Meie Elu = Our life, July 25, 1985

              ir, 30(1047) 198S
ING
,iitU' juhtiva uue
ning suunda and-as
on parteijuht
Isiooni kindlusta-tchev
juba enne
utulekut ellu vii-lavatsusi*
Peamis-sepoliitilisel
alal
lulaarsuse levita-õitlemine
viina-stsipliinisuuren-
:u produktsiooni
lal 01^ eesmärgiks
[pele jõudmine
ild Reaganiga, et
boks relvastuse
felle võidujooksu
lihendas N. Liidu
1 lõpetama nõud-
Iie kokkuleppele
foobuma stratee-stekaitserelvade
lise. See samm
imendada USA
cohti ning luua
leagani ja Gor-
|k ^võib mingil
lin^et USA ja N.
Tite nähes mõle-
Id kohtuma Gen-
[briL Enne seda
JPrahtsusmaale,
Iseks Prantsuse
]igä.
)selt tahab viia'
isest isoleeritud
Ita on sjttunud
bkraatlikjkorra
le revolutsiooni
feiseks- ta näeb
lelalal, aijidauus
Igevus kommu"
[suliselt on par-rahvaste
kok-oma
noorepõl"
leviga, kelle ta
jgiliseks sekre-lüüab
selle üle-
[artei ideoloogi-
.lidus alati loe-
Idfiks. Vastavalt
nüüd vähetun-leheks
Kremlis.
A.N.
Idab
locratic
[sotsialistlikku
|ab riigimajana
la surus läbi
Ine tiib konve-ligi
erakonnm
isihoidlikuma
»t see on ereü"
lahämüümin©
idamiseks.
et partei tao^
iikku kontrolli
Uiaalse oman'^
idamist. Kon«
kita ka erakoh-ieisukohta,
et
välja NATO-IF
seisukohad
Idamist, mide
ilemused.
lasid
JNAHOÖNE
|S10ND0NIS
p Eesti Ühfl{^°
Iview
»8-0.
iiriiestikus on
d ori tegemas
nendest või-üüdistama
sõ-illele
nõiajahi-kuidagi
teha
hilja. ::
eks oli lugeja­ile
dokumendi
[kirja kirjutaja-
MailTtoime-
Ida seda kirja,
I
I
.li
.4
i
i
ii'
t
ii I
•ja •
,'• -1
Protsess Helsingis
(EPL) — Soome võimud ei lubanud mingisiiaguse^^
aktsioone, mis võiksid ohustada või segada Euroopa julgeoleku- ja
koostöökonverentsi 10 aasta juubelit, mida tähistataksse Helsingi
kuuvahetusel juuli-Mgust
RöÖ¥itiid kuld ja juveelid
leidmata
Otsuse tegi teatavaks Soome sise­minister
Matti Luttinen, kes vastas
Eduskunna nn. küsimustetunnis esi­tatud
küsimusele: kas teatud lääne
emigrantideorganisatsioohidel luba­takse
demonstreerida juubelis osale­vate
riikide vastu.
mõtles antud juhul balti
noorte poolt korraldatavale Vaba-duslaevasõidule,
mille silitsadamaks
on just Helsingi.
Ministri vastus annab selge viite
sellele, et soome politsei käitub äär­miselt;
resoluutselt eksiilbaltlaste
võimalike katsete puhul teha propa­gandat
oma tõeksipidamiste eest seo­ses
Helsingis peetava juubelikonve-rentsiga.
,
Stockliolm Soome politseid
huvitab jätkuvalt küsimus: kuhu
läks Roosna-Lepajõe rõövsaak
Kui 1970-ndatel aastatel Helsingis
toimusid konverentsi tippkohtumi-sed
ja välisministrite konverents,
olid eksiilbaltlased samuti äärmiselt
range kontroll all.
Alles hiljuti kinnitas Soome par­lament
eriseaduse, mis annab polit­seile
ektseptsionaalsed võimupiirid,
kui on vaja kindlustada korda ja
julgeolekut juubelikonverentsi ajal.
Muu hulgas sai politsei õiguse kont^
rollide kirju ja saadetisi — on ju
näiteks võimalik, et mõni kiri või
pakk on maskeeritud pommiks. Par­lament
aga lühendas teatud määral
aega, mil eriseadus onSoome pealin­nas
kehtiv.
• • ^ • •* •
0 0 Ameerika.
(Algus esiküljel)
hiljem saatkonna ametnik kirjale
vastates teatas, et Kanada valitsus ei
ole valmjs võtma vastu hr. Linnast
juhul, kui deporteerimise korraldus
tema kohta on tehtud, nähes ette
Kanadat deporteerimismaana. „Li-saks
ma soovin teatada, et juhul kui
soovitakse abi niisuguste isikute
transpordiks läbi Kanada nende väl­jasaatmisel
Ühendriikidest, on eba-tõenäolik,
et Kanada olel(js võimeline
misugust abi andma.*'
Kanada välisministeeriumi USA
osakonna direktor Gar Purdy on
Ottawas öelnud,^ et Kanada keeldus
ameeriklaste abistamisest põhjusel,
et ta ei soovinud riskeerida välja­vaatega,
et Linnas Kanada pinnale
saabudes soovib saada põgenike
staatust. „Meil ei ole mingit kohus­tust
tema suhtes", ütles Mr. Purdy.
,,Ma ei arva,et meil on vaja teda
lisada oma problejBmidele. Nagu tea­da,
on Kanadas praegu käimas vaid­lus
sõjakurjategijate küsimuses."
Kanada immigratsiocniseadüste
järgi, märkis Mr. Purdy, hr. Linnas
võib esineda sooviga põgenjiku staa­tuse
saamiseks sel silmapilgul, kui ta
maabub Kanadassa. Tal on siis õigus
immigratsiooni ülekuulamiseks ja
võimalikuks edasikaebuseks. Umbes
15.000 iniihest ootavad Kanadas im­migratsiooni
\ ülekuulamist. • Mõnel
juhul nad ori oodanud aastaid.
USA eriuurimisbüroo abidirektor
M. Wolf on lehele öelnud, et tema
büroo on soovinud ainult tjeada, kas
Kanada on valmis aitama välja juhul,
kui USA kohtud otsustavad depor­teerida
hr. Linnase Kanadasse, en­nem
kui Nõukogude Liitu, kuna Ka­nada
oli viimane välismaa, kus lin­nas
viibis enne ta saabumist Ühen­driikidesse.
Ta ütles, et büroo soovis ka teada,
kas hr. Linnast saaks saata läbi Ka­nada,
kellel on otsene lennuühendus
Nõukogude Liitu, kui ta cjn kasuta-
MÜÜGID
KRUNT-MÜÜA
iCI V I O J Ä i
Helistada 1-403-255-2148,
õhtuti 1-403-292-5034
(Calgary)
a
koosolek
ärist.
Raivo Roosna kaitsja Leo Herz-berg
nõudis, et kohus kuulaks ära
rootsi kriminalistide helilindi Alek­sander
Lepajõe ülekuulamisest. Pro­kurör
ja Lepajõe advokaat protestee­rid,
kuna kohtud tavaliselt helilinte
tõendmaterjalina ei aktsepteeri, pea­legi
ei olevat rootsi ülekuulamisel
midagiühist soome kohtuasjaga.
Herzbergj nõudel kutsuti tunnista-
Köhtumine Lord Baden-Powelli pojapojaga—Lord Baden-Povvelliga. ma politseikomissar Seppo Sillan-
Paremalt — skm Egbert Runge, Lord Baden-Powell, skm Peeter Kai- pää, kes kinnitas, et helilint on öle-laste,
skm Gunnar Mitt Lord B"P kannab vasakul rinnataskul eesti mas, kuid sisaldab asju,millest rootsi
märki. Foto - E. Runge PO^tsei on huvitatud. Seal ei ole
' midagi, mis vöiks selgitada röövsaa-gi
saatust. Ainus huvitav asi on see,
et Lepajõe kirinitab seal, et ta pidi
pärast röövi kohtuma ühe isikuga,
kuid see kohtumine ei toimunud.
Sillanpää lisas, et kõnesolev isik
on eestlane ja elab Soomes. Ta andis
mõista, et politseil ei ole õnnestunud
leida mingeid tõendeid selle inimese
sidumiseks rööviga.
Kohus otsustas helilinti mitte kuu­lata,
kuna selle sisu avaldamine võiks
kahjustada rootsi politsei juurdlust.
• • I • • '
RASKE KARISTUS
Roosna advokaat kirjeldas prot­sessil
Lepajõed kui röövi peameest.
Roosna polevat osalenud selle pla­neerimises.
Kohus ei uskunud selles­se
ja otsuse määramisel rakendati
soome seaduse raskeim karistus-,
skaala: kullasepaäri röövimise eest
mõisteti Roosna 6 aastaks ja panga­röövi
eest viieks aastaks ja kuueks
Kui 3, juuli hommikul eesti skau-
Uide esindusüksus Guelph'i järve
mjale oma telgid üles lõid ja suurt
viikingilaeva purjel hiivama hak­kasid,
ei osanud nad arvata, et nen­de
all-laager üheks suureks huvi
objektiks Kanada 6. jamboreel ku
tide esindusüksus jamboreel eesku­julikult!
Kui skaudid laagris tõmbasid tähe­lepanu
ühtlase esinemisega, siis ava­nes
Maleva juhtkonnal võimalus
esindada eesti skautlust teisel teel.
Rii olid osa juhte juba jamboree üle-
Kivioja Ühingu liikmed kogunesid
perek. Meipoom'ide suvilasse, pü­hapäeval,
3^0. juunil Ühingu aasta­koosolekule
ja õhtul ühingu parki
jaani- ja võidutulele.:
Rõõmustaval kombel oli ka kohal
juneb. Oli ju esindusüksuse üheks sehitamisel tublisti abiks: Skm. Pee-eesmärgiks
Eestit ja Eesti skautlust ter Kallaste töötas laagriväljakul ter-jamboreel
tutvustada. Kuidas see ve juuni kuu, ning päevase tööpanu-eesmärk
saavutati, sellest alamal se andsid skm-d Bruno Lindre, Jaan
Lepp, Silver Kask ja Egbert Runge,
Kõigepealt suure viikingilaeva pur- ehitades jamboreele 10 suurt purje-jega
ja sümboolse kere ja sõjakilpide tus-parve. Viimased kolm registree-kaunistatud
laagrivärav oli silma- risid vabatahtlikena kolmeks päe-paistva
maitsekusega ülesehitatud ja vaks jamboreele, teenindusosakon-üks
efektiivsemaid jamboreel, kuna da.
värava ehitamiseks oli kasutatud Sel teel avanes võimalus kohata
ümaraid metsalatte, mitte saeveski jamboree juhtkonda. Nii kohtus Ma-saadusi
nagu paljudel, ja köidised leva juht paar korda jamboree juhi
kõik korralikult skaudireeglite järgi Don Deacon'iga ja peastaabi juhi Jim
köidetud. Blain* iga, andes neile eesti skautide
Suur pingulitõmmatud seanahk,, mälestusmärgid, meie jamboree mär-ehk
teiste sõnadega,,külalisraamat" gid, saunajatutvustusvoldikud,palu-komisjoni
V, Spirka, N. Hoppe ja A.
nud ära kõik edasika^busem võimalu- j^^jjn. Rõõmustavalt selgus, et ainult
sed.
,,Globe and Mail" toob veel ära
paari juutide organisatsiooni esinda­ja
vaated kõnealuses küsimuses.
Need leiavad, et Kanada-ön kogu aeg
olnud tõrkjas sõjakurjategijate küsi­muses
tnidagi ette võtmast ja teevad
selle kohta Kanadele etteheiteid.,
KALEVA KONDOMIINIUMI
-ÕNNISTAMINE PÜHAPÄEVAL
Pühapäeval, 28. juulil kell 3 p.L
toimub uue eestlaste maia Kaleva
kondomiiniumi nurgakivi panek ja
maja Õnnistamine Scarboros, 1 Innis-more
Cres. Õnnistamistalitusö peab
Õp. A. Taul.
Koguneme kokku Tartumaa tütred
ja pojad.maalt ja linnadest, igast
äärest ja otsast! Hakkame pidu pida­ma,
sõprussidemeid sidunja, mäles­tusi
mõlgutama, käima vanu kodu-radu!
Tuleme kokku Jõekäärule Udoras
10. augustil. Koguneme kelle 10:00-
11:00 vahel Tartlaste Seltsi juhataja
Laine Koost'i suvilasse. Võtbme kaa­sa
niipalju toitu ja jooki kui me arva­me,
et meie oma pere kahel söömaajal
ära sööb ja joob.
Võtame kaasa hea tuju ning kõik
sõbrad ja tuttavad Tartumaalt ja mu­jalt,
oma pere ja teised pered.
Võtame kaasa pillid ja pasunad
ning ühe eseme, mis Tartumaalt kaa­sa
toodud!
Teejuhis: Sõita Jõekääru peavära­vast
mööda üle silla. Pöörata esime­sele
teele paremal. Võtta sealt esime­ne
tänav, KOSE, vasakule. L. Koost'i
suvila on viimane sulvila vasakul.
Jälgi teeviite! Tule, ^sõber! Ootame!
Kui-on küsimusi, helistada 438-
6500.
TARTLASTE SELTSI
liikmeid, kes varem olnud passiiv- ,. . , , i. , u* J -J • m i - i * J
sed. Kurvastuseks oli teade Hella ^IVamukadne Esikülje oh skautju^^^ des neid meie all-laagrit kulas ada,
Leivafi äkilisest haigusest. Koosvii- Peeter Lõugas kujundanud suure Ka- mida nad ka tegid, viimane isegi kaks.
bijad saatsid Hella Leivatile tervi- nada maakaardina, kuhu korda! , .
^ygg teisalt Pohja-Ameenka mandrilt pa-- Haruldane juhus viis kokku isegi
Koosolekut juhatas Ühingu kaua- rinevad kiilastajad n i ^ ^ eluko- kolmel korral skautluse asutaja poja-aegne
esimees Kaius Meipoom ja pojaga^Lord Baden-Powell iga, kes
protokollis Hella Leivafi äraolekul *^ maalinud Eesti ja teda ümb- oh teadlik eesti skautluse seisukor-
Taivi Meipoom ritsevate maade kaardi. Ka see külg rast; ka temale kinnitati rinda eesti
Tegevusaruandest selgus, et Ühing ^^^^^s hulgaliselt eesti, läti, poola ja skaudimärk ja kutsuti sauna. Samuti
on kindlustanud läbikäigu-õiguse saksa nimesid. Sarnane „külalisraa- oli võimalus anda üle eesti skaudi-lõekääru
alale, toimunud muru ja võ- ^at" oli üks haruldusi jamboreel! märk Kanada astronaudile Mike
sa lõikamine ning lõbuö jaanipidu. Kolmas huviobjekt meie M Garneau'le. ^ ^
Kassaaruandes kulupostide all oli ^^"^^^f^^^ V^^^f'^^^!' fi^fV^^; ^^^^7 ^^^^ abikaasaga oh
tee korrashoid, uued silla ja tammi tidega ja luhitekstiga esita u^^ kutsutud^Ontano skautide vastuvo-suurel
sini-must-valgel kilbil „Eest- tule „Ontario Päevale , kus austati
lased", ,,Kalevipoeg" ja „Eesti jamboree ülesehitajaid. Seal oli võ-skautlus",
neljas kilp oli teatetahv- maius tänada jamboree juhti.kes eesti
Uks. Kilbid olid kinnitatud maasse skautmalevalejamboreest osavõtuks
löödud odade külge: nagu vanasti erikutse saatis, ja Ontario skautide
viikingitel. Kilpide valmistajaks oli staabijuhte, kes meie esindusüksuse
skm. Jaan Lepp. suuruse meie eneste määrata jätsid!
Imetlust leidis ka meie skautide Seal tutvuti ka Gillwelli pargi juhti-tormikindel
„söögisaali" katusea- dega Inglismaalt. Kõigile kingiti kau-lune,
milline ristatud köitega maasse nis maailmalaager „Eesti Lipp" me-kinni
valetatud ja reedeõhtuse vih-.' tallist rinnamärk ja loomulikult kut-matormi
hästi vastu pidas. Raaga suti meie kuulsasse sauna!
lipumast, milline ainult tugiköitega Kas neist keegi niikaugele sai, on
püsti seisis, hoidis vahvalt sini-must- küsitav, võime aga kindlad olla sel-valget
ja riigilippu, domineeris täieli- les, et eesti nimi sai tuttavaks jambo-kult
ümbruskonda ja ei kõikunud ka reel mitmele tuhandele Kanada skau-kõige
tugevamas tuules! dile ja juliile, ning Lord Baden-Po-
Kõige suuremaks tõmbenumbriks well III ja astronaut Mike Garneaü
kujunes meie telksaun, millise asu-; kannavad eesti skautide märki, ning
kohta teati isegi kõige kaugemas jam- jamboree juht, peastaabi juht ja On-boree
nurgas. Saunas küüris ennast tario skautide staabijuhid eesti skau-üle.
tuhande poisi ja külastaja; isegi tide jamboreemärgiga T-särke.-
randada sild ja ehitada pargi pingid; i5pgtainise päeva õhtul pimeduse Tuhanded eesti jamboree ja laagri-
Sellele järgnes kohvilaud suupiste- saabudes oli sauna ukse taga pikk märgid rändavad nüüd üle Kanada ja
saba. nii mõnigi Vancouveri, või Halifax'i
,,SaUjnamees" skm.Asko Kütti kin- skaut näitab uhkusega oma sõprade-nitas
igale saunalisele oma allkirjaga le eesti jamboree-märgiga T-särki,
saunatõendil,-et nad on puhtad 24 mille vahetas eesti poistelt!
tundi! Sauna kuulsust aitas tõsta skm. Heameel on ka nentida seda, et
Heino Jõe poolt koostatud ning ingli- eesti gaidid olid skautidele külalis-se
ja prantsuse keelde tõlgitud ilustus- päeval tugevaks toeks eesotsas Pea-tegasaunavoldik,
mille trükikulud gaidi ja Gaidmaleva juhiga,
kandis Toronto Eesti Ühispank. Tänuks juhtidele ja toetajatele jääb
Et meie skaudid kandsid vormil eesti poistele jamboreest ilus eluaeg-eesti
rahvusvärve ja eesti märke ja ne mälestus ja neil Kanada skautidel,
rääkisid eesti keelt, siis küsiti tihti: kellede nahk eesti saunas kuumaks
lauad ja võsa lõikamine. Kuna lae­kur
Tiiu Rajaste puudus perekonna­liikme
haiguse tõttu, siis L. Nurm
esitas kassa ja revisjoni aruande.'
Järgnevatel valimistel valiti juha-tuseesimeheks
Kaius Meipoom, sek­retäriks
HellaLeivat, laekuriks Tiiu»
Rajaste. ja abiesimeesteks M. Spirka
ja R. VesL Revisjonikomisjoni L.
Nurm ja E. Kuuskne, teekorrashoiu
mõned isikud ei ole oma aastamaksu
tasunud.
Tegevuskavas on teede korrashoid
ja Ühingu pargi pinkide ehitamine.
Koosolek avaldas aplausiga kiitust
Mihkel Toop'ile kui „Neighbourhood
Watch'i" esindajale (Block Captain)
ja ta lahkele pakkumisele tasuta pa­ja
veimga.
TAIVI MEIPOOM
pakme talitusele anda
KL. 8 ESMASPÄEVA ÕHTUL, , . , „ ,
et kindlustada nende ilmumine' ^'f^ ^^f; Vastust oli kerge koativoikeüemded saunas kuivata-anda,
küsijale ulatati nägus Eestlaste ti,ei unune Eesti nimi nii pea.
Kesknõukogu Kanadas toetusel väi- Jamboree .kogemustele toetudes
jaantud Eestit tutvustav nägus vol- pean nentima, et eesti skaudid on
dik, milline selgitas küsijale meie üheks tugevaks lüliks Kanada skau-päritolu.
tide suures sõprusahelas.
Eesti viikingite päritolu tutvusta- Hästi tehtud, juhid ja skaudid!
järgmises lehes.
suri 100 aasia
vanuses Katarina Enkel, sündinud
Vormsis ja saabunud abikaasaga
Rootsi pSgenikena 19M.
Nad jäid elama Gotlandi - alul
Gardasse, pärast Ojas. Seal elas ta
viimseni, ki^s lähematest on paik­seks
jäänud tütar Marie Lindberg.
sid võõrastele ka meie skautide sini­valged
murumütsid, millede päritolu
ulatub eesti skautluse algaastaisse.
Murumütsid olid ka ihaldatud vahe­tusobjektid:^
Skm. Bruno Lindre „silkskreeni"
trükikojast said sajad poisid ja küla­lised
trükitult oma särgile või jakile
eesti skautide jamboree märgi, mille
autoriks Jüri Punno. Nõudmine selle
märgi järele oli nii suur, et trükkijal
jätkub tööd Torontoski.
Allakirjutanu peab uhkusega nen­tima,
et avatseremooniale marssiv
ühtlases skaudivormis eesti ja ük­suste
lippudega eesotsas, sirgetes ri­dades
esindusüksus jättis eeskujuli­ku
ja tugeva mulje kõigile/kellest
mööda marsiti. Tänuks skm Harold
Kivile ja juhtidele, esines eesti skau-
EGBERT RUNGE
iš
mt\ suletud
juuni, juuli Ja augusti kuud^S.
AIR APPLIANCE SERVICE
külmutuskappe Ja pliite — igat liiki
A 31 aastat tööpraktikat,'^
Tel. 533-9334 - Peter
Lepajõe huulamas otsust
tema saatmiseks mentaa-
Imrimisek.
kuuks. Karistuste koondamisel sai
sellest 7 aastat ja 11 kuud.
Roosna advokaadi,katsetele kirjel­dada
roimasid kui juhuslikke „mõtte-välgatusi",
eriti kus relvade ostuks^
tuli veel Rootsi minna raha muret­sema,,
vastas prokurör Jorma Seise
lühidalt;
— Röövid olid siiski hästi planeeri­tud,
aga see, mis pidi juhtuma hil­jem...
Advokaat püüdis mängida veel
idealismi keelel: röövlid kavatsesid
saaki kasutada rõhumise all elavate
inimeste abistamiseks: ,,Inimlikult
võttes oli see hea tahe," ütles ta.
Advokaat Leo Herzberg oli mures ka
oma kliendi tervise pärast, kuna
vangistus teda psüühhiliselt rõhub ja
ta ei saa enam jätkata oma spordi­treeningut.
Hästitreenitud keha võib
laostuda... Vanglavõimud ei olevat
lasknud isegi ,,pruudil", s.o. Piret .
Kruusimäel Roosnaga vanglas koha­ta.
•
RAHATRAHV
Huvitav oU kohtu seisukoht pro­kuröri
süüdistuse suhtes, et Roosna
ja Lepajõe põgenemisel ei läbinud
soome passikontrolli. Selles punktis
lükati süüdistus tagasi, juhtides tähe­lepanu
Soome poolt allakirjutatud
rahvusvahelistele põgenikekonvent-sioonidele,
mille järele ei saa põgene-jaih
nõuda, et nad läheksid läbi reisi­jate
passikontrolli.
Selle vastu aga mõisteti Roosna
maksma 400 soome marka rahatrah­vi,
kuna ta paljudel juhtudel Rootsist
käis Soomes ilma viisumita, mida
tema põgenikustaatus (võõrastepass)
ette näeb. Edasi mõisteti Roosna veel
süüdi loata relva omandamises,
nahkse jaki varguses Stockmani kau­bamajast
ja selle teo eest tabatuna
politsei käest põgenemises. Viimane
asi leidis aga pehmemat käsitlust, ku­na
politseinik polnud talle otseselt
ütelnud, et ta on vahi all.
Roosna mõisteti veel tasuma kokku .
800 000 soome marka röövitud juve-liirikaupade
eest. Ent kasutatud
BMW-auto konfiskeerimine tühista­ti,
kuna kaitse esitas dokumendid, et
auto oli laenatud Rootsis ühelt teiselt
omanikult, kes selle oli ostnud Roos­nalt.
PROTSESS lÄTKUB ,
Piret Kruusimäe ja tema ema Rept
Kosoneni vastu tõstetud süüdistus
kaasaaitamises röövile jäi püsima,
kuid otsuse tegemine ön lükatud eda­si,
nagu see on ka Aleksander Lepa­jõega,
kes viidi mentaalhaiglasse
vaimse seisukorra selgitamisele. Se­da
taotles Lepajõe kaitsja, esitades
arstitõendeid perekonnas esinenud
vaimuhaiguse kohta.
EPL/K
instruktorid
spordilaagrile
Viimastel nädalatel on tutvusta­tud
noorte spordilaagrit, mis toi­mub
Jõekäärul aug. 3-10. Etteval­mistused
laagriks algasid juba ke­vadel
ja käivad pidevalt edasi. On
olemas tehniline nõuandev komi­tee,
kelle ülesandeks on program­mi
koostamine. Komiteesse kuulu­vad:
dr. Jüri Daniel, dr. Jaan Roos,
Taimo Pallandi, Tiit Romet, Jaan
Lääniste ja Arvo Tiidus.
Dr. Roos on Toronto ülikooli arsti­teaduskonnas
professor, kusjuures
to teeb uurimistööd sportmeditsiini
alal. Dr. J. Daniel on Toronto ülikoo­li
kehakultuuriteaduskonnas profes­sor
ja direktor. T. Pallandi on To­ronto
ülikooli Scarborough College'i
kehakultuuriteaduskonnas profes­sor.
A. Tiidus on lektor Toronto
York'i ülikooli juures, õpetades seal
kehakultuuri. Kõikidel komitee liik­metel
on olnud rohkearvulisi ja mit­mesuguseid
kogemusi seoses spordi­ga,
olles sportlased, treenerid, admi­nistraatorid
ja nõuandjad. Seoses
laagri õhtuse programmiga on vane­matele
osavõtjatele oodata huvita­vaid
ja teaduslikke loenguid. Lekto­riteks
on dr. J. Daniel, T. Pallandi, T.
Romet, dr. J. Roos, T. Ruutopõldja A.
Tiidus.
Laagri programmis on ettenähtud
põhjalikumat õpetust neljal alal:
jalgpall, võrkpall, tennis ja kerge­jõustik.
Peainstruktorid on: jalgpal­lis
Ilmar Kaljurand; võrkpallis Tiit
Romet; tennises Ann Tamm ja Regi­na
Heinar; kergejõustikus Robert
Vessman ja Toomas Saar.
Kanadas muutub Euroopa jalgpall
järjest populaarsemaks mänguks.
Instruktor I. Kaljurand oli vareniasti
Rootsis mängija ja treener. Preagu.
ta õpetab mängu 8-9-aastastele las­tele
Concord Jets'i koondises. Jõe­kääru
spordilaagris jalgpalli abiinst-ruktoriteks
on Jaan Schaer, Mart Le­pik
ja Uno Jaason.
Võrkpall on üks tehniliselt raske­mini
õpitavaid sportmänge. Pole
kahtlust, et T. Romefi poolt laagrile
kavandatud võrkpalli programm tu­leb
täielik ja üksikasjaliselt sobiv
i^ale erinevale vanusegrupile. T.
Romefi kogemused võrkpalli män­guga
on eriti tähelepanuväärsed. Ta
on pidanud a'metikohati: Kanada
juunior rahvusmeeskonna direktor
ja abitreener, Toronto ülikooli mees­konna
abitreener. Ta on preagu
Ontario Võrkpalli Ühingu president.
Jõekääru spordilaagri võrkpalliprog-rammile
aitavad veel kaasa; Erik
Luiker, Derek Pallandi, Taimo Ilves,
Valdeko Novek ja Raivo Remmel.
Tennise instruktor Ann Tamm on
varem Jõekäärul andnud õppetunde.
Ta heameelega jagab oma kogemusi
a oskust lastega ja loodab, et nad
saavad tundma huvi mängu vastu ja
naudingut sõpradega mängides. Ten­niseväljakut
pikemat aega kasutada
on iseenesest haruldane mõnele noo­rele,
kellel pole võimalust seda lin­nas
teha.
Kergejõustiku programmiga aita­vad
kaasa Hillar Sõrra, Peeter Sõrra
ja Katrin Kütti. Punase Risti tunnis­tustega
instruktorid on Monika Kask
ja Lee Metsalo, kes valvavad vee-spordimängudel.
Kõike laagri instruktoreid kokku
arvestades, on loota suurepäralist,
edukat spordiõpetustl
MALLE JÜRIMA
„MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti ühiskonna teenistu­ses.