Meie Elu = Our life, December 14, 1978

              NELJAPÄEVAL, 14. .DETSEMBRIL — THURSBAY,: BECEMBER14 „Meie Elu" nr. 5(5 (15ÖS)
Keltesf juttu:
Ontario Hydro esimees R. B. Tay- ku töö vaimu pärinud. Ta ...rassib
lor teatas 31. oktoobril Kanada aja­kirjanduse
kaudu Sriqe uueabipresi-dendi
nimetamist. Üheks aupresi­dendiks
selles hiigelettevõttes sai
eestlane Arvo Niitenberg.
Ontario Hydro tegevusest on ole­nev
iga inimese elu, äri ja tööstus.
Hydrot võib võrrelda rahva elus .'ini­mese;
südamega w lakkab elektri­jaam
töötamast, jääb seisma elu —
jahtub pliit> sulab üles külmutus-kapp,
kraanist lõpeb vesi, varem või
hiljem lakkab liiklus, seisma, jäävad
masinad ja produktsiooniliinid.
Arvo Niitenbergi määramine kõr­gele
ja vastutavale kohale nii suures
ettevõttes on tunnustus eestlase eda-sipüüdlusele,
kohusetundele,
tööd teha Eesti
seisus.
iaja juhatuse koos*
sele, kompetentsusele ja heale orga- \ a m megawatti.
niseerimisvõimetele. i 1
Ontario Hydro on teisel kohal Põlv
ja-Ameerika mandril ja maailmas 4.
või 5. kohal energia tootmises. 1977
aasta rahaline läbikäik oli 1841 mil­jonit
dollarit millest operatsiooniku-iud
olid 635 miljonit dollarit. 1978
aasta eelarve on 2137 miljonit dolla­rit
ja operatsioonikulud 671 miljonit
dollarit. Läinud kuu Hydro varan­duste
seis "oli 12 000 700 miljonit dol­larit
ja energia tootmise kapatsiteet
22000 megawatti (22 000 000 kilowat-
Xi). Teenistujate arv koos ; ehitus töö­listega
on 25.500.
Algas tööd Hydros ehitusalal ja
esimeseks tööks kujunes Lakeview
söega köetava jõujaama ehitamisega
seoses olevad ülesanded. See jõujaa­ma
ehitamine andis hea võimaluse;
hakata peale uues programmis, mis
on. abipresidendi kohani välja vii­nud.
Algas instrumentide ja kontrollin
senerina, töötas turbiinide ja katel
de juures ning lõpuks oli mehaanika-ala
inseneride juht jõujaama ehita­misel
kuni selle valmissaamiseni,
mis oli siis suurem ehitusprojekt Ka
" 1 nadas. Jõujaam oli 8 generaatoriga
Kasulik teada
Järgnes Lambtoni jõujaama ehita­mine
Sarnia ligidal mis oli söega
köetav. Pidi peaaegu Sarniasse koli­ma,
maja oli Torontos juba müüdud
kui Hydro otsust muutis! Sai projek-ti-
inseneriks ja koordinaatoriks jõu­jaama
ehitamisega seoses/ olevates
küsimustes. Kõik vastutus langes te­ma
õlgadele. 19. juunil 1969 määrati
inseneride ala manedzheriks Lamb­toni
ja Lennox jõujaamade ehitami-
Ontario Hydro abipresident Arvo Niitenberg oma tööruumis, mille seinu
kaunistavad eesti kunstnike maalid. Foto — Elna Kungla
kui nõusoleku,andis. Uus töö on va­ga
tehniline ja selle alla käib tulevi-gu
energia tarviduse kasv, süsteemi­de
planeerimine, uute jõujaamade
asukohad ja kõrgepinge Iiinide-kori-doride
kavandamine. Kõik uurimis-laboratooriumid
alluvad temale, et
välja töötada uut tehnikat;järgmis­teks
jõujaamadeks, Uus töö on täie­likult
lahutatud igapäevasest Hydro
operatsiooni probleemidest. Peab
Kõik oleneb rahvusvahelisest kütte-ainete
hinnast.
D El OLE KOHUSTATUD KÄUPÄSIB
sel. Lambtoni jõujaam on 4 generaa- täielikult, uue organisatsiooni raja-
ELUKUTSELT INSENER
Arvo' Niitenberg on elukutselt inse-.
. ner." Sündinud Tallinnas .1934.: üle
Soome, Rootsi leidis tee Kanadasse
.1949. On abielus ja 2 tütre isa. Lõpe­tas
Torontos Central Technical High
SchoöVi, Toronto Ülikooli. Bacheior
of Applied Science (Honours) in Me-ehanicäl
.Engineering 1958 koos.
Spruce Falls Power & Paper Co Sti­pendiumi
ja H. G. Acres Engineering
Medaliga, Master of Business Admi-nistration
(Honours) ja- Master of
Engineering (Honours) kraadid To­ronto
Ülikoolist. Asus tööle Ontario
Hydro juurde 1959 ja varsti pühitseb
töökoha 20 aastast juubelit. .'
' Oma koolitee kohta ütleb Ar-yo
Niitenberg, et ema \ kasvatas po­ja,
vaatas järele ja ,,s'undis" kooli!
Isa sai surma II Maailmasõjas. Sõi­tis
inglise kaubalaevas 1. masinistina
ja puhkab kusagil merepõhjas.
; Ta. märgib, et keegi oli öelnud; kui
esimene kord selgeks ei saa, tuleb
teist või kolmandat korda tagasi
;minna ja nii õn ka tema mitu korda
'ülikoolis käinud. Omab 3 teaduslik-ku
kraadi. Gümnaasiumi ja ülikooli
päevadel oli aktiivne Toronto eesti
mereskaudi ,,Vikingi" lipkonnas ja
praegu aitab mereskautlust nõuand-
. ja vanemana. Kuulub Korp! Sakalas-se
ja Eesti Majandusklubisse. Ütleb,
et on'raskusi perekonna kokkusaa­misega.
Tütred pri väga aktiivsed
võimlemises ja rahvatantsus. Vanem
tütar õpib Toronto ülikoolis keemia­inseneriks;
Abikaasa Vaige on Alfred
ja Helena Sepa tütar ning on oma
vanemate rahvusliku ja. ühiskondi
loriga a 500 megawatti
;. LENNOX: Pärast Lambtoni tööde
lõpetamist määrati 23. okt. 1970 täie
ajaga Lennoxi (Kingstoni lähedal)
inseneri ala mänedzheriks; See oli
esimene raskeõliga köetav jaam ja
täiesti omalaadne paljude uute teh­niliste
probleemidega. Taheti ehita­da
jõujaam, mis. põletab- igasugust
õli. Käis ennast täiendamas ja tutvu­mas
samasuguste jõujaamadega Jaa­panis
ja Saksamaal. Jõujaama ehita­mine
õnnestus täielikult. Selle jaa­ma
valmimisel Ontario Hydro võitis
Põhja-Ameerika. arhitektuurilise jõu­jaamade
auhinna. (Design Award)
mis oli esimene Hydrole jõujaama­de
alal. Lennox on 4 generaatoriga
a 500 megawatti.
LAKEVIEW JÕU JAAM. 1. jaanua­ril
1974 määrati Lakeview jõujaama
mänedzheriks, tõotas seal poolteist
aastat. Kutsuti tagasi peakorterisse
Termo jaamade osakonna direkto
riks. *''..;.;
1. juulil 1975 määrati termo jaama­de
osakonna direktoriks.. Allus 7 jaa­ma
mis olid söe, õli ja gaasiga köe
-tavad. Jaamade suurus oli 100 mw
kuni 4000 mw ja. oli üks suuremale
osakondi 2300 teenistujaga. Aatomi
jõul töötav osakond on kõige suu­rem.
Ta", kuulus samal ajal Hydro
termo jaamade nõuandvasse kogusse
ja personaali ettevalmistuse osakon
da. Jõujaamad asusid üle Ontario ja
töö oli väga huvitav.
ma sellele;osakonnale ja selleks on
aasta aega antud. Sinna kuuluvad
insenerid ja teadlased igalt eriala­delt.
;
. Need mehed-, ja naised peavad
nüüd otsustama ja programmi, koos­tama,
mis. juhtub. Hydrbga 1983—
2000-K Jõujaamade osas ei saa enam
mingeid.muudatusi teha kõik kavad
on kinnitatud kuni 1983. Kui'minevi­kus
on vead tehtud kavandamisel,
siis nendega peab elama — olgu siis
energiat liiga vähe või liiga, palju.
Hydrol on alati raskusi olnud nen
dega, kes igasuguse arengu ja termi
liste uuenduste vastu protesteerivad
ja hädaohtu igal pool näevad'. Nad
ütlevad, et energiat rohkem tarvis ei
lähe ja ei ole. mingit' tarvidust uute
jõujaamade järele. Meie. teame, et
Jfälle on kätte jõudnud aeg, kui
ärid on täiskiilutud ost jäist ja aisa*
kellade asemel kuuleme kassamasi-mate
kõlinat.
Muidugi on kõige selle tulemuseks,
et jaanuarikuus arveid kontrollides
otsime uusi halle juukseid.
Pühadeeelsete sisseostude tegemi­sel
soovitab „Ontario Gonsurner's
and Commercial Relation's ministee­rium
meeles pidada mõningaid häid
nõuandeid. ..
1. Kauplused ei ole kohustatud ra­ha
tagasi maksma või ostetud eset
vahetama, kui see on kingituseks os
tetud. Suuremad ärid muidugi seda
teevad.
Kuid leidub ka ärisid kus vaheta­mine
või tagasimaks toimub ainult
10 päeva jooksul. Kui teie pole mitte
kindel, et teie kingitus vahetamisele
või tagasiviimisele ei tule, on parem
kui selgitate, milline kokkulepe selle
kohta on olemas; ja see peab olema
märgitud arvele. •
2. Kuna Kanada post on enne pühi
alati ülekoormatud, siis võtab telli­miste
kättesaamine posti kaudu;
enam aega kui normaalselt; Ei to­hiks
olla ebameeldivaks üllatuseks,
et -.'.kingitus mille lootsite saabuvat
3. Tellimata kaupade saamisel, mis
toimub eriti j enne pühadehooaega ja
paljude kompaniide poolt teil ei ole
maksukohustust.
".. Siia kuuluvad jõulukaardid jne.
Nad paluvad teid nende esemete eest
maksta. Kui teie fteidtellinud ei ole;
võite need enesele pidada, hävitada
või tagasi saata saatja kulul.
4. Sellel aastaajal toimub ka palju
ebaseaduslikke korjandusi ja abipal­veid.
Enne kui saadate raha, tehke
kindlaks mis otstarbeks korjandus
toimub, millisele organisatsioonile.
Kui vajate rohkem selgitust, võite
igal ajal pöörduda. kirjalikult: ,,Con-sumers
Information" Centre" 555
•Yonge Str. Toronto, Ont. M7A 2H6.
Veelkordseks • meeldetuletuseks:
kontrollige, et jõulupuu dekoratsioo­nid
oleksid tulekindlast materjalist.
Kodunt lahkumisel kustutage jõulu­puu
küünlad, • •
Tehke kindlaks j et kingitused mida
ostate lastele, oleksid vabad mürk­ainetest,
mis sägki esinevad impor-teeritüd
kaupade juures.
Hans Kivi •
enersia tarvidus ei .tõuse praegu nii
kiiresti kui 50-60 aastatel, a g a siis., teatud ajaks jääb tulemata. Samuti
ki tõus on olemas igal aastal. Aatom- - 1 L l h l u b see^kauba kojutoomisega äri-enercia
kasutamine on Hydrol käi-; d e s t Seepärast.tehke oma ostud' va-
•gus olnud üle 20 aasta ja ei ole veel r a k u l t kojutoomisel kasutatakse
ühtegi õnnetust ega tehnilist raskust:
olnud; mis oleks. kardetav olnud.
Meie reaktorid on väga head ja teh-. .
niliselt • täiesti hädaohuta .nii: palju !Sp^;^_fs k u i s e d a s u u s õ n a
kui seda- inimlikult ia teaduslikult
posti või kojutoomist. ;••-'
Mööbli ostmisel kingituseks nõud­ke,
et kojuviimise aeg oleks arvele
ABIPRESIDENDIKS
Sellel sügisel tehti ettepanek asuda
Hydro uue osakonna „Power System
Programmi" juhataja kohale. Võttis
küllaldaselt aega mõtlemiseks, enne
TULEVIKUKAVAD
Arvo Niitenberg arvab, et tuleviku
energia allikaks kujunevad aatom-jõujaamad.
Kayäd on ehitada 2 aa-tomjõujaama
ühe söega köetava jaa­ma
vastu, mõlemad on vajalikud.
Aatom j õüj aamade ehitamine maksab
väga palju, aga energia tootmise ku­lud
on ainult 1/10 söe energia kulust.
Söe j aamade investeering on aga pal-ju
väiksem ja nende koht on voolu-tarviduse
kõrgpunktide, täitmiseks
— hommikul ja õhtul.
Näiteks Lakeview jõujaama ener­gia
$1.00 kulust läheb söe ostmiseks
76 centi ja tööliste palgaks 12 centi.
Noticökes läheb söe peale 90 c ja
palgaks 7 c. Hydro 1977 aasta söe
aiTe oli 280 miljonit dollarit. Ener­gia
tootmine jaguneb järgmiselt: 5°/o
ostetakse Quebec Hydrolt, 20% too­detakse
veejõul, 25% aatomjõül ja
50% gaas-, süsi ja õli. Need .vahekor;
rad kindlasti muutuvad tulevikus ar­vab
Arvo Niitenberg;
Hydro on nagu vabrik, ostab ühte
tüüpi energiat, muudab selle teiseks
— elektrienergiaks. Energia hind ei
lähe alla — läheb ainult vähem üles.
oskame ehitada ning kontrollida.
Võimalused „Black-out'ideks". on
nüüd palju väiksemad, i
HYDRO. '-."•/..
K.t:i Euroopas või Floridas rääkida
Hydro arvest, siis 'küsitakse köie,,
kuidas teil muru -kastmine nii kallis
on, sest sõna ,,hydro'' tähendab: ju
vesi. „Hydro" on olnud osa jõujaa­ma
; nimetusest ja läheb tagasi jaa-nuari
1903, kui esimene jõujaam ehi
liselt on lubatud
Muidugi on parimaks ja kindla­maks
mooduseks kauba kaasavõtmi­ne;'.
iluvorsfid veiniaa
Kodumaal olid jõululaual naps ja
õlu — maal tavaliselt koduõlu. Uued
ajad ja uued kombel on laiendanud
tati Niagarale. Kui jõujaamade võrk I m i söökide kui jookide osa. Ka veini-
Ontario ulatuses organiseeriti, siis l e o n mõnes peres antud müüd koht
võeti nimeks „Hydro Electric Power — e r i t i nooremate poolt. Jääb vaid
Commission pf Ontario", sest elekt- küsimus, mida pakkuda?
rit tehti veest — ^hydrost". Rahvas : Veinide valik on väga suur^ kuid
lühendas' nime .„Hydroks". Kui 1950 soolaheeringa ja hapukapsa juurde
aastani; toodeti elektrit ainult vee- [siiski pole soovitada muud paremat
jõul. 1974 muudeti nimi seaduslikult p u i külm valge viin ja õlu. Tängü-
„Ontario Hydro Corporation". vorstidega aga saab sobitada juba
Arvo Niitenbergi tööruum on v ä - v e m i s i d - Kuigi viimasel ajal enam ei
ga suur, moodsalt.ning väga maitse- P e e t a k m n i vanast traditsioonist —
käit sisustatud. Võib täie õigusega v a l § e Uha valge veiniga ja punane-öelda,
et on väga rahvuslikult sisus- punasega, siiski verivorsti juurde so-talud.
Kandvaks värvitoonideks on b i t ) paremini punane vein ja valge
oraanz-h ja samblaroheline. Seina tanguvorsti juurde valge. :
kaunistavad J. Saarniid'u suur .„Ona- Verivorsti juurde miskipärast so-'
kawana" maal ja A. Tamme „Kalevi- bivad hästi hispaania punased vei-poeg".
Abipresidendi sõrmes on nid, mis on laialt saadaval ja ka hin
kuldne, eesti vapiga sõrmus. Jutu- nalt soodsad. Ja mitte kuulsast Rio
ajamist lõpetades jääb tunne,^ et ja piirkonnast, vaid Panades veinid
„Hydro Powerl" kõrval on meil seal o m a erilise maitsega pakuvad mitu
peab
lahutatute
vaenlaseks
Eestlane.Peter Kiviloo, kes tegeleb .
juba pikemat aega. abielu lahu tarni-,
sega seotud probleemidega avaldas
„Toronto.Sun'i" pühapäevases lehes
artikli; kus tõi ette, et advokaadid
süvendavad lahutustega seotud hin­gelisi
raskusi -poolte', vahel. Ta ana­lüüsis
põhjusi miks; jugoslaavlane
Mätas laskis möödunud nädalal koh­tu
koridoris maha tema endise naise
advokaadi. Ta leidis, et abielulahu­tustega
seotud probleeme lahendaks
erilise treeninguga perekonna küsi­mustega
tegelevad ametnikud pare­mini.
• . 1
esindatud ka „Esto Power"
T
Tämei. Toombe
PERE
Mulle on tulnud järelpärimisi, et
kui ma „päris perenaine" olen, siis
pangu ma ka mõni hea retsept püha­deks
paberile.
Lasen pealegi sulel veidi libiseda.
.Kõigepealt teeb iga perenaine peale
; kalkuni, singi, süldi, rosolje jne. veel
nipet-näpet magusat. Muuseas, torti­de
söömine on moest ära. Nad jää­vad
alati järgi, väljaarvatAd pulma-,
tordid, millede matismine toob noor-
: paarile eluteele kuhjaga õnne.
Jäime tütrega pühade liikluse •um-
•mikusse. Auto raadios oli minu lem­mik
teadustaja Bill Diegen. Tä pa­lus
oma pehme ja mahlaka häälega
kuulajaid pliiats ning paber võtta, et
annab maailma parima küpsiste ret­septi.
See kõlas nii.
••^WHITE:- JACKIE8" v ^
Ained -
1 nael võid
3/4 pakki tühksuhkurt
5 tassi jahu (suur tee tass)
4 muna (üks munavalge
jätta küpsistel määrimiseks)
hadeks retsepte võtta. Õnnetuseks
sattusin esimesena tangupudru lehe­küljele.
Mis teie, perenaised, -sellest
arvate et uute kokkade tarkuse järgi
tuleb tangud kuuma veega 'keema
parina?!
Olen nii õppinud, et külma veega
ja poti põhi peab olema paks, et väi
tida põhjakõrbemist. Tangud pandi
isegi likku mõneks tunniks. Suvel ei
pandud, sest ema ütles, et' võivad
käärima minna. Keev vesi, pidi tan­gudele
kohe' tärklise: korra peale
tõmbama ja • seest tooreks jätma,
mis teeb kõhurikkeid. Ka herneid
ube ja .teisi toiduks tarvitatavaid
kuivaineid leotati sellepärast, et nad
oleksid poorsed nagu lõunamaalaste
riis. Tangu ei tohi liigutada ega pii­maga
keeta. Keetis kaks generatsioo­ni
tagasi; mu vanaema — jõulu vors-võimalust.
Näiteks Torres'e „Coro-nas"
(Ontarios nr. 1234 — $3.35) or
hea odavamatest ja alles hiljuti ta­valistes
viinamonopoli ärides müü­gile
jõudnud traatvõrgus Marques df
MonistroFi „Tinto Grän Reserva"
(1360 — $3.70).
Seaprae ja hane juurde võib pak­kuda
valget veini ja mitte päris „kui
va", Saksa veinid on oma hinnalt
tublisti tõusnud peamiselt rahakurs
tõttu, kuid hea 'kvaliteediga. Toidu
juurde on soovitav valida- mitte ma­gusamad
kui 2%. Ungarlastel on ha-
^_ & Ä
Puude ja põõsaste
limuss
23. novembril toimunud klubi kok­kutulekul
oli lektoriks maastikuarhi-ekt
Ä.. Kalm, kelle teemaks, oli see­kord
,',Puude ja põõsaste kasvutingi­mused".
Lektor leidis, et selles küsi­muses
tehakse väga palju vigu, unus­tatakse
.põhimõte — õige taim, õige­le
kohale. Peame arvestama meie va­jadusi
ja taime kasvunõudeid. Talu­de
juurde istutatakse kuuski tuule:
kaitseks, siin on kindel vajadus. Kas­vutingimuste
juures selgitame taime
vee ja toitainete vajadust, mullasti­ku
nõudeid jne. Oluline on ka klii­ma
ja taime talvekindlus vastavas
kliimas. Taime kasvukiirus oleneb
paljudest teguritest nagu valgusest,
toitametest, veest jne. Samalajal on
üldiselt mõned taimed kiirema kas­vukiirusega
kui teised. Hiina jalakad
kasvavad kümne aastaga 35 jäiga,
roheline saar aga 25 jalga, palju aeg­lasemad
on näiteks kuused ja pär­nad.
' Esineb tihedama ja hõredama
lehestikuga varju andvaid puid. Tai­mi
istutatakse mõnikord asjadele lii-neprae
juurde sobiv valge vein „Ba-1 ga lähedale ja ka liiga tihedalt. Lek-
.KLÄSSI:JÕULUÕHTU£T. Ees Laine Paju, Istuvad, vasakult
Tiiu Tarmet Johnston, Endla Komi (õpetaja) Eha Toomberg (kursuste ju-tide
ja ka Igapäevast putru nii. K a k s | h a t a 5 a ) L i n <^a Epner. Seisavad: Ingrid Leis, Livia pangsepp, Marianne
telliskivi puupliidile, 2 toopi tangu Lenlc, Erna Loorits, Asta Kaljuste, Valve' Lindau' ja M. Tateisti. Pildilt puu-või
ka kruupe. Kruubid olid uudis• .4**^ ^ õpilast.
Valmistus
sel ajal..Külm vesi ja suitsusingi tiir
kikesed, Pott „unustati" 4-^5' tun­niks
pliidile. Igaüks tegi talu toimin­guid/
vaid meie lapsed pidime aeg-
1/2 teel. soola juhul kui^vöi j ajalt ühe. puu kütteks lisama. Va-on
mäge. j hest pandi pudrupott 'koos leibade­l/
4 pakki/halfitud mandleid, t m . ahju. Lõpuks segati vörstirohi,
teised maitseained, veri jä sool; Küll
Või suhkruga vahustada ja munad j need vorstid maitsesid headf- Putru
Klassi koosseis on ebavõrdsete teadmistega, aga sellegi peale vaatamata
saab tuleval aastal asuda ka rahvarõivaste tellimiste vastuvõtmisele. Kus­juures
töötasu läheb täielmääral õpilasele, pärast pühi saab veel 2 uut õpi­last
juurde võtta. Jõuluõhtu organiseeris Erna Loorits ja abistasid Ma«
rianne Lenk, Asta Kaljuste^ taine Paju ja Livia Kängsepp.
süües pandi veel„või silm sisse". Pu­der
oli habras. • ' • •-..'. ' 1/
' Soovin kõigile. siit Toronto suur­linna
vilkuvate tulede, sära.ketist
haid pühi! '
vahedega lisada, s.t. ükshaaval. Lõ­ppuks
jahu.
Tainas vähemalt kaheks tunniks,
jääkappi, või veel parem üle öö seista
lasta. Küpsised. munavalgega määri­da,
mandtipuru peale ja 400sJ1 juu­res
küpsetada. Hoida. kinnises pur­gis.
Võib soovitada ja osa mandlipu-rust
toiduvärviga veel;roheliseks te-
;Ha. •'.->. •;•••••;,;••:'.;...;:--.-:
;-.';-..-
i Nagu kuuleme jääb ära E.S.S Ka-
Siis sirvisin seda uut, Ameerikas i levi üueaasta-ball, mis oli kavatse-
• •. .' •. j ..-. .. • •
ilmunud kokaraamatut, et sealt pü-; tud korraldada Fiesta Inn'is.
(HWY 401 2' bl. lõunasse) :':;;
Äri avatud: esmasn., teisip. lö—6;kesknädalal:.
suletud, 'nelja-p;,;-reedel 10—9 ja laup. 10—6. /. ; •.;.
® Tulge ja tutvuge hiljuti Skandinaaviast saabunud
mööbliga, rriagamistoad, söögitoad, lauad jne.
Hmnad soodsad. Isiklik ja usalduslik; teenindus.
Kauaaegse kogemustega sisedekoraator.
Austusega WILLY DÄENZER
dacsonyi Szurkebarat", mille suhkru-sisaldavus
on 1% ja uks odavamaid
mis saadaval (1157 $2.60). Lähe­maks
seletuseks sellele keerulisele
nimele: ^Badaesöny" ori: mägi; Bala­toni
järve ääres kus veini tegid, juba
roomlased ja „Szurkebarat" on un­gari
nimi viinamarjale „Pinot Gris";
,Ruländer" mis kasvab ka Prantsus­maal
ja . müjäl Euroopas. Kalkuni
uurde sobib, nii valge kui punane
vein — või mõlemad.
Jõulujook, eriti Skandinaavia maa­des,
on kuum punane vein „Glogg"
(Vin Chaud, Glühvein) mille retsep­te
on mitmesuguseid. Olgu siin üks:
1 püdel punast veini, 5—7 tera kar­demoni
(kestast eraldatud), 4 nelki
(cloves), tükk .kaneeli (cinnamon),
tükk apelsiinikoort, M tassi suhkrut-,
¥2 tassi puhastatud mandleid (blan-ehed
almonds), Vz tassi rosinaid,
Vein, suhkur ja maitseained kuumu
tada kastrulis. Valada tassidesse, li
Sada rosinad ja mandlid. Skol!
Külalistele, kes ei tule just eineta­ma,
võib alati, tavalise tassi kohvi
asemel pakkuda -klaas veini, on ma­gusamad,
olgu siis portvein, sherri,
sauternes, barsac, saksa veinid jne.
Juurde pakkuda pähkleid ja puuvil­ja.
Kuna valged veinid juuakse kül­malt
ja punased toasoojuses (veel
parem 60 kraadi F.), siis pühade ajal \
olgu yalgeveini, pudel varuks külmu
tuskapis. ' ; . " • ' . ; •
Häid pühi!
Bakhos .
tor andis samuti ülevaatliku pildi he­kiks
kasutatavaist taimedest. Ta lei­dis
kokkuvõttes, et ka metsast kodu-aeda
puid ja põõsaid tuues peame
valima vaiksemaid ja mis kasvavad
lagendikul; Kõik taimed ei sobi hästi
linna kasvutingimuslesse, mõned ei
kannata soola jne. Vastpidävamad
linnas ori pärnad ja Austria män­nid.
.Vastupidavamaks põõsaks ön
põisenelas (Ninebark, Physocarlus
opulifolius). Üldiselt ori mullad neut­raalsed
ja sobivad hästi taimekas­vuks,
mõned taimed, ainult vajavad
happelist mulda, Seda saame happe­liseks
teha turba ja tammelehtede
abil. Maakatteist kasvatatakse vikki
(Grown Vetch, Gororiilla varia) teede
äärtes ja vahest asendab ka muru.
Umbrohi, mis kasvab seal kus mida­gi
ci kasva on luuvalurohi (Gout-weed,
• Aegopodium pedograria). Lõ­puks
vaatles, lektor maja ümbruse
planeerimist ja sinna puude
põõsaste paigutamist. '
Aiandusklubi järgm
lek on 25. jaanuaril; 1979. siis peetak­se
klubi aastakoosolek ning- vaada­takse
valguspilte möödunud aasta­sest
tegevusest. •:- \ '
V ' • • • ' • : • - ' . ' - V EKs.
ning
ne kokkutu-
,.MEIE ELU". TALITUSES .
.TORONTO EESTI,MAJAS MÜÜGIL
WINTARIO (S1..00);: ': 3-V •
THE .PROVINCIAL' (5.00)
LOTO CANÄDA ($10.00)
LOTERIIPILETlb. j