1983-08-23-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
-ffl Nr. 62 <2983) XXX^ E E Š T L Teisipäeval, 23. awgosta 19f 23,1983 IGAL TEISIPÄEYAL lANEUAPAElAL Üksiknumbri Iiind 60 centii ^• .Möödunud nädalal .toimunud Eesti Kuntetide• Keskuse Seitsme- Kunsti' nädala viimasel • päeval, "reedel oli pealelõunaseks osaks rahvuskultuuriline nõupäev Esto Yalley kujundamise aruüemiseks paarikümne osavõtja vahel. Es|ösas^o^^ teeline arutlemine seHelejärg^ oma- Nõupäeva raamistikuks oli an^ Veel rõhutatakse selle koha so-tud: niida pn vaja aastal 2001 ees- bivat lähedust suurlinnale. Kuna ti kunsti ja kultuuri viljelemiseks polevat ettenäha, et eesti ühiskond ä) eesti ühiskonnale, b) eesti noor- suudaks seda ise majandada, siis tele, c) eesti hiiviringidde, kunsti- seda peavad tegema kanädaläsed, de professionaalidele ja teistele üürida. Visi-teadlastele. Laudkonda kuulusid oonis muinaskülast tuleb ehitamise-di. K. Aun, P. Sepp, A. Elken, le eesti rehetare kaevu ja saunaga. EKK president Stella Kerson, A» Kehäkinnitüsöks on ettenähtud so- Lee, M. Laanemäe ja T. Virk- biv restoran. Ette on nähtud tree- Mus. 1 , ninglaagrid^ puhküsealad, šemina- Sellele järgnesid |mnktid:milli- rid, seid kohti, yahenlieid ja tmgimusi :::'%u> Valleyst on kaalutud pikalt vajame ülalcHeva läbiviimiseks^ mille järel oli ettenähtud konkreetsete ideede, plaknide ja kavade arutlemine. Korrektne idee oli Es-ja laialt ja leitud, et rahva ühis-konnaomandina avaldub võimalus riiklike toetuste saamiseks. Uus koht ei võistlevat varemole^ . ^„ .. vate eesti snvekohtadega. ^ ^ ^ ^ " " - ^ ^ ^ ^ on ühe aasta jooksul^koguda: vvkot^i ^aHd ^s'a ^^^ ^tri $M "^"T^ 105.000 dollar^it^, t-k usjmires ka^m-. p^M K^^^y^^^ EsS Valley ei teeni EK^ rahvuskultuunhne komision. ühegi Wiksema grupi, ^aid kogu Päevakorras on: arutleda pn^^ eesüaökonna huvisid; on j.äi^^ A. Elken tutvustas Es- 2^ i^r^^f^ Valley ideekavandit, mis hoiab ' projekti koos ja millele on võima- ^ Variatsioone lisada. Tänasel nõupidamisel on kunsti- Maastik on rikkalik kontuuridest, rahvas kunstile suunatud; Enne ideekavandis on ettenähtud vaja-suuremM rahakogmnise kampaa- dused avalikeks funktsioonideks mat tuleb arutleda piida ja kuidas ^agu sport, kunst, töökojacii Usäks teha. ^ kunstimuuseum äiälo61ist6 kunsti^ S. ^KÄrson tutvustas ostetud varade taÜetamiseks ja mitme-maa- ala,, mis kuuUib Niagara loo- luQfctsioomlised alad nagu rahva-duskaitseala tsooni, selletõttu on kogunemised, töögruppide tegevus, praegu palved ehitusloa saamiseks vabaõhulavastused jm. antud nii » Mono valla- hoone on madala kva-vahtsusele kurika jNJiaga^^^ toodus- uteedigä, kuid sellele on võimalus kait^a^a^ametile^Suamonkor^a^^^ tatud .kohapeal olevas hoones el^^ ter, järgnevalt on plaanis veetorus-g^^^ on ettenähtud asuta-tiku korda^dimne j a : sn^ hooned külakeskusena. suuremaks tooks hgipaasutee kor- ys^p^de istutamisega võib an. dega, Isee peaks olema õppese-mihari kohaks, kuid kallid vahendid, salvestustehnika aparaadid vajavad pidevalt hooldamist. Lõpuks arvas ta, et peaks olema plaan 'ürituste kohta enne kui saa- . dakse midagi kindlamalt öelda. Kuid seal peaksid olema võimalused teaduslikuks tegevuseks muusi-kaarhiiyide ja paijundusvõimalus-tega. Sellejuures jäi tõsiseks küsi-miiseks, kes muretseb ja hoolitseb nende eest. : : A. Lee ütles, et tema gfupp ei jõudnudki momendini, mida kui^st-nikud vajavad, võeti vaid vastu põhimõttelised seisukohad poolt ja vastu. Nähti vajadust eesti kultuurilise loomingu säilitamiseks ja ^««li väga huvitavaks alaks oli Jõekääru lastesuvekodis laskmine, mida juhatas Endel Ruberg. Pildil arendamiseks, toetades Esto Vai kolme lennu laskurid, kes on lasknud välja, kuld-, hõbe- ja pronksmedalid. Esireas vasakult ley ideed tingimusega, et see pole ^f^^*^*^^^ Novek, Marti Nukk, Indrek Lusik (kuld) Peeter Roose, Martin Tamm ja Märt Matsoo; võistluseks, vaid koostöös seniste Nurm, Tüa Pihl, Lydia van der Veen, Linda eesi maa-aladega Kuid see peab Värve, TEomas Olvet, ja Endel Ruberg (kuld); kolmandas reas Edda Leppik, Katrm Verret, Kristma Mooilka Roose ja Marcus Silmberg. Pildilt puudub laskureist Älarik Nurm^ Foto: J. Säägi kcsubciiidyslikyd vahekorrcid 21 Äafriku riigig^i da. seadmine j kus tuleb teepervele ärauhtümise vältimiseks külvata muruseemet. . Juba stigisel käis EKK videogrupp, Taidurite Tehniline Töö^ võik kohapeal filmimas. Samuti tehti fotosid, mis andsid mõnešu- Küla ehitamisel tuleb materjal ja guse püdi olemasolevast sajast vorm leida^selline, bistänapä da kogu keskusele külakarakter. Selle juurde ujula saunaga, ten-uiSsväljakutega. Sellejuures nõlvakuil on palju sobivaid kotitS erihoonete olema kõigi generatsioomde kasutada. Seni on liiga vähe rahvale informatsiooni antud. Arutleti ka maa-ala kasutamisele andmise ta^ sulist külge. P. Sepp ütles, et tema grupis oli elav diskussioon tulevikuvõimaluste üle. Ta arvas, et aastal 2001 on t^nika kõrgemale jõudnud ja Es-^ to ¥alley'ga oh satelliidiühendus. Seal peaks leiduma videostuudio, hoiukohad kostüümidele ja teatri-varustiisele, peaks olema helikin-dd, yal|ustusnkas ruum kunsti viimane riik, kes mõtte muutis Küna Iisraelil on tugev sõjaline oli hea ettekääne Aafrika riikidele esitamiseks ja harjutusteks. aksiooriiks oÜ Libeeria, kes just vahekord Lõuna-Aafrika valge Vä- sidemete taastamiseks Publiku kohale meelitamlselks pä^v hiljem teatas uuendatud side- hemusvalitsusega jääb see takistu- ja Iisraeli välisminister Yitzhak osta ESTO-BUSS ja luua bussi" ^^m rassismi uuriv seks mustade Aafrika riikidele. Shamir on katsunud neid tuge<> üheiidus Esto Valley'ga. ' koiverents oli lisraeU : hukka Nüüd usuvad mõned vaatlejad, et vasti mõjutada. Alguses, enne muiriasMar^^^^^^ pärast L o j ^ L i M ^ ki^ kuna see tähendab yälistur^sM^^ ^ võiks olla telklaager et inimesed ^^'^^^^^ Moammer Gadaffi toetab Iisraeh välisministril olid asja kohaga saaksid tuLk^^^^-^^^^^^^^^^^P^^^^^^ Dr. K.Amia grupp arutles r^^^^ vapärandi ja teabe osa Esto Vai- ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^^^ kontinendi IIBL AVTV Iisrael öeldakse olevat alustanud oma vahepeal katkenud sidemete uuendamisegao eit poolt on need Aafrika riigid, kes lõpetasid dipIomaatiHsed 1^^ lisraehga araabia konflikti pu-ja on saanud MÜüd teised mõtted, peamiselt Iisraeli hea reputatsiooni tõttu relvakatipmehena ja sõ» treenerina^. ley kujundamisel, leides, et see po- We otsuse reetmiseks, ^^mistbttu leks mitte korraks kokkutuleku ko- soovis, jet Libeeria veel mõtleks jä-on muutnud mitmed teisedki valitsused närvilisteks oma julge-salajased läbirääkimised Euroopas Felix Houphouet-Boignyga, Elevandiluuranniku presidendiga. Sha-miri abid aga reisivad mitmes Aaf-aakrist küngašmaastikust. se realiteediga oleks säilitatud rah- Edasi informeeris S, Kerson, et vakunstiline^ iseloom. A. Elken üt-on tehhid eeltöid Esto Valle^ asu- les, et see on ideekavand, kuid tava kogu moodustamiseks. Juba alguisest peale ön üheks likmeks^^^^^^^ EKK usaldusmeeste kogu esimees M. laekuriks A/Truuvert^ grupp arhitekte võiksid koos sellele konkreetse kavandi teha. S. Kerson täiendas kavandit, öeldes et vabaõhuteatrit pole niivõrd vaja teatrile kui vabaõhu-kontsertideks. . Saadud informatsiooni järel osa- Esto Valley masterplaani on valmistanud arhitekt A. E&en, kuns- „ . , . , -1 tidei)rogrammi juhtimine on A. " ^ ^ ^ neljaks grupiks. Leel Jcuna rahalise kampaania on Muusikaimme^ ^ e amtletrT. oma kätte võtmidS. Kerson. Spor- Virklmusi ja M . Laane^^^ dike^use plaan on juba koostatud^^^^^a^^^^ dr J Roosi poolt videokunsti P. Sepa ja teabet-rah- Pikem dn J. Roosi plaan esitati v^ärandit dr. K, Aumi j ^ ^ ^ ^ helilindilt. (Varem on sellest kirju- . . tatud esimese pressikonverentsi jär Järgneval iihisel aruüusel esitas rel, „Vaba Eestlane" nr. 43). Vaa- P- Tammearu muusikute ettepane-dates sportlaste seisukohast see m kud, mainides et nad ei suutnud ettenähtud kõigile sportiastele. otseselt küsimusele vastata, mis Eesti rähvakuiist aga väljenduks neil vaja on. Muidugi esmemisvõi-kavandatävas. rahvamuuseumis, «mähised publikule. ^ milleks eesti etnograafidelt on va- Olulised on harjutiBsvõimalused la uusi ideesi< oleku pärast ja kaWu^d toetuse Hka riigis sidemete taastmseks. saamiseks Iisraeh poole. Mitmed näevad, et diplomaati» Sair oli esimene uuendamaks uste sidemete taastamine on lisrae-diplomaatilisi sidemeid ja Iisrael lüe prestiizhi küsunus, kuna neil nõustus kahele Sairi eliitdiviisile on head ärisuhted Aafrikaga juba väljaõppe andmisega; üks neist kui praegu, isegi ihna saadikuteta, president Mobutu Sese Seka isiklik Iisraelil on ärimeestega sidemeid ihukaitse. 21 rügis, kellega pole diplo- . Aasta hiljem Libeeria sai teiseks maatilisi suhteid. sarnaseks. Kui seal pole veel olnud Järeldades ,,Mrican Business^ K0TKAJÄRVE,^2. aug. - aupäeval, 20. augustil avati KÖtkajär- juttu sõjalise abi andmisest, - eelise ajakirja andmeist on lisrae-ve MetšaülikooH uus kursus 55 osavõtjäg tudengid on önamu- juhatas Iisraeli jõudnud delegat- li eksport Aafrikasse tõusnud nel-ses MõpÜased Ameerika mandrilt, kahe erändma, Lääneniägi on sioomsiisld Libeeria kaiteemmis- jakordseks just sel ajal, kui diplo- Mü-sse tuhnid.Ingüsmaalt ja Mae^ ter. maalilised sidemed puudusid. Üusateümadega Ja täiskuuga, ööl vastu esmaspäeva hakkas sadama. Iisraeli spetsialistid loodavad, -et'.- . •: •-. ' , - •. • , ,' arve MÜ celgcis ikylf mteKt Kabi Lokk kell 5.30 o. kui seii- » VAI. I U I * per. istus pidulauas. Ä ,elgit.s IHihapäev algas R. ^aagepe- - 5 ^ ^ a k ^ ^ - » ^ M e ^ ^ ^ ^ MÜ mõistet, mille sihiks 6n paa- ra loenguga, sele on Togo j a Kw^^^ , , toseta ja üWskondlikü surveta pak- mis M^^^ • j • a ^- \ ISLAMBAD - üks afgaamde kudaeesüuse aardeid liskasvanui- Ja Leedu iseseisvusi sündi ei nae kurus a- partisanide juht üües rtöödunud le m T. m mist kurn Nigeena, Keema ja Ela- nädalal^ •% Jv^./A---#-' r^"^^. -c^i,^-r, iuvW, ? •^^ -'-^^^'^^^ ^ mr>ei^e:^w<a^leyhmesä häüm- ,m^,a janduslikku jkõouldmu! nsmusutraesm'Aaat£ -u^s elüdO oOn'n õjuukuolgikuuduel j a srufrgmaaannudl- vaiUlitesu s-luvat Kotkajarvet ja kohahkku^^^]^^^ j . rikas, teevad sellekohase sammu, vägede sõduri, elukorraldust tutvustas dr. Vello Pühapäeva ennelõunal oh esime- . , »Ä • • ^ MSI. M„i«v,.io«n- ^,,1,* A U ^ t s . .«ustamist ja kõögikorda .kokkutulek kauditooriumU fäi-;"^';,^^^ J T I S Ä^^^^Ä^ EES11^>ASTE' niub neljapäeval, 8. sept.. aso^^. Eesti saalis suure®. Htj- pereema Hilja Jukkum. huvi-, õpperingide ja üldise õppe-c «„ I „ « 1 . tegevuse korraldamiseks. Kõik ju-kapsastega ja verivorstid, traditsiooniline pidusöök. ^^^^^ Avaloengu pidas peamajas aja- ^ J ^ g ^ Siis koguneti Kotkajärve lipuväl-asüva vabadussamba ette. vanim asukas Heino ütleb, et nad ei traenda oma si- lasid alla kolm MIG-23 lennukit demeid Iisraeliga enne, kui lis- nende õhutõrjerelvadega, mis olid rael katkestab oma sidemed voetud vallutatud N. Liidu tanki- Lõuna-Aafrikaga. delt ja hävitasid 40 tanki võitlusis Omal ajal oh Iisrael väga lähe- tabulist loodes. Partisanid kaota-uuicrne ar. imre amsv joe Kõneles sun- aauc /lauii^a UIKIUCIC, auucv öv^ja- _ . , , , . as šeaU, kus möödumid aastane ni välisest WpaSüT i d i S H / ^tirsus lõppes, Ilaulupeost ja an- mille kokku kandsid eesti poisid ja siinilist ja põllumajandushkku abi ^ ^ " ^ ^ laanenita» loolane dr. Imre Lippmg. Ta alusv Jõe kõneles Eesti iseseisvuse sün- dane Aafrika riikidele, andes sõja- ^[.^^^!^^^}^^^ tas kursus dis põgusa ülevaate tänavuse kur- juhid iseseisvuse ohvrite auks. - üle kogu kontinendi. Aga 1971 ja suse peateemast Eesti iseseisvuse Mõõk on kivis kinni, aga eest! 1974 30 Aafrika riiki katkestasid sünniloost, käsitledes pikemalt^ kiütuuri ja vaimumõõka terita- oma sidemed Iisraeliga, kuna listi Vabadussõda. Kogu eesti rahva takse praegu sihi Kotkajärvel. rael okupeeris osa Egiptusest 1973. pmgutused/Udsid meile ainult 20 Pärastlõunal kõneles dr. Vello a. sõjas; osalt ka Araabia õliriiki-aastat iseseisvust. Need ohvrid ei Sermat Juhan Liivist. Eesti.iseseis- de rikkuste tõttu tehtud survel. oliiüd asjata: kahekümne aastaga vuse prohvetist ja huvi-ning õppe- Ainuke maa, kellega jäid sidemed, aastasele Egiptusest sõjasaagiks tõusis Eesti moodsaks kultuurrah- ringid alu^^^^ on olnud Lõuna-Aafrika ja kohn saadud ja Rooma toodud monu-vaks.^ Neid ei ole võimalik enam de üleandmise hetkel toimub pa- riiki tihedalt selle mõjusfääris —^ mendile, mis asetses Piazza del tagasi suruda. ^ rajasti dr. Taavo Vkkhausi loeng Malawi, Lesotho ja Swaziland. Popolos. Äike lõi selle tipu kildu- ^ Laupäeva õhtu lõppes lõkkega eesti teatrimuusika sünnist, (müle Iisraeli lõplik väljatõmbumine deks, tekitades korvamatut kahjus-mis ehitati avaldame hiljem meie ajalehes). Siinai poolsaarelt möödunud aastal tutt kunstipärasele monumendüe. Okupeeritud kodumaa i>raegusest olukorrast kõneleb Aarne Vahtra, kes oli Eesti Kidtuuriniinisteeriumi teatrite valitsuse juhatLja ja parteil funktsionäär. Ta pettus kommunismist ja ka- • '^aabus^^^ ärahüppeks. Sissepääs-—valmtahtlik annetus^ Äike loi monumendi sisse , ROOMAS — Äike lõi sisse 3000-
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , August 23, 1983 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1983-08-23 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e830823 |
Description
Title | 1983-08-23-01 |
OCR text | -ffl Nr. 62 <2983) XXX^ E E Š T L Teisipäeval, 23. awgosta 19f 23,1983 IGAL TEISIPÄEYAL lANEUAPAElAL Üksiknumbri Iiind 60 centii ^• .Möödunud nädalal .toimunud Eesti Kuntetide• Keskuse Seitsme- Kunsti' nädala viimasel • päeval, "reedel oli pealelõunaseks osaks rahvuskultuuriline nõupäev Esto Yalley kujundamise aruüemiseks paarikümne osavõtja vahel. Es|ösas^o^^ teeline arutlemine seHelejärg^ oma- Nõupäeva raamistikuks oli an^ Veel rõhutatakse selle koha so-tud: niida pn vaja aastal 2001 ees- bivat lähedust suurlinnale. Kuna ti kunsti ja kultuuri viljelemiseks polevat ettenäha, et eesti ühiskond ä) eesti ühiskonnale, b) eesti noor- suudaks seda ise majandada, siis tele, c) eesti hiiviringidde, kunsti- seda peavad tegema kanädaläsed, de professionaalidele ja teistele üürida. Visi-teadlastele. Laudkonda kuulusid oonis muinaskülast tuleb ehitamise-di. K. Aun, P. Sepp, A. Elken, le eesti rehetare kaevu ja saunaga. EKK president Stella Kerson, A» Kehäkinnitüsöks on ettenähtud so- Lee, M. Laanemäe ja T. Virk- biv restoran. Ette on nähtud tree- Mus. 1 , ninglaagrid^ puhküsealad, šemina- Sellele järgnesid |mnktid:milli- rid, seid kohti, yahenlieid ja tmgimusi :::'%u> Valleyst on kaalutud pikalt vajame ülalcHeva läbiviimiseks^ mille järel oli ettenähtud konkreetsete ideede, plaknide ja kavade arutlemine. Korrektne idee oli Es-ja laialt ja leitud, et rahva ühis-konnaomandina avaldub võimalus riiklike toetuste saamiseks. Uus koht ei võistlevat varemole^ . ^„ .. vate eesti snvekohtadega. ^ ^ ^ ^ " " - ^ ^ ^ ^ on ühe aasta jooksul^koguda: vvkot^i ^aHd ^s'a ^^^ ^tri $M "^"T^ 105.000 dollar^it^, t-k usjmires ka^m-. p^M K^^^y^^^ EsS Valley ei teeni EK^ rahvuskultuunhne komision. ühegi Wiksema grupi, ^aid kogu Päevakorras on: arutleda pn^^ eesüaökonna huvisid; on j.äi^^ A. Elken tutvustas Es- 2^ i^r^^f^ Valley ideekavandit, mis hoiab ' projekti koos ja millele on võima- ^ Variatsioone lisada. Tänasel nõupidamisel on kunsti- Maastik on rikkalik kontuuridest, rahvas kunstile suunatud; Enne ideekavandis on ettenähtud vaja-suuremM rahakogmnise kampaa- dused avalikeks funktsioonideks mat tuleb arutleda piida ja kuidas ^agu sport, kunst, töökojacii Usäks teha. ^ kunstimuuseum äiälo61ist6 kunsti^ S. ^KÄrson tutvustas ostetud varade taÜetamiseks ja mitme-maa- ala,, mis kuuUib Niagara loo- luQfctsioomlised alad nagu rahva-duskaitseala tsooni, selletõttu on kogunemised, töögruppide tegevus, praegu palved ehitusloa saamiseks vabaõhulavastused jm. antud nii » Mono valla- hoone on madala kva-vahtsusele kurika jNJiaga^^^ toodus- uteedigä, kuid sellele on võimalus kait^a^a^ametile^Suamonkor^a^^^ tatud .kohapeal olevas hoones el^^ ter, järgnevalt on plaanis veetorus-g^^^ on ettenähtud asuta-tiku korda^dimne j a : sn^ hooned külakeskusena. suuremaks tooks hgipaasutee kor- ys^p^de istutamisega võib an. dega, Isee peaks olema õppese-mihari kohaks, kuid kallid vahendid, salvestustehnika aparaadid vajavad pidevalt hooldamist. Lõpuks arvas ta, et peaks olema plaan 'ürituste kohta enne kui saa- . dakse midagi kindlamalt öelda. Kuid seal peaksid olema võimalused teaduslikuks tegevuseks muusi-kaarhiiyide ja paijundusvõimalus-tega. Sellejuures jäi tõsiseks küsi-miiseks, kes muretseb ja hoolitseb nende eest. : : A. Lee ütles, et tema gfupp ei jõudnudki momendini, mida kui^st-nikud vajavad, võeti vaid vastu põhimõttelised seisukohad poolt ja vastu. Nähti vajadust eesti kultuurilise loomingu säilitamiseks ja ^««li väga huvitavaks alaks oli Jõekääru lastesuvekodis laskmine, mida juhatas Endel Ruberg. Pildil arendamiseks, toetades Esto Vai kolme lennu laskurid, kes on lasknud välja, kuld-, hõbe- ja pronksmedalid. Esireas vasakult ley ideed tingimusega, et see pole ^f^^*^*^^^ Novek, Marti Nukk, Indrek Lusik (kuld) Peeter Roose, Martin Tamm ja Märt Matsoo; võistluseks, vaid koostöös seniste Nurm, Tüa Pihl, Lydia van der Veen, Linda eesi maa-aladega Kuid see peab Värve, TEomas Olvet, ja Endel Ruberg (kuld); kolmandas reas Edda Leppik, Katrm Verret, Kristma Mooilka Roose ja Marcus Silmberg. Pildilt puudub laskureist Älarik Nurm^ Foto: J. Säägi kcsubciiidyslikyd vahekorrcid 21 Äafriku riigig^i da. seadmine j kus tuleb teepervele ärauhtümise vältimiseks külvata muruseemet. . Juba stigisel käis EKK videogrupp, Taidurite Tehniline Töö^ võik kohapeal filmimas. Samuti tehti fotosid, mis andsid mõnešu- Küla ehitamisel tuleb materjal ja guse püdi olemasolevast sajast vorm leida^selline, bistänapä da kogu keskusele külakarakter. Selle juurde ujula saunaga, ten-uiSsväljakutega. Sellejuures nõlvakuil on palju sobivaid kotitS erihoonete olema kõigi generatsioomde kasutada. Seni on liiga vähe rahvale informatsiooni antud. Arutleti ka maa-ala kasutamisele andmise ta^ sulist külge. P. Sepp ütles, et tema grupis oli elav diskussioon tulevikuvõimaluste üle. Ta arvas, et aastal 2001 on t^nika kõrgemale jõudnud ja Es-^ to ¥alley'ga oh satelliidiühendus. Seal peaks leiduma videostuudio, hoiukohad kostüümidele ja teatri-varustiisele, peaks olema helikin-dd, yal|ustusnkas ruum kunsti viimane riik, kes mõtte muutis Küna Iisraelil on tugev sõjaline oli hea ettekääne Aafrika riikidele esitamiseks ja harjutusteks. aksiooriiks oÜ Libeeria, kes just vahekord Lõuna-Aafrika valge Vä- sidemete taastamiseks Publiku kohale meelitamlselks pä^v hiljem teatas uuendatud side- hemusvalitsusega jääb see takistu- ja Iisraeli välisminister Yitzhak osta ESTO-BUSS ja luua bussi" ^^m rassismi uuriv seks mustade Aafrika riikidele. Shamir on katsunud neid tuge<> üheiidus Esto Valley'ga. ' koiverents oli lisraeU : hukka Nüüd usuvad mõned vaatlejad, et vasti mõjutada. Alguses, enne muiriasMar^^^^^^ pärast L o j ^ L i M ^ ki^ kuna see tähendab yälistur^sM^^ ^ võiks olla telklaager et inimesed ^^'^^^^^ Moammer Gadaffi toetab Iisraeh välisministril olid asja kohaga saaksid tuLk^^^^-^^^^^^^^^^^P^^^^^^ Dr. K.Amia grupp arutles r^^^^ vapärandi ja teabe osa Esto Vai- ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^^^ kontinendi IIBL AVTV Iisrael öeldakse olevat alustanud oma vahepeal katkenud sidemete uuendamisegao eit poolt on need Aafrika riigid, kes lõpetasid dipIomaatiHsed 1^^ lisraehga araabia konflikti pu-ja on saanud MÜüd teised mõtted, peamiselt Iisraeli hea reputatsiooni tõttu relvakatipmehena ja sõ» treenerina^. ley kujundamisel, leides, et see po- We otsuse reetmiseks, ^^mistbttu leks mitte korraks kokkutuleku ko- soovis, jet Libeeria veel mõtleks jä-on muutnud mitmed teisedki valitsused närvilisteks oma julge-salajased läbirääkimised Euroopas Felix Houphouet-Boignyga, Elevandiluuranniku presidendiga. Sha-miri abid aga reisivad mitmes Aaf-aakrist küngašmaastikust. se realiteediga oleks säilitatud rah- Edasi informeeris S, Kerson, et vakunstiline^ iseloom. A. Elken üt-on tehhid eeltöid Esto Valle^ asu- les, et see on ideekavand, kuid tava kogu moodustamiseks. Juba alguisest peale ön üheks likmeks^^^^^^^ EKK usaldusmeeste kogu esimees M. laekuriks A/Truuvert^ grupp arhitekte võiksid koos sellele konkreetse kavandi teha. S. Kerson täiendas kavandit, öeldes et vabaõhuteatrit pole niivõrd vaja teatrile kui vabaõhu-kontsertideks. . Saadud informatsiooni järel osa- Esto Valley masterplaani on valmistanud arhitekt A. E&en, kuns- „ . , . , -1 tidei)rogrammi juhtimine on A. " ^ ^ ^ neljaks grupiks. Leel Jcuna rahalise kampaania on Muusikaimme^ ^ e amtletrT. oma kätte võtmidS. Kerson. Spor- Virklmusi ja M . Laane^^^ dike^use plaan on juba koostatud^^^^^a^^^^ dr J Roosi poolt videokunsti P. Sepa ja teabet-rah- Pikem dn J. Roosi plaan esitati v^ärandit dr. K, Aumi j ^ ^ ^ ^ helilindilt. (Varem on sellest kirju- . . tatud esimese pressikonverentsi jär Järgneval iihisel aruüusel esitas rel, „Vaba Eestlane" nr. 43). Vaa- P- Tammearu muusikute ettepane-dates sportlaste seisukohast see m kud, mainides et nad ei suutnud ettenähtud kõigile sportiastele. otseselt küsimusele vastata, mis Eesti rähvakuiist aga väljenduks neil vaja on. Muidugi esmemisvõi-kavandatävas. rahvamuuseumis, «mähised publikule. ^ milleks eesti etnograafidelt on va- Olulised on harjutiBsvõimalused la uusi ideesi< oleku pärast ja kaWu^d toetuse Hka riigis sidemete taastmseks. saamiseks Iisraeh poole. Mitmed näevad, et diplomaati» Sair oli esimene uuendamaks uste sidemete taastamine on lisrae-diplomaatilisi sidemeid ja Iisrael lüe prestiizhi küsunus, kuna neil nõustus kahele Sairi eliitdiviisile on head ärisuhted Aafrikaga juba väljaõppe andmisega; üks neist kui praegu, isegi ihna saadikuteta, president Mobutu Sese Seka isiklik Iisraelil on ärimeestega sidemeid ihukaitse. 21 rügis, kellega pole diplo- . Aasta hiljem Libeeria sai teiseks maatilisi suhteid. sarnaseks. Kui seal pole veel olnud Järeldades ,,Mrican Business^ K0TKAJÄRVE,^2. aug. - aupäeval, 20. augustil avati KÖtkajär- juttu sõjalise abi andmisest, - eelise ajakirja andmeist on lisrae-ve MetšaülikooH uus kursus 55 osavõtjäg tudengid on önamu- juhatas Iisraeli jõudnud delegat- li eksport Aafrikasse tõusnud nel-ses MõpÜased Ameerika mandrilt, kahe erändma, Lääneniägi on sioomsiisld Libeeria kaiteemmis- jakordseks just sel ajal, kui diplo- Mü-sse tuhnid.Ingüsmaalt ja Mae^ ter. maalilised sidemed puudusid. Üusateümadega Ja täiskuuga, ööl vastu esmaspäeva hakkas sadama. Iisraeli spetsialistid loodavad, -et'.- . •: •-. ' , - •. • , ,' arve MÜ celgcis ikylf mteKt Kabi Lokk kell 5.30 o. kui seii- » VAI. I U I * per. istus pidulauas. Ä ,elgit.s IHihapäev algas R. ^aagepe- - 5 ^ ^ a k ^ ^ - » ^ M e ^ ^ ^ ^ MÜ mõistet, mille sihiks 6n paa- ra loenguga, sele on Togo j a Kw^^^ , , toseta ja üWskondlikü surveta pak- mis M^^^ • j • a ^- \ ISLAMBAD - üks afgaamde kudaeesüuse aardeid liskasvanui- Ja Leedu iseseisvusi sündi ei nae kurus a- partisanide juht üües rtöödunud le m T. m mist kurn Nigeena, Keema ja Ela- nädalal^ •% Jv^./A---#-' r^"^^. -c^i,^-r, iuvW, ? •^^ -'-^^^'^^^ ^ mr>ei^e:^wASTE' niub neljapäeval, 8. sept.. aso^^. Eesti saalis suure®. Htj- pereema Hilja Jukkum. huvi-, õpperingide ja üldise õppe-c «„ I „ « 1 . tegevuse korraldamiseks. Kõik ju-kapsastega ja verivorstid, traditsiooniline pidusöök. ^^^^^ Avaloengu pidas peamajas aja- ^ J ^ g ^ Siis koguneti Kotkajärve lipuväl-asüva vabadussamba ette. vanim asukas Heino ütleb, et nad ei traenda oma si- lasid alla kolm MIG-23 lennukit demeid Iisraeliga enne, kui lis- nende õhutõrjerelvadega, mis olid rael katkestab oma sidemed voetud vallutatud N. Liidu tanki- Lõuna-Aafrikaga. delt ja hävitasid 40 tanki võitlusis Omal ajal oh Iisrael väga lähe- tabulist loodes. Partisanid kaota-uuicrne ar. imre amsv joe Kõneles sun- aauc /lauii^a UIKIUCIC, auucv öv^ja- _ . , , , . as šeaU, kus möödumid aastane ni välisest WpaSüT i d i S H / ^tirsus lõppes, Ilaulupeost ja an- mille kokku kandsid eesti poisid ja siinilist ja põllumajandushkku abi ^ ^ " ^ ^ laanenita» loolane dr. Imre Lippmg. Ta alusv Jõe kõneles Eesti iseseisvuse sün- dane Aafrika riikidele, andes sõja- ^[.^^^!^^^}^^^ tas kursus dis põgusa ülevaate tänavuse kur- juhid iseseisvuse ohvrite auks. - üle kogu kontinendi. Aga 1971 ja suse peateemast Eesti iseseisvuse Mõõk on kivis kinni, aga eest! 1974 30 Aafrika riiki katkestasid sünniloost, käsitledes pikemalt^ kiütuuri ja vaimumõõka terita- oma sidemed Iisraeliga, kuna listi Vabadussõda. Kogu eesti rahva takse praegu sihi Kotkajärvel. rael okupeeris osa Egiptusest 1973. pmgutused/Udsid meile ainult 20 Pärastlõunal kõneles dr. Vello a. sõjas; osalt ka Araabia õliriiki-aastat iseseisvust. Need ohvrid ei Sermat Juhan Liivist. Eesti.iseseis- de rikkuste tõttu tehtud survel. oliiüd asjata: kahekümne aastaga vuse prohvetist ja huvi-ning õppe- Ainuke maa, kellega jäid sidemed, aastasele Egiptusest sõjasaagiks tõusis Eesti moodsaks kultuurrah- ringid alu^^^^ on olnud Lõuna-Aafrika ja kohn saadud ja Rooma toodud monu-vaks.^ Neid ei ole võimalik enam de üleandmise hetkel toimub pa- riiki tihedalt selle mõjusfääris —^ mendile, mis asetses Piazza del tagasi suruda. ^ rajasti dr. Taavo Vkkhausi loeng Malawi, Lesotho ja Swaziland. Popolos. Äike lõi selle tipu kildu- ^ Laupäeva õhtu lõppes lõkkega eesti teatrimuusika sünnist, (müle Iisraeli lõplik väljatõmbumine deks, tekitades korvamatut kahjus-mis ehitati avaldame hiljem meie ajalehes). Siinai poolsaarelt möödunud aastal tutt kunstipärasele monumendüe. Okupeeritud kodumaa i>raegusest olukorrast kõneleb Aarne Vahtra, kes oli Eesti Kidtuuriniinisteeriumi teatrite valitsuse juhatLja ja parteil funktsionäär. Ta pettus kommunismist ja ka- • '^aabus^^^ ärahüppeks. Sissepääs-—valmtahtlik annetus^ Äike loi monumendi sisse , ROOMAS — Äike lõi sisse 3000- |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-08-23-01