastlõunase kontsert-aktuse ja yõidutulega, milles seekord osalesid mitmed meie Kestva postistrdgi tõttu, mis kõikjal pahameelt tekitab, on nüüd föideraalvalitsuse tööminister Pierre Cadieux nimetanud vahendaja, kes peab vastaspooled kokkuleppele viima. Vahepeal lubas Kanada Fost, et streigi-murdjaid ei kasutata, nii Kirjakandjate ameti-ühingnii president Bob McGarry lubab oma 20.0(M) liikmelise uniooniga ^9 Isst" (rotating) streiki jätkata. Ta keeldusi ütlemast, millised linnad ja asulad Kanadas järgmiseks streigi-plirkonda lange- . Vahendajaks määrati minist-riabi (associate deputy minister) Kelly, kes on juba neli pos- 62-aastane Kelly on üheksa töö^ iministrBt iile elannade nooremad jõud. Teadustajana tegutses Evi Pertens. Pärast August Jursi avasõna, milles ta tervitas ka kohalviibivat perekond Kalepit, laulis sopran Evi Valge Kanada hümni. Sellele järgnes võidutule süütamine aupeakonsul Ilmar Heinsoo poolt Hamiltoni ja Toronto võitlejate esinduse kaastegevusel; mille juhiks oli Ülo Tamre. Ilmar Heinsoo oma sõnavõtus luges ette kindral Ernst Põdderi kuulsa käskkirja, antud 23. juunil 1919, pärast võidukat Võnnu lahingut — käskk i r i , mille põhjal sündis Võidupüha. Aupeakonsul märkis, et see käskkiri meenutagu meile neid, kes langesid meie vabadusvõitluses ja kinnitgu meie ühist usku kodumaale vabaduse taastamisse. Haaravale tseremooniale järgnes vaimulik talitus õpetaja Tõnis Nõmmikult, kelle kõne aluseks oli kärbe ühest Taaveti laulust: „Kiida minu hing Jumalat j a ära unustaTema heategusid!*' Õpetaja leidis, et isegi tänapäeva raskes poliitilises olukorras maailmas ja meie kodumaal on põhjust tänada Jumalat meie üürikese vabaduse eest ja väärtuste eest paguluses nagu Seedrioru. Õpetaja palus Kõigevägevamalt õnnistust meie tööle siin ja kodumaal, mida krooniks meie maa vabanemine võõrast ikkest. Liigutavaks momendiks aktusel on alati olnud langenute mälestamine, kus mudilased asetavad lilli Eesti eest langenute mälestussambale ja võitlejad oma II Maailmasõjas langenud relvavendade: mälestusmärgile.. Meie järeletulevat põlve esindasid seekord Vilja ja Juula Roman- Metsmaa Hamiltoni ja Toronto võitlejate hoole all: sõnaline osa A. Jursilt, mälestuslaul naistriolt koosseisus: A. Tera. 0. Saar ja H. Sepp. Aktusekõne pidas meie tuntud vabadusvõitleja kolonel Ylo An-son P-Ameerika Ühendriikidest. Kõneleja väitis, et eesti rahvas on jäänud püsima läbi aegade mitte alati välistest teguritest olenevalt, vaid meie sisemisest tugevusest — tiivustatuna õiguse mõistetest. Ta põhjendas oma väidet rohkete näidetega meie ajaloost, kaasa arvatud lahingud Vabadussõja lõunarindel 1919. aastal, mille tulemusena sündis Võidupüha, üks meie rahva suurpäevadest. Kõneleja lõpetas loetledes meie kohustusi välismaailmas, mille täitmine aitaks meie vabadusvõitlejaid kodumaal. Aktuse kontsertosas esitas meie noorema põlve solist, sopran Evi Valge väga kompetentselt ja tõlgitsusiikult haaravalt kolm (Järg lk. 8) tust kuulnud, tulid kohale sadade miilide tagant. Nüüd on siin 60 asemel vähemalt 600. ütles pastor Raid, nad kõik ei mahugi saali, osa neist seisab väljas koridoris . . . Süüdati sümboolne võidutuli ja : Esimees Johannes Vihma üle andmas tervitust. Eesti Vabariigi aüpeakonsulTlmar Heinsoo ütles avasõna. Ta soovis, et süüdatud leek oleks kinnituseks meie usule, et kord võidab jälle valgus pimeduse üle, tõde võidab vale, ning luuletaja Henrik Visnapuu sõnades:Kord võidab vaim vägivalla mõtte / taas lehyib vaba Eesti Lipp!" Peokõne pidas Musta lindi päeva* Vaktsiöonigä hästi tuttavaks saanud nöoremäpõlve aktivist Markus Hess, kes oma kõnes meenutas möödunud aegajde võitlusi ja valmistas nooremat generatsiooni ette võitlust ka tulevikku edasi kandma (kõne täielikum tekst teisal). Lydia Vohu-Viksten deklameeris Marie Underi,^ Mälestus ja tõotus* * ning Toronto Eesti Meeskoori ansambel Charles Kipperi juhatusel laulis E. Võrgu ,>Teryi-tuse'* ja H. Kännu Kaugel'*. Uno Kooki orkester mängis „Ko-duniaa kaitsel" ning võidupüha osa lõppes E.V. hümniga, millele kõik kaasa laulsid. Pärast 30-minutist vaheaega. mil inimesed tulikuumast saalist (õhujahutus ei paistnud nii suure rahvahulga tõttu tõhusalt töötavat) välja trügisid ja keskmises saalis söödavat-joodavat pruukisid, algas jaaniõhtu kava. Oli jälle laulu ja mängu, tehti traditsioonilist ja uut. ..Estonia-orkester rnängis E. Linevi , .Hõissa simman": koos Eesti Meeskoori ansambliga Uno Kooki seadm j se 1 mäng i t i -1 aul d i ,, 0 i (Järg lk. 2 IIBI0QIIDIIlDIBHfl91DaiSaBlilSIDSISiSIBIIflBmHI81QSIDIIIIIU3 mi sõi i . 'Igipüha,^ ilmub sel nädalal^^^^^^ ,VABA EESTLASE'' number: vügüyl. juuli 1987. i Meie lehe eelmises num- 1 I bris (25. juuni) ilmunud I I USA. Esto 88 Komitee tea- I I daanne Austraalia-sõitjatele I 1 on ilmselt tekitanud mõnin- f Igatesiniiasõitjate hulgas I I segadust. Muidugi on USA | i hinnad ÜSA dollarites, mis 1 I on umbes 30 protsenti kalli- | I mad kui Kanada dollarid. | I Nii et hindade ümber arves- i I tamisel Kanada rahasse tu- | I leb umbes kolmandik (keh- | I tiva kursi kohaselt) juurde | i lisada. i I HEÄDREISI Toimetus 1 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-07-02-01