Meie Elu = Our life, September 25, 1986

              2§. SEPTEMBRIL'-- THURSDAY, SEPTEMBER 2S „Meie Elu" nr. 39 (1907) 1986
• NEW YORK ( M E | ; - Vaatamata
äripäeva tööajale langenud leina-teenistusele,
mis oli pühendatud
liiljuti surnud pastor Elmar Kuus°
leri maiseks ärasaatmiseks, tõi see
Patersonis, N.]., St Pauli lut. kiri­kusse
kokku üle 130-ne osavõtja»
Teenisid ta kolm praostist ameti-venda
— R. Kiviranna, R. Reinara
ja praost emer. A. Hinno, orelil oli
tegev organist pr. Brady. Puusärgi
kirikusse toomisel kõndisid praos­tid
ees, puusärgi taga lahkunu tütar
abikaasa ja omastega, siis auvalve
esindused Korp! Rotalia ja sõjavs-teranide
perest oma leinalooris
; III ülemaailmsete Ee^ti Päevade
või Esto '80 Peakomitee esimees
Richard Norveil saab 4. oktoobril 60-
aastaseks. Kes meist ei mäletaks
seda oinustamatut eestlaste suurkok-kutulekut
Läänemere kaldpl sini-must-
valgete trikolooridega kaunis­tatud
Põhjala linnasl Seal võisime
tunda kümnete tuhandete eestlaste
südametukseid nii rõõmus, vabadu-šenõudluses
kui palves solidaarsu­sena
kodumaa eestlaste ootustele ja
lootustele üle vee. Me teame, et ÜEP
korraldamiseks Rootsis oli Põhja-
Ameerika niändril ka kahtlustavaid
hääli: poliitiliselt on seal midagi ras­ke
saavutada. Seal on nii palju eri-gruppe,
keskseid organisatsioone ja
.rahva jõud on kahanenud. Richard
Norveil ja ta tublid kaaslased näi­tasid,
et seal on siiski palju jõudu. III
ÜEP kujunes suurimaks Eesti tutvus­tamise
põhjustajaks Euroopa massi­meedias.
Rootsis hakati laiemalt
mõistma meie tagapõhja ja eestlased
tulid välja suurearvuliselt.
Ülalöeldu ei ole ainuke näide Nor-velli
juhiomadustest. Ta oli oma õl­gadega
juba ka I ja II ÜEP teosta­mise
taga. Ta organiseeris ühislende.
Ja kui me neist üritustest veel kau­gemale
taha vaatamel leiame et ta oli
ka esimese ,,Lend Läände" organi­seerijaks
Kotkajärve skautide-gaidi-de
suurlaagrisse. Kanadas 1967. Ta
on olnud kauaaegne noortejuht, Eesti
Skautlike Noorte Maleva jujit Root­sis,
Eesti Komitee noorteinstruktör,
eesti laste suvekodude juhataja ja
kasvataja, mitmesuguste noortele
suunatud kursuste ja seminaride or­ganiseerija,
REE abiesimees jne. Kut­seliselt
on ta samuti noorte kasvata­ja,
olles olnud Õpetajaks mitmetes
: rootsi gümnaasiumides. Praegu on ta
Stockholmi Eesti Algkooli jiihataja.
Richard Norveil sündis Tartus
1926. Ta ei saanud oma keskharidust
Eestis sõja tõttu kätte. Lõpetas-
Stockholmi Eesti Gümnaasiumi 1947
, ja jätkas siis õpinguid Upsala ülikoo­lis
kuni fil. magistrini kpdanikutea-duses
välja. Küllap see andiski talle
ühiskondlikes küsimustes teadliku
põhja.
Soovime rahvajõudude ühendaja­le,
suurprojektide teostajate ja noorte
suunajale veel palju jõudu uutelgi
rahvuslike pürgimuste teedel.
ROBERT KREEM
Jutluses praost Heinaru tõi kõige
pealt esile, et õpet. Kuusler, kes oli
vaimulikuna oma ettevalmistuse
saanud Tartu ja Göttingerii ülikooles
ning hingekarjasena teeninud eest­laste
kogudusi 34 aastat, ei olnud
mitte üksnes ustav võitleja Jumala­riigi
sulasena, vaid ta on olnud ka
võitlejji meie kannatava kodumaa
eest sõjarindel, kus ta sai ka haava­ta,
evakueeriti Saksamaale ja lääne-liitlasilt
paigutatuna Prantsusmaale
sõjavangilaagrisse, elas ka need
kannatused läbi. Jumal hoidis õp.
Kuuslerit, ent siin nüüd kutsuti ta
ootamatult ära ajal, kus tal enesel ja
meil, ta ametivendadel, olid käsil te­gevusplaanid
ka ühisteks sammu­deks
suvele järgneval uuel hooajal.
On ju rahvalik ütelus, et inimene
mõtleb aga Jumal juhib. See on tõesti
nii. Praost tõi järgnevalt esile õp.
Kuusleri paljusid häid iseloomujoo--
ni, nagu hoolitsevat abivalmidust,
suurt kohusetunnet, täpsust jpt.
Ärgem olgem kurvad ta lahkumisel
siit Suurde Vaikuse Valda, teadkem,
et meie kõigi elud on ju laenatud Ju­malalt.
Praostid Kiviranna ja Hinno pida­sid
südamlikud palved. Esimeselt oli
ka nekroloog teenistuse laululehel.
Järelhüüded avas kadunu kooli­vendi
ja Patersoni kog. esim. dr. V.
Ärge, kes omakorda lisas veel and­meid
õp. Kuusleri teenistuskäigust
USA-s ja rõhutas, et kadunu oli sü-ÕPETAJA
ELMAR KUUSLER
gavalt usklik inimene, ausalt otseko­hene
ja paljude heade omaduste juu­res
puudus temal veel ka täieHkult
rahaahnus. Bogota (NJJ kog. nimel
kõneles esim. H.' Puupill, N.Y. Pau­luse
kog. nimel abiesim. A. Kankar,
Baltimore I kog. ja-Korp! Rotalia
nimel J. Pedak.E. Korporatsioonide
Liidu ja end. Tallinna realistide nimel
J. Markus, E. Rahvuskomiteest abi­esimees
J. Roosaare, end. Göttingeni.
eesti üliõpilaste perestE. Järvet, maja
kaaselanike poolt V! Kangro ja end!
idarindel võidelnute nimel E. Lip-ping,
kusjuures ta mainis lähemalt
1944.a. septembri keskel Emajõe joo­nel
toimunud suuri lahinguid, kus ka
õpet. Kuusler haavatuna tõi oma ve­reohvri,
ja sellest, et meie sõdurite
vapper vastupanu vaenlase masside­le
võimaldas kümnetel tuhandetel
rahvuskaaslastel pääseda punase la­viini
eest vabasse maailma.
; E. Kuusleri põrm tuhastati järgmi­sel
päeval. Nagu* omaksed ütlesid
meie lehe esindajale, on lõpuks leitud
ta korterist üles ka varjatud paika
asetatud hõbedast ametirist. USA
idaranniku 3-mes koguduses, kus ta
oli hingekarjane, on tekkinud kiHku-õpetajate
vähesuse tõttu vähemalt
esialgu raskusi.
Kodu-Eestist
lahkumise
tähistamine
New Yorgis
Septeraibri- ja oktoobrikuul toimu­vad
kodumaalt lahkumise jumalatee­nistused
kõigis USA eesti kogudusis.
Vastav jumalateenistus peetakse ka
Baltimores, kus jutlustama pidi õp.
Elmar Leopold Kuusler, keda nüüd
asendab Elmar Järvet, Usuteadusli­kust
Instituudist. Teenistus peetakse
pühapäeval, 28. septembril.
Koguduste esimehed, surma läbi
lahkunud E. Kuusleri kogudusist,
mis asuvad New Jersey osariigis Bo­gotas
ja Patersonis, selgitavad prae­gu
oma ettenähtud jumalateenistuste
pidamist. Kodu-Eestist lahkumise
mälestus-jumalateenistusi New Yor­gi
Luteri-Usu koguduses on peetud
alates 1948.a. sügisest. Aastast
1950 on jumalateenistused peetud
avaras Lexington Ave. kirikus; kuna
rahvuslikud organisatsioonid ei pea
sel puhul aktust, siis on koguduse
juhtkond taolisil puhkudel rahvusli­ke
kultuuriliste organisatsioonide
esimeestele saatnud aukutsed. Võt­tes
arvesse olukorda, et mõningail
juhtudel osa liikmeil ei ole võimalik
tulla määratud pühapäevil, siis on
koguduse juhatus ja õpetaja viimasel
ajal rakendanud korra, et taolisi ju­malateenistusi
peetakse kahfel üks­teisele
järgneval pühapäeval. Esime­ne
Kodu-Eestist lahkumise mälestus-teenistus
toimub Lexington Avenue
ja 88.St. kirikus pühap., 28. sept. kell
2. Sellele teenistusele ei järgne kiri-ikusaalis
koosviibimist, kuna paljud
koguduseliikmed soovivad samal
pühapäeval kell4 osa.võtta kogudu-seliikme
pianist Herman Malveti
klaverijcontserdist Eesti Majas.
Kodu-Eestist lahkumise pea-juma-iateenistus
toimub linnakirikus pü­hap.
» 5. okt. kell 2. Sellele teenistu­sele
järgneb kava ja koosviibimine
kirikusaalis. Mõlemail jumalateenis­tusi!
jutlustab koguduse õpetaja pra­ost
Rudolf Kiviranna.
II • ! • II m IKa»<Hlll»<KB»4 f
362 Danforth Ave.,
Toronto, Ont. M4K 1N8
. m (416) 466-1951
IJ (416) 466-1502
FIOWEÄS & CIFTS
LILLEDE SAATa/IIWE ÜLEMAAILMSES ULATUSES.
Eriti pulmadeks — värsked ja<,kunstlill®d.
I^atusöks — pärjad ja lillekorvid.
Puuviljakorvid.
iCäsitöö kijnikees^med- kullasepa-. miarevaiQu-, k®raa-mika-;
naha ja puunikerduse alaL
Räägitakso easti, läti ja inglise keelt.
Avatud: äripäevadel 8.3a-6JÖ0jpJ^^ ?:2SiŽ:Sll£i
NÄDALAKROONIKA
@ Kuulduste kohaselt Kanada va­litsus
ei pikenda enam sõjakurja­tegijate
selgitamiseks moodusta­tud
DeschenesM-komisjoni mandaa­ti,
mis lõpeb selle kuu lõpul.
Komisjon esitab aruande oma tege­vuse
kohta ja ettepanekud, mida
Kanada valitsus peaks tegema te­ma
aruande alusel. On kuulda, et
Kanada valitsus on määranud juba
kahemehe komisjoni, ühe vanema
ministri juhtimisel, kes DeschenesM
komisjoni aruande peab enne läbi
vaatama ja siis koos oma kommen­taaridega
valitsusele ette kandma.
€) Immigratsiooniameti poolt on
uurimisel immigrantide tulek l^a-nadasse
valedokumentide abil.
Nende tulek Kanadasse on massi­line
ja immigratsiooniamet on
avastanud viimastel aastatel kesk­miselt
kuni 7.200 isikut, kes valedo­kumentidega
on püüdnud tulla Ka­nadasse.
Käesoleva aasta esimesel
poolel on selliseid isikuid avasta­tud
2.574. Peale selle on lennuliini­de
poolt kinni peetud ning mitte
lubatud Kanadasse tulla umbes 600
isikul. Valepasside fabritseerijaks
MÕTTESÄHVATUS!
Mood sai alguse siis, kui Eeva halc-kas
oma viigilehte väiksemaks rebi­ma.
(2)
Minikleidi ajajärgul tundis tuul en­nast
ülearuse olevat.
Rahulik koeksistents on ajajärki
mil võib südamerahuga sõda pidada.
Kogunud NIHITS
9
MASTERCRAFT
PAINTING fr DECORATING
Läti-Eesti firma
Selle kuulutusega saate 10% hinna-alandust
• Helistage 439-2538
TEL 291-7642
sanistanis ee
vastu eeina
Pooltuhat õpetaja . 0 .
(Algus, esiküljel) (
keelse sektsiooni esindaja ]. Kruus, H. Jõe (Lembitu skü.'), H. Paara
aupeakonsul I. Heinsoo, ülemprees- (MeeskW), J. Terts (E. Sehs). A.
ter E. Lepik(Ortodoks k.), Tõnu Orav Sepa (EAK ja Ehatare). Mitmed and-
(Vana- Andrese kogudus), õp. A. sid üle ka kinke ja lilli nii õpetajale
Roost (Sudbury k.), H. Lupp (Siht- kui tema abikaasale. Kirjateel oli ter-kapital
ja täienduskoolid], A.M.Kau- vitanud peapiiskop K. Veemjamit-nismaa
ja E. Runge(gaidid-skaudid], med teised vaimulikud.
on kainias
ouurofensiiy Afganistanis sealsete
vabadusvõiüejate vastupanu
murdmiseks ja maa allutamiseks
kommunistlikule diktatui^rile. Te­gevusse
on rakendatud uued heli­kopterite
üksused, mis oma tulejõm
poolest kujutavad enestest lenda-varjurite
üksused. Lisaks nendele
uued sopmustaiud maastikumasi-nad,
tankid ja miinipildujate üksu­sed,
mis kohased kasutamiseks mä-giseF
maastikul.l Raskeid kaotusi
kannavad mõlemad pooled, kuid
vabadusvõitlejale read,t relvastus
ja varustus ei ole asendatavad nagu
venelaste omadj. Lisaks sellele on
venelased alustanud Afganistanis
maa paljakspõletamise taktika ra°
kendamist Hävitatakse kõik, mis
võib vabadusvõitlejatele toetust ja
varju pakkuda. Ül® 3 miljoni afga-pistanlase
on põgenenud maalt Pa­kistani
ja nende voiol sinna jätkub.
Arvatakse, et praeguse võitluse
ägeduse juures Suudavad Afganis­tani
vabadusvõitlejad vastu pidada
kõige rohkem 2 aastat Siis nad on
sunnitud jõuetuna relvad maha pa-
Kjema. . 1 ,
SUN Torontos tunnel)
atganistanlaste saatusele ja
kutsub kanadalasi üles. annetama
sealsetele vabadusvõitlejatele
siinseid jooksukingi, mis on väga
mägisel maal Jooksukingade vas­tuvõtu
kohaks on SUN-i talitus, To­ronto,
King Street East 333. SUN
Kompuuterite
väljavaated
Kuivõrd komputeer saab asendada
inimmõistust? Kui oled kaotanud
kompuuterile trips-traps-trulli ja ma­let
mängides,siis sa enam ei küsi kas
masin saab asendada inimmõistust,
vaid küsida saab ainult, mis ulatuses
kompuuter inimese senist peagatöö-tamist
saab üle võtta, ütleb dr. Tõnis
Kasvand, kes on pikemat aega tööta­nud
Ottawas National Research
Gounciri (NR,C) kompuuterite prog-rammimiše
alal, eriti graafilise esita­mise
ja piltkujunditeäratundmise"
alal. Esimeste kompuuteritega oldi
õnnelikud kui nad päästsid meid ar­vemasina
väntamisest. Selle järele
pandi neid juba iseseisvalt võrran­deid
lahendama. Sekretärid hakka­sid
neid kasutama vigade paranda­mise
kergendajatena. Aga nüüd otsib
masin ise õigekirjavead välja või
kontrollib katsetulemuste tabuleeri-mise
vigu. Ühest keelest teise tõlki­mine,
samuti kõne simuleerimine ja
suusõnalise käskluse vastuvõtmine
edeneb hästi. Kompuuterid juhivad
igasugu tööstusmasinaid, vahel täp­semini
kui tööline,
Kompuuterite arenguteed jaota­takse
,,generatsioonidesse".. Esime­ne
generatsioon tegi ainult neid te­hinguid
mida talle programmis täp­selt
ette oli kirjutatud. Järgmised ge­neratsioonid
töötasid kiiremini, olid
järjest suurema' „mäluga" ja said jär­jest
ulatuslikuma loogilise järelduse-tegemise
võime, kuni nüüd, viienda
generatsiooni väljaarendamisel, rää­gitakse
päris tõsise näoga kunstli­kust
intelligentsist.
' D r . Kasvandi illustreeritud ette­kanne
peaks olema arusaadav kõigi­le
ja annab realistliku ettekujutuse
sellest mida kompuuterite alal lähe­mal
ajal võib oodata. Loeng toimub
Tartus College'is teisipäeval, 30.
sept. kell 19.30 ja kõik on kutsutud.
TARTU INSTITUUT
iTTI
Ellil.
Piiskopliku jumalateenistuse vaimulike protsessioon on jõudnud
Peetri kiriku altari ette. All — noorteansambel „Palve" esinemas.
Vasakult - Vaiki Taul, Kairi Taul, Rita Läte, Triina Läte ja viiuldaja
Foto — E. Ilves
on Amsterdamis Pakistani oposit­sioonipartei
büroo, kus ubid val­mistatakse
hinnaga §700 kUni
$1,300 tükk.
Noorus on kindlasti viga, aga see
paraneb iga aastaga.
. Kuritegevus kaotab romantika.
See on jmuutunud igapäeva klassi­kaks.
.,
.
Inimkond on pika mõtlemisega: ta
taipab oma vigu alles järgmises gene­ratsioonis.
Mõistlik mees ei räägi naiselevas-tu.
Ta ootab kuni naine^eda ise teeb.
PÕIKI: 1. See on äridel harilikult
ukse või akna kohal. 5. Sea pane­vad
perenaised süldi sisse kallerdise
saamiseks. 10. Neli ühesugust kaas­häälikut.
14. Üks maailmakuulsaid
suurfirmasid. \5. Võime millegi täi­uslikult
läbiviimiseks. 16. Minevik­ku
näitav ajaline mõiste — sõna mida
tihti rahvakeeles ja murdes kasuta­takse,
kuigi ta õiges keeles vale on.
17. Kõhule kastoorõliga teatud olu­korda
tegema. 19. Vorm sõnast,,ole­ma".
20. Vana-veneaegse maakon-nanimetuse
tolleaegseis Balti kuber­mangudes.
21. Teatud kuritegude
andeksandmine mõne tähtsama päe­va
puhul. 23. Mingi kaugelenähtav
valguse helk. 25. Omaaegne väga
kuulus eestlane Rootsis. 26. Väga
väike kala. 30. Segamini, laiali, kor­ratuses
— rahvakeeles. 34, Juurdle
või käsita mingit teemat kellegi teise­ga.
35. Haigete jalgadega inimene
saab ainult selle abil käia. 37, Kasuta
tulirelva. 38. Endisaegne üldine
ameeriklase hüüdnimi. 39. Tuulteks,
i-mitmuse vorm. 42. Ameerika mehe
hüüdnimi. 43. See on igal purjekal.
45. Mõningate loomade kuri häälit­sus.
46. Omame. 48. Skits, visand,
kavand. 50. Teatud putukate nõela­misel
või nõgese kõrvetusel tekkinud
villikestel. 52. Üks väikestest asula­test.
54. Puri. 55. Kalur. 59. Ala mille
tekitamisega saab head põllumaad.
63. Üks põllutööriistu. 64. Liikuma­tu,
tasakaaluseisundis olev. 66. Üks
endisi Tallinna suurkaupmehi. 67.
Vilistamiseks aetakse huuled 68.
Väikesel kasvul. 69. Üks numbritest.
70. Üks kassihne hinnalise nahaga
metsloom. 71. Üks endisi Eesti suur­ettevõtteid.
PÜSTI: 1. Rühm, jõuk. 2. Doonau
lõunapoolne lisajõgi Baieris. 3..
....külg — osa raamatust. 4. Üht,
inimeste poolt mittesöödavat seent.
.5. Teeme abiellumiseks ettepaneku.
"6. Üks igapäevaseid kaubanduslikke
tehinguid. 7. Üks Volga suuremaid
lisajõgesid. 8. Haige kõhu puhul soo­vitab
arst seda süüa. 9. Peremehelik.
10. Koht kus pidu aset leiab. 11. See
pannakse albumisse. 12. Seatina. 13.
Üks keeduriistadest. 18.. Näljast. 22.
Eksisteeri. 24. Üks laeva osi. 26.
Surnukahvatu. 27. Üks hellitussõnu.
28. Kõvasi. 29. Suurtüki eeskäru. 31.
Asjad jalapühkimiseks. 32. Maga­miskoha
— rahvakeeles. 33. Väike,
millegi jaoks kirjutatud paberitükk.
36. Haoriidas. 40. Üks endisi Eesti
ajalehti (kaks sõna). 41. Teatud uju-misliik.
44. Vana-Pärsia kuningate
peakattel või paavstide kolmekord­sel
kroonil. 47. Selline inimene ei
räägi õigust. 49. Harilik kõneaine
jutu alustamiseks. 51. See on igal
liiklusvahendil kas peale - või ma-haminemiseks.
53. Keelul, kellegi
õigusel takistada mingi otsuse
jõustumist. 55. Ubade ja hernes­te
ümbris. 56. Väetisena kasutatav
pruunvetikas. 57. Isa vend. 58,
....loomad — neil on peale kõrvade
veel midagi kõvemat peas. 60. Osas­tavale
käändele vastav küsimus. 81.
Härdalt paluv. 62. Laiskle, aja oma­pead
ringi. 65. Üks endisi Eesti raa-diotööstusi.
(Koostanud E.V.]
(Lahendus järgmises lehes) '
EELMISE NÄDALA
RISTSÕNADE LAHENDUS
PÕIKI: 1. Pat. 4. Pakku. 9. Astik.
14. Ava. 15. Utiil. 16. Saara. 17.
Kivirantia. 19. Tarus. 20. Itali. 21.
Ont. 22. Arv. 23. Lade. 24. Esist. 26.
Tips. 29. Tee, 3L Nea. 32. Elli. 33.
Vasall. 36. Emma..38. III. 39. Iluvaas.
41. Ammukil. 43. Iil. 44. Brat. 46.
Umbusu. 47. Seas. 49. Vae. 50. Mee.
51. Assi. 52. Ebeme.54. Rehe. 58. Eli.
60. Uni. 61. Pihus. 62. Solki. 64.
Veskikivi. 66 Pagar. 67. Aksel. 68.
Mit. 69. Adeni. 70. Laast. 71. Eda.
PÜSTI: 1. Pakil. 2. Avita. 3. Tavad.
4. Puri. 5. Ata. 6. Kinos. 7. Kinnine. 8.
Ulatsema. 9. Asta, 10. Saarte. 11.
Tarviliku.,12. Iru. 13. Kas. 18. Iletav.
24. Eelarve. 25. Tammume. 27. Pliis.
28. Siilu. 30. Elab. 33. Viisa. 34. Alles.
35. Sulaselge. 37. Amme. 40. Saabu­val.
42. Uberik. 45. Teeneka. 48.
Silkan. 53. Missa. 55. Ehime. 56.
Huvid. 57. Esita. 59. Iiri. 61. Pilt. 02.
Spa. 63. Oad. 65. Kes.