1978-12-14-04 |
Previous | 4 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
.•.NELJAPÄEVAL*. 14. DETSEMBRIL —THUR8MY, BE€EMBER Ü ,3I(Bie Eita" ssr. 30 (1505) 1978
wm
Ä i e
Toronto on juba jõulusäras. Ametasutustes korraldatakse jõulupidusid
itfng täienduskooli nooremad õpilased loevad: „Oh, et see jõulumees jõuaks
ja siia..Jõulumees tuligi läinud pühapäeval Eesti
SMaks juubeli-jõulüpuule.
Selleks sündmuseks oli kogunenud
Eesti Maja^ suurde saali nii palju rahvast,
et kõigile ei jätkunudki istet.
ICavaline osa algas koolijuhataja
Henn Ründva tervitusega koošviibi-jaile.
Praost Oskar Puhm jõulupalvu-ses
luges jõuluevangeeliumi. Ta kõneles
jõulupühadest; kui sünnipäeva
pühadest. Teed sünnipäevalapse hälli
juurde näitab jõulutäht. Selle tähe j
juhtimisel, igal jõuluööl, läheme
koos kar j astega, Jeesu-lapse juurde
ja toome talle kingituse südamest.
Kingime talle südamekulda, mis on
palju hinnaliseni, kui maine vara.
Mis iganes {eeme oma kaasinimesele,
seda teeme oma Issandale. Et oleks
rahu maa peal ja inimestest hea
meel! Praost Puhm palus Issanda õnnistust
meie rahvale ja isamaale.
Ühislauludena lauldi: „Et tulge, oh
lapsed..." ja „Püha -ÖÖ." Õpilaskoor
Lydia Aruvalla juhatusel laulis jõululaule:
„Iõulud jälle saabunud."
«Helisege, jõulukellad" ning hoogsalt
lõbusa „Vastlalaul";
• VI a kl. õpilased Lisa: Abe, Rutt
Küng, Linda Norheim, Lisa Lambür,
Ingrid Silm, Kristina Taylör ja Ülle
Trass olid korralikult ära õppinud
sügavtõsise luuletuse „Jõuluõhtune
kirikutee" ja esitasid selle nauditavalt,
pieteetlikult.' ^
I kl. lapsed tegid oma osa hästi,
deklameerisid koos jõuluvana".
Eriklassi (kus õpivad eesti keelt,
mitte emakeelt valdavad lapsed) õpilased,
Helgi Nippkkü juhatusel ja
klaveri saatel, laulsid 'koos vastavate
liigutustega: „Päkapikku;de. laulu",
JCiisu läks kõndima" ja „Sajab
lund". Nende keel oli puhas ja kena.
Ei olekski võinud arvata, et nende
laste igapäevane kodune kõnekeel ei
ole eesti keel.
I kl. väikesed tüdrukud Lembi
Veskimets ja Tina Läte esitasid julgelt
deklamatsiooni: «Päkapikkude
jõuluöö".
Tulevane lauljanna, VI kl;-õpilane
Rutt Küng, laulis meeliköitvalt armsa
jõululaulu „Uinu, mu taevalapsu-ke",
L. Aruvalla klaverisaatel.
Deklamatsioonis ,Jõulueelne jutt",
pajatasid avameelselt III kl. õpilased
Heiki Sillaste, Christopher Timusk
ja Ingrid Kängsepp laste muredest
enne jõule.
Suurepärase viiulipala esitas andekas
noor viiuldaja VI kl. õpilane Sa-rah
Pihel.
II kl. õpilased Lisa Soots, Lisa Pil-vet
ja Erika Meipoom deklameerisid
kenasti ja selgelt päevakohase «Jõuluõhtu
kodükambris."
Meeldiv õekeste paar VI kl. õpilane
Desiree Medri ja IV klassist Vivian
Medri musitseerisid • „Rõõm
maailmale" ja ,,Püha öö". Viiulit
mängis oskuslikult Desiree, teda saatis
klaveril Vivian.
Lastejutu: «Esimene jõulukuusk",
mis kirjeldab, kuidas inglid tõid kaugelt
Põhjamaalt rohelise; kuuse ja
ilusad lilled Jeesu-lapse sõime juurde
ja ehtisid esimese kuuse, oli lava
jaoks seadnud Endla Komi. Tegelased
selles loos olid säravates kostüümides
inglid, lilled ja kuusk: Pia
Metsala, Rita Lees, Karina Tamm,
Lisa Norheim, Anne Pedel, Tiina Pedel,
Kadri Nõmmik, Linda Norheim,
Peter Roose'.. Kena oli neid vaadata!
«Madruste tantsu" Ludvig Luide
juhatusel tantsisid vahvalt madruste
kostüümides kooli suuremad tüdrukud:
Ingrid Jürman, Karin Jürman,
Tiina Hubel, Kalli Hubel ja Kristi
ffP
VANEMATEPÄEVi
T.E.S.
maiustusi.
Lüdig.
Õhtu teises osas kanti ette Õpilaste
poolt Hella Leivati ühevaatuseline
jõulunäidend: «Jõuluvana abiliste
büroo". Näidend oli rajatud tänapäeval
tihti esinevale probleemile, mii
lapsed enam ei tea, mida nad soovivad.
Ei taheta austada korda. Kõikjal
on paha, nii koolis ja koduski. Ei
hinnata ilu ja puhtust vaid igatsetakse
muud, laste võimu jä uut planeeti.
Isegi piparkoogid jooksevad, sellest
kodust ära, kust lapsed varem
on .«plehku pannud". Lapsi otsivat
tädi tahab krattki hõivata. Kuid jõuluööl
juhitakse lapsed jõuluvana büroost
päkapikkude ja tähekese poolt
jõuluvana juurde, kes nende sassiläinud
mõtted uuesti Õigele; teele
seab. Tegelased selles näidendis: olid
j järgmised: öökull — Mari-Ann.
j Kängsepp;. karu — Sandra. Kas turi;
rrebane — Siiri Oder; jänes — Riina
Kindlam: Liisa — Lisa Vähi; Rein —
Karl Konze; Urve — Elina Pilvet;
Jaan — Allan Meiusi; tädi Lilli —
Lees saab jõuluvanalt kotitäie
Foto — 0. Haamer
Cindi Härm; kratt — tomas Säägi;
täheke — Kristi Laänsoo; väike
trummimees — Peeter Sõrra; jõuluvana
— Heino Halling.
Piparkoogidv Janet Kivi; Liisa No-vek,
Anne Pedel, Tiina Pedel, Monika
Roose ja Karina Tamm. Piparkookide
tantsu õpetas Ludvig Luide.
. päkapikud: Lisa Kaid, Silvi Mat-söo,
Anne Käärid, Linda Kraav ja
Vivian Medri. Tegelastele oli aplausi
ja roose.
Näidendi osaliste õpetamine ja lavastamine
oli sel alal eriti vilunud,
koolijuhataja Henn; Ründva töö.
Koolijuhataja koos lasteperega väärib
tänu ja kiitust tõhusa töö ja hoole
eest. Eriliselt tunnustust publikult
sai meie noor muusik, väike trummi
mees — Peeter Sõrra. Täienduskooli
lavalt sirguvad nii mitmedki me tulevased
«tähed".
Lõpuks ometi saabus lastele ammuoodatud
jõulumees suure, suure
maiustustekötiga, millest-iga laps sai
oma osa. H. L.
äeva, 3. detsembri õhtul ko-| na'le üle auhinna 4. koha saavutami-
" " " ^- - - ' Se eest Toronto Eesti Püssid ja Püs<
toliklubi võistlustel. Ta kutsus välja
lipkonna meeskonna, kes ülekanad-listel
Kanada skautide laskevõistlus-tel
Pepsi-Cola karikale saavutasid 3.
koha ja palus neid lipkonna juhile
üle anda lipkonna kodu seinale kinnitamiseks
seda saavutust tähistava
seinaplaadi.
Pikaajalise teenistuse medali sai
skm Valter Piigli,
kellele selle0 üle andis lipkonna vanem
skm Enn Kiilaspea.'
Nskm Margus Tae tegi teatavaks
High Pargis 4. novembril toimunud
ülemalevälise orienteerumisevõistlu-se
tulemused, kus „Kalev'i" Taara-poegade
hunduparviku must pesa
pesavana Raimo KarhuneiVi juhtimisel
tuli 1. kohale, sinine pesa pesavana
Ronald Liigso'ga eesotsas 3. kohale
ja roheline pesa pesavana Erik
Türki juhtimisel 4. kohale.
Skautide 3.5 km orienteerumiš-gunes
,,Kalev'i" pere Vana-Andrese
kiriku saali traditsioonilise vanema-tepäeva
tähistamiseks.
Lipkonna rivis marssis saali 10
hundut ja 28 skauti. Poiste vanemaid
ja lipkonna juhtkonna liikmeid oli
kokku kohal viiekümne ümber.
«Tuli valgustab, tuli soendab, tuli
ühendab" ütlesid küünlaid süüdates
hundu Peeter Roose ja skaudid Sulev
Martin ja Ilmar Kütt.
Lipkonna vaimulik nskm Andres'
Taul tuletas meelde jõulukuu algust.
Ta mainis, et inimesed võivad kergesti
jõulude sisu oma pingeliste ma-terjaalsete
toimetustega ära rikkuda.
Aga see; on ju ainult oma süü.
Palju saaks jõulu tunnet parandada
kui vähemtähtsad asjad kõrvale jätaks
ja .rohkem rõhku sisule paneks.
,,Kalev'i" hundude juhi nskm Margus
Tae ja hundu juhtide Aime
Nurmse, Maret Tae ja Erika Jõgi
juuresolekul andsid hundu lubaduse
Ricky Hiir, Tõnu Erik Jaason, Mic- jooksus «Kalev'i" skaudid Eric Hai-key
Saarna ja Madis Saks.
Eesti Skautide Malev Kanadas
juht skm Silver Kask
luges ette Maleva ringkirja, milles
oli esile tõstetud skautide-hundude
tegevuse sisu — iganädalane koondus,
linnamäng, suvine väike laager
ja kanuuretk, kus kasvab kambavaim
ja püsiv sõprus. -
Ja muidugi kodu — isa ja emaga,
kes hoolitsedes sõidavad maha lugematud
kilomeetrid, rabavad oma
käed rakku laagrialade korrastamisega
ja aitavad kaasa majanduslikult
lipkonna varustuse muretsemisel.
Palju tänu Sulle, ema ja isa!
Lipkonna juht nskm Peeter Loite
tutvustas tänavust „Kalev'i" juhtkonda,
mille järele spordijuht nskm
Arvu Oiling lipkonna spordielust pajatas.
Ta andis skaut Robert Saar-lirig,
Ricky Tae ja Lennart Tralla 1.
kohale. ;
Margus Tae anüis ülevaate Toron-to
Eesti Skaudisõprade Seltsi ülesan-'
dest ja tegevusest ühtlasi kutsudes
vanemaid üles seltsi liikmeks astuma.
TV-saate «Finlandia" korraldajad. Vasakult — Walter Heidman, Raija .Rpsenthal, Leo Lindgren, Anita Suvanto
Ja Bob Croü Metro-jaama stuudios.
Torontos on umbes 60 eri rahvust.
Nendest ainult kümnel rahvusgrupil
on omakeelsed, televisioonisaated.,
Soomlased ja mitmed .eestlased või-j
vad seda teha ,,Finlandia^ saates, mis !
on Torontos; olnud kolm aastat, Mk- j
meid pooletünniseid saateid on teh- j
tud vabatahtliku tööjõuga. Program-1
mi juhatajad on Raija Rosenthal, j
Walter Heidman, Leo Lindgren ja i
Anita Suvanto. Heidman on ema'
poolt eestlane. v . I
Saateid saavad näha need,;kellel on!
kaabel televisioon licable-tv) ja elavad
Metro, Scarborough, York,
Keeble;, Wired City, Graham või Rogers
jaamade piiris,
Selle aasta jõulusaade on tunnili-ne.
Eestlaste tervituse ütleb aupea-konsul
Ilmar Heinsoo. Program saadetakse
järgmistel aegadel:
Reedel, 15. dets. kl. 8 p.m. kaabel-jaam)
Keeble, channel 10; laupäeval,
16. dets. kl. 10 a;m., Scarborough,
28; Rogers, 28; Metro, 28; esmasp.,
18. dets. kl. 6 p.m., York, 10; Scarborough,
10; Rogers, 10; Wired City, 10;
kl, 9 p.m., Graham, 10; teisip., 19.
dets. kl. 7 p.m., Wired City, 10; kol-map.,
20. dets., kl. 7 p.m., Scarborough,
10; kl. 9 p.m., Keeble, 10; nel-jap.,
21. dets. kt. 7 p.m., Metro, 10;
reede, 22. dets. kl. 7 p.m., Rogers, 10;
Metro, 10; laup., .23. dets. kl. 4 p.m.,
Metro, 10; Rogers, 10; pühap., 24.
dets, kl. 3 p.m., Graham, 10; esmasp.,
25. dets. kl. 6 p.m., York, 10. .
1463 Yonge St. Willowclale — Tel. 222-7575'
r (Finchi lähedal)
kingid igaks §yiradmpsek§
Ehteid, klaasi, laudlinu j.m. Ka soome ja eesti pagari-saadüsi
jä delikatesse: juustud, vorstid, leivad, koogid j.m.
Avatud esmasp., teisip., kolmap. 9—6; neljap. 9—8 ja laup; 9—4
toimub pühap., kiriku saalis 17. dets.
pärast kl. 3 algavat jumalateenistust.
Jõulukoosviibimisel naisringi liikmed
serveerivad; jõuluvorsti ja lauldakse
jõululaule. Lastele salmi lugemine
ja jõuluvana jagab kinke.
Esimese Eesti Muusikakonverentsi
ajal toimuva muusikävõistluse ülesandmise
tähtpäev on pikendatud 5.
jaanuarini 1979.
Sooviayalduslehti ja informatsiooni
saab aadressil ja telefoninumbril:
Eesti Kunstide Keskus, c/ö Margit
Viia, .398 Empress Ave. Willow dale
Ont.;M2N 3V7. Tel. 222-63591 . '
IIHI!l!!iIIII!ll!IIIJ!lllllllll|||||il||i|||||||||||||||||^
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused ja testamendi-pärandused
on tulumaksuvabad.
•.•'/•Annetaja, soovid täidetakse
EESTI MAJA, 958 Broadview Ave.
Toronto, Ont. M4K 2R6
iiiitiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiii,^
Teie annetus ja pärandus
!' •>EESTI' KUNSTIDE KESKUSELE
oh maksuvaba. See on Teie täis-panus
eesti kultuuri arengule i a
edasipüsimisele. J
EFFNERI 6
• • m m E
Enam kui 20 H, Treffneri gümnaasiumi
endist õpilast tähistasid möödunud
reede õhtul oma kooli 95. aastapäeva
ühise õhtueinega Tartu Cöl-
Iege'i§. .
• Vilistlastest oli vanim prof. K. Taagepera
(1914 a.); ja veidi hilesemast
lennust L.Kahro, kes oli. tulnud Londonist,
Ont. Koolivendi tervitas treff-neristide
koondise esimees E. -Lii-'
gand, kelle ettepanekul mälestati 5
aasta kestel surma läbi lahkunud
endisi koolivendi. Majandusaruande
esitas laekur H. Toppi. Senine .organisatsiooni
juhatus valiti tagasi. Neile
avaldasid koosviibimisest osavõtjad
H. Ilvese ettepanekul tänu kokkutuleku
organiseerimise eest, kusjuures
nimeliselt märgiti ka teisi
kaasaaitajaid eesotsas pr, Liigand'i
ja pr. Kooklga kelle korraldavat kätt
oli märgata kogu õhtu kestel.'Teisteks
korraldajateks ja kaasaaitajateks
olid E. Liigand, H. Toppi, L. Susi,
U. Kook ja I. Marks.
Mereskautide rühma „Vambola"
vanem . skm Raul Olo luges ette
,,proklamatsioöhi" meredevalitsejalt
Neptunilt, milles 'nskm Martin Jõgi
ja nskm Margus Tae ülendati maa-rottidest
„tiiger hai'deks". Martin ja
Margus on mereskautidega nende tegevusest
osa võttes tuttavaks saanud.
Lipkonna vanem skm Enn Kiilas-
• pea
kinnitas, et „Kalev'i" lipkonna elu ,
käib edasi nagu ikka ja vanasti. Kogu
lipkonna liikmete arv püsib umbes
samal kohal nagu ennegi — tänavu
on lipkonnas 121 liiget .vanaskaü-did
;,Leegionärid" on omaette nimekirjas).
Ta ergutas vanemaid oma poegi
tugevalt toetama skautide Õnnetaal-ri
levitamisel, kuna. poisid on suuremalt
jaolt häbelikud ja see ei lähe
neil nii lihtsalt, õnnetaaler on ainuke
eesti skautluse .sissetulekuailikas
peale selle vähese ülejäägi, mis laekub
liikmemaksudest. .
Vanemate kogu juhatuse esimehe
Leo Esken'i kinnitusel on kõik eelmise
tegevusaasta juhatuse liikmed,
nõustunud oma tänuväärset tööd ka
tänavu edasi tegema.
Ta; ofcsjqneeris välja suitsusingi,
kus põneväj pakkumise järele -lõpuks
singi omanikuks sai lipkonna vanem
Enn Kiilaspea. Oksjonist laekus lipkonna
tegevuseks $96—. ;
Vanematekogu hoolitsusel jä lipk.
pereema Susanne Koiga .juhatusel
oli ülesseatud isuäratav kohvilaudu
Suuscs-Ton '79
SADA
E.S.S. Kalevi ujumisklubi pidas
oma aasta-koosoleku 28. nov.-il E.
Majas, millest osa võtsid pr. Kreemi,1
hr. Reihsalu, hr. Palo, pr. Küng, pr.
Naar, hr. JoSelin ja teisi ujujate vanemaid,
kes lubasid edaspidist tegevust
aidata.
Samuti on abi lubanud pr. ja hr.
Õunpuu, pr. ja hr. Ruukholm ja
Lember'id. Vaadati üle kassa- ja tegevusaruanded.
Aasta jooksul on osa
võetud mööd. dets.-is Clevelandis
Balti iga-aastasest ujumisvõistlusest,
aprillis korraldati I-sed Noorte-Aasta
võistlused, suvel toimusid kahed
võistlused.Jõekäärul koos 6-e nädalase
ujumiskursuse ja eksamitega, augustis
võisteldi LakewoodisE. Mängudel
ja novembris toimusid Torontos
II-sed Noorte-Aasta Võistlused
koos P-Am. Balti Ujumisvõistlustega.
. Kuigi Ujumisklubi asutati 1961, tegeleti
ujumisspofdiga alates ' 1955,
korraldades esimesed ujumisvõistlused
; 1957 Shadow Lake's. Edasi on
võistlusi korraldatud igal aastal, samuti
osa võetud kõigist "Balti võistlustest
viimase 20-e aasta jooksul.
Jõekäärul on õpetust antud üle '6000-
lenöoreler ujumiseksameid on seal
sooritanud üle 2000 lapse,.Senior-uju-ja
kraadi on saavutanud ligi 200
noort, kelledest .25 on praegu Instruktorid.
Ujumisvõistlus! on korral-
; datud sajandeid, - neist 8 a. järjest
; skautli-kele noortele. Mitmed ujujad
'jon edasi arenenud tippu ju j äiks oma
j klubides ja koolides.
\ Sellest: nähtub, et ujumissport on
j edasi elanud, kuigi omades lünki'uju-
; jate siirdumisega ..mujale ja nende;
väljakasvamisega :;• ujumisspordist,
Pikemalt kõneles dr, K. Aun, meenutades
juhtumeid koolipäevadest ja
tuues andmeid H. Treffneri gümnaasiumi
osatähtsuse kohta eesti elus.
Umbkaudse, arvestuse järgi H. Treffneri
koolis, mis mitmesuguste nimede
all on. püsinud kuni tänapäevani,
on lõpetanud üle 3000 eestlase, kelledest
paljud on täitnud tähtsat osa
meie rahva elus. Jõudnud välja To-rontoni
dr. Aun märkis, et treffneristide
hulgas on 4 advokaati, 5 ülikooli
õppejõudu, muusikuid, ärimehi jne.
— Treffneri gümnaasium oli uürii-kum
teiste eesti haridusasutuste hulgas,
ütles. kõneleja ja lõpetas sõnadega:
Vivat crescat floriat;academia-
Treffneri ana!
Sõna võtsid veel L. Kahro, I. Suur-kivi
ja E. Oder,, kes" tõi tervitusi
Thunder Bäy's elunevalt .treffneris-tiltA.
Kurvitsalt. - Jõekääru Lastevanemate Komitee
Hiljuti Ilmus koguteos kooli üle ja j toetab Naisseltsi kavatsust teha su-ettevalmistusi
hakatakse tegema H. veködu söögisaal talvekindlaks. See
Treffneri gümnaasiumi 100 a. juubeli võimaldaks Jõekääioi maaalade ka-tähistamiseks.
v I sutamist aasia läbi, ja ühtlasi hoiaks
• ' i • söögisaali suvekodu ajal jahedama.
: Selle mõttega tuleb kordamisele
eelmise talve õnnestunud SUUSA-TON,
mis toimus märtsis, 1978.
Tänavune SUUSÄ-TQN tõotab kujuneda
suuremaks ettevõtteks. On
oodata tublisti rohkem osavõtjaid.
Lisaks sellele on lubanud SUUSA-TON'i
kaasa teha Kalevi Suusaklubi.
Suusatajad üritavad sõita 4. miililise
raja kusjuures minimaalne toetussumma
'isikult oleks; §2.00. Väikelastel
on võimalik teha ühe miililise raja
(S1.00). ^ ^
SUUSA-TON 79 toimub North
York Ski Centre'is, pühap., .14. jaan..
1979 algusega kell 13:30.
Toetuslehti ja informatsiooni on
saada pr. A. TamnVelt, 244 Hillsdale
Ave. East, Toronto. Tel. 489-4128:
Tl UJUMISSPORTLA:
)NT0S
mis on väga lühiajaline. Nüüd on
asemele astunud uus noor-ujujate
grupp koos abivalmis vanematega,
kes lubasid edaspidist tööd käigus
hoida. Järgmise ujumisvõistluse korraldab
hr. Reinsalu, aeg 28. aprill,
koht Selgub hiljem.
Eesti võistlusel 11. nov.-i! kujunesid
parimaiks ujujaiks Valia Reinsalu,
Roderic Burki, Cindy Õunpuu,
Hillar;Ruukholm, Maria Lember, Sulev
Martin, Piret Kreem ja Martin
Tiidus, saades auhinnad, kui oma
grupi parimad. P. Kreem lõpetas
ühtlasi oma 12-aastase ujumiskarjääri,
ujudes ka viimast aastat Keskkoolide
võistlustel Etobicoke Olym-pium
pool'is Järvis Coll. Inst. naiskonnas
nov.-is, tulles kuldmedalile
eristiilides naiskonnas, kattes liblika
osa, ja hõbemedaleile 50 j . rinnuli
35.0 ja 100 j . rinnuli 1:18.0. Samal
võistlusel pidi ka ujuma Linda Halling
Humberside Goll..Inst'.-st, õlles
aga haigestunud. Klubide vahel on
edukalt võistelnud V. Reinsalu, C.
Õunpuu j.t. ning mitmed eesti noorujujad
oh juba osavõttu lubanud
1980-da E. Päevade võistlustest Stok-holmis.
Eesti Ujumisklubi jä Balti ujumisvõistlustest
on - osa võtnud sellised
'suurujujäd paguluses, nagu Toomas
Arusoo, Toomas Troost, Alari Tom-son,
Toomas Schönberg, Raimond
Entmaa, Jüri Daniel, Martin Tiidus
ja palju teisi. Kirjavahetust on peetud
ÜSA, Rootsi ja Austraalia sportlastega.-
Praegu on Torontos ligi; 50
eesti noort, kes pidevalt harrastavad
ujumissporti. Loodame neid kõiki'
näha 28. aprilli võistlusel, samuti La-f
emsionäride Jõulup
toimus tänavu varakult, 6. dets.
„Meie Kodus". Koos oli üle saja pensionäri
mis on rekordarv Vancouve-ris.
.;; .'••.-:.•.•.' ; \
Kokkutulnuid tervitas juhatuse
esimees Aug. Raudsik, kes soovis kõigile
head pühade algust;
Õpetaja Vaga pidas jõulujutluse
ja lauldi tuntuid jõululaule. Klaverikunstnik
Ülo VaJdma mängis Beethoveni
ja l v i Vai gre esitas jõululuulc-tuse
„Öö-õnnestav, püha", L.Parlo.
Sellepeale jõudis kohale jõuluvana
kahjuks: küll „Santa Glaus'i"
mundris, kes jagas välja kingitused.
Külalistena viibisid jõulupuul New
Horizoni esindaja ja E, Kalkun kirikufondi
esimees, ;
Pärast eeskavalisi: osa koguneti
allkorrale kus perenaised pr. Tu
juhatusel olid.katnud rikkaliku koh
vi laua.
t u
kewoodis.E. Mängudel augustis ia
1980-dal aastal E. Päevadel Rootsis.
M . K . . •
G
SeltsJ
leedi
20.-2
niseei
Erik
tut e«
did, sj
sid oli
Kon
presicj
•kiilult
baum
tati Sl
teenet
risti jj
avalda
. seltsi
renilel
Teda
lis nj
Carl-s|
Ärvedl
. misegl
Germ^
nu Bai
vus oi
na.
Esii
te išd
likvidJ
esindj
Alber{
Bernij|
va Lei
rent
olid ci
lotov-I
tulemi
jas 30I
sena tl
kanis,{
nõudifi
esitad
Prae
esinj
guslj
Jän
sons
tuura j |
referal
Balti
Adani
foloogij
tab kui
sele ja j
sakslasi
de kull
provinl)
on võti
* tuurisul
laste j
on avali
lakad,
nud rai
kohta
rent kii
kohta
tuvist il
on vee
lünkasil
Teeml
ja- kodi
ke Kahl
seb m
diosaac
pe'i juuj
des, et
kümri
kes e|
rohke
tud
Eestis
Võrdll
andmeij
on prol
kõiki, ii
ka teisi]
litami:
tuurrahl
raamat,!
dus, oiif
sil Olnul
tada -
muu hi
Eeva
tas üld
olla või
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, December 14, 1978 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1978-12-14 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E781214 |
Description
| Title | 1978-12-14-04 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | .•.NELJAPÄEVAL*. 14. DETSEMBRIL —THUR8MY, BE€EMBER Ü ,3I(Bie Eita" ssr. 30 (1505) 1978 wm Ä i e Toronto on juba jõulusäras. Ametasutustes korraldatakse jõulupidusid itfng täienduskooli nooremad õpilased loevad: „Oh, et see jõulumees jõuaks ja siia..Jõulumees tuligi läinud pühapäeval Eesti SMaks juubeli-jõulüpuule. Selleks sündmuseks oli kogunenud Eesti Maja^ suurde saali nii palju rahvast, et kõigile ei jätkunudki istet. ICavaline osa algas koolijuhataja Henn Ründva tervitusega koošviibi-jaile. Praost Oskar Puhm jõulupalvu-ses luges jõuluevangeeliumi. Ta kõneles jõulupühadest; kui sünnipäeva pühadest. Teed sünnipäevalapse hälli juurde näitab jõulutäht. Selle tähe j juhtimisel, igal jõuluööl, läheme koos kar j astega, Jeesu-lapse juurde ja toome talle kingituse südamest. Kingime talle südamekulda, mis on palju hinnaliseni, kui maine vara. Mis iganes {eeme oma kaasinimesele, seda teeme oma Issandale. Et oleks rahu maa peal ja inimestest hea meel! Praost Puhm palus Issanda õnnistust meie rahvale ja isamaale. Ühislauludena lauldi: „Et tulge, oh lapsed..." ja „Püha -ÖÖ." Õpilaskoor Lydia Aruvalla juhatusel laulis jõululaule: „Iõulud jälle saabunud." «Helisege, jõulukellad" ning hoogsalt lõbusa „Vastlalaul"; • VI a kl. õpilased Lisa: Abe, Rutt Küng, Linda Norheim, Lisa Lambür, Ingrid Silm, Kristina Taylör ja Ülle Trass olid korralikult ära õppinud sügavtõsise luuletuse „Jõuluõhtune kirikutee" ja esitasid selle nauditavalt, pieteetlikult.' ^ I kl. lapsed tegid oma osa hästi, deklameerisid koos jõuluvana". Eriklassi (kus õpivad eesti keelt, mitte emakeelt valdavad lapsed) õpilased, Helgi Nippkkü juhatusel ja klaveri saatel, laulsid 'koos vastavate liigutustega: „Päkapikku;de. laulu", JCiisu läks kõndima" ja „Sajab lund". Nende keel oli puhas ja kena. Ei olekski võinud arvata, et nende laste igapäevane kodune kõnekeel ei ole eesti keel. I kl. väikesed tüdrukud Lembi Veskimets ja Tina Läte esitasid julgelt deklamatsiooni: «Päkapikkude jõuluöö". Tulevane lauljanna, VI kl;-õpilane Rutt Küng, laulis meeliköitvalt armsa jõululaulu „Uinu, mu taevalapsu-ke", L. Aruvalla klaverisaatel. Deklamatsioonis ,Jõulueelne jutt", pajatasid avameelselt III kl. õpilased Heiki Sillaste, Christopher Timusk ja Ingrid Kängsepp laste muredest enne jõule. Suurepärase viiulipala esitas andekas noor viiuldaja VI kl. õpilane Sa-rah Pihel. II kl. õpilased Lisa Soots, Lisa Pil-vet ja Erika Meipoom deklameerisid kenasti ja selgelt päevakohase «Jõuluõhtu kodükambris." Meeldiv õekeste paar VI kl. õpilane Desiree Medri ja IV klassist Vivian Medri musitseerisid • „Rõõm maailmale" ja ,,Püha öö". Viiulit mängis oskuslikult Desiree, teda saatis klaveril Vivian. Lastejutu: «Esimene jõulukuusk", mis kirjeldab, kuidas inglid tõid kaugelt Põhjamaalt rohelise; kuuse ja ilusad lilled Jeesu-lapse sõime juurde ja ehtisid esimese kuuse, oli lava jaoks seadnud Endla Komi. Tegelased selles loos olid säravates kostüümides inglid, lilled ja kuusk: Pia Metsala, Rita Lees, Karina Tamm, Lisa Norheim, Anne Pedel, Tiina Pedel, Kadri Nõmmik, Linda Norheim, Peter Roose'.. Kena oli neid vaadata! «Madruste tantsu" Ludvig Luide juhatusel tantsisid vahvalt madruste kostüümides kooli suuremad tüdrukud: Ingrid Jürman, Karin Jürman, Tiina Hubel, Kalli Hubel ja Kristi ffP VANEMATEPÄEVi T.E.S. maiustusi. Lüdig. Õhtu teises osas kanti ette Õpilaste poolt Hella Leivati ühevaatuseline jõulunäidend: «Jõuluvana abiliste büroo". Näidend oli rajatud tänapäeval tihti esinevale probleemile, mii lapsed enam ei tea, mida nad soovivad. Ei taheta austada korda. Kõikjal on paha, nii koolis ja koduski. Ei hinnata ilu ja puhtust vaid igatsetakse muud, laste võimu jä uut planeeti. Isegi piparkoogid jooksevad, sellest kodust ära, kust lapsed varem on .«plehku pannud". Lapsi otsivat tädi tahab krattki hõivata. Kuid jõuluööl juhitakse lapsed jõuluvana büroost päkapikkude ja tähekese poolt jõuluvana juurde, kes nende sassiläinud mõtted uuesti Õigele; teele seab. Tegelased selles näidendis: olid j järgmised: öökull — Mari-Ann. j Kängsepp;. karu — Sandra. Kas turi; rrebane — Siiri Oder; jänes — Riina Kindlam: Liisa — Lisa Vähi; Rein — Karl Konze; Urve — Elina Pilvet; Jaan — Allan Meiusi; tädi Lilli — Lees saab jõuluvanalt kotitäie Foto — 0. Haamer Cindi Härm; kratt — tomas Säägi; täheke — Kristi Laänsoo; väike trummimees — Peeter Sõrra; jõuluvana — Heino Halling. Piparkoogidv Janet Kivi; Liisa No-vek, Anne Pedel, Tiina Pedel, Monika Roose ja Karina Tamm. Piparkookide tantsu õpetas Ludvig Luide. . päkapikud: Lisa Kaid, Silvi Mat-söo, Anne Käärid, Linda Kraav ja Vivian Medri. Tegelastele oli aplausi ja roose. Näidendi osaliste õpetamine ja lavastamine oli sel alal eriti vilunud, koolijuhataja Henn; Ründva töö. Koolijuhataja koos lasteperega väärib tänu ja kiitust tõhusa töö ja hoole eest. Eriliselt tunnustust publikult sai meie noor muusik, väike trummi mees — Peeter Sõrra. Täienduskooli lavalt sirguvad nii mitmedki me tulevased «tähed". Lõpuks ometi saabus lastele ammuoodatud jõulumees suure, suure maiustustekötiga, millest-iga laps sai oma osa. H. L. äeva, 3. detsembri õhtul ko-| na'le üle auhinna 4. koha saavutami- " " " ^- - - ' Se eest Toronto Eesti Püssid ja Püs< toliklubi võistlustel. Ta kutsus välja lipkonna meeskonna, kes ülekanad-listel Kanada skautide laskevõistlus-tel Pepsi-Cola karikale saavutasid 3. koha ja palus neid lipkonna juhile üle anda lipkonna kodu seinale kinnitamiseks seda saavutust tähistava seinaplaadi. Pikaajalise teenistuse medali sai skm Valter Piigli, kellele selle0 üle andis lipkonna vanem skm Enn Kiilaspea.' Nskm Margus Tae tegi teatavaks High Pargis 4. novembril toimunud ülemalevälise orienteerumisevõistlu-se tulemused, kus „Kalev'i" Taara-poegade hunduparviku must pesa pesavana Raimo KarhuneiVi juhtimisel tuli 1. kohale, sinine pesa pesavana Ronald Liigso'ga eesotsas 3. kohale ja roheline pesa pesavana Erik Türki juhtimisel 4. kohale. Skautide 3.5 km orienteerumiš-gunes ,,Kalev'i" pere Vana-Andrese kiriku saali traditsioonilise vanema-tepäeva tähistamiseks. Lipkonna rivis marssis saali 10 hundut ja 28 skauti. Poiste vanemaid ja lipkonna juhtkonna liikmeid oli kokku kohal viiekümne ümber. «Tuli valgustab, tuli soendab, tuli ühendab" ütlesid küünlaid süüdates hundu Peeter Roose ja skaudid Sulev Martin ja Ilmar Kütt. Lipkonna vaimulik nskm Andres' Taul tuletas meelde jõulukuu algust. Ta mainis, et inimesed võivad kergesti jõulude sisu oma pingeliste ma-terjaalsete toimetustega ära rikkuda. Aga see; on ju ainult oma süü. Palju saaks jõulu tunnet parandada kui vähemtähtsad asjad kõrvale jätaks ja .rohkem rõhku sisule paneks. ,,Kalev'i" hundude juhi nskm Margus Tae ja hundu juhtide Aime Nurmse, Maret Tae ja Erika Jõgi juuresolekul andsid hundu lubaduse Ricky Hiir, Tõnu Erik Jaason, Mic- jooksus «Kalev'i" skaudid Eric Hai-key Saarna ja Madis Saks. Eesti Skautide Malev Kanadas juht skm Silver Kask luges ette Maleva ringkirja, milles oli esile tõstetud skautide-hundude tegevuse sisu — iganädalane koondus, linnamäng, suvine väike laager ja kanuuretk, kus kasvab kambavaim ja püsiv sõprus. - Ja muidugi kodu — isa ja emaga, kes hoolitsedes sõidavad maha lugematud kilomeetrid, rabavad oma käed rakku laagrialade korrastamisega ja aitavad kaasa majanduslikult lipkonna varustuse muretsemisel. Palju tänu Sulle, ema ja isa! Lipkonna juht nskm Peeter Loite tutvustas tänavust „Kalev'i" juhtkonda, mille järele spordijuht nskm Arvu Oiling lipkonna spordielust pajatas. Ta andis skaut Robert Saar-lirig, Ricky Tae ja Lennart Tralla 1. kohale. ; Margus Tae anüis ülevaate Toron-to Eesti Skaudisõprade Seltsi ülesan-' dest ja tegevusest ühtlasi kutsudes vanemaid üles seltsi liikmeks astuma. TV-saate «Finlandia" korraldajad. Vasakult — Walter Heidman, Raija .Rpsenthal, Leo Lindgren, Anita Suvanto Ja Bob Croü Metro-jaama stuudios. Torontos on umbes 60 eri rahvust. Nendest ainult kümnel rahvusgrupil on omakeelsed, televisioonisaated., Soomlased ja mitmed .eestlased või-j vad seda teha ,,Finlandia^ saates, mis ! on Torontos; olnud kolm aastat, Mk- j meid pooletünniseid saateid on teh- j tud vabatahtliku tööjõuga. Program-1 mi juhatajad on Raija Rosenthal, j Walter Heidman, Leo Lindgren ja i Anita Suvanto. Heidman on ema' poolt eestlane. v . I Saateid saavad näha need,;kellel on! kaabel televisioon licable-tv) ja elavad Metro, Scarborough, York, Keeble;, Wired City, Graham või Rogers jaamade piiris, Selle aasta jõulusaade on tunnili-ne. Eestlaste tervituse ütleb aupea-konsul Ilmar Heinsoo. Program saadetakse järgmistel aegadel: Reedel, 15. dets. kl. 8 p.m. kaabel-jaam) Keeble, channel 10; laupäeval, 16. dets. kl. 10 a;m., Scarborough, 28; Rogers, 28; Metro, 28; esmasp., 18. dets. kl. 6 p.m., York, 10; Scarborough, 10; Rogers, 10; Wired City, 10; kl, 9 p.m., Graham, 10; teisip., 19. dets. kl. 7 p.m., Wired City, 10; kol-map., 20. dets., kl. 7 p.m., Scarborough, 10; kl. 9 p.m., Keeble, 10; nel-jap., 21. dets. kt. 7 p.m., Metro, 10; reede, 22. dets. kl. 7 p.m., Rogers, 10; Metro, 10; laup., .23. dets. kl. 4 p.m., Metro, 10; Rogers, 10; pühap., 24. dets, kl. 3 p.m., Graham, 10; esmasp., 25. dets. kl. 6 p.m., York, 10. . 1463 Yonge St. Willowclale — Tel. 222-7575' r (Finchi lähedal) kingid igaks §yiradmpsek§ Ehteid, klaasi, laudlinu j.m. Ka soome ja eesti pagari-saadüsi jä delikatesse: juustud, vorstid, leivad, koogid j.m. Avatud esmasp., teisip., kolmap. 9—6; neljap. 9—8 ja laup; 9—4 toimub pühap., kiriku saalis 17. dets. pärast kl. 3 algavat jumalateenistust. Jõulukoosviibimisel naisringi liikmed serveerivad; jõuluvorsti ja lauldakse jõululaule. Lastele salmi lugemine ja jõuluvana jagab kinke. Esimese Eesti Muusikakonverentsi ajal toimuva muusikävõistluse ülesandmise tähtpäev on pikendatud 5. jaanuarini 1979. Sooviayalduslehti ja informatsiooni saab aadressil ja telefoninumbril: Eesti Kunstide Keskus, c/ö Margit Viia, .398 Empress Ave. Willow dale Ont.;M2N 3V7. Tel. 222-63591 . ' IIHI!l!!iIIII!ll!IIIJ!lllllllll|||||il||i|||||||||||||||||^ Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused ja testamendi-pärandused on tulumaksuvabad. •.•'/•Annetaja, soovid täidetakse EESTI MAJA, 958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6 iiiitiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiii,^ Teie annetus ja pärandus !' •>EESTI' KUNSTIDE KESKUSELE oh maksuvaba. See on Teie täis-panus eesti kultuuri arengule i a edasipüsimisele. J EFFNERI 6 • • m m E Enam kui 20 H, Treffneri gümnaasiumi endist õpilast tähistasid möödunud reede õhtul oma kooli 95. aastapäeva ühise õhtueinega Tartu Cöl- Iege'i§. . • Vilistlastest oli vanim prof. K. Taagepera (1914 a.); ja veidi hilesemast lennust L.Kahro, kes oli. tulnud Londonist, Ont. Koolivendi tervitas treff-neristide koondise esimees E. -Lii-' gand, kelle ettepanekul mälestati 5 aasta kestel surma läbi lahkunud endisi koolivendi. Majandusaruande esitas laekur H. Toppi. Senine .organisatsiooni juhatus valiti tagasi. Neile avaldasid koosviibimisest osavõtjad H. Ilvese ettepanekul tänu kokkutuleku organiseerimise eest, kusjuures nimeliselt märgiti ka teisi kaasaaitajaid eesotsas pr, Liigand'i ja pr. Kooklga kelle korraldavat kätt oli märgata kogu õhtu kestel.'Teisteks korraldajateks ja kaasaaitajateks olid E. Liigand, H. Toppi, L. Susi, U. Kook ja I. Marks. Mereskautide rühma „Vambola" vanem . skm Raul Olo luges ette ,,proklamatsioöhi" meredevalitsejalt Neptunilt, milles 'nskm Martin Jõgi ja nskm Margus Tae ülendati maa-rottidest „tiiger hai'deks". Martin ja Margus on mereskautidega nende tegevusest osa võttes tuttavaks saanud. Lipkonna vanem skm Enn Kiilas- • pea kinnitas, et „Kalev'i" lipkonna elu , käib edasi nagu ikka ja vanasti. Kogu lipkonna liikmete arv püsib umbes samal kohal nagu ennegi — tänavu on lipkonnas 121 liiget .vanaskaü-did ;,Leegionärid" on omaette nimekirjas). Ta ergutas vanemaid oma poegi tugevalt toetama skautide Õnnetaal-ri levitamisel, kuna. poisid on suuremalt jaolt häbelikud ja see ei lähe neil nii lihtsalt, õnnetaaler on ainuke eesti skautluse .sissetulekuailikas peale selle vähese ülejäägi, mis laekub liikmemaksudest. . Vanemate kogu juhatuse esimehe Leo Esken'i kinnitusel on kõik eelmise tegevusaasta juhatuse liikmed, nõustunud oma tänuväärset tööd ka tänavu edasi tegema. Ta; ofcsjqneeris välja suitsusingi, kus põneväj pakkumise järele -lõpuks singi omanikuks sai lipkonna vanem Enn Kiilaspea. Oksjonist laekus lipkonna tegevuseks $96—. ; Vanematekogu hoolitsusel jä lipk. pereema Susanne Koiga .juhatusel oli ülesseatud isuäratav kohvilaudu Suuscs-Ton '79 SADA E.S.S. Kalevi ujumisklubi pidas oma aasta-koosoleku 28. nov.-il E. Majas, millest osa võtsid pr. Kreemi,1 hr. Reihsalu, hr. Palo, pr. Küng, pr. Naar, hr. JoSelin ja teisi ujujate vanemaid, kes lubasid edaspidist tegevust aidata. Samuti on abi lubanud pr. ja hr. Õunpuu, pr. ja hr. Ruukholm ja Lember'id. Vaadati üle kassa- ja tegevusaruanded. Aasta jooksul on osa võetud mööd. dets.-is Clevelandis Balti iga-aastasest ujumisvõistlusest, aprillis korraldati I-sed Noorte-Aasta võistlused, suvel toimusid kahed võistlused.Jõekäärul koos 6-e nädalase ujumiskursuse ja eksamitega, augustis võisteldi LakewoodisE. Mängudel ja novembris toimusid Torontos II-sed Noorte-Aasta Võistlused koos P-Am. Balti Ujumisvõistlustega. . Kuigi Ujumisklubi asutati 1961, tegeleti ujumisspofdiga alates ' 1955, korraldades esimesed ujumisvõistlused ; 1957 Shadow Lake's. Edasi on võistlusi korraldatud igal aastal, samuti osa võetud kõigist "Balti võistlustest viimase 20-e aasta jooksul. Jõekäärul on õpetust antud üle '6000- lenöoreler ujumiseksameid on seal sooritanud üle 2000 lapse,.Senior-uju-ja kraadi on saavutanud ligi 200 noort, kelledest .25 on praegu Instruktorid. Ujumisvõistlus! on korral- ; datud sajandeid, - neist 8 a. järjest ; skautli-kele noortele. Mitmed ujujad 'jon edasi arenenud tippu ju j äiks oma j klubides ja koolides. \ Sellest: nähtub, et ujumissport on j edasi elanud, kuigi omades lünki'uju- ; jate siirdumisega ..mujale ja nende; väljakasvamisega :;• ujumisspordist, Pikemalt kõneles dr, K. Aun, meenutades juhtumeid koolipäevadest ja tuues andmeid H. Treffneri gümnaasiumi osatähtsuse kohta eesti elus. Umbkaudse, arvestuse järgi H. Treffneri koolis, mis mitmesuguste nimede all on. püsinud kuni tänapäevani, on lõpetanud üle 3000 eestlase, kelledest paljud on täitnud tähtsat osa meie rahva elus. Jõudnud välja To-rontoni dr. Aun märkis, et treffneristide hulgas on 4 advokaati, 5 ülikooli õppejõudu, muusikuid, ärimehi jne. — Treffneri gümnaasium oli uürii-kum teiste eesti haridusasutuste hulgas, ütles. kõneleja ja lõpetas sõnadega: Vivat crescat floriat;academia- Treffneri ana! Sõna võtsid veel L. Kahro, I. Suur-kivi ja E. Oder,, kes" tõi tervitusi Thunder Bäy's elunevalt .treffneris-tiltA. Kurvitsalt. - Jõekääru Lastevanemate Komitee Hiljuti Ilmus koguteos kooli üle ja j toetab Naisseltsi kavatsust teha su-ettevalmistusi hakatakse tegema H. veködu söögisaal talvekindlaks. See Treffneri gümnaasiumi 100 a. juubeli võimaldaks Jõekääioi maaalade ka-tähistamiseks. v I sutamist aasia läbi, ja ühtlasi hoiaks • ' i • söögisaali suvekodu ajal jahedama. : Selle mõttega tuleb kordamisele eelmise talve õnnestunud SUUSA-TON, mis toimus märtsis, 1978. Tänavune SUUSÄ-TQN tõotab kujuneda suuremaks ettevõtteks. On oodata tublisti rohkem osavõtjaid. Lisaks sellele on lubanud SUUSA-TON'i kaasa teha Kalevi Suusaklubi. Suusatajad üritavad sõita 4. miililise raja kusjuures minimaalne toetussumma 'isikult oleks; §2.00. Väikelastel on võimalik teha ühe miililise raja (S1.00). ^ ^ SUUSA-TON 79 toimub North York Ski Centre'is, pühap., .14. jaan.. 1979 algusega kell 13:30. Toetuslehti ja informatsiooni on saada pr. A. TamnVelt, 244 Hillsdale Ave. East, Toronto. Tel. 489-4128: Tl UJUMISSPORTLA: )NT0S mis on väga lühiajaline. Nüüd on asemele astunud uus noor-ujujate grupp koos abivalmis vanematega, kes lubasid edaspidist tööd käigus hoida. Järgmise ujumisvõistluse korraldab hr. Reinsalu, aeg 28. aprill, koht Selgub hiljem. Eesti võistlusel 11. nov.-i! kujunesid parimaiks ujujaiks Valia Reinsalu, Roderic Burki, Cindy Õunpuu, Hillar;Ruukholm, Maria Lember, Sulev Martin, Piret Kreem ja Martin Tiidus, saades auhinnad, kui oma grupi parimad. P. Kreem lõpetas ühtlasi oma 12-aastase ujumiskarjääri, ujudes ka viimast aastat Keskkoolide võistlustel Etobicoke Olym-pium pool'is Järvis Coll. Inst. naiskonnas nov.-is, tulles kuldmedalile eristiilides naiskonnas, kattes liblika osa, ja hõbemedaleile 50 j . rinnuli 35.0 ja 100 j . rinnuli 1:18.0. Samal võistlusel pidi ka ujuma Linda Halling Humberside Goll..Inst'.-st, õlles aga haigestunud. Klubide vahel on edukalt võistelnud V. Reinsalu, C. Õunpuu j.t. ning mitmed eesti noorujujad oh juba osavõttu lubanud 1980-da E. Päevade võistlustest Stok-holmis. Eesti Ujumisklubi jä Balti ujumisvõistlustest on - osa võtnud sellised 'suurujujäd paguluses, nagu Toomas Arusoo, Toomas Troost, Alari Tom-son, Toomas Schönberg, Raimond Entmaa, Jüri Daniel, Martin Tiidus ja palju teisi. Kirjavahetust on peetud ÜSA, Rootsi ja Austraalia sportlastega.- Praegu on Torontos ligi; 50 eesti noort, kes pidevalt harrastavad ujumissporti. Loodame neid kõiki' näha 28. aprilli võistlusel, samuti La-f emsionäride Jõulup toimus tänavu varakult, 6. dets. „Meie Kodus". Koos oli üle saja pensionäri mis on rekordarv Vancouve-ris. .;; .'••.-:.•.•.' ; \ Kokkutulnuid tervitas juhatuse esimees Aug. Raudsik, kes soovis kõigile head pühade algust; Õpetaja Vaga pidas jõulujutluse ja lauldi tuntuid jõululaule. Klaverikunstnik Ülo VaJdma mängis Beethoveni ja l v i Vai gre esitas jõululuulc-tuse „Öö-õnnestav, püha", L.Parlo. Sellepeale jõudis kohale jõuluvana kahjuks: küll „Santa Glaus'i" mundris, kes jagas välja kingitused. Külalistena viibisid jõulupuul New Horizoni esindaja ja E, Kalkun kirikufondi esimees, ; Pärast eeskavalisi: osa koguneti allkorrale kus perenaised pr. Tu juhatusel olid.katnud rikkaliku koh vi laua. t u kewoodis.E. Mängudel augustis ia 1980-dal aastal E. Päevadel Rootsis. M . K . . • G SeltsJ leedi 20.-2 niseei Erik tut e« did, sj sid oli Kon presicj •kiilult baum tati Sl teenet risti jj avalda . seltsi renilel Teda lis nj Carl-s| Ärvedl . misegl Germ^ nu Bai vus oi na. Esii te išd likvidJ esindj Alber{ Bernij| va Lei rent olid ci lotov-I tulemi jas 30I sena tl kanis,{ nõudifi esitad Prae esinj guslj Jän sons tuura j | referal Balti Adani foloogij tab kui sele ja j sakslasi de kull provinl) on võti * tuurisul laste j on avali lakad, nud rai kohta rent kii kohta tuvist il on vee lünkasil Teeml ja- kodi ke Kahl seb m diosaac pe'i juuj des, et kümri kes e| rohke tud Eestis Võrdll andmeij on prol kõiki, ii ka teisi] litami: tuurrahl raamat,! dus, oiif sil Olnul tada - muu hi Eeva tas üld olla või |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-12-14-04
