Meie Elu = Our life, October 14, 1977

              il
nr. 41 (1444) 197?
us
iga tekkinud kujud
comisjonid, kuulu-mused,
et vabasta-t
päeva, jne.).
JBas'e" on enamal
|ostuhind pluss os­avad
kulud, kui .va­ist
31.12. 1971. aas-;
lati enne.seda kuü-
•d Cast Base" sa-haksustamise
öis-
;e sd juhul oleta-bihinda
lDeemed
LS: on tulumaksu
lud erilised reeglid
kide- kohta. Käpi­li
hui .saadud käsu
riise valem oleks
;ted or Deemed
jiüügikuiud.
'aktsiaid $1000
Imisjon oli sellelt
$2000 eest ja ta-
: Arvestös 'oleks:
>rdub 850. mis ja-kuulub
tulümak-lui
kapilaiikasurn.
IVaily Johanson
I^BniTftSa o 0 õ
•onestäja.. Alcarfi •
|ias,taiei üie.'10-ne;
;eiitasMontreali '•
[ne • euroopaiiku
/•Kõik-need a>;a-
;.i, leiv.v hulgas '
vukä Lirani eesti.
kunstiiõi;ausid. -
Teater -.ni 'üks
teatri gruppe, .
idenagu Hanno
.'i, Riina Reinik,
|S Lipp j-a Silvia: :
Ikoor Roman. Toi ••
suurkoore siin
ir. Kokker, Arno .
|, Linda Uusimaa
i: teadagi ainult
liisust. Olaf.Kop-ija
omalaadne
• ja kujutava
t.reali väljapaist-'.
lUtšal ning Eliza- •.
[ulfuurilis.el pin-lontreaii
noorte
juhi Harry K i ­la
Toronto'mee­tri
Toi ja see ja­la
Rudolf Lipu,
maandus Ha- .
ised" • lakkasid
iKiviloo samuti
se. Teisi tõmbä-
Lnagu Kalifor
York;, Chicago
lööda kahanes
•'arvjuhäuval.t,
t-ti püsima mõ-
:ri.ti igasuguste
|ele. .Montreali
)ntrea:i Eesti
foor, Montreali
[Montreali Ees-
E e ^ t i S kandi-.
iylt Eesti Mais- •
li; Võitlejate •
-kool - ia terve •
pone, on. selle
|."iuv.'k-; Mont- '
Ende] Ruber- •
lma-kanadlise-..
|;ue;; iasketaga- ;
..ai Endel Ru-
.•i.iseii nii rai uil
:-kend.ušk'uns!i.
oanu , võitnud •
Armas Maiste
Lnia Orkestri
pd rõhkehi.kui
| i u ' Sander- on:'
•>rgesii:hin na-,.
Toomas; Aru-
'aheüne 'uju- •
i d . ui urni saia .
i l ü l a . Paul
Ü\ .jn ais või mic-
:rdiemisi suur­rahva
nud''noir
leisu \ • keskus-"
n;:hd:,.\. ki
l-š jaotu,' et pul-ts
unu ci. noore dr
ringkynunst -.
[.uide ia eai.di-
\'aaiamata
itorte kasvata-ima
-südame-,
ic kutscle
\ ; ii dc klassis,
••-•kolm: noort.:
ib Montreali-'
lugupidamine.,
e-isvisevsüm-
Os meeleolu,
|\;konna lähe-
[iide j üht im i-ihtleinata
ni-mitte
olene-t
m i n i ; toime
|Henn Arvo -..
caasa sisuka»
i .
w
m
„Meie Elu" nr. 41 (1444) 1977 REEDEL, U:
11
I
$:
(ii
i
il
!'•'! 1.
iii.
' t
Ii
"iii
ii
II
•w n
m
i
.11
I
•8
N
r- .FRIDÄY, OCTOBER 14
Iri Saksamcaätf
õekesed Karin ja Anne Kooritsad enne eestlaste esinemist Skandinaavia pi-dustusil
Garden Sate (N.J.) Arts Centeris. Karin (vasemal) demonstreerib
seal eesti rahvariideid, kandes Muhu omi. . Foto —- „Meie Elu"
[Rootsi nelipühilased
. ..-GEISLINGEN („Meie Elu" kaastööliselt) — Olgugi, et Saksa Oiduva-bariigis
valitseb kõige liberaalseim demokraatia, ^da Saksamaal üldse
olnud, jääb Bonnis külastajale mulje/nagu oleksid võimul vihatud diktaa­torid.
Okastraadi, soomusautod ja püstolkuulipildujatega politseinikud on
toonud siia Bonni valitsejate liialdatud liberaalsus kui ka silmade kinni?
pigistamine pahempoolsete radikaalide ees. Seda ojitu on märgatud liiga
hilja ning pole võetud õigeaegselt kuulda hoiatavaid hääli-
Tänavu on pahempoolsed poliit- Kirjanik Heinrich Böll, pastorid Alb-gangsterid
olnud eriti aktiivsed. Ap- retz- ja Gollwitzer ning kunagine re-rillikuu
-algul mõrvati Karlsruhes bell Rudi Dutschke on endid avali-kult
distantseerunud poliitgangsteri-test.
Aeg näitab tulevikus, kas see
on mõeldud tõsiselt või suusoojaks.
Varematel aastatel on samad mehed
resp. seltsimehed ajanud sootuks
vastupidist juttu. .
Münsteris tähistas 6. okt. oma 70 a.
sünnipäeva üks Saksamaa eestlaste
keskorganisatsiooni alustalasid
Keskkomitee kauaaenge esimees
Jaan Särev. Ta on seisnud kaua aas­taid
esimehena Münsteri Eesti^ Rah­vuskoondise
eesotsas..
Juubilar on pärit Viljandimaalt,
kus omas eeskujuliku talu'tõuhobus­te
kasvatamisega. Oma kutsetöö kõr­val
oli J. Särev tegev paljudes orga­nisatsioonides.
Ta omab Kaitseliidu
Valgeristi ja muid teenetemärke; J.
Särev võttis osa ka Teisest Maailma­sõjast,
kus sai raskesti haavata. Ta
tegi kaasa kõik eesti sõduri vintsu­tused
Belgia vangilaagrini. J. Särev
kuulub juba mõniteistkümmend aas­tat
EÜSL-i esinduskogu koosseisu.
Euroopa eestlaste II laulupeole on
registreerinud juba 14 koori, esma­joones
Rootsist. Laulupidu toimub
teatavasti tuleva aasta 10. juunil
Münsteris. Eesti laulukooride kõrval
kutsutakse ••laulupeole-."-esinema ka
üks leedu ja üks saksa laulukoor.
toimus äsja New Yorgi lähedal suures
ja moodsas Garden State Arts Cen­teris
(N.J.), kus õhtusele kontserdile
eelnes rahvatantsijate ja -laulikute
esinemine päeval. Viimasest olid kut­sutud
osa võtma ka eesti, läti ja lee­du
rahvatantsijad kui külalised.- To­sin
paari rahvatantsijaid' tulid, eešt-hsi:
esindama Ferd. Rikka juhatusel
Lakewoodist ja tegid oma lühikese
kava hästi. Esitati;kaks paaristantsu
j?, lõpuks meeste „Pulgatants", saa­tis
akkordeonil L. Kiin, Nende esine
mise ajal olid väljaku kõrval ka Bai
ti riikide -lipud. 12-aastane-- Karin
Koorits oli valitud esitama samas
eesti rahvariideid,, saades samuti
suure aplausi. . Teisieks peamisteks
esinejateks skandinaavlaste 'perest,
näisid olevat norralased, vähem
. rootslased j.t. / ' \
Õhtuses kavas oli palju ülemaali­selt
ehk ka Euroopas: tuntud staare.
Eesriide avamise eel Arts Centeri
esindaja naelutas kinni selle,.et „kui-gi
.Skandinaavia! 'rahvad : töötavad
öheskooä; on nkd siin aktsepteerinud
ka Balti rahvaste esinejaid, kelle pä­ritolumaad
ei ole mitte vabad — Ees­ti,
Läti ja Leedu!" Neljatuhandeline.
publik aplodeeris võimsalt sellele.
Publiku hulgas võis olla ka mõned
sajad eestlasi,: lätlasi ja leedulasi.
Vähemalt eestlasi arvati olevat ko­hal,
tublisti üle saja.
Kõik õhtused esinejad ei olnud
.mitte skandinaavia päritoluga, samu­ti
mitte ka kava ise. Selle poolest eri­nes
see suuresti näit. Balti pidustu-
. sist/küs pakutakse ainult oma rah­vuslikku
loomingut.-Eriti võõrasta­vaks
oli, ^et suur orkester pidulikus
. avaosas mängis Tsehaikovsky tuntud
. 1812. a. revolutsiooni ainelist over-tüüri
koos suurtükipaukudega ja sel­le
lõpus oleva vägeva tsäari-Venemäa
. hümniga. MisJ sellil oli ühendust
Skandinaavia kultuuri ja kunsti esi­tamisega,
jäi mõistatuseks ning tun­dus
isegi teatud vaesus tunnistuse
andmisena kui neil omal on ometi
•nii kuulsad heliloojad nägu näit. Si-belius,
Grieg j.ti Väga head, algupä­rased
ja kogu õhtul, reljeefselt välja-tõusvad
olid islandi laulikud — 2
poissi ja üks neiu. See trio, kasuta­des:
ka kehte kitarri, on kuulsuse
saanud ka Rootsis; Prantsusmaal,
. Mõrras j.m. Nad on äärmiselt muu^
; sikaalsed. Osa nende programmist
pärines islandi 13. -sajandi muuši
kast. Noor (18 a.)( Jalniari Vahamo
•oli pianistina hea Sibeliuse tõlgitseja
ia samuti oli. menukas nende kuulus
akkordeonist Veikko Ahvenainen
Ainulaadne oli temalt sellel, pillil
Bachi võimsa kirikumuusika esi tärni-ne
kuigi ta päriskodus on Skandinaa
viamaade ja teadaolevalt ka eesti
. rahvuslike tantsulugudega. Tema
• norralasest kolleeg pani ka 4-tuhan
helise publiku kaasa laulma ja see
Myröh- Floren, olles tuntud TV-saa
teist, mõistis üldse kogu auditooriu
mi meeleolult üles kütta, millele.tüli
siis monumentaalne lõpp suure or­kestri,
koori j.t. rakendamisega.
STOKHOLM (EPL) - Rootsi kor-respendendid
Moskvas teatavad, et
vene KGB jätkab juurdlust rootsi
nelipühilaste Bengt Sareldi ja Niis
Engströmi kohta, keda N. Liidu või
müd juba 5. juunist saadik hoiavad
vangistuses. Neid on saanud Minski
vanglas; külastada Rootsi Moskva
saatkonna esindajad, kusjuures .aga
kõnelusi on alati kontrollinud jüu
resolev rootsi' keelt kõnelev KGB
ametnik.
KGB väidab, et rootslaste vahista­misel
Brest-Litövskis leiti nende au­tost
kokku 351 kirja, mida usuven­nad
olid palunud läände kaasa võtta
Vene nelipühilased korraldasic
. Moskvas, läänekorrespönde.ntidele
pressikonverentsi, kus nad teatavaks
'egid, et KGB teostab ulatuslikke
ülekuulämisi nende usulahus Mosk
väs, Baltikumis ja Krasnodarskis
otsides.läbi usklike kortereid..
... Kuigi Krasnodarskis on toimunud
läbiotsimisi, siis on vaevalt usutav,
et Sareld ja Engström oma matkal
kunagi sinna ulatusid. Ametivõimud
kasutavad vaid nende vahistamist et­tekäändena
kogu usulahu kontrolli­miseks,
mis ulatu,b umbes poolele
miljonile inimesele.
Neist soovivat välja, rännata um­bes
10.000, seda eriti uue Brezhnevi
konstitutsiooni taustal, milline ette
kirjutab kommunistliku kasvatuse
lastele. Osa nelipühilasi istuvad juba
vanglates „nooruse rikkumise" pä­rast
usulise kasvatuse kaudu. Üskfik-ke,
kes oma lapsi kasvatavad krist­lasteks,
kiusatakse taga. '
Neid on isegi tänavatel pekstud ja
nende jumalateenistusi segatakse.
Nelipühilaste arvates mõlemad
rootslased said N. Liidus minimaal­selt
otseinformatsiooni kuna nad, ei
valda vene keelt. Praegu ei ole.min­geid
märke ametivõimude kavatsu­sest
rootslasi vabastada ja välja
saata.
Liiduvabariigi peaprokurör Sieg
Buback, tema autojuht, kaks polit­seinikku
ja üks vangivalvur. Juuli­kuu
lõpul taheti samade bandiitide
poolt võtta pantvangiks Dresdeni
panga president Jürgen Ponto. Ta.
avaldas küüditajatele, vastupanu
ning mõrvati. Juba järgmisel kuul
tungisid terroristid Karlsruhes ühe
kunstnikest abielupaari korterisse,
mille aknad asuvad 30 meetri kaugu­sel
Liiduvabariigi peaprokufatuuri
vastas. Bandiidid sidusid kunstniku-paari.
toolidele kinni, panid topised
suhu ning ehitasid korteris laua pear
lle 42 toruga Stalini oreli/mille rake­tid
suunati peaprokuratuuri akende­le.
Raketid pidid vallanduma viitsü­tikuga.
;;• Õnneks said kofteriomani-ku,
d endid köidikutest vabastada
ning alarmeerisid politsei, kes tegi
raketid kahjutuks.
Nende ridade kirjutamise päeval
(19. sept.) hoiab elanike meeli ikka
veel ärevil ning halvab valitsuse te­gevust
Saksa ettevõtjate liidu, presi­dent
Hanns-Martin Sehleyeri küüdi­tamise
lugu. Viimane küüditati po^
liitgangsterite poolt 6. sept. Kölnis
ning on tänini bandiitide käes pant­vangiks.
Sehleyeri ihukaitseks olnud
tolm politseinikku ja autojuht lan­gesid
terroristide püstolkuulipildu^
jäte tule ohvreiks. Atentaadi korral
danud bande,, kes nimetab ennast
punaarmee fraktsiooniks, nõuab i i
poliitgangsteri vabastamist Liiduva­bariigi
vangimajadest. Peale selle
nõutakse valitsuselt 100.000 marka
taskuraha iga bandiidi kohta.
Schleyerr küüditamine On .mõju
nud avalikkusele shokina. Eriti hir­mul
on promi nen ts. Kõi g i ni me ka te
ja ohustatud poliitikute majad Bon
nis on .ümbritsetud kahekordss.
traat tõkkega nagu kaevikute ees olev
maa-ala rindel.' Majasid valvavad kell
ringi politseinikud. •Sissekäikudes
seisavad laskevalmis püstolkuulipil­dujatega
politseinikud rinnakõrguse
uivakottidest müüri. taga. Eriti ran­gelt'
on valvatud terroristide poolt
kõige enam vihatiid poliitik Franz
Josef Straussi ja siseminister Maiho-
1'eri elukohad. Kui viimase abikaasa
•äheb õhtuti tänavale oma kolme
koera potitama, on soomusauto nagu
auyäht järel. Paljud prominentsGd
isikud on tellinud endile soomusta-
. tud ja kuulikindla klaasiga sõiduau­tod.
Stuttgartis asuv Mercedese auto­tehas
sai ühe nädala jooksul 138 tel­limist
soomustatud sõiduautodele.
Absoluutset kaitset ei paku ka need
autod.: Soomustatud sõiduauto võib
kergesti teha liiklusvõimetuks ben-siinipudeliga
(Molotövi kokteel). Pal­jud-
rikkad jamimekad on palganud
endile privaatihukaitsjad,'rahvakee­les
gorillad. 'Viimase pidamine mak-
Imub ANTS VOMMI teinelyuletüskogu
VARJUD
Luuletuskogu ilmub biljemalt veebruaris 1978. Raamat tuleb 240
leheküljeline, esitatud 251 luuletust seitsmes osas. Kujult sarnane
„Minu hingele".
Ette tellides toetate autorit kui raamatu väljaandjat ja ettetelli-jäte
nimed tuuakse ära raamatu tagaosas „Tabula Gratulatorias".
Ettetellimise hind $7.00. Paluks saata raamatu ilmumiseni aadres­sil:
ANTS VOMM, 122 Barker Ave., Toronto, Ont. Canada, M4C 2N9.
»0 ÄÄSTAT TAGA!
Esimene Maailmasõda oli kestnud formeerimist jt tunnistati Eesti Sõ-
Nagu.kuuleb Bnonis ilmuv päeva
kht ;,Die Welt" Moskvast, mõisteti
N. Eestis surma 20-aastäne Ain In
dus ja 24-aastane Jaan Joa. Surma
otsused on juba täide viidud. Mõle­mad
hukatud olid seksuaalmõrvarid,
kelle ohvriteks- langesid üks 7-aasta-ne
tütarlaps ja. üks 5-aastane poisike.
Kreeka filosoof Platon (427—347
e.: Kr.) kirjutas omal ajal: demo­kraatiast
areneb- türannia kui vaba­dust
võimaldatakse ülemäära. Paroo­liks
on võrdsus. Vanemad ja lapsed,
õpetajad ja õpilased on kõik võrdse­te
õigustega. Isa kardab, poega. Õpe­taja,
kardab õpilast ning püüab talle
meeldida. Äga õpilased vihkavad õpe­tajaid..
Lõpuks ei salli, kodanikud
ühtki seadust ega autoriteeti. Nad ei
talu ühtki autoriteeti endi üle. Tule­museks
on lõpuks türannia. Ülepaku­tud
vabadus viib ülepakutud orjuse-,
le ja mida suurem õn'vabadus, seda
raskem tuleb orjus..." ,. '
. Nende ridade üle võiksid järele
mõelda vastutavad: poliitikud lääne-;
riikides.. Saksamaal • on kavas võtta
vanematelt viimased õigused. Hiljuti
avaldatud seaduse eelnõu kohaselt
võivad juba 14-aastased lapsed ise
otsustada, kas nad- lähevad kooli või
mis ametit nad tahavad õppida. Va­nematel
pole selles osas muud sõna
rääkida kui oma võsukestele raha
maksta; Ka siis, kui 35-aastane „läps"
õppimist või
3 aastat ja 2 kuud. 33 riiki oli sõjas
ja nende 15,000 miljonit elanikku ta­lusid
soja raskusi. Vene veebruari­revolutsioonist
oli möödunud 7
kuud. Viletsus ja nälg linnades oli
tohutu ja rahvas, enamlaste õhutu­sel
nõudis sõja lõpetamist iga hinna
eest. Sõjavägi oli demoraliseeritud
ja tema võitlusvõime lähenes nullile.
Ainuke võitlus võimeline üksus Ees­timaal
oli 1. Eesti Polk ja seda suu­natakse
rinde ohtlikumatesse lõiku­desse,
nagu sündmuste areng näitab.
Enamlaste kihutustöö suureneb ja
avalikult valmistutakse uueks revo­lutsiooniks.
Sellel taustal Eesti ise­seisvuse
mõte hakkab leidma laie­mat
poolehoidu.
1. okt. moodustatakse • Tallinnas
linna Omakaitse Nõukogu ja selle
täidesaatvasse komiteesse valitakse
4 eestlast, 2 sakslast, 2 venelast ja 1
juut. Selle komitee ülesandel hr. Hel­lal
hakkas organiseerima Tallinna
Omakaitset. Lühikese ajaga oli te­mal
koos 3200 vabatahtlikku, korra
ja julgeoleku tagamiseks linnas. Linu
oli täis vene sõjaväelasi^ korralikku
inised, vargused ja röövimised olid
tavaliseks nähteks.
Enamlased lugesid Tallinna. Oma­kaitse
kontrevqlutsiooniliseks orga­nisatsiooniks
ja mõni nädal pärast
oktoobrirevolutsiooni see aeti laiali
vene madruste kaasabil.
3. okt. 1. Eesti Polk saadetakse
Ra k verest Põhi äri n de ül emj uhataj a
korraldusel Lätimaale, võimaliku
sakslaste pealetungi tõkestamiseks
põhja suunas.
5. okt. Maapäeva esimees A. Vall-ner
saadab Vene ajutisele valitsuse­le
märgukirja rahvaste üheõiguslik-kuse'
tunnistamiseks; millega Vene
ajutine valitsus oli seni viivitanud.
9. okt. enamlaste- poolt organisee­ritud
Tallinna Revolutsiooniline Nõu­kogu
ühines Helsingi rev. nõukogu
poolt sept. lõpul vastuvõetud reso­lutsiooniga
„Kõik võim nõukogude
kätte." Ühtlasi esitati nõue Eestimaa
aste Ülemkomitee kõrgemaks
võimuks Eesti sõjaväe formeerimi­sel.
Sellesse komiteesse kuulus 24 lii­get.
Nende seas oli lipn. K. Päts.
polk. Ä. Tõnisson, Joh. Pilka, kindral­major
(?) J. Lepik• kapt. J. Tõrvand,
al.polk. A. Kiiker, št.kpt. P. Kann,
ltn. O., Sternbek, lipn. J. Semper,
lipn. H. Kruus, lipn. G. Kirschbäum.
Esimeheks oli valitud K. Päts. Hil­jem
tuli ülemnõukogusse juurde ltn.
A. Rei- ja vasakpoolsete parteide
häältega.. valiti tema uueks esime­heks,
K. Pätsi asemele.
14. okt. 1. Eesti Polk saab käsu ku­res
korras tulla Lätimaalt Eesti ran-na
kaitsmisele Haapsalu' rajoonis,
võimaliku sakslaste invasiooni taga­si
löömiseks.
.15. okt. 1. Eesti Polk saab uue ning
täiendava käsu, viibimata minna
Muhumaale, Saaremaa kaitseks. Tee­le
saadeti. I jä II pataljon. Kohale-jõudes
selgus, et vene väeosad enam
mingisugust vastupanu sakslastele ei
avaldanud ja seepärast need pataljo­nid
alistusid võitlusteta sakslastele.
Vangi langes 16 ohv. ja 1582 sõdurit
koos relvade ja varustusega. 1. Polgu
ülejäänud osad jäid Haapsalu rajoo­ni
ranniku kaitsmiseks. Neid täien­dati
eesti sõjaväelastega ja polgu
ülem. põik. A. Tõnisson määrati ran­nakaitse
juhatajaks. Temale allutati
selles piirkonnas asuvad vene väe­osad.
- Samal päeval Vene ajutine valitsus
saatis Pariisi oma välisministri, kel­lele
oli kaasa antud volitus. lubada
Leedide. Lätile ja Arme.eniale täielik,
enesemääramise õigus. Eesti' ajutine
valitsus, sellest teada saades hakkas
Eestile nõudma sama. Esildis tehti
27. okt.
24. okt. Eesti Maavalitsus otsustas
moodustada Eesti komiteed Petro-gradis,
Stokholmis ja Kopenhaage-nis,
Eesti poliitiliste õiguste kaitsmi­seks.
See oli esimene samm Eesti vä­lisesinduste
loomiseks.;
27. okt. Eesti. Maapäev saatis mar-sab
umbes 1COO marka 24 tunni eest
On võimalik, et Sehleyeri kuudita- alustab uue elukutse
mis lugu teeb nägijateks mõned po- (studeerimist.
liitiliselt pimedad. ..intelligendid". -kk
armeest välja juudid
is
see volitaks oma esindajat Pariisis
lubama Eestile täielikku .enesemää-kubermangu
komissaari, J. Poskale gukirja Vene ajutisele valitsusele, et
revolutsionääride vabastamiseks
vanglast.
Samal päeval' kapt. Jaan Põrk hak­kas
Tallinnas formeerima 2. Eesti ja­la
väepolgu üksikut pataljoni. See ni­metatakse
ümber Tallinna Polguks,
hiljem 3. Eesti Polguks. Polgu üle­maks.
sai al.polk. E. Põdder. •
10. okt.- Tallinna Revolutsiooniline
Nõukogu kutsub kokku konvendi
Kadrioru lossi. Kutsutud oli Tallin­na
rev. komitee, Väekoondiste, ame­tiühingute
keskbüroo ja töülisvane-mate
keskkomiteede, esindajad, kes
kõik olid valitud enamlaste seast.
ramise õigust. • v
. Oktoobrikuu teisel poolel kori'ala-.
gedus" kasvas Eestis asuvates vene
väeosades. Selles olukorras formee-ritaväd:..
eesti väeosad olid rahvale;
siiureks toetuseks korra ja. julgeole­ku
ai a 1 h oi dm i s ei ja ven e rööv sa 1 kad e
vastu võitlemisel. ,. ;.
29. okt. Eesti Maapäev võttis vastu
ning saatis Vene ajutisele valitsusele
protesti vene vägede laastava tegevu­se
kohta Eestimaal. Ärakirjad sellest
protestist saadeti liitriikide saatkon-
.Konvent võttis vastu otsuse toetada dadele: Pe.trogrädis. See oli Eesti esi-võimu
ülevõtmist nõukogude .poolt meseks välispoliitiliseks sammuks,
kõigi kindluses, olevate jõudude ja Enamlased lugesid ka eesti väe.osi
abinõudega. kontrevolutsiobnilistcks üksusteks.
12. okt. saksa dessantüksused maa- Nendes alustati erilist, propagandat:;
busid Saaremaal ja hakkasid kiiresti distsipjliini laostamiseks' ning enam-edasi
liikuma selle vallutamiseks, j laste' valimiseks väeosade riõukogu-
Kogu Eestimaa saarestik vallutati 10; desse. Oktoobrikuu lõpuks olid nad
päeva kestel. Demoraliseeritud vene | saavutanud 'sellel alal suurt edu, väl-väeosad
ei. avaldanud : nimetamis-;' jaarvatud 1. Eesti Polk Haapsalus:-
11 Lääne-Saksa .armee ohvitseri
keelustati teenistusest, põhjusel, et
nad olid ühel jooma koosviibimisel
nalja toonil korraldanud.juutide .põ­letamise
tseremoonia" ja tarvitanud
seal Hitleri tervitust... Mehed heide­takse
armeest välja, sest juutide mõ­juvõim
Lääne-Saksamaal on tohutu
suur.. Olukorda pee taks te .taoliseks
Hitleri ajaga, kus jühLpildile sülita­jad
lasti maha.
Madridis demonstreerisid 150.000
hispaanlast ja nõudsid, et peatatakse
inflatsiooni, mis tõusis möödunud
aastal üle 20%. Arvatakse, et inflat­sioon
tõuseb veelgi. Demonstratsioo­nil
ei esinenud vahejuhtumeid.
EESTI KINNISVÄRÄPE
VAHENDUS '•
Jaapani völitsus::n5ua
.: LTD..
348-DanfortIi
Telefon äris: 461-3561
BUICK
LEMANS - • ; • .•
žPQOENJX
FIREBIRD
SUNBIRD
^CENTÜRY.
ACADIAN
SKYHAWK:
G.M.C. Veoautod
Pruugitud autod
/ iagasäseatmisf; :
;vV;.
Teatavasti maksis Jaapani valitsus
Jaapani, lennuliini küüditajatele .„' 6
miljoni t dollari t ja vabas tas Jaapani
vanglast 6 Jaapani punaarmee ter­roristi,
kes kõik lõpuks pärast roisi-.
jäte . vabastamist jäid Alzheeriasse,
Jaapani õigus niini s ter H. Fuku dä j a
.tema abi oli. sunnitud ägeda valiisus-koosoleku
järele, ametist tagasi astu­ma.
Jaapani valitsus, nõuab, et 6 va­bastatud
terroristi ja 5 lennukiküüdi-tajad
tulevad 'koos' 6-e miljoni dolla­riga
saata Japähisse tagasi. Selleks
avaldavad Alzheeriale survet ka tei­sed
riigid. .Kui küüditajaid välja ei
anda, mis on tõenäoline, siis on see
terroristidele suureks võiduks ja on
oodata uute. selliste terroriaktide
sooritamist. :
Toronto Real Estate Böard'i liige
Oleme, .kolinud- UUS AADRESS ON:
2670 A. YONGE ST.'
Sissekäik Lyttön Blvd-üt.
• Tel. 4874477, :- - : :
\ Kodus TeLHI 7-2017
Sõbralik ja õiglane teenimine,
väärset vastupanu. Taandudes nad
hävitasid, mustasid jä põletasid
asulaid. •
13. okt. enamlased korraldasid Tal-'
linnas segaduste suurendamiseks
ulatuslikke rüüstamisi. Eriti: said
kannatada riiklikud viinalaod.
. Samal päeval algas Tartus Eesti
sõjaväelaste konverents. Otsustati
pooldada 1. Eesti Diviisi juhatuse
KEVÜL
EI
MINGIT . :-'
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918.
I IIUUMI I P d
s im
Eestlaste ajaleht ;,MEI.E ELU" levib üle kogu maailma, kus asub
eestlasi. - T e l l i g e ja lugege „ MEIE ELU".!-Nõudke „MEIE ELU"
proovinumbreid. — ,,MEIE ELU" tellimishinnad:
Kanadas: l a . S22.00, 6 k. $12.00, 3 k; $8;00. USA-sse: 1 a. 23.00, 6 k.
.112.50,.3 k.J8.50. Ulemeremaadešse": la.:S26;00,:6 k. $14.50, 3 k>S9.00.
.Kiri- ja lennuposti lisa: Kanadas ja: üSA-s:,l a. S11-.50, 6.1. $5.75.
Ulemeremaadešse; l a . 23.50, 6 k. S11.75.
.' |:;,; V.; : - • ' „ M . E I E ELU" TALITUS - .
:958;Broadview Ave.; Toronto, Ont. M4K 2R6,-Canäda
s
'Oma karmide ja ebaõiglaste koh­tuotsuste
poolt üle Ameerika mandri
kuulus Watergatel kohtunik. John
Sirica: lühendas: siiski: vanglakaristu­si
ühele aastale ja nii oleks USA en­dine
kohtuminister • J. Mitchell, J.
Haldeman ja J. Ehrigman juba tule-väl
aastal valmis enne tähtaega; va­bastamise
komisjoni kaudu vabadus­se
pääsema. Kõik : nad kahetsesid i
nüüd alandlikult oma tegu.
Tellimiskupong: ^:'..'•
Palun saatke minule ;,'Meie Elu" kuuks.
Tellimisraha siinjuures
(Tshekiga, panga rahakaardiga; posti rahakaardiga).
Nimi: .< ...
Postiaadress: .....................;...v...:.........:.,.........
Kuupäev
, (Allkiri)