1978-04-04-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
i f J
?^r. 25 (2468) XXVII aastakäik Ü&siknambri h M 35 eeni
Toiüiito Eesti ülüspasiga organite liikmed möödunud nädalal toimimud peakoosolekul. Istuvad
vasakult paremale: Mitt (vällsrevident), V . NoolaMi, A. Pedjase^^
E. Eüutma, E / E m i s : Seisavad-vasäki^lt^K Ärro, I i . Meipoom, S. Kask, E.-KEisiia, A. K i i t t v E . Run^
ge ja^H.;. ünii, I ^ e m a l t l l i k . ^ ^ ^ ' ...Fc0rT.;T(Mnson,
. NEW YORK (VE) ~ Eesti 60. aastapäeva puhmi» miia
i Pabistasime 24. yeebri 1978, on Eesti Kultuurfondil võimalus senisest
ailatusliknmalt austada meie kultuuritegelasi. Nimelt on otsusta-tod
sel puhul välja aijida kaks kultuurlauhinda, valides se&s puhuks
laureaaödena Jaks silmapaistvat isikut eesti kultuuri alalt. Kultutir-üendi
Eestž Abistamiskomitee nimeline auhind määrati dr. Felfe
Oinasele ning KulStuurfondi t^^
.HelnzBia^ •
«otsigem, noored^-Mik välgus© teerajad Wes^ põlegu süäam,edhelMva W tulesrf.Need'T©-
Varna Andrese kirikus möödunud piihspaie vai Noorte-Aasta juiiialateenistusel kollanud sõ-siimboilseerivs!^
võibolla kõige pajremini ja kõige kujukamalt eesti noorte püiidlusi, sihte,
i ja Sootusi kui nad jätkavad Kanada iihlskonmi&g heade kanädalä^^ elades eestBuse ja
kultuuri viljelenäsiRialivarohke jmnaiateenistus, millele Noorte-Aasta sisu ja välisilme and-jafdlikud
:jä skautlikud organisatsioonid,. öII kokkia toonud erakordselt rotokearvullse kirikiui-pere,
kellede hulgas gaidi- ja skaudSvörmas
, ^dulik jumalafceen^fcus algas nu, te hoiatas e r i t i v a j g s i j a sa-lippiide
sissötoomisega. Skautide lajateallale tungimfcavala vaenla-ja
gaidide poolt kantmiä sisenesid se eest. Selle vaeailase vastu võit-kirikusse
Kanada ja Eesti 11-j^lemisel on -kõige tõhusamateks
pud, milledele järgnesid kuus To-j relvadeks tõde, õ i ^ usik, mü-vonh
gaidide ja tskautide. lipkon-|liseid reM,te^ m^^
(iade lippu. Lipkoiridade lipud paio sutama.
Ä i aitari ette lipühoidjatesse,
Küiia Eesti j a Kanada lij>pude
juurde jäi kogu jtmalateenistiiše
kestel skautide-gaidide kolmelilk-
Kieline auvalve.
;: : Enne jumalateenistuse algust
süütasid õpetajad A* Taui j a t .
Mõmmik altari küünaldest
Änlad j a andöld need üle. ühele
škaudile j a gaidile, kes \iisid
selle tule altari kõrval oleva
mälestusiahvli juur-
Zhürii koosseisus: mag. ^^:^M Tema kõrgeandelised kimstniku-
JürmaXikirjandus)! helikunstnik ^ võimed on avaldunud väga mit-
Juta Kumian (muusika), dr. V i k - ; mes ahanris: Ooper-diperett-kont-tor
Kõressaar (-teadus), Raoul! sert-raadio^TV ja k a ulaituslfe hel
i n d (kunst) otsi^tas 01^ liplaadistuš.
oleku E . Majas anäärata Kultuuri- Viimased 25 aastat oh; ta ena-foridi
SÄlK-nihieline auhind dr- hialt j a u l a t ü s l i l ^ kui keegi
Felix Qinasele. Motivatsioonis muu esinenud n i i ühondril^^
.kui ka Kanada eestlaskonnale ja
ka ameeriklastele, Meie rahvuslikus
kunstipildis ei ole saadud l a h
i Riivaldita. Kunstnikuaia j a rah-vusidealistina
on t a end j äganud
ennastohverdavalt' ja otse pillavas:
küHuses (meie/kõMdega.^^ ^
. Eesti Kultuurifondi'- varemaiks
iEiureaatideks oh: Marie Under ja
KaTi Rumor-Ast ^ (1968),; Ants:
Oras (1971)V N..: Y . Eesü - Meeskoor
(1972), Agaate • Veeher
(1973), Artur lÄdson ja; Juhan Aavik
(.1374)V Ivar Ivask (1975) ja
Mair Jürma (1976).
WASHINGTON - r - Ütexdriiki-de
kaitseministri ahi uurimise ja
inseneriteaduse alal William J .
Perry mainib oma. rapordis Kong-ressEe/
et :N; L i i t vähendab k i i -
resl ühendriikide edumaad sõjalise
tehnoloogia alal. K u i praegune
areng ja/fcfcub, siis saabub peatselt
aeg, tes^ N . L i i d u ar^nee 'xm.
vajmstatud 'iparemajte relvadega
kui trhendriikide Söja^fägi. Will
i am J . Perry kirmatab,©t Ühendriigid
ei kasutamaksimaalselt
ära oma tehnilist .üleolekut uute
relvade produtseerimiseks,
Nooi^d': :;.atei^^ oma ^ poolt •
tõhusalt juriialEuteeiriistusele • kaasa.
Nii luges piihaikirja' leeriöipila-he
Mehis Vahtra ning muusikalises
ösais esinesid kolmelilkaiieii^^^
noorte lauluansasnbel „Säde";
(Merike .toomes, Kristiine .Meh.
poom j a Ahdries T a n ^ Vanem-gaidide
koor G. M i t t i juhatusel
j a Roy Mad^vee flöödil. ,,Sade'*
kandis ette ime M l l u , Vanemgai-didei
koor laulis F. Schuborti
„Püha, pfüha" j a E . Aava , Jiaul
kodumaast" ning
Roy Madalvee kandis profes-
. sionaalse sisseelamisega ette
•: J . S. Bachn „Sonaata : N r . : 4 " : ja
oma loomingu „Nuamce"«
Orelil saaitis^J^^
ühiüiie jumalajteenistus kõigi
Toronto touitlike-gaidlike noorte-üksuste
osavõtul oli 'kaiitlemata
tugevaks liiliks Noorte-Msta üri-tustje
aiielas ning valmistas sügava
usulise j a rahvTislIiteii elaimu-se
n i i noortele ikui k a j u i ^
^Äsuse eest, ' v / nistusesit osa
.'oana need On jnete .ühiskonnal generaitsioonide esindajatele.
• siauremad vaenlased,, j a .viivad Pärast
ja süütasid seal küünlad. Pidulik-pühalitoku::
hetke süvendas le&ri-iRste
kõnekoor, kes kandis ©tte
A; Abeli luuletuse „Tuli kodualta-õpetaja
Tõnis Nõmmik oma a l -
tarlkõnes meenutas neid päevi,
kui eesti noored hakkasid Kotkajärve
laagriala väljaehitama ja
seal hooneid püstitanm, töötades
ericordse visadusega j a tohutusuure
energia panusega, õpetaija
iaites eriti (mugavuse j a üi^-
^astu stagneerumisele,
õpetaja Andres Taul oma jütsid
,yRaj0|eidjate'! jia „Põhja1;a
Tütarde" noored Jsülalisfbele kirir
tos tõi esile apostel Pauluse s5- .ku saalis kohvilaua.
mamitimuu hulgas,; et d r ; Felix
Qiiias on ly^s jiihtivaimaid soome-ugri
lingviste ja/foMoriste niitte
üksnes Euroopas, vaid , k a sün
Ühendriikides. ;;
Tema sulest on ilmunud loendamatul
arvul mitmekeelseid
uurimust soome-pgri keeltelm-slmuste
k u i k a fojlkloöri üle.
Dr. Oinasel on k a suuri teeneid
meie emakeele tutvustamisel
muuJasteie, T a on olnud eesti
keele õppejõuks Budapesti ülikoolis^
Ungaris, ning on õpetanud
eesti keelt ka Indiana' ülikoolis
Bicomingtonis,. ikus t a 'on slaavi
keelte professoril^^^ Eesti keele
tutrastaimise eesmärgü muulastele
on ta koostanud 4p0-lehekül-jelise
õpper^maitu „Basic Gourse
: i n . Estonian", nüs on ilmunud
kolmes väljaandes.
H i l j u t i valiti dr. Oinas Soome
Teadustö Akadeeoni^ liikmeks.
Zhürü; mille koosolekust võttis'
ex-officio osk k a Kultuurfondi
esimees Vüii Kangro, põhjendas
Kultuurfondi kultuuriauhinna
andmist tenor iHeinz R i i -
všldile muu-hulgas sellega, et
tenor Heinz Rjivald on n i i Kodu-
kui k a Välis-Eestis teeninud
enam kui 40 aastat eesti vokaal-muusikat.,
Skautide ja gaidide esindajad
süütavad Viana Andrese kirikus
mälestustahvli ees olevad küün=
lad. ; ; Foto: T. ^ ä g i ^
Kultuuripäevad algasid Eesti
s juba nelj apä&vä õhtul registreerimise
j a avamisega. Samal
-õhtul tehti teatavaks Eesti
Kultuurifondi 1978. a. kultuuriaür
hind ju Paul Reets pidas ettekande
Epip-: Ojamaa/Karin Teksal-
Deeksi kahenalse kunstinäituse
puhul. ' ' •
23.-^26. märtsini toimusid New Yorgis 1978. a. Eesti Kultuuripäevad, Loenguist^^j^^ srutelu-koosolelmist
osavõtmiseks oli registreerisid 207,,laupäevaõhtu^ peol oli kuni 400 ja New Yorg^
Eesti Teatri etendusel 100 külastajat; viimane arv on New Yorgi kohta vägagi- tähelepandavalt
lõunal oli kõnelejaks Lembitu
Ristsoo Torontost. Pärast sööiki
J . Rafefeit pidjas oma marginaalsusse
seminari seökord eesti keeles.
Samaaegselt ingliskeelses
programmis o l i I. Ivaski ettekanne
„What does i t m e a n tõ be a
,/)haild of the Wind", that is m
Estonian?" Järgnevad kaks loengut
o l i d jälle uks eesti- teine ing^
liskeelne, esimeses I. Lippingu
„E©stlaine j a tema isand" j a teises
R. Austerlitzi ,;3Pihn|sh for
Estonians". Need olid k a vüma-sed
loengud,
:V.:(Äg Ms», 5) .
Kokkutulekuks palutakse
registreerida kuni 31. maini s.a.
• - Beedel a ^^
. Väska loenguga «Tammsaare
jatemamõte'V •
järgnes P. Reetsi ©ttekanne^y^. H .
Taimmsaare — viimati ja täna".
Samaaegselt toimus ingliskeelne
programm, kus Imre Lipping käsitles
Eesti ajaloolisi küsimusi.
Jyri Kork pidas üliislõuna ajal
lauakõne j a pärast lõunat alustati
I. Ivaski ettekandega ,,Tuule-
( maast j a tuulelastest Alveri luu-
' I les". Järgnevalt lugesid kirjani-
;' k u d oma töidi Samaaegselt ing^
liskeelse kava osas J, Rakfelt
korraldas marginaaluse siaminari,
j mis puudutas indivüdi, kes on
i kajhe kultuuri vahel, m i s oh omakorda
tekitanud konflikti; Seal
oli 'osavõtjate arv püratud 35-le.
Heinz Eiivald B r . Felix Oinas
Pääsmed nummerdatud $6;— ja $5.-—, õpilastele pool
Eelmüügil tel. 484-Ö495 ja Eesti Abistamiskomitees
J . Kurrik
eesti rahvamuusikat j a toimus
koosviibimine Noorte Klubi
korraldusel.:' . \ ' *;
La,üpäeval alustati juba varakult
kahe fümi vaatamisega, üks
oli Lennart Meri soome-ugrüaste
etnoloogilist tagapõ^hja valgustav
;.Veellnnu rahvas" j a teine Mark
rmine". tMs-
• Toronto Eesti Aiandusklubt -
, . algatusel .
Ei
kesknädalal, 12. aprüül keU ^ õ»
Eesti Majast rtiuni sir. 9
Valguspildid.
' -KÕIK'TERETULNUD! •
E E . L .K PEETRI KOGUDUS TORONTOS
l; 16. aprillil kell 4 p.i. Peetri kiriku
seltskonÄes ruumides
Eeskavas eesti laulu, luulet ja rahvatantsu. Kaastegevad
Bomino koor, koori solistid, kvartett ja tenor dr. Härjo Tari,
^ rahvat
KõikpälutudX
mm mmmmm®BmmmmMmms
Värviline helifilm New Yorgist
pühap;, 16. apr. kell 1.30,4 ja 6.30
Eesti Maja väikeses saalis '
Sissepääs $3.—, pensionärid ja
õpilased $2^
^ mm mmmmm MM mmuBmB-s.
korraldab
U 16. apr. Eesti Majas suures saalis algusega
RIKKALIK KOHVIILAUD' ® KÄSITÖÖDE; MÜÜGIL AUD
' Kõik teretulnud!
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 4, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-04-04 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780404 |
Description
| Title | 1978-04-04-01 |
| OCR text | i f J ?^r. 25 (2468) XXVII aastakäik Ü&siknambri h M 35 eeni Toiüiito Eesti ülüspasiga organite liikmed möödunud nädalal toimimud peakoosolekul. Istuvad vasakult paremale: Mitt (vällsrevident), V . NoolaMi, A. Pedjase^^ E. Eüutma, E / E m i s : Seisavad-vasäki^lt^K Ärro, I i . Meipoom, S. Kask, E.-KEisiia, A. K i i t t v E . Run^ ge ja^H.;. ünii, I ^ e m a l t l l i k . ^ ^ ^ ' ...Fc0rT.;T(Mnson, . NEW YORK (VE) ~ Eesti 60. aastapäeva puhmi» miia i Pabistasime 24. yeebri 1978, on Eesti Kultuurfondil võimalus senisest ailatusliknmalt austada meie kultuuritegelasi. Nimelt on otsusta-tod sel puhul välja aijida kaks kultuurlauhinda, valides se&s puhuks laureaaödena Jaks silmapaistvat isikut eesti kultuuri alalt. Kultutir-üendi Eestž Abistamiskomitee nimeline auhind määrati dr. Felfe Oinasele ning KulStuurfondi t^^ .HelnzBia^ • «otsigem, noored^-Mik välgus© teerajad Wes^ põlegu süäam,edhelMva W tulesrf.Need'T©- Varna Andrese kirikus möödunud piihspaie vai Noorte-Aasta juiiialateenistusel kollanud sõ-siimboilseerivs!^ võibolla kõige pajremini ja kõige kujukamalt eesti noorte püiidlusi, sihte, i ja Sootusi kui nad jätkavad Kanada iihlskonmi&g heade kanädalä^^ elades eestBuse ja kultuuri viljelenäsiRialivarohke jmnaiateenistus, millele Noorte-Aasta sisu ja välisilme and-jafdlikud :jä skautlikud organisatsioonid,. öII kokkia toonud erakordselt rotokearvullse kirikiui-pere, kellede hulgas gaidi- ja skaudSvörmas , ^dulik jumalafceen^fcus algas nu, te hoiatas e r i t i v a j g s i j a sa-lippiide sissötoomisega. Skautide lajateallale tungimfcavala vaenla-ja gaidide poolt kantmiä sisenesid se eest. Selle vaeailase vastu võit-kirikusse Kanada ja Eesti 11-j^lemisel on -kõige tõhusamateks pud, milledele järgnesid kuus To-j relvadeks tõde, õ i ^ usik, mü-vonh gaidide ja tskautide. lipkon-|liseid reM,te^ m^^ (iade lippu. Lipkoiridade lipud paio sutama. Ä i aitari ette lipühoidjatesse, Küiia Eesti j a Kanada lij>pude juurde jäi kogu jtmalateenistiiše kestel skautide-gaidide kolmelilk- Kieline auvalve. ;: : Enne jumalateenistuse algust süütasid õpetajad A* Taui j a t . Mõmmik altari küünaldest Änlad j a andöld need üle. ühele škaudile j a gaidile, kes \iisid selle tule altari kõrval oleva mälestusiahvli juur- Zhürii koosseisus: mag. ^^:^M Tema kõrgeandelised kimstniku- JürmaXikirjandus)! helikunstnik ^ võimed on avaldunud väga mit- Juta Kumian (muusika), dr. V i k - ; mes ahanris: Ooper-diperett-kont-tor Kõressaar (-teadus), Raoul! sert-raadio^TV ja k a ulaituslfe hel i n d (kunst) otsi^tas 01^ liplaadistuš. oleku E . Majas anäärata Kultuuri- Viimased 25 aastat oh; ta ena-foridi SÄlK-nihieline auhind dr- hialt j a u l a t ü s l i l ^ kui keegi Felix Qinasele. Motivatsioonis muu esinenud n i i ühondril^^ .kui ka Kanada eestlaskonnale ja ka ameeriklastele, Meie rahvuslikus kunstipildis ei ole saadud l a h i Riivaldita. Kunstnikuaia j a rah-vusidealistina on t a end j äganud ennastohverdavalt' ja otse pillavas: küHuses (meie/kõMdega.^^ ^ . Eesti Kultuurifondi'- varemaiks iEiureaatideks oh: Marie Under ja KaTi Rumor-Ast ^ (1968),; Ants: Oras (1971)V N..: Y . Eesü - Meeskoor (1972), Agaate • Veeher (1973), Artur lÄdson ja; Juhan Aavik (.1374)V Ivar Ivask (1975) ja Mair Jürma (1976). WASHINGTON - r - Ütexdriiki-de kaitseministri ahi uurimise ja inseneriteaduse alal William J . Perry mainib oma. rapordis Kong-ressEe/ et :N; L i i t vähendab k i i - resl ühendriikide edumaad sõjalise tehnoloogia alal. K u i praegune areng ja/fcfcub, siis saabub peatselt aeg, tes^ N . L i i d u ar^nee 'xm. vajmstatud 'iparemajte relvadega kui trhendriikide Söja^fägi. Will i am J . Perry kirmatab,©t Ühendriigid ei kasutamaksimaalselt ära oma tehnilist .üleolekut uute relvade produtseerimiseks, Nooi^d': :;.atei^^ oma ^ poolt • tõhusalt juriialEuteeiriistusele • kaasa. Nii luges piihaikirja' leeriöipila-he Mehis Vahtra ning muusikalises ösais esinesid kolmelilkaiieii^^^ noorte lauluansasnbel „Säde"; (Merike .toomes, Kristiine .Meh. poom j a Ahdries T a n ^ Vanem-gaidide koor G. M i t t i juhatusel j a Roy Mad^vee flöödil. ,,Sade'* kandis ette ime M l l u , Vanemgai-didei koor laulis F. Schuborti „Püha, pfüha" j a E . Aava , Jiaul kodumaast" ning Roy Madalvee kandis profes- . sionaalse sisseelamisega ette •: J . S. Bachn „Sonaata : N r . : 4 " : ja oma loomingu „Nuamce"« Orelil saaitis^J^^ ühiüiie jumalajteenistus kõigi Toronto touitlike-gaidlike noorte-üksuste osavõtul oli 'kaiitlemata tugevaks liiliks Noorte-Msta üri-tustje aiielas ning valmistas sügava usulise j a rahvTislIiteii elaimu-se n i i noortele ikui k a j u i ^ ^Äsuse eest, ' v / nistusesit osa .'oana need On jnete .ühiskonnal generaitsioonide esindajatele. • siauremad vaenlased,, j a .viivad Pärast ja süütasid seal küünlad. Pidulik-pühalitoku:: hetke süvendas le&ri-iRste kõnekoor, kes kandis ©tte A; Abeli luuletuse „Tuli kodualta-õpetaja Tõnis Nõmmik oma a l - tarlkõnes meenutas neid päevi, kui eesti noored hakkasid Kotkajärve laagriala väljaehitama ja seal hooneid püstitanm, töötades ericordse visadusega j a tohutusuure energia panusega, õpetaija iaites eriti (mugavuse j a üi^- ^astu stagneerumisele, õpetaja Andres Taul oma jütsid ,yRaj0|eidjate'! jia „Põhja1;a Tütarde" noored Jsülalisfbele kirir tos tõi esile apostel Pauluse s5- .ku saalis kohvilaua. mamitimuu hulgas,; et d r ; Felix Qiiias on ly^s jiihtivaimaid soome-ugri lingviste ja/foMoriste niitte üksnes Euroopas, vaid , k a sün Ühendriikides. ;; Tema sulest on ilmunud loendamatul arvul mitmekeelseid uurimust soome-pgri keeltelm-slmuste k u i k a fojlkloöri üle. Dr. Oinasel on k a suuri teeneid meie emakeele tutvustamisel muuJasteie, T a on olnud eesti keele õppejõuks Budapesti ülikoolis^ Ungaris, ning on õpetanud eesti keelt ka Indiana' ülikoolis Bicomingtonis,. ikus t a 'on slaavi keelte professoril^^^ Eesti keele tutrastaimise eesmärgü muulastele on ta koostanud 4p0-lehekül-jelise õpper^maitu „Basic Gourse : i n . Estonian", nüs on ilmunud kolmes väljaandes. H i l j u t i valiti dr. Oinas Soome Teadustö Akadeeoni^ liikmeks. Zhürü; mille koosolekust võttis' ex-officio osk k a Kultuurfondi esimees Vüii Kangro, põhjendas Kultuurfondi kultuuriauhinna andmist tenor iHeinz R i i - všldile muu-hulgas sellega, et tenor Heinz Rjivald on n i i Kodu- kui k a Välis-Eestis teeninud enam kui 40 aastat eesti vokaal-muusikat., Skautide ja gaidide esindajad süütavad Viana Andrese kirikus mälestustahvli ees olevad küün= lad. ; ; Foto: T. ^ ä g i ^ Kultuuripäevad algasid Eesti s juba nelj apä&vä õhtul registreerimise j a avamisega. Samal -õhtul tehti teatavaks Eesti Kultuurifondi 1978. a. kultuuriaür hind ju Paul Reets pidas ettekande Epip-: Ojamaa/Karin Teksal- Deeksi kahenalse kunstinäituse puhul. ' ' • 23.-^26. märtsini toimusid New Yorgis 1978. a. Eesti Kultuuripäevad, Loenguist^^j^^ srutelu-koosolelmist osavõtmiseks oli registreerisid 207,,laupäevaõhtu^ peol oli kuni 400 ja New Yorg^ Eesti Teatri etendusel 100 külastajat; viimane arv on New Yorgi kohta vägagi- tähelepandavalt lõunal oli kõnelejaks Lembitu Ristsoo Torontost. Pärast sööiki J . Rafefeit pidjas oma marginaalsusse seminari seökord eesti keeles. Samaaegselt ingliskeelses programmis o l i I. Ivaski ettekanne „What does i t m e a n tõ be a ,/)haild of the Wind", that is m Estonian?" Järgnevad kaks loengut o l i d jälle uks eesti- teine ing^ liskeelne, esimeses I. Lippingu „E©stlaine j a tema isand" j a teises R. Austerlitzi ,;3Pihn|sh for Estonians". Need olid k a vüma-sed loengud, :V.:(Äg Ms», 5) . Kokkutulekuks palutakse registreerida kuni 31. maini s.a. • - Beedel a ^^ . Väska loenguga «Tammsaare jatemamõte'V • järgnes P. Reetsi ©ttekanne^y^. H . Taimmsaare — viimati ja täna". Samaaegselt toimus ingliskeelne programm, kus Imre Lipping käsitles Eesti ajaloolisi küsimusi. Jyri Kork pidas üliislõuna ajal lauakõne j a pärast lõunat alustati I. Ivaski ettekandega ,,Tuule- ( maast j a tuulelastest Alveri luu- ' I les". Järgnevalt lugesid kirjani- ;' k u d oma töidi Samaaegselt ing^ liskeelse kava osas J, Rakfelt korraldas marginaaluse siaminari, j mis puudutas indivüdi, kes on i kajhe kultuuri vahel, m i s oh omakorda tekitanud konflikti; Seal oli 'osavõtjate arv püratud 35-le. Heinz Eiivald B r . Felix Oinas Pääsmed nummerdatud $6;— ja $5.-—, õpilastele pool Eelmüügil tel. 484-Ö495 ja Eesti Abistamiskomitees J . Kurrik eesti rahvamuusikat j a toimus koosviibimine Noorte Klubi korraldusel.:' . \ ' *; La,üpäeval alustati juba varakult kahe fümi vaatamisega, üks oli Lennart Meri soome-ugrüaste etnoloogilist tagapõ^hja valgustav ;.Veellnnu rahvas" j a teine Mark rmine". tMs- • Toronto Eesti Aiandusklubt - , . algatusel . Ei kesknädalal, 12. aprüül keU ^ õ» Eesti Majast rtiuni sir. 9 Valguspildid. ' -KÕIK'TERETULNUD! • E E . L .K PEETRI KOGUDUS TORONTOS l; 16. aprillil kell 4 p.i. Peetri kiriku seltskonÄes ruumides Eeskavas eesti laulu, luulet ja rahvatantsu. Kaastegevad Bomino koor, koori solistid, kvartett ja tenor dr. Härjo Tari, ^ rahvat KõikpälutudX mm mmmmm®BmmmmMmms Värviline helifilm New Yorgist pühap;, 16. apr. kell 1.30,4 ja 6.30 Eesti Maja väikeses saalis ' Sissepääs $3.—, pensionärid ja õpilased $2^ ^ mm mmmmm MM mmuBmB-s. korraldab U 16. apr. Eesti Majas suures saalis algusega RIKKALIK KOHVIILAUD' ® KÄSITÖÖDE; MÜÜGIL AUD ' Kõik teretulnud! |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-04-04-01
