Meie Elu = Our life, February 25, 1977

              8 (1411) 1977
jutab „Eesti'
KLA (Kök-mascl
ajal
gude propa-;
liisi,', kavala-eit
-o;v pan­imelt'ä-
ra ni:
;äsli tuntud
üksusi 'süm- •
avajatena,
j ii tine heli-.
• ia | nüüdne
gulasorg^ni-i-
ri?iii«i — ük<
io 1 mis.
stuvõtmisesi
ske koorik
išlikeie orga­nis;,
sest see
e . vaateki-te-
isiklikku
"i. aga ka -.pa­id
külastusi;
lagi viis] j ü l - :
to.ime tulid.
iie Lõuu,' ei
ilised' kont-'
vt tuid. Nee^i
ian on- l a h i n i :
de pääsemi-rezhiimi
eiy
kust esse ot-letud
uksed.
. 1 - -
niinelt' poi i-npluanile
ja-ia,
et uksed;:
nendele.-
itiepoliitilis-rgigä.
Pägu-esed
on kõi;-
hiimi otses.
one ..;
/es-'.;'
lud advokaat
Jui võttes, on
mida palume
^ p d l i k k e v a -
eraalvalit.su---
võttes): Pc-
..kuuluvad
kompetentsi,'
imiised, ml>
•kompetents
hiyad;'ainiti i
1: nõtariaai-ja
kodused
Vormili­ne
üldiselt
tariaalne. ja
Mb ka nime-.
idi_ks;".;Öntä-orm,
mitte
io seadusp­ära
1 3 osa- -
ike-nd.ataksc
is instituuti/
,:iuaegne ka-!:
-unna. 1.-3
'on paijl. •'
aduse järgf
a- üle jään liu
J', Loengus;:
^'a isul LV'üle- '••
ise: ia; iave
d ";.;ann'a\;l; J ,
kaupa oiivv
vaba: Loeiv
;n!iiii!!nn;;j[!i!!!!
uses on
es ilrmi-
'uures va-
.'inüüiiJÜH-:;':!!;!:
kegust
I E E L U " !
)jlsbed by .
1 ()!'ont(.)
rŠ Biyad,
,-.' Ca naela.
- 466--9951.
1
me----' ja,:S.
B.' PaiV
N e v / M i ^ :
'.» 262-0773
fdjaks- .on
•>•:•
;sel 1950. ;
I'
•I
IV
'!:
•i
^,MeieElua nr. 8 (1411) 1977' REEDEL, 25. VEEBRUARIL- FRIDAY, FEBRUARY 25 0
USA kiri
mm II!
Eesti Liit Kanadas esimees Robert Kreem kinnitab ELK äsjavalminud mär­gi
rinda vanale eestlaste sõbrale senaator Andrew Thompson'ile uue koda­kondsusseaduse
kehtestamise puhul korraldatud vastuvõtul Torontos. Sa­masuguse
rinnamärgi sai samal õhtul kämitmekultuurilisuse minister John
Munro. Vastuvõtul viibisid veel EKN esimees Udo Petersoo, mitmekultuu-rilisuse
nõuandva kogu liige Valve Andre ja teisi eestlasi. Foto — J. Kreilis
OTTAWA — Kanada parlament mõistis üksmeelselt hukka N. Liidu
nelja tuntud inimõiguste eest võitleja vahistamise pärast.
Ettepaneku tegi endine välisminis­ter.
Mitchell Sharp (liberaal), märki­des,
et ta on teadlik teise riigi sise­asjadesse
segamise ohtudes, Helsin­gi
kokkuleppele allakirjutamisega
taolisi küsimusi ei saa pidada puht
sisemisteks'ja on juhte, kus protes­tid
on õigustatud ja vajalikud. -
Vastuvõetud otsuse kohaselt valis-minister
Don Jamieson andis edasi J
parlamendiliikmete . rahulolematust.
ja sügavat muret Alexander Ginz-j
burg'i, Mikola Rodenko, Aleksei Tik-,
lii ja Juri Orlovi vahistamise pärast.
Meed neli on organisatsiooni liikmed
kes nimetas end: „grupp Helsingi
kokkuleppe täitmise abistamiseks N .
Liidus.". / v
Teisipäeval, 15. veebruaril Parla­mendile
esitatud ettepanekus, mida
toetas Gordon Fairweather (konser­vatiiv),
ütles Mitchel Sharp, et Kana­da
oli üks' tugevamaid inimõiguste
osa toetajaid Helsingi kokkuleppes,
mis- kirjutati alla- 35 riigi poolt 1975.
a. augustis.
Kanada parlamendi protest järg­nes
hiljutisele USA protestile A.
Ginzburgi pärast, kes on N, Liidu põ­li''
il.is.te .vangide ja nende perekonda­de
abistamisfondirhänedžher.
ILANI
CARLSBAD, USA — Lõuna-Kaliforniaš, vastu Vaikse Ookeani randa, on
piroovilendudega kibedasti ametis kaks eesti lendurit, et valmistada tiba*
tillukest lennukit ette Atlandi ületamiseks. Kavas on Lindbergh'i 50-ne
aasta juubelilend, mis lahkuks New Yorgist 20. mail ja lendaks ilma vahe­peatuseta
Pariisi, see on 3,605 miili,
. Lennuk, mis ostetud ja. varutud kaaluklassis C-l.b, mis tähendab pro-
'selleks reisiks.on 1975 aasta ;,Gessna pellerdenukit kaaluga alla 1.000 kg.,
150". mudel. Lennuki; maksimaalne, ehk 2,204 naela. Üks rekordidest on
bruto koos lenduri ja bensiiniga on. ilma peatuseta kaugusrekord. Senine
normaalselt 1,600 naela..Selleks 34-ne rekori. on .2,665 miili. Teine on kiirus
tunniseks, soololennuks aga on ära- New .Yorgi, ja Pariisi vahel. Ilmselt
sõidu kaal 2,200 naela. .Mootori võim- seda.' rekordi''veel püstitatud ei oie.
sus on 100 hobusejõiidu. Nii on see ! Toe^usaktsiooni otseste majandus-
.Xääne Tuuslar.iks." ristitud lennuk tikkude kulude katteks korraldab in-poole
kergem ja poole väiksema ho- sener Otto Jürgens Vistas, Kalifpr-bujõugä,
kui oli „Spirit of St. Louis". nias. „Lääne-Tuus!ar" kannab sini-
; müšt-valäel värvikolmikut.. Üks saa-
Tehmlist ettevalnnstustoöd korral-; | c j a a m ^ juba. soovi avaldanud te-,
dab lennuinsenpr ,a lendur Aadu Ka- , c v L s i o o n i u u d i s l c ö s a s e e t r i s S e k a n .
remaa, kes elab.San Diegos. Lennu ^ n [ i ä r a s õ i t u ' N e w Yorsis/ kui
sooritataks on kosenud Atlänch-len-. maand u n i i š . t Pariisis.Võib arvata, et
eesti nimi: mitmekordselt Ameerika
avalikkuse ette tuuakse. Lembit
Paim.-Leis ütles: „S'õid.u siht ja len-.
durisoov on Eesti nime uuesti tut­vustamiseks
Vabas Maailmas ja alla
„Läähe-Tuuslar" loodab püstitada kriipsutada eestlaste.panust Ameeri-kaks
uut maailmarekordit, mõlemad ka ühiskonnas!"
du.r Lembit Pafm-Leis, kes eluneb
Carlsbid/i.s, Kalifornias. Teatavasti-
Palm-Leis tegi soolole!mu Illinoisist
Ro()tsi ja tagasi 1973-da aasta suvel
...Piper Cherokee" tüüpi lennukiga.
e «
ESMAJÄRGULISED IMPÖRT-ARTIKLlü SOOMEST
203T YpH^E: ST.-TORONTO. ©NT. Tel 483-6650.
AVATl|JD: es-maspäe\;al; teisipäeval-, kolmapäeval 10—6, nelja-
^ : • päeva!, reedel lü—7.30/laup. 9.30—5.30 'v-; -'
Tel. (436) 466-1951
4664502
nn {\ ...
3 6 2 Danforth Ave.,
Toronto, Ont. M4K 1N8 j
MEIE ÄRIS ON SAADAVAL RIKKALIKUS VALIKUS VALIK LILLI : 1
j erisündmusteks ja tähtpäevadeks, © Samuti käsitöö kinkeese- i
j" meid — KULLASEPA, MEREVAIGU-, KERAAMIKA-, NAHA ja PUU- j
I NIKERDUSE alal. Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt. |
Äri ön avatud kl. 8.30—6 õ. Neljapäeviti ja reedeti kl. 9-ni õ. |
't»o«n»o<iri>"<En><><ni>o<m^
.NEW. YORK (M. .E.) — Rahvus­komitee
IX esinduskogu äsjane kok­kutulek
oma viimaseks aastakoosole­kuks
möödus mitmeti lamedaš-taga-sihoidlikus
atmosfääris. Esmalt juba
leige osavõtjate^ arvuga, nimelt 22
esinduskogusse valitud 50-nest, kus­juures
avapäeval oli kohal ainult 16
osavõtjat, neistki 13 RK juhatüsliik-med
ja üksnes 3 esinduskogu liiget.
Osalt põhjendati seda halvast ilmas­tikust.
Mõned tõstsid küsimuse kvoo­rumist
aga selgus> et see ei olevat
USA eestlaste esinduskogule nõuetav
ja nii peeti aastakoosolek väheste ko-halolnutega,
kes peamiselt New Yor­gi
ja Washington D.C. vahemaadelt.
Kaugeimaks oli peavolinik Kesk-Lää.
nes A. Kõpp — kes andis muide ka
nõgusa pildi Illinoisi- eestlaste aktiiv­sest
tegevusest.
Peamisteks kõnelejateks osutusid
kahel päeval RK jühatusliikmed, kel­lede
ettepanekud või seisukohad suu-,
res osas vähese sõnavõtu või ka vai­kiva
käetõstmisega kiideti heaks.
Eriarvamisi -oli suhteliselt vähe ja
valitses üksmeel, ainult üks naisliik-meid
nurises vaikselt kohapealt, et
olla „peetud ilukõnesid ja jäetud tar­vilised,
faktid... esile' toomata." See­kord
puudusid osavõtjate hulgas
tuiitumad-pfominentsemad sõnavõt­jad
ja reageerijad, nagu näit. J. Si-monson,
V. Lugus, G, Randvee, H.
Michelson, J. Kork: j;t. Seetõttu, rik­kamate
sisuliste arutluste: kõrval
ouudusid seekord.;. aastakoosolekul
ka. neile .seal. tavaliselt kaasnevad,
mahlakad või' humoristlikud vahele­h
ü ü d e d / J u h a t u s e l e tõusis ainult
ühes sektoris laialdane eriarvamine
— kui kõne all olid kodumaa külas­tamise
või sealt välismaailma külas­tama
pääsemise »n.ü. psühholoogili­sed
küljed, eriti ühenduses ESTO-80
(Rootsis) küsimusega. Selle'•'juhatas
sisse veenva ja uudseid motiive puu­dutava
sõnavõtuga Virve-* Puström.
Avapäeval olid n.n. traditsioonili­sed
sõnavõtud. Koosoleku juhata-jaiks
valiti J. Simonsön, V. Lugus, V.
Nigol ja K. Popp, kelledest ainult
Nigol ja Popp olid kohal ja täitsid
seda, protokollijaiks: J, Pedäk ja M..
Linnamaa- Palvuse pidas õp. R.
Troost ja peakonsul E.Jaakson an­dis
tavakohase ülevaate üldpoliitili­sest
olukorrast. Ta mainis muuseas,
et UNO-s kõneldakse' palju Aafrika
rahvaste vabadusnouetest, Balti rah­vaste
soove aga puudutatakse harva,
Selles mõttes on rõõmustav kogeda,
et viimaseaegselt mitmed USA' esin­dajad
seal on vihjanud N. Liidu oku­patsioonile
Balti riikides, kus ka kü-siti,'
et kas N. Liit kavatseb. jääda
Balti riikidesse igavesti?..Ta puudu­jas
ka inimõiguste ja Belgradis tule-
•«'3 . konverentsi küsimusi, tunnustas
RK tööd ja kritiseeris „varjuheit-mist"
meie organisatsioonidele ^de­likaatsete
küsimuste..käsitamisel".
Aruanded kinnitati esitatud kujul,
samuti Eelarve ja tegevuskava yähes-lisanditega.
Erilist .tänu avaldati
ESTO-76 pidustuste tegelaskonnale,
eesotsas peakomitee ja esimehe K.
Ponp'iga. '
RÜNNAK EESTI '
AJAKIRJANDUSELE v ;
';' Teisel päeval kui algul korrati'lü­hidalt
eelmise, päeva aruandeid, toi
mus rünnak „aknast välja kõnelemi
se" stiilis eesti ajakirjanduse' vastu.
Ründajaiks. olid RK.esimees I. Pleer,
aseesimees P . Saar, juhatusliige V.
MiJZOI ja esinduskogu liige H. Rn-vald.
I, Pleer oma veerandtunnises
sõnavõtus sarjas „osa meie /ajakir­jandust",
et- see ühenduses G. Erne-saksa
vastuvõtuga on ..sensatsiooni"
v taga ajanud- ja „teeninud tegelikult
sellega N. Liitu".. Ta selgitas ka. tema
isiku sulinas toimunud sündmusi —
et mõned- kaaseestlased ei tahtvat
enam teda teretada jne ja lisas, et
tema ,,kui eesti rahva juhi poole on
pöördutud N. Eesti Riikliku Aknd.
Meeskoori siia tuleku võimaluse as­jus
(I. Pleer võttis isiklikult ja eral­di
vastu G. Ernesäk-sa)" jä kuidas ta
on võtnud siis ühenduse' ÜSA välis­ministeeriumi,
kust on vastatud, et-see
oleks ju siis teie senise töö ja
hoiaku maha lõhkumine jne. Seda
küsimust on juba ajakirjanduses re­fereeritud.
Kõnes erutatult hoogu
sattunud I.'Pl.eer laüsus, et ,,ees;'i sõ­dur
ei pannud vaenlase tulekul pead
kaeviku, ' nüüd soovitakse, et kui
vaenlane tuleb siis me ei astuks nei­le
mitte vastu vaid laseksime hiljem
seljataga jpüssr ja hakkaksime, pärast
ümbernurga ajalehes "kirjutama.
Meie vaatame silma igasugusele
vaenlasele,, me.siht on alati selge ja
kindel." Ta lausus lõpuks, et meie
ühiskonda tahetakse lõhkuda ja meie
hulgas on palglaisi punaste agente ja
hoiatas nende eest. Meie töö kulgeb
edasi uue valitsusega ja .koostöös
teiste rahvastega, samuti noortetöö
alal. . -
Iga uus tellija aitab kaasa sisuka
TOSED MAAD— ' -/
•,*P>80LUUT8ELI VALED" /
Temale järgnevalt kõneles aseesi­mees
P. Saar, kes võttis omaks, et
-kuigi vigu on tehtud ka siin (New
Yorgis?)", on teistel maadel.eesti aja­kirjanduses
ilmunu „absoluutselt vä­le".
Ta ei esitanud faktilisi üksiasju,
mainis aga' ühes.lauses REE (Root­sis)
esimeest ja Kanada eestlaste aja­lehte.
Selle hinnangu; peale küsis te­ma
kõrval istuv laekur J. Koort de­monstratiivselt
vahele, et „kas tead­matusest
või sihilikkuses?", millele
Saar vastas, et „osalt teadmatusest,
osalt sihilikkusest". Koosoleku juha­taja
V. Nigol omaltpoolt arvas, et te­gemist
olla Jihtsameelsetega" ja
nõudis, et „niisuguste vastu peab mi­dagi,
ette võtma, sest nad ise sellest
aru ei saa!" Ta lisa veel, et "meeskoor
kui lugupeetud organisatsioon ei ole
üldse pidanud tarviliseks niisuguste
..kallaletungide ia lõhkumiste" peale
reageerida. Veel tähendas V. N., et
New Yorgi Eesti.Majas olla mees­koori
vastaseid lendlehti levitatud
Sõna võttis veel. H. Riivald, kes kii­tis
heaks kohaliku eesti ajalehe käi­tumise,
ühenduses külastusega G. Er-nesaksalt
— ,„kes.väärib löorberipär-'
ga". :;v . ..':''
Koigi nende, sõnavõttude läbi nuu­ti
tekitada vaadet, et eksimust või. ka
süüdiolemist ei tule otsida Moskva
okunatsioonivõimu käsilaste kultuu­risidemete
sildi all vastuvõtmine or­ganiseeri
jäte, ridadest vaid süüdi,on
need, kes,aset. leidnud slindmused on
eesti laiemale avalikkusele'- teatavaks
teinud (vjsuure. kella külge löönud"
— nagu tähendati). Esinduskogus
aset leidnud kriitikat nõrgestas mui­dugi
asjaolu, et kõik märgitud, sõna­võtjad
olid ise mainitud sündmuste:
ga otseselt seotud. V. Nigol on mees­koori
hiljutisi esimehi, H. Riivald G.;
Ernesaksa võõrustaja Lakewöodis, I.
Pleer. võttis samuti G. Ernesaksa j
isiklikult vastu ja P: Saar on „vaiki-mistaktikat"
harrastanud „V. E. Sõ­na"
kirjastuse president. j
VÕITLEJATE LIIDULE '',•' i
SAABUS PROTESTE v . \
On tähelepandav, et esinduskogu.
liik aed ci laskunud nende sõnavõt­jate
kriitika teemale. Küll puudutati
äga okup. kodumaa külastamise ja
sealt siia pääse jäte probleemi teiselt
pinnalt kerkinuna, eriti noorte,
ES O-80, Piirita olümpiaregatta j.t.
iesfi Abistamiskomitee Kanadas -
EEST? KO0Ö" PROJEKT HAKKÄI
Terrassmajades elik blokk No. 1, 2, 3, 4 on veel saada 2-he
üiagäm. toa^a kortereid, hinnaga $37.000 kuni $39,000,
koos garaazhiga ja kõrvalruumide kasutamise õigusega.
(Seltskonna ruumid, saunad, ujula j.m.) Majad valmivad
märtsi kuu lõpuks. Kõrgmajas, blokk No; 5 on saada ka
väiksemaid kortereid, alates $'19;Q00-. Blokk 5 Valmib mai
kuu lõpuks. Palume ostuhuvilisi pöörduda Eesti Kodu bü­roo
poole Eesti Majast 958 Broadview Ave., Torontos.
Kella 10^6 õ.teh 461-1344. Rutake —- vabade korterite arv
on piiratud!
• ; V ^v.v.;.. ; . EAK JUHATUS
seisukohtadelt. : Ernesaksa-afäariga
võttis aga sõna küll esinduskogu lii­ge
J. Pedak kui E. Vabadusvõitlejate
Liidu juhatuse sekretär, kes tegi tea­tavaks,
et liidu mitmelt liikmesühin-gult
ja individuaalselt paljude kirja­de
näol on saabunud proteste, miili-sed
ta nüüd RK juhatusele: edasi an­nab
kuna: mõnedes neist soovitakse
RK juhatuse vastust, eriti ka esime­he
I. Pleeri osas. J. Pedak mainis
veei. et sündmus tuli vast meeskoo­rile
või osale sellest ehk. ootamatu
kiirusega, millest hiljem on tekkinud
n.n. lõhkuv toime. Peaks selgitama
k^es andis loa, kuna:.'- jne. EVL on
omaltpoolt, lušenud asja lõpetatuks.
Kõneleia andis kausta protestidega
üle koosoleku juhatajale V. Nigolile,
kes ütles tänu J. Pedakule ja et „see
'•"r meie sisemine asi; kellegil pole
seliesa tesemist."
VASTUVÕTTE TULEB ../.'•-.
KORRALDADA ;KA-PEALINNAS .;
RK aseesimehi V." Lugus oli saat­nud
mitmeid kirjalikke sisukaid soo
vi avaldusi edaspidiseks tööks. Muu­li
u 1 gas soovi tas ta, et E."V. aastapäe-vade
puhul mitte üksnes New Yorgis
ei korraldataks diplomaatilist vastu­võttu
, vaid et seda tehtaks ka. USA
pealinnas Washingtonis D.C. See mõ­te
leidis, laialdast poolehoidu ja pee­ti
vajaliseks, et järgmise aasta veeb­ruaris
kui on E.V; 50 aastapäeva
märkimine, tuleks tingimata vastu­võtt
korraldada Washingtonis- Lugus
küsis veel, et kas on kunagi kutsutud
vastuvõttudele neid Senati ja Esin-däiatekoia.
liikmeid, kes Balti riikide
vabädüspüüdluste alal on olnud ak­tiivsed
toetajad, ta soovis, et ka pres­siesindajad
ja eesti noorte esindajaid
kutsutaks tutvunema RK esindusko­gu
tööga, et USA Baiti Komitee j uu.
res oleks loodud ,.õpipoisi'
dium .üliõpilasele j.m.
stinen-
ARHIIVILE LAKEWÖODIS
JUURDEEHITUS
-H. Must kõneles USA eesti arhiivi­le
juurdeehituse vajadusest ja A. An-derson
teatas, et Eesti Abistamisko­mitee
on varunud omaltpoolt selleks
toetuse 5-tuhat dollarit (käteplaksu-
!us). Sügisel tuleb korraldamisele
USA eesti-orsanisatsioonide kongress • " • • • " i ' 1 - - • ia samuti X esinduskogu valimised.
I. Pleer tegi teatavaks, et kuna New
Yorgist ei ole. kahjuks saadud vali­miste
peakomitee esimehe kandidaa­ti,
siis on aseesim. H. Must saanud
selleks nõusoleku Lakewöodis t
Aleks Primalt, kes LEÜ end. csime-hi.
ESTO-80 osas peasekretär E, Va!-
laste tegi. USA eesti 'organisatsiooni-
.'l.^lt saabunud Rootsi kasuks oleva
vastuse teatavaks! Loeti ette ka Aust-.
r 9 p i ; j i eestlaste samäilmeh^e soov ja
G. Bushmann ütles, et ka Saksamaa.
eestlased soovivad pidustusi R(y>tsis.
Tööd lõpetava esinduskogu valimis­te
kohta selgus, et on kulutatud 4-
tuhat'dollarit ja oli 4-tuhat hääleta­jat,,
millist väiipmhiekut tu'eh vji11i-da.
Suure -kulu tekitanud kompuute-ri
rakendamine häälte lugemisel, mi­da
enam ei korrata nüüd. Koosoleku
lõpul esimees T. Pleer mpinis. n K
töö oli rahuldav — mida nä; tr\\'vi
heakskiidud ja vas'.uvõtmised. Ta
nas juhatust, peasekretäri, osak. juh­te,
sekretär V. Vinkmani, laekur J.'
Koorti, pr. Vinkmani bürootööde
eest, kuna koosoleku juh. V. Nigoli
ettepanekul tänati esimeest I. Pleeri
tehtud töö eest. Aastakoosolek lõp­pes
Eesti hümni laulmisega. Toimus
ühine pildistamine ja õhtul võeti osa
meeskooli ballist, kus oli rahvaroh­ke
koosviibimine. ••-
Pensionäride Klubi virgad perenaised valmistavad ette kohvilauda. Istuvad laua ümber, vasakult: prd. Panchen-ko,
Toom, Tiit, Käis, Oluper, Meeder, Väli, Möllör, Joasaare, Ozolins ja Norralt Seisavad: prd. E. Terts — pere­ema,
klubi sekretär, Kumm — abipereema, Saarni, Haab, Tamm, F. Terts ja Ivandi. Foto — 0. Haamer
m
3/
E E S T L K I ^ N J S V A R A RE
V A H E N D U S '. •
— Eesti kodu on eesti saatkond, on tükik.eiie. Eesti ;pinda j a s e a l . kõ-,
üt.les'õp.:.-Andres';'TauLPen-sionäHde'-'-.re'di" eestikee.lt;ütles':; õpe-taja ja
Klubi tavakohasel koosviibimisel kus. ^ r d ' e s siis eesti- kodusid-Eesti.saal-.
seekord tähistati Eesti Vabariigi aas-' kondadega-
Toronto Real Esta te Board'; liige
Oleme kolinud UUS AADRESS ON:
2670 A. YONGE ST.
••''•'Sissekäik Lvtton H!vd-.ili.:
t^päeva ja"-seitsme-'aasta möödumist
õr^anisatsicohi -R^utr-^^^st. • ;
-•' Neljapäeva.pärastlõunal >esLi Ma-;
ia suurde saali /kohviiaudade äärde j
kogunenud liikmetele ja nende küla­listele
ütles tervitussõnad esimees E.
T ^ o s b e r g , ' avaldades 'Eesti', vapiga
kaunistatud kõnetoolist tänu kõigile
suurev3.-:\'a nä^iiaile k i u ka kokku­tulnuile,
kes :;kannavad. klubi', elavat
tegevust, See: väljendub igakuisies
suuremates ; kakkutinekutes, kelma-
Päeviti tegutsevates huviringides jne.
Ta juhtis ka tähelepanu 1600-küiteli-sele
raamatukogule, mis leiab elavat
kasutamist.
' Õp. Andres Taul rajas oma kõne
Korintuse raamatule 2:5 rahva saa­dikuis!
; ja küsis, palju kohalolijaist
on kohtunud saadik A. Tormat ja
käinud Londonis. Eesti Vabariigi
saatkonnas. Tõusis rohkesti käsi. —
'.'-,'•..'.-'• Tel.-4874477.
; . Kadus Tel. Ui''! ;
Sõbralik ja õiülarie lei n v n u i ;
—-Teie olete oma rahva erakorru-
•' Ilsed saadikud —- teil oh lapsed ;a
lastelapsed, kellele kannate edasi
emakeelt ja meie kodumaa tradit­sioone
ja kultuulrpärandi-t.''
TavaMseit .ei ..peeta; ühtegi: saadikut
oma: köhal' kaua.: k u n a ^ v ö r a s ' mra
muudab -inimesi. --Meie- -olem :. liiga
kaua -jäänud oma; maa '-saadikuteks,'.
•• • ••' ; i meie sil m-••'••a a -i on s•a gelir ',t uI h m u n. u; TcMl1->;I-, - r s^!i - u Mäwvtus '-'«'odüialu^t" la
r - : v ; '
unustame oma : ülesanded ja t õ m b a - " p r i i l . " A r d n a : ... Varsakabi:". Esmejaid
me üks ühele.poole. — t e i n e . a P i a u s ! g a .
tuletas • meelde,'-'.'et \ ^'-.Koosviibimine vvirkade: -perenaiste
SlSUllSc „Kahekümneneljas veeb-
:"i;;vr;^;- Sov;vrclv sov;r;yn : '••.':•.}:• i.ik-e
laulis. Aino '-:Kur.e--.-kiaver.i-saätel...Eel..
•T-obreluts'!
Edasi -Koneieja
meie; kodud' on :ka Taevariigi saat­konnad:
.kus- meie omi- lapsi kasvata­me
kristlikus vaimus.
Pärast palvet lauldi ühiselt -^Kau­nistage
Eesti kojad. 4;."
mis' mõnelegi tõi silma meeleliigutu-poö.
lt. kaetud kol^ilauas. kestis mop-da
aega. Meelelahutusmuusika eest
•hoolitses Klubi oma keelpillide trio.
.Kokkutulekul tehti kiiduavalduste
saatel teatavaks, et V., Vasara on
Klubi raamatukogule kinkinud väär-sepisarad.
Isamaalikust;vaimust kan- j tusliku raamatu — O. Laamani „Ees-tud
eeskavaline osa jätkus Katrin j ti iseseisvuse sünd". Ta tõi tervitusi
Kütti deklamatsiooniga, kes kandis j ka Väncouveri Eesti Pensionäride
Saadik Torma rõhutas, et see koht1 ette Helmr Kreek-Treufeldti sügava-1 Klubilt.