1977-11-25-07 |
Previous | 7 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
47 (I45Ö)- W1\
REEDEL, 25.
mBuasMcniai
Lil
AViA:
Imiseks
:o-6,
17-
IZER.
ne-liitlaste. sõ-'
ii-ega kardeta •
;üt Lääne-Ber-r,
tööpuudust,
ised problee-;
m paljud.noo-
|d kutsealalise
Umber asunud
>elle tõttu on
leste ülekaal.
|e tagasi meeli-lakse
isikliku
1
poolt. Lääne-
[öös turi tele. tu- '
|e . asukohana,
ii; levitamisega!
Lääne-Beiiiini -
ja kauban- .
'on pidevalt
It abistanud,
id berliini lin-lloetuse
andmi-fub
see Berliini1,
[s- ja sõjavigas-
;de läbi. Toe-lite
riiklikkude:
[lootusega neid
kasutada, kui
|atud Saksamaa
:Iiini ömapära-linlane
ei kaota
sigliskeetae
Bass-bariton Ingemar Korjus annab kontserdi eeloleval pühapäeval, 27. no-vembril
St. Lawrence Centre Towri Hallis.
Möödunud pühapäeval andis To^' nõudvates palades,
rontos ema järjekordsel kontserdi; Kui jätkuvaks kujunemiseks mida
sopran Õnne Laikve. Selle kontserdi gi soovitada tohiks, siis peaks see
kõige positiivsemaks üldilmeks oli; algama madalate toonide ettepoole,
ilmne põhjalikkus, millega lauljatar; heledamaks toomisega ning kantilee-seda
kontserti koos oma saatjaga oli j nide julgema joonistamisega,
ette valmistanud. Anne -Ja valitud j Glissändo on soolohääle normaal-kunstiala-
teenimiseks vajalik füüsili- j ne muusikaline inventuur nii kaua
ne võimekus muutuvadI kvaliteediks 1 Imi teda kasutatakse interpretatiiv-
USA:s elunev ja kutselise muusikuna
töötav mag. Lembit Koorits pn
üllatanud 'siinseid eesti muusika-,
teatri- ja kirjandusinimesi -sellega, et
tal on valmimas inglisekeelne muusikal.
Autor märkis „Meie Elu" esin-dajale,
et ta on selle juures töötanud j
üle aastapäevade, oma igapäevase j
teenoistuse ja „pikkade sõitude" kõrvalt.
Viimase puhul tuleb lisada, et L.
K. elab New Jerseys, Delaware jõe
lähedal, 75 miili New Yorgist ja umbes
samapalju Lakewoodist, milliseid
vahemaasid ta ühenduses eesti
eluavaldustega ja eriti Lakewoodi
Eesti Teatri tööga oma saksa rahvaautoga
igal nädalal usinalt katab..
Oma uudisteose puhul on autor tagasihoidlik
ja lisab, et töö on põhiliselt
valmis ja ainult n.ü. lihvimisel.
5ellega on tutVunenud mõned ameerika
lavategelased ja olles uudiste
otsinguil ning leidnud selle sobivana,
sõlminud eelkokkuleppe — mille
kohaselt Kooritsa muusikal, tuuakse
neilt lavale järgmisel-kevadel.' ...
Mainitud inglisekeelse .uudisteose
valmimisega -on L. Xoorits muutumas
väljaspool kodumaad üheks
produktiivsemaks ja ka läbilöönu-rnaks
lavateoste autoriks. Tema esimest
muusikali ,,;Kõrgemasse seltskonda"
mängiti edukalt kokku 7 korda,
kaasaarvatut ESTÖ-72 ajal Torontos,
samuti Austraalias, kusjuures
publiku arv tõusis rekordiliseks
— 5-tuhande piiresse. Sööjalt võeti
vastu ka ta järgmine .muusikal
„Mees vibunoolega", mida mängiti
muuhulgas ka Baltimöres ' ESTO-76
ajal. Uute eesti algupäraste; näidendite
võistlusel premeeriti autorit kahe
auhinnaga lavateoste.,,Saadiku tütar"
ja „Külaline Eestist" eest. Chicago
eesti teatritrupp mängis viimast
neli korda, samuti lavastati
see edukalt Austraalia eestlasilt.
Eesti Rahvusteater toob nüüd novembri
lõpul Torontos esilavastusele
ta komöödia ,,Kiusatus". Autor ütleb
selle kohta, ise, et „Kiusatus". toob
lavale eesti pagulaste huumorit ja
Luulering „Põimik" Thunder Bays't esines Stokholmis. Pildil keskel grupi liikmed Kaja Keni, Ela koodi ja Oi vi
Pint. Kuulajatest esiridas pr. Viisimaa, A. Viisimaa, nende taga B. Mäelo, H. Mäelo, paremal M, Linde - ja A.
Otema. '•
Esinemisreisilt Rootsi jõudis tagasi
thunder Bay Eesti Seltsi Luule-ring
„Põimik", kuhu kuuluvad Olvi
Pent, Kaja Kent, Elfriede Kompus
ja Elli Koodi. Stokholmis esineti at
.liult kolmekesi, kuna Elfriede Kompus
tegi enne reisi liiklusõnnetus,
mis ei võimaldanud temal kaasa sõita.
Esinemisgrüpi juhiks oli OM
Pent kes õpib deklamatsiooni oma
kodukoha ülikooli kursustel
Deklamatsiooniõhtu .. Stokholmis
kujunes ..austusavalduseks ..poetess
Marie Underile, väljaarvatud avapa
lana esitatud luuleringi moto „Sunr
on Jumal Su ramm." F. Äi Faehlman-ni
sõnadele, sisaldas kava eranditult
Marie Underi loomingut. Luuleringi
trio külastas isiklikult Marie Underit
ta puhkushaiglas. Nagu Kaja Kent
ütles ,,Meie Elule" ori poetess vaim
selt endiselt ergas kuigi tema füüsilist
olukorda kõrged eluaastad jär
j est nõrgendavad.
.Luuleõhtu/kohta kirjutab Ed. Rei-ning
„Eesti •Päevalehes" muuhulgas
ikkagi ainult -kahe eelmise elemendi^ selt, teadlikult.
• põhjaliku väljatöötamise kaasabil... j Meeldiva üllatuse' oli Õnne Laikve j y.d; n u kurbaVtõde -'niida- võib juhtu-
" ' paigutanud lisna oma ;kcmtse^
Ka ettekantud palade esituslaadis
oli vahelduvat mitmekesidust. En-:
dastmõistetavalt ei saanud luulering
oma piiratud koosseisuga pakkuda
imponeerivaid kõnekoori ettekandeid,
kuid seda korvas, suures ulatuses
trio: nende esinemine (tekst loeti
käsikirjast) oli täpne ja jõuline,
hea kooskõlaga ja tempo ühtlusega.
Esinejate diktsioon oli selge, ka kii-retempoliste
palade puhul ei läinud
kuulajail tekstist midagi kaduma.
Ettekantud 26 palast'esitati suur
enamik, 16 luuletust, kas triona või
duettidena, ülejäänud anti soolo-numbritena.
Ning siin me võisime
märkida, eriti Olvi Penti ettekannete
puhul, peent stiilitunnet — suutmist
tabada ja tõlgendada autori meeleolusid
ja intensioone. See oli hingestatud,
nüansirikas'-isikupärane looming.
Eriti'köitis meie tähelepani!
ehtsa elamusega, läbi tuntult ja küpselt
et te kan tud ..Appihüüd" (kogust
„ Veri va Ila"), ' ,,Sõdüriema" (kogust
" ./Mureliku suuga") ja ...Vanemate pii-
Kavas esitatud 26 pala andsid hu- bei" (kogust ,,Kivi südamelt")
Kontserdi leava oli lauljatar koostanud
mitmekülgse, mis andis talle
häid võimalusi oma töö ja dedikat-siooni
tõestamiseks.
Avanumbrina esitatud Mozarti
„Nahmt meinen Dank" esitati ladusa
kindluse ja sisemise rahulikkusega,
tal puudus see sageli juhtuv ^esimese
laulu" murelikkus, Heikki Kuld
oli sellele numbrile kirjutanud stii-likindla
flöödi pbligaadi mida laheda
tooni ja delikaatse muusikalise maitsega
esitas Vallery" Rayburri.
Kontserdi üheks haripunktiks oli
grupp laule Robert Schumanni laulude
tsüklist rjLiedenkreas op. 3S<
Hoolikus muusikaliste nüansside
joonistamisel ning kontrastid laulu-de
sisu vokaalsel värvimisel olid julged
ja esitatavate lauludega heas sisulises
kooskõlas. Schumanni lauludes
tutvustas1 lauljatar ka oma kõige
tugevamat külge: ilusat piano ja
pianissimoj peatooni. Selle kvaliteediga
musitseerimiseks pakkus jätkuv
kava veel korduvalt võimalusi
mida lauljatar ka eriti Oja ja Saare
lauludes kasutas;
õnne Laikve, lüürilist haälekvali-teeti
näib kinnitavat ka fakt, et paigutised
intonatsioonipr^bleemid esinesid
vaid suurt dramaatilist jõudu
õu. Selleks oli Leo Virkhäusi lau! nas: Seal on igaüks omaette karak-
„Kodumajake". ,See; lahedameelne, t e r ja.igal neist on omad tõekspida-
Virkhausilikult meloodiline ja teks-. m i s e d ] a üksteisele, vastukäivad potiga
õnnelikus konsiel.latsiooms asuv MmoUŠä, - just^riii nagu me sageli
laul andis lauljatarile hea võimaluse
kõike seda mida ta oma kontserdiga
tahtis saavutada nagu ühe korraga ;$3
kokku võtta.
Klaveril saatjana tegutses Stuart
Hamilton. Tema saade oli delikaatne
ja paenduv siis kui solist seda nõudis
aga kä sügavalt musikaalne siis
küi saatepartii seda võimaldas. Eriline
kompliment olgu Hamiltonile
üteldud Aaviku „Kojuigatsuše" eest.
Stuart Hamilton tõestas siin, et vanameistri
klassikalises laulus ka
klaveril on tähtis muusikaline ülesanne.
Kontserdipaik oli üliakustiline
ning ehkküll toetas lauljatari vokaalseid
eesmärke, tülitas samal ajal
diktsiooni ja kattis pisut lauljatari
interpretatiivseid saavutusi, aga see
oli saali ja mitte lauljatari probleem.
...Lilled ja lisapalad Saare ning Me-rikahto
loomingust raamisid kogu
kontserdi kenasti ja teenitult.
ka oleme.
ROMAN TOI
vilava, meeleoluküllase läbilõike Marie
Underi luuletaja teekonnast, alates
eelõitsengu ja sonettide perioodiga
kodumaal sajandi esimestel küm-nenditef
hing lõpetades pagulasaas-tate
mureliku suu ja sädemed.tuhas
heitlike meeleoludega.
SOBIV KINGITUS NOORTELE
; .' JA VANEMAILE :]
eriti raamatukuul ja jõuludeks!
Ennu-nimelise kirjanduse auhinna
saanud
mälestusteos
: aastail 1910—1940.
Hind S9.00, köites. Sl 1.00
Mälestusi: lapsepõlv maal, tormised
aastad, „Postimehe" aeg, pikemalt
noorsootööst, eesti sport.
Raamatu hinna ettesaatjaile saadetakse
raamat koju kätte lisakuludeta.
Müügil „Meie Elu" talituses
eBie
Ms
Kaartide pakis on palju kaarte,
kuid kõik pole trumbid. Ja on ka
neid mängijaid, kelle käes on trumbid,
kuid ei oska neid õigel ajal ja
kohal kasutada.
Komöödiate meister Hugo Raudsepp
annab, trumbid, just nende kätte,
kes trumpidega kõige suurema üllatuse
valmistavad..Ja Raudsepp on
üllatuste meister — ta' lausa võlub
neid.välja parajal ajal — ja kohal!
Juba antiikajal piitsutasid teatrid
poliitikuid ja juhtivaid tegelasi poliitiliste
satiiridega. Hugo Raudsepp
oskab ka tõsisest' poliitilisest sünd-niusest
midagi - naeruväärset välja
koorida/ sest poliitilisel võitlusväljal
esineb alati veidrikke ja veidrusi.
Komöödiate meister Raudsepp tuli
tavaliselt uue komöödiaga vä^a
teatrihopaja alguseks ja tekitas üldise
põnevuse nii teatreis kui ka piibl
i n i seas: „Millega ta seekord üllatab?"
Raudsepa karakterid on voeiud
meie ümbert.ja meie keskelt. Nende
seas: võime tunda oma. tuttavate, või
sõprade nägusid või näha koguni iseennast,
— Komöödias „Mees, kelle
käes on trumbid" varjutab'•raeisterli-kult
kujundatud abielu nelinurk poliitilise
intriigi ja lõbustab • vaatajat
terveks õhtuks. Mõtle ometi! — Kas
tõesti? — Ei või olla!
,Mees, kelle käes on trumbid" viib
meid tagasi lähemasse minevikku ja
värskendab meie mälupilte tolleaegsest
ühiskonnast. — Kaasaegsed daamide
tualetid aitavad kaasa mi^öö
kujLihdamiser..
Peale suurtetrumpide" teeb jelle
komöödias oma töö ka Raudsepa
kuulus ...kreissaag"! ;
Kanada Eesti Teatri lavastusel
etendub see vaimukas ja naerunär-ve
kõditav komöödia Mitmekultuuri
Tcatrifestivaiil laupäeval/ 10. detsembril
ki; 8.3.0 Aladdin' teatris, —
Aladdin Theätre on väike ja moodne,
teatrisopradele üldiselt tuntud: mu-
: gav teatrisaal asukohaga 2637 Yonge
.Street (6 "blokki põhja pool Eglinto-n
i . Yonge bussid nr. 97 ja 97A —
Palade , esitamisel kasutati nii ilmeka
lugemise moodust kui ka teate
r li kke, n ä i t le j a-võt teid: Näit eks t oimus
triopalade esitamise järgi laval
vähemaid asendimuudattisi,esinejate
poolel, kasutati rekvisiite, samuti
kandsid esinejad .ühtlast riietust. Õhtu
jooksul vahetati riietust neli korda.
See tundus .heatahtliku ülepakkumisena—,
oleks piisanud kahest vahetusest.;
Esimesel. poolel elegantne
sini-valge õhtukleit ja viimases osas
rahvariided. See oleks, muide, sobinud
ka Marie Underi loomingu ideoloogilise
.põhikoega: kava esimesel, lüüsis kaetakse detailideni eesti rah-poolel
on autori elamused eraelulist. valaulu tonaalne, meloodiline ja vor
laadi, kava teises ^sas domineerib eriline struktuur.j
Oktoobri lõpus kaitses . helilooja
Roman Toi oma doktoritööd? Ülikoo1.
li — Union Graduate Sehool — poolt
määratud viie oponendi hulgas olid
'maaJlmä nimega etnomusjkploog dr.
Kolinski Toronto ülikooli •muusik-a-fakulteedist
ning kanada heliloojate
esirinda kuuluv1 dr. Dolin.
Roman Toi doktori-dissertatsiooni
kvaliteet tunnistati,. nõuetele vasta-vaks
ning talle anti Philosoplry Doc-torl
(Ph.D.) akadeemiline kraad
kõigi selle ürili juurde kuuluvate
privileegide ning regaaliatega.
Roman Toi doktoritöö, ligi 600 leheküljeline
muusikateaduslik teos
„Estonian Folk Music" võtab vaatluse
alla 2000 eesti rahvaviisi. Ana-paguläsaastäte
patriootiline ja polii- „xMinit teema valiku oluliseks mo-tiline
hoiak, mure oma rahva -sä-atü- J tuviks oli" — ütleb dr. Toi'.— „teha
se pärast.
Ettekannete lõppedes avaldas publik
kestvate kiiduavaldustega oma
siirast tänu külakosti toojaile— see
laiendab ja kindlustab koostööd
mööda maailma laiali' paisatud eestlaste
vahel. Eesti Kultuuri Koondise
poolt ulatati neile tänu- ja austuslil-li.
Külalised omalt poolt laususid tänusõnu
ning andsid üle : mälestusmärke-'.'.
Helmi Maelole, Elo Rähnale
eesti rahvalaul kättasaadavaks inglise
keelt kõnelevale teaduslikule
maailmale. Ann Arbori doktoritööde
raamatukogu ja bibliograafia kaudu
toimub see nüüd normaalselt ja loomulikus
korras".
Dr. Roman Toi töötab Toronto ülikooli
juures tegutseva Kuningliku
Konservatooriumi õppejõuna. Tema
^erialadeks on kompositsioon, üldteooria
ja dirigeerimine. Tema kätte
ja Leonid Laidile vaeva nägemise on usaldatud konservatooriumi
eest nende õnnestunud Rootsiixisi i koori, juhatamine.' , .
Akadeemiliselt kuulub dr. Roman
toi korporatsioon Virohiasse.
korraldamisel. Erilise tervituse osaliseks
sai Stokholmi Eesti Tea ter,
kellele Thunder Bay Eesti Seltsi Luuleringi
;vähendusel kohalik ingliskeelne
kanadalaste teater saatis oma sü- ; Hiljem toimus Eesti Majas.Kana-,
damlikud tervitused ja parimad soo-- da-küialiste ja Stokholmi eestlaste
vid edukaks tööks..Need tervitused omavaheline hubane kohvilauas is-'
võttis vastu Lensi Römmer. : tumine heatujulises jutuhoos.
Elu ei ole kerge, kui kõik naised, on armsad, seda näem Kunstnik ArviHe Puström-üus oma ateljees. Tema maalide näitus toimub
Leida Järvi. --.^ /V raudtee jaa^ Toronto Eesti Majas 25.—27. novembril
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, November 25, 1977 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1977-11-25 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E771125 |
Description
| Title | 1977-11-25-07 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | 47 (I45Ö)- W1\ REEDEL, 25. mBuasMcniai Lil AViA: Imiseks :o-6, 17- IZER. ne-liitlaste. sõ-' ii-ega kardeta • ;üt Lääne-Ber-r, tööpuudust, ised problee-; m paljud.noo- |d kutsealalise Umber asunud >elle tõttu on leste ülekaal. |e tagasi meeli-lakse isikliku 1 poolt. Lääne- [öös turi tele. tu- ' |e . asukohana, ii; levitamisega! Lääne-Beiiiini - ja kauban- . 'on pidevalt It abistanud, id berliini lin-lloetuse andmi-fub see Berliini1, [s- ja sõjavigas- ;de läbi. Toe-lite riiklikkude: [lootusega neid kasutada, kui |atud Saksamaa :Iiini ömapära-linlane ei kaota sigliskeetae Bass-bariton Ingemar Korjus annab kontserdi eeloleval pühapäeval, 27. no-vembril St. Lawrence Centre Towri Hallis. Möödunud pühapäeval andis To^' nõudvates palades, rontos ema järjekordsel kontserdi; Kui jätkuvaks kujunemiseks mida sopran Õnne Laikve. Selle kontserdi gi soovitada tohiks, siis peaks see kõige positiivsemaks üldilmeks oli; algama madalate toonide ettepoole, ilmne põhjalikkus, millega lauljatar; heledamaks toomisega ning kantilee-seda kontserti koos oma saatjaga oli j nide julgema joonistamisega, ette valmistanud. Anne -Ja valitud j Glissändo on soolohääle normaal-kunstiala- teenimiseks vajalik füüsili- j ne muusikaline inventuur nii kaua ne võimekus muutuvadI kvaliteediks 1 Imi teda kasutatakse interpretatiiv- USA:s elunev ja kutselise muusikuna töötav mag. Lembit Koorits pn üllatanud 'siinseid eesti muusika-, teatri- ja kirjandusinimesi -sellega, et tal on valmimas inglisekeelne muusikal. Autor märkis „Meie Elu" esin-dajale, et ta on selle juures töötanud j üle aastapäevade, oma igapäevase j teenoistuse ja „pikkade sõitude" kõrvalt. Viimase puhul tuleb lisada, et L. K. elab New Jerseys, Delaware jõe lähedal, 75 miili New Yorgist ja umbes samapalju Lakewoodist, milliseid vahemaasid ta ühenduses eesti eluavaldustega ja eriti Lakewoodi Eesti Teatri tööga oma saksa rahvaautoga igal nädalal usinalt katab.. Oma uudisteose puhul on autor tagasihoidlik ja lisab, et töö on põhiliselt valmis ja ainult n.ü. lihvimisel. 5ellega on tutVunenud mõned ameerika lavategelased ja olles uudiste otsinguil ning leidnud selle sobivana, sõlminud eelkokkuleppe — mille kohaselt Kooritsa muusikal, tuuakse neilt lavale järgmisel-kevadel.' ... Mainitud inglisekeelse .uudisteose valmimisega -on L. Xoorits muutumas väljaspool kodumaad üheks produktiivsemaks ja ka läbilöönu-rnaks lavateoste autoriks. Tema esimest muusikali ,,;Kõrgemasse seltskonda" mängiti edukalt kokku 7 korda, kaasaarvatut ESTÖ-72 ajal Torontos, samuti Austraalias, kusjuures publiku arv tõusis rekordiliseks — 5-tuhande piiresse. Sööjalt võeti vastu ka ta järgmine .muusikal „Mees vibunoolega", mida mängiti muuhulgas ka Baltimöres ' ESTO-76 ajal. Uute eesti algupäraste; näidendite võistlusel premeeriti autorit kahe auhinnaga lavateoste.,,Saadiku tütar" ja „Külaline Eestist" eest. Chicago eesti teatritrupp mängis viimast neli korda, samuti lavastati see edukalt Austraalia eestlasilt. Eesti Rahvusteater toob nüüd novembri lõpul Torontos esilavastusele ta komöödia ,,Kiusatus". Autor ütleb selle kohta, ise, et „Kiusatus". toob lavale eesti pagulaste huumorit ja Luulering „Põimik" Thunder Bays't esines Stokholmis. Pildil keskel grupi liikmed Kaja Keni, Ela koodi ja Oi vi Pint. Kuulajatest esiridas pr. Viisimaa, A. Viisimaa, nende taga B. Mäelo, H. Mäelo, paremal M, Linde - ja A. Otema. '• Esinemisreisilt Rootsi jõudis tagasi thunder Bay Eesti Seltsi Luule-ring „Põimik", kuhu kuuluvad Olvi Pent, Kaja Kent, Elfriede Kompus ja Elli Koodi. Stokholmis esineti at .liult kolmekesi, kuna Elfriede Kompus tegi enne reisi liiklusõnnetus, mis ei võimaldanud temal kaasa sõita. Esinemisgrüpi juhiks oli OM Pent kes õpib deklamatsiooni oma kodukoha ülikooli kursustel Deklamatsiooniõhtu .. Stokholmis kujunes ..austusavalduseks ..poetess Marie Underile, väljaarvatud avapa lana esitatud luuleringi moto „Sunr on Jumal Su ramm." F. Äi Faehlman-ni sõnadele, sisaldas kava eranditult Marie Underi loomingut. Luuleringi trio külastas isiklikult Marie Underit ta puhkushaiglas. Nagu Kaja Kent ütles ,,Meie Elule" ori poetess vaim selt endiselt ergas kuigi tema füüsilist olukorda kõrged eluaastad jär j est nõrgendavad. .Luuleõhtu/kohta kirjutab Ed. Rei-ning „Eesti •Päevalehes" muuhulgas ikkagi ainult -kahe eelmise elemendi^ selt, teadlikult. • põhjaliku väljatöötamise kaasabil... j Meeldiva üllatuse' oli Õnne Laikve j y.d; n u kurbaVtõde -'niida- võib juhtu- " ' paigutanud lisna oma ;kcmtse^ Ka ettekantud palade esituslaadis oli vahelduvat mitmekesidust. En-: dastmõistetavalt ei saanud luulering oma piiratud koosseisuga pakkuda imponeerivaid kõnekoori ettekandeid, kuid seda korvas, suures ulatuses trio: nende esinemine (tekst loeti käsikirjast) oli täpne ja jõuline, hea kooskõlaga ja tempo ühtlusega. Esinejate diktsioon oli selge, ka kii-retempoliste palade puhul ei läinud kuulajail tekstist midagi kaduma. Ettekantud 26 palast'esitati suur enamik, 16 luuletust, kas triona või duettidena, ülejäänud anti soolo-numbritena. Ning siin me võisime märkida, eriti Olvi Penti ettekannete puhul, peent stiilitunnet — suutmist tabada ja tõlgendada autori meeleolusid ja intensioone. See oli hingestatud, nüansirikas'-isikupärane looming. Eriti'köitis meie tähelepani! ehtsa elamusega, läbi tuntult ja küpselt et te kan tud ..Appihüüd" (kogust „ Veri va Ila"), ' ,,Sõdüriema" (kogust " ./Mureliku suuga") ja ...Vanemate pii- Kavas esitatud 26 pala andsid hu- bei" (kogust ,,Kivi südamelt") Kontserdi leava oli lauljatar koostanud mitmekülgse, mis andis talle häid võimalusi oma töö ja dedikat-siooni tõestamiseks. Avanumbrina esitatud Mozarti „Nahmt meinen Dank" esitati ladusa kindluse ja sisemise rahulikkusega, tal puudus see sageli juhtuv ^esimese laulu" murelikkus, Heikki Kuld oli sellele numbrile kirjutanud stii-likindla flöödi pbligaadi mida laheda tooni ja delikaatse muusikalise maitsega esitas Vallery" Rayburri. Kontserdi üheks haripunktiks oli grupp laule Robert Schumanni laulude tsüklist rjLiedenkreas op. 3S< Hoolikus muusikaliste nüansside joonistamisel ning kontrastid laulu-de sisu vokaalsel värvimisel olid julged ja esitatavate lauludega heas sisulises kooskõlas. Schumanni lauludes tutvustas1 lauljatar ka oma kõige tugevamat külge: ilusat piano ja pianissimoj peatooni. Selle kvaliteediga musitseerimiseks pakkus jätkuv kava veel korduvalt võimalusi mida lauljatar ka eriti Oja ja Saare lauludes kasutas; õnne Laikve, lüürilist haälekvali-teeti näib kinnitavat ka fakt, et paigutised intonatsioonipr^bleemid esinesid vaid suurt dramaatilist jõudu õu. Selleks oli Leo Virkhäusi lau! nas: Seal on igaüks omaette karak- „Kodumajake". ,See; lahedameelne, t e r ja.igal neist on omad tõekspida- Virkhausilikult meloodiline ja teks-. m i s e d ] a üksteisele, vastukäivad potiga õnnelikus konsiel.latsiooms asuv MmoUŠä, - just^riii nagu me sageli laul andis lauljatarile hea võimaluse kõike seda mida ta oma kontserdiga tahtis saavutada nagu ühe korraga ;$3 kokku võtta. Klaveril saatjana tegutses Stuart Hamilton. Tema saade oli delikaatne ja paenduv siis kui solist seda nõudis aga kä sügavalt musikaalne siis küi saatepartii seda võimaldas. Eriline kompliment olgu Hamiltonile üteldud Aaviku „Kojuigatsuše" eest. Stuart Hamilton tõestas siin, et vanameistri klassikalises laulus ka klaveril on tähtis muusikaline ülesanne. Kontserdipaik oli üliakustiline ning ehkküll toetas lauljatari vokaalseid eesmärke, tülitas samal ajal diktsiooni ja kattis pisut lauljatari interpretatiivseid saavutusi, aga see oli saali ja mitte lauljatari probleem. ...Lilled ja lisapalad Saare ning Me-rikahto loomingust raamisid kogu kontserdi kenasti ja teenitult. ka oleme. ROMAN TOI vilava, meeleoluküllase läbilõike Marie Underi luuletaja teekonnast, alates eelõitsengu ja sonettide perioodiga kodumaal sajandi esimestel küm-nenditef hing lõpetades pagulasaas-tate mureliku suu ja sädemed.tuhas heitlike meeleoludega. SOBIV KINGITUS NOORTELE ; .' JA VANEMAILE :] eriti raamatukuul ja jõuludeks! Ennu-nimelise kirjanduse auhinna saanud mälestusteos : aastail 1910—1940. Hind S9.00, köites. Sl 1.00 Mälestusi: lapsepõlv maal, tormised aastad, „Postimehe" aeg, pikemalt noorsootööst, eesti sport. Raamatu hinna ettesaatjaile saadetakse raamat koju kätte lisakuludeta. Müügil „Meie Elu" talituses eBie Ms Kaartide pakis on palju kaarte, kuid kõik pole trumbid. Ja on ka neid mängijaid, kelle käes on trumbid, kuid ei oska neid õigel ajal ja kohal kasutada. Komöödiate meister Hugo Raudsepp annab, trumbid, just nende kätte, kes trumpidega kõige suurema üllatuse valmistavad..Ja Raudsepp on üllatuste meister — ta' lausa võlub neid.välja parajal ajal — ja kohal! Juba antiikajal piitsutasid teatrid poliitikuid ja juhtivaid tegelasi poliitiliste satiiridega. Hugo Raudsepp oskab ka tõsisest' poliitilisest sünd-niusest midagi - naeruväärset välja koorida/ sest poliitilisel võitlusväljal esineb alati veidrikke ja veidrusi. Komöödiate meister Raudsepp tuli tavaliselt uue komöödiaga vä^a teatrihopaja alguseks ja tekitas üldise põnevuse nii teatreis kui ka piibl i n i seas: „Millega ta seekord üllatab?" Raudsepa karakterid on voeiud meie ümbert.ja meie keskelt. Nende seas: võime tunda oma. tuttavate, või sõprade nägusid või näha koguni iseennast, — Komöödias „Mees, kelle käes on trumbid" varjutab'•raeisterli-kult kujundatud abielu nelinurk poliitilise intriigi ja lõbustab • vaatajat terveks õhtuks. Mõtle ometi! — Kas tõesti? — Ei või olla! ,Mees, kelle käes on trumbid" viib meid tagasi lähemasse minevikku ja värskendab meie mälupilte tolleaegsest ühiskonnast. — Kaasaegsed daamide tualetid aitavad kaasa mi^öö kujLihdamiser.. Peale suurtetrumpide" teeb jelle komöödias oma töö ka Raudsepa kuulus ...kreissaag"! ; Kanada Eesti Teatri lavastusel etendub see vaimukas ja naerunär-ve kõditav komöödia Mitmekultuuri Tcatrifestivaiil laupäeval/ 10. detsembril ki; 8.3.0 Aladdin' teatris, — Aladdin Theätre on väike ja moodne, teatrisopradele üldiselt tuntud: mu- : gav teatrisaal asukohaga 2637 Yonge .Street (6 "blokki põhja pool Eglinto-n i . Yonge bussid nr. 97 ja 97A — Palade , esitamisel kasutati nii ilmeka lugemise moodust kui ka teate r li kke, n ä i t le j a-võt teid: Näit eks t oimus triopalade esitamise järgi laval vähemaid asendimuudattisi,esinejate poolel, kasutati rekvisiite, samuti kandsid esinejad .ühtlast riietust. Õhtu jooksul vahetati riietust neli korda. See tundus .heatahtliku ülepakkumisena—, oleks piisanud kahest vahetusest.; Esimesel. poolel elegantne sini-valge õhtukleit ja viimases osas rahvariided. See oleks, muide, sobinud ka Marie Underi loomingu ideoloogilise .põhikoega: kava esimesel, lüüsis kaetakse detailideni eesti rah-poolel on autori elamused eraelulist. valaulu tonaalne, meloodiline ja vor laadi, kava teises ^sas domineerib eriline struktuur.j Oktoobri lõpus kaitses . helilooja Roman Toi oma doktoritööd? Ülikoo1. li — Union Graduate Sehool — poolt määratud viie oponendi hulgas olid 'maaJlmä nimega etnomusjkploog dr. Kolinski Toronto ülikooli •muusik-a-fakulteedist ning kanada heliloojate esirinda kuuluv1 dr. Dolin. Roman Toi doktori-dissertatsiooni kvaliteet tunnistati,. nõuetele vasta-vaks ning talle anti Philosoplry Doc-torl (Ph.D.) akadeemiline kraad kõigi selle ürili juurde kuuluvate privileegide ning regaaliatega. Roman Toi doktoritöö, ligi 600 leheküljeline muusikateaduslik teos „Estonian Folk Music" võtab vaatluse alla 2000 eesti rahvaviisi. Ana-paguläsaastäte patriootiline ja polii- „xMinit teema valiku oluliseks mo-tiline hoiak, mure oma rahva -sä-atü- J tuviks oli" — ütleb dr. Toi'.— „teha se pärast. Ettekannete lõppedes avaldas publik kestvate kiiduavaldustega oma siirast tänu külakosti toojaile— see laiendab ja kindlustab koostööd mööda maailma laiali' paisatud eestlaste vahel. Eesti Kultuuri Koondise poolt ulatati neile tänu- ja austuslil-li. Külalised omalt poolt laususid tänusõnu ning andsid üle : mälestusmärke-'.'. Helmi Maelole, Elo Rähnale eesti rahvalaul kättasaadavaks inglise keelt kõnelevale teaduslikule maailmale. Ann Arbori doktoritööde raamatukogu ja bibliograafia kaudu toimub see nüüd normaalselt ja loomulikus korras". Dr. Roman Toi töötab Toronto ülikooli juures tegutseva Kuningliku Konservatooriumi õppejõuna. Tema ^erialadeks on kompositsioon, üldteooria ja dirigeerimine. Tema kätte ja Leonid Laidile vaeva nägemise on usaldatud konservatooriumi eest nende õnnestunud Rootsiixisi i koori, juhatamine.' , . Akadeemiliselt kuulub dr. Roman toi korporatsioon Virohiasse. korraldamisel. Erilise tervituse osaliseks sai Stokholmi Eesti Tea ter, kellele Thunder Bay Eesti Seltsi Luuleringi ;vähendusel kohalik ingliskeelne kanadalaste teater saatis oma sü- ; Hiljem toimus Eesti Majas.Kana-, damlikud tervitused ja parimad soo-- da-küialiste ja Stokholmi eestlaste vid edukaks tööks..Need tervitused omavaheline hubane kohvilauas is-' võttis vastu Lensi Römmer. : tumine heatujulises jutuhoos. Elu ei ole kerge, kui kõik naised, on armsad, seda näem Kunstnik ArviHe Puström-üus oma ateljees. Tema maalide näitus toimub Leida Järvi. --.^ /V raudtee jaa^ Toronto Eesti Majas 25.—27. novembril |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-11-25-07
