Meie Elu = Our life, March 25, 1977

              is
USTRAÄÜÄ
Aastavahetusel Adelaidels toimu­nud
Austraalia Eesti Seltside Liidu
koosolekul asuti seisukohale, et tu­leb
astuda ajaviitmatuid samme
Austraalia eestlaskonna ajaloo jääd­vustamiseks.
Samas volitati AESL
juhatust koostama vastava toimkon­na
põhikorda ja esitama see liikmes-organisatsioonideie
seisukoha võtmi­seks.,.
Kooskõlas selle volitusega koos-taski
AESL juhatus ajaloo toimkon­na
põhikorra ^kavandi ja saatis selle
liikihešorganisätsioonidele laiali pal­vega
esitada oma seisukohad 1. ap­rilliks"
r
AESL juhatuse kavandi kohaselt
aj aloo toimkond moodustatakse kol­meliikmelises
koosseisus, mis komp­lekteeritakse
AESL juhatuse poolt.
Need kolm liiget moodustaksid aja­loo
toimkonna juhatuse ja selle esi­mehel
oleks õigus valida toimkonna­le
kaastöölisi oma äranägemise järe­le.
Toimkonna juhatuse ja kaastöö-mitte
vajada tõlki. Pealegi seisid ta - j
käsutuses igasugused mõisa asjäme-.
hed eesotsas mõisavalitsejaga, kes;
olid vahetalitajaiks tema ja talupoe­gade
vahel, teotsedes vajaduse kor­ral
ka tõlkidena.
Maitseka kava ingliskeelses osas
torkas silma ntuuseas ka see, et kub­jas
tõlgiti sõnaga „henchman", ku­na
õigeni oleks tarvitada sõna „over-seer",
ja et seplä,. mis oli tegelikult
onniks, nimetati koopaks , („cave").
Ajalooliseks ebakõlaks selle kava
ingliskeelses osas oli muuseas ka
see, et Eesti maarahva olukorda te­gevustiku
ajal, s.o. möödunud sajan­dil
iseloomustati sõnaga „slavery"
(orjus), kus tegemist tegelikult oli,
nagu see ilmneb ka filmi tegevusti­kust,
üksnes „teoorjusega", s.o. teo­päevade
kogustusega mõisnikule
kuuluva maa kasutamise eest. Päris­orjus
teatavasti kaotati Eestimaal
1816 a. ja Liivimaal 1819 a. keiser
Aleksander I poolt, kuid juba 1802
ja 1804 a. keisri nõusolekul Eestis ja
HARALD TANNBERGI
VAATE
liste^töo on tasuta, kuid nende abi- Liivimaal • kehtestatud Maapäeva
jõud võivad tasu saada.
Kuidas ajaloo toimkonna juhatus
tegelikult komplekteeritakse, see ka­vandist
ei. selgu, kuid on kuulda, et
kavatsetakse välja kuulutada üles­kutse
vastavate sooviavalduste esita­miseks
ja siis valida sooviavaldajate
seast kolm sobivat kandidaati.
Kuigi USA ja Kanada on oma maa
•eestlaste ajalooraamatu osas Aust­raaliast
ette jõudnud, siiski kuulub
Austraaliale esimese sellekohase .et­nograafilise
töö au. .Selleks tööks on
1961 a. P. Lindsaare1 kulu ja kirjade­ga
ilmunud „Eestlased Austraalias
ja Meremaal, Statistiline jä krono­loogiline
ülevaade." Paljude arvates
kõige otstarbekohasemaks moodu­seks
oleks teha vastavale toimkonna­le
ülesandeks laiendada ja õgvenda-da
nõuete kohaselt P. Lindsaare töö
ja viia see edasi käesoleva ajani, mil­lise
aktsiooni juhiks peaks normaal­selt
olema P. Lindsaar ise. Kuidas
aga asi tegelikult laheneb, näitab
tulevik. •.. " ';
.„TIINA" AUSTRAALIAS . >
Reedel, 11. veebruaril demonstree­riti
modernses Scott Theatfe'i hoo­nes
•Adelaidels kauaoodatud eesti
Tarvilist helifilmi „Tiina".
Tiimi esilinastus Austraalias toi­mus,
teatavasti ^ suure pidulikkusega,
möödunud aasta detsembris N.S.W.
Ülikooli Science Theatrel saalis
Sydneys, kus heliline osa olevat jät­nud
millegi pärast palju soovida,
sest kõnest oli ras|ce aru saada. Kuid
järgmiseil päeval ühes väiksemas ki­nos
toimunud kordusetendusel kuul­davus
olevat olnud rahuldav.
Ädelaide'is kogunes „Tiina" eten­dust
vaatama kahjuks vähem rah­vast,
kui oodata võis. Põhjuseks .oli
kahtlematult see, et etendus langes
ühte kurnava kuumuselainega, mille
all kannatas mitu päeva ja ööd jär­jest
selle linna elanikkond. Etendu­se
päeval temperatuur kippus tõus­m
a ü l e -j-WC, ja taolise kuumuse
juures rahvas eelistab kas istuda
lodus või veeta aega rannas.
Heli pääses Adelaide'i etendusel
rahuldavalt mõjule, kuid samal ajal
torkas silma kõne puudulik sünkro­niseerimine
tegevusega. Kahjuks oli
ka mõne üksiku osalise kõne raskelt
arusaadav. Selles 5 suhtes jätsid nii
mõndagi soovida näiteks Mari pike­mad
dialoogid.
Võõrkehana aga mõjus filmi pro­loog,
milles näidatakse Eestimaa
vallutamist" ordurüütlite poolt. Sel­lise
paljutõotava ja pretensioonirik-ka
proloogi järel .omal köhal olnuks
mõnele eepilise iseloomuga, suur
sündmusele- (nagu näiteks Jüriöö
mäss, 1905. a. ülestõus või Vabadus­sõda)
rajatud tegevustik, mitte aga
maaelu apoliitilise iseloomuga draa­ma,
mis toob esile ühe tüdruku võit­lust
oma isikliku õnne eest ja eba­usu
vastu.
Ei olnud filmile kasuks ka see liii
romantiline osa' tegevustikust, mis
: käsitas Tiina ja ta kuninglikust
soost ema elu kuskil' paksus metsas
kaugel inimestest ja tsivilisatsioo­nist
asuvas onnis, kus sugupõlvede
vältel olevat alal hoitud muistset va­badusvaimu.
Realismile pretendeeri­vas
filmis oli see osa tegevustikust
; laste muinasjutu tasemel.
Võõrastavalt mõjus ka see, et pa­run
andis oma mõisas talupoegadele
korraldusi pastori kui tõlgi kaudu.
Iga parun-möödunud sajandil purs­sis
küllaltki testi' keelt selleks, et
(Landtag), otsustest saadik pärisor­jus
ei kehtinud enam endisel viisil.
Kokkuvõttes peab ütlema, et tege­mist
ei olnud tasavägise filmiga,
vaid filmiga, millel paljude suurepä­raste
omaduste kõrval oli ka roh­kelt
puudusi.
,JMIST OF TIME"
Melbourne'is- elunev tuntud eesti
kunstnik Gunnar Neeme on avalda­nud
ingliskeelsete luuletuste kogu
pealkirja all „Mist of Time" (aja-udu).
Luuletused on proosas ja osu­tuvad
mõtiskluste ja filosoofiliste
juurdlemiste viljaks. Osa luuletusi
saadavad kunstniku enda illustratsi­oonid
abstraktses või semiabstrakt-ses
stiilis. Tegemist on seega ühe
mitmekülgselt andeka loova inime­se
haruldase eneseväljenduse katse­ga
kahe vahendi abil korraga,' ühtla­si
aga püüdega koordineerida need
kaks eneseväljenduse viisi maksi­maalsete
tulemuste saavutamiseks.
Gunnar Neeme on laialt tuntud
eesti maalikunstnik ja skulptor
Austraalias. Ta on Viktooria Kunst­nikkude
Ühingu liige ja on kordu­valt
esinenud iseseisvate näitustega
mitmel.pool Austraalias/kaasa arva­tud
Melbourne, Sydney ja Adelaide.
Oma luuletustega proosas ta ei esi­ne
antud juhul esmakordselt, kuna
tema sellekohast eestikeelset loo­mingut
on korduvalt ilmunud pagu-las-
ajakirjade veergudel.
„Mist of Time" on ilmunud „Špec-trumi"
kirjastusel Melbourne'is ja
sisaldab 18 illustratsiooni ja 44 luu­letust
ning kannab alapealkirja „Me-ditations
ih words and picture". Nä­gusa,
heal paberil trükitud raamatu
kaanepilt on samuti autorilt endalt.
- .. •-. L. Trett :
kivitrükk, ca \V/i"xWi
1) Toompea, 2) Estonia, 3) Tallinna vaade linnulennult,
4) Börsikäik, 5) Oleviste kirik. Raamimata, hind $18.00.
Postiga tellides" saatekulu $1.00.
Raamitült hind $35.00. Müük ainult kohapeal
illE ELU talituses
958 Broadview Ave. Toronto. Ont. M4K
"•'
Laupäeval ELK
olek
Austati f. Petersetrl
N; Carolinas
; VANA RIIGIMEES 90-AÄSTM
Eesti riikliku võimu löömine ligi
60 aastat tagasi Eesti Maanõukogu
ja Eesti Ajutise Valitsuse näol ker­kis
neil päevil eestlaskonnas elavalt
silmade ette ühenduses Eesti Ajuti­se
Valitsuse teedeministri Ferdinand
PetersenT 90 a. sünnipäevaga. Rah­vuslik
tegelane, kes sellest ajalooli­sest
koosseisust* ainsana veel viibifr
meie keskel, sai oma tähtpäeval ko­dus
austuse ja tunnustuse osaliseks.
Juba kõrges eas, aga endiselt sirge
rühiga; oli juubilar oma sünnipäeval
erksas ja ettevõtlikus tujus, kui näi­tas
külalistele oma uues ja avaras
aias, et kuhu kohta ta plaanitseb lil­l
i ning kuhu peavad tulema juurvil
jad. Ilusaid puid on seal juba varem,
nende hulgas ka igihaljas magnoolia
Koos abikaasaga, elab ta nüüd
Põhja-Carolina osariigis Chapel
HüTis, millist meeldivat ülikoolilin­na
'looduslikult ilusa- maastiku ja
maheda kliima tõttu kohalikud'
ameeriklased on ristinud meelitus;
nimega „Lõunäpoolne osa taevarii
gist". Ilm pühapäevaseks sünnipaV
vaks oligi nagu tellitud. Veel öösel
oli valanud vihma ja pau^unud äike,
aga varahommikuks olid Ipodus jõud
rahu sobitanud, päike säras ja küt­tis
kui suvel, sest taevas oli ülem
sinine nagu ülemine kangas eesti
rahvuslipus.
Rahvusliku sümbol i all mööduski
tähtpäev, kuid vaikselt mõeldud sün­nipäev
kujunes tegelikult päris aktu­seks.
Eestlaste pere kaugelt oli saat­nud
rohkeid tervitusi, eesotsas Eesti
esindajad E. Jaakson ja Ä. Link-horšt,
samuti kirikutegelased R. K i ­viranna
j a G. Redi, Tallinna reaal­kooli
vilistlaskogu nimel dr. Ä. Pao­mees,
New Yorgist I. Raamöt, I. Re­bane
ja terve naisgrupp, Kanadast
S. Veidenbaum ja mitmed teised olid
läkitanud tunnustust mehele, kes
korraline peakoosolek peetakse 28.
märtsil 1977. a. Eesti Majas algusega
kell 7.30 õhtul juhatuse poolt koos­tatud
päevakorraga.
Vastava arvu liikmete puudumisel
-peetakse koosolek 1 tund hiljem liik­mete
arvule vaatamata. Käesolev
teade lugeda kutsena. Liikmemaksu
saab tasuda enne, koosoleku algust.
© Dr.phil. Vello Helk Birkerödis
Taanis on nimetatud riigi-arhiVaari
pikemaaegse haiguse tõttu tema ase­täitjaks.
Sellega on eesti teadlase
juhtida praegu kogu Taani arhüvin-dus.
Senini oli ta ülemarhivaariks.
& Tänavusest Rootsi suusamarato­nist
„Vasaloppet" võtsid eestlasist
osa Vello Pihel, Arnold Väide, Han-no
Põldnie, Werner Ruut ja Toomas
Niit.
® Lundis täitus 21. veebruaril 75. elu­aasta
E. V. Tartu ülikooli viimasel
rektoril prof. Edgar Karitil.
Rahvusvahelise kuulsusega rciajan-dusgeograaf
on juba pikemat aega
olnud avalikust elust ja teaduslikust
tööst eemal haiguse tõttu.
® Arvo ja Anita Piiboril sündis Stok-holmis
poeg.
® Elmar Pettäi jä Ene Seppa abiel­lusid
Stpkholmis.
® Matti Klaaril jä ta abikaasa
Liisil, neiuna Kõll, sündis Zürichis
neljanda lapsena tütar. Eelmised
kolm on pojad.
0 Kohapealne agar seltskonnatege­lane
Tamara Polder tähistas 18.
märtsil Göteborgis oma 60. sünni­päeva.
@ Herman Saarman tähistas hiljuti
Lundis oma 60. sünnipäeva.
Eesti Liit Kanadas, esinduskogu
koosolek toimub tänavu ajaliselt va­rem
kui igal aastal — laupäeval, 26t.
märtsil kell 10 hommikul Toronto
Eesti Maja väikeses saalis. Sel orga­nisatsioonide
aastasel üldnõupida-misel
esitavad liikmesorganisatsioo-nid
lühiülevaated oma tööst ja ka­vatsustest,
Londoni' Eesti Täiendus­kooli
juhataja V a l d ^ esineb
ettekandega „Eestläste järelkasvu
küsimus väikestes keskustes''', Eesti
Etnograafilise Ringi' esinaine Ene
Runge vaatleb killämängude. ideed
ja võimalusi 1978 maakondade liiku­misele
põhjenevate suvepäevade
korraldamiseks ning- E.S.S. „KaIevi"
esimees Riki Räss refereerib teemai
..Sportlik tegevus rohkem rahva sek­ka".
ELK tegevusaruande esitab abi­esimees
programmi alal Egbert Run­ge
ja tuleviku suundi j ä võimalikke
projekte käsitleb esimees Robert
Kreem. Kuna arutusele tuleb palju
meie rahvuslikku üldküsimtisi. jät­kub
koosolek pärast einet Eesti; Ma­ja
kohvikus. ,
Olles- kaasaegne, sel ajal Eesti Vaba­dussõjas
soomusrongide diviisi .üle­ma
abi, elab koi. Hinnom juba am­mu
Chapel Hiilis, kus ta kohe smna-asumisel
kirjutas ka. oma tuntud
irrälestusraamatu „Suur heitlus".
Eesti iseseisvuse kaks veteraani puu­tuvad
nüüd sageli kokku.
Eesti Üliõpilaste Seltsi poolt, kelle
vilistlaskonda juubilar kuulub, tõi
tervitusi EüS-i Vanematekogu nimel
A. Grönberg.
Järgmisena kuulati helilindil sõna­võtte
ja laulusid, mida terveks aktu-sekavaks
oli osavalt kokku põiminud
kirjanik Amo Raag. •
. Meeleolu oli ülev ning eesti daa­mid'
Chapel Hiilis, Silvia Hinnom ja
Ehi Wagner olid oma aedadest väl­ja
valinud lilli ning toonud: juubila­rile
kõige võluvamaid kameeliaõisi
nende ilusal õitsmisajal; Lillede kõr­val
vaatas juubilar aga ilmse rõõmu­ga
oma küllatulnud.väikest pojatü­tart,
kes lippas ja hõiskas igal pool
ning hoolitses selle eest, et tema "ise
saaks muist tähelepanu endale. Noor
silmatera on juubilari' noorima poja
Karli perekonnast, kes on ise sealsa­mas
Chapel Hiilis matemaatika uto-fessoriks
suure UNC ülikooli juures
ning kelle- abikaasa on alustanud
KUHU MINNA?
TIT Laup., 26. märtsil Segakoori „Lõ
bus laupäevaõhtu" EestiV]M&Jas\aTg^
sega kl. 7 õ.
i( Laup., 26. märtsil Mtawas Arvo
Vabamäe „Eesti luule-ja teatriõhüi"
eestlaste kirikus algusega kl. 7 ö.
^ Pühap., 27. märtsi! Eesti Invalii­de
Toetava Naisrihgi* loterii Eesti
Majas algusega kl; 12 p;
i( Pühap., 27. märtsil Toronto Eesti
Meeskoori aastakontsert Eesti Ma­jas
algusega kl. 3T p.I.
28. märtsist—81: a|nilM
vingu maalide näitus Victoria Um-versity
New Academic Building'us,
73 Queens Park-Cresv E.
NTeljap., 31.. märtsil algusega M.
8 õ, Eesti Majas R. Soloml loeng
„Gilmor j.t. aiapritsid".
^ Laup., 2. aprillil Segakoor „Leelo"
kevadpidu Eesti Majas algusega M.
7 õ. •
Tänavune lennu kokkutulek, peeti
Hambaorgi uhkes suvilas.
Muidugi ei saanud, „Hambäork"
olla ühegi ristiinimese tõeline nimi,
ometi oli see mees seda kannud ko­gu
oma kooliaja. Jä oma süü pärast
nealegi, sest ta oli alati nõudnud, et
tema nime käänataks „0rg-0rg'i" ja
mitte „0r?-0ru". Mis ime siis, - et
Hanno Org'išt sai Hambaork. :"
Sügisene päike puudutas juba jär­ve
vastaskalda vahtrate latvu ja kü­lalised
olid lahkunud peale Ado Ket-samäe,
kellel nolnud võimalik lauast
tõusta, kuna Martelli pudelis oli veel
hea tubli lonks alles. Ja ega Hamba-orgilgi
midagi peo jätkamise vastu
polnud. Naist ega lapsi tal polnud,
kes temast puudust tunnuks ja miks
siis mitte anda korraks vabadus nei­le
viimastele, noorusest säilinud ku-radikestele,
kes aheldatuna tema
sees vaevlesid!
Ja nii üksteise kallal lõõpides, üks­teist
anekdootidega üle trumbates
ja isegi mitme rivilaulu maharööki-des,
oli peagi akendetagune täis sü-gisöö
pimedust ja kõle tühjus võtnud
maad viimases konjakipudelis.
Ja kõik see juhtus varem kui kum­magi
arvates oleks saabunud olnud
aeg selle aasta kokkutulekut ametli­kult
lõpetatuks kuulutada.
Ja siis ajas Ketsamäe enese püsti
ja deklareeris kuivalt: „Mul on üks
pudel dzhinni motellis".
„Toome selle kohe ära, hõiskas ku-radikene
Hambaorgi põues, kuid kui
see lause Hambaorgi aju tsensuurist
läbi jõudis, kõlas see tema suu läbi:
„Ei tea kas tasub".
Nähtavasti olid aga Atsi kuradike­sed
Hanno omade jutu sõelumata
ära kuulnud ja Atsile säru taha tei­nud,
sest see slaalomdas enese toas
segipaisatud, toolide vahelt sujuvalt
läbi, tormas uksest välja ja Hamba
ork jõudis talle alles siis järele, kui
Ats oli ametis oma jäsemete kokku
korjamisega trepi jalamil, kuhu ta
pimedas oli maha prantsatanud.
„Ega sa viga ei saanud, Ats?", pä­ris
Hambaork.
„Minul ei juhtu kunagi midagi",
deklareeris Ats ja kaelastikku koos
vajusid sõbrad oma tainjatel jalga
del tänava suunas.
Kuid kuidas nad ka ei: astunud,
näis kahe mehe kohta liiga palju jal­gu
trügimas olevat, et teed leida ki­vide
ja põõsaste vahel.
r,TuIe aga järele — ma lähen ees",
raputas Hambaork enese Atsi kül­jest
lahti — ,,mül on siin iga jalatäis
maad.tuttav". 1 ,
Teeäärsete puude piirjooned paist­sid
vaevalt vastu sombast taevast ja
ainult killustiku rabinast jalgade all
sai aru, kus tee oli.
Lühikeste sammudega küll, kuid
tee kindlasti jalgade all, usaldas
Hambaork lisada kurust ja Atski ei
jäänud maha. Jä kui siis väike ja kõ­hetu
Hambaork oma bassiga tõi
kuuldavale . „GIoori-ori, gloori hale-lutr-
uja...Vtuli pikk Atsi-volask tal­le
kõhklemata oma tenoriga appi ja
sealt peale liiguti edasi marsitak­tis
. . .
Isegi jalgrajale siirdumise koha
leidis Hambaork pimedusest, ülesse,
kuid marssimisest ei tulnud seal
enam midagi välja, sest rada põõsas­te
vahel oli liiga vinta-vänta. Nii pidi
„grox3-ori-gIoori" andma maad kuld­rannakesele".
Mida edasi,, seda ras­kemaks
muutus trampimine pilkases
pimeduses ja. Hambaork jäi põõsas­te
vahel seisma, kobas veidi kätega
ringi ja oli sunnitud tunnistama:
„Meie ei pääse siit kuhugi, Ats.
Peame kuidagi teisiti tegema".
„01e mees, Hanno, mis sa prõn-nad",
hurjutas Ats vastu.
JLähme tagasi ja võtame laterna".
„Mis me aega viidame. Latern!...
Sa lihtsalt ei taha tulla".
„Miks ei taha, aga usu mind, Äts,
me eksime ara siin pimedas".
„Mina küll ei eksi — see on ju sa­ma
koht, kus me mullu suvel käisi­me;
saunavihtu tegemas".
„On küll, aga me ei saa siit välja
maanteele. Mis see natuke maad ta-gasj
minna on. Parem on minna
nüüd tagasi, enne kui me ka tagasi­tee
kaotame". :
;,Ega siin pole usuga midagi tege­mist.
Mis see usk sind aitab kui kõik
su ümber on pime ja seda neetud
oksarisu tais".
„Miks ei aita! JCui mina midagi
kindlas usus teen, siis peab see kor­da
minema. Ma ei tea, miks, ja see
polegi minu asi/aga ma tean alati,
ist • • • -
„Oota, Ats, ma räägin"....
„ . . . e t jalati koik läheb" . ..
„Ats, Ats; kuule"...
Ja siis rääkisid mõlemad kooris
ilma et kumbki oleks teise juttu kuu­lanud.
•
Lõpuks lepiti siiski kokku, et Ham­baork
üksi laternat tooma läheb ja
Ats enne tema tagasitulekut siit ei
liigu.-
Hambaork andis oma lõdvavõitu
jalgadele käskluse —täiskaik edasi
— ja oli kniusateel väljas kiiremini
kui oli lootnud. Ta polnud sellest
veel pooltki ära käinud, kui tal juba
toavõti rünnakuvalmis peos oli, et
„nähku Ats, et tema plaan polegi nii
aegaviitev".
Korraga aga, nagu välgust rabatud
oli Hambaork küljeli kraavis — õn­neks
kuivas.
Õnneks ei saanud ta ka viga, kuid
võti! Kuhu lendas võti?
Hambaork ei tõusnud jalulegi,
vaid hakkas kohe roomates ja nelja-käpukil
võilillede mättaid ja mets-yaarika
põõsaste aluseid kätega läbi
kammima, kuigi ta üsk edusse oli sa­ma
hõrgul jalul nagu ta isegi. Seegi
usunatuke, mis talle1 jäänud, kippus
kiirelt haihtuma ja ta kobas ringi na­gu
ainult' selleks, et ta südametun­nistus
ted^ hiljem ei pinniks, et miks
sa, poiss, ei teinud vähemalt katset­ki.
Sattunud aga käsitsi lõiku, kust
äkki üleskaranud konn temal hinge
välja ehmatas, tundis Hambaork, et
tal ei jäänud imidagi targemat üle,
kui Atsi juurde tagasi. pöörduda...
„Ats, kus sa oled, Äts?"' hõikas.;
Hambaork. kohtumiskohale jõudes,:
püüdes panna oma häälesse huljust
ja muretust, millest tal endal oli ki­be
puudus. ;
Äts- aga ei vastanud ei' sellele ega
ga järgmistele hüüdeile ja Hamba­ork
hakkas ettevaatlikult liikuma
edasi motelli juurde viiva maantee-suunas,'
kuhu Ats nähtavasti oli edasi
liikunud.. Jah, ta oli õigel teel jä ar­vas
peagi pimeduses ära tundvat kui­vanud
öjasängi kalda. '
Aga kummal pool oli siis purre?
Vist vasakul. • . :
Ta polnud jõudnud kuigi kaugele
kallast mööda, kui korraga ta jalge­alune
kadus. Kätega tühjuses vehel­des
veeres tä. kops mätastega ja lah­tise
kruusaga alla järsust nõlvakust,
põrkus mingi kogu vastu, mis hirm­sa
röögatuse saatel silmapilkselt
muutus nagu sajajalgseks. Hamba­orgi
instinktiivselt enese kaitseks
vehklevad käed tabasid hetkeks mi­dagi
karvast ja siis veeres ta kruusa
rabisedes mööda kallast kaugele,
kaugele alla kuni ühe põõsa painduv;
oksad ta kinni püüdsid'. •
Tal oli kohe selge, et see polnud1
ojasäng, kuhu ta oli alla veerenud',;
vaid sügav kuristik, mida ta teadis
allpool lõppevat kaljjaseihaga. Siit
pimeduses edasi liikuma hakata
oleks võrdunud enesetapuga ja vae­sel
Hambaorgil ei jäänud' üle muud,,
kui jääda ootama valgenemist. Ta
kohendas ennast põõsa äärde istu­ma
kuna ülalt ikka veel.kostis alla-langeva
kruusa rabinat...' .
Kui Hambaork ärkas, oli päike
just pöösa varjult välja jõudnud ja
saatis oma esimesed kiired talle otse
näkku! Ta valust- lõhkev pea oli liiga
raske ülestõstmiseks. Siis aga järs­ku,
nagu piitsalöök, ärkas ta aju. hai-,
vatusest ja paiskas ekraanile kõik ei­le
juhtunu..
Hambaork keeras enese kõhuli ja
piilus ümber põõsa, kust järsk kal­jusein
otse alla langes ja ta teadis,
mis oleks juhtunud, kui põõsas po­leks
olnud õigel kohal.
SAARLASTE ÜHINGU JUHATUS
julgelt oli astunud Eesti huvide' karjääri advokaadina,
kaitsmise etteotsa siis, kui julguse Nõnda on teenekal eesti rahvusia-eeskuju
oli vaja. X \
Seda erakordset osa tuletaski
meelde tervituste alustaja koi. A.
Hinnom, kes soojade sõnadega aval­das
juubilarile lugupidamist ja tahu;
sel. oma uues mugavas kodus teisi
eestlasi ligiduses, nende hulgas kaas­aegseid
ning ka omaenda pere kaas­lasi
läbi kolme generatsiooni.
^ Pühap., $. aprillil T.E.S. Lasteaia
moenäite Eesti Majas algusega kl.
2.30 p.l. ".'.
Pühap., 3. aprillil Toronto Eesti
Segakoori juubelikontsert West To­ronto
Secondary School ruumes, 330
Lansdowne Ave. algusega kl. 3 p.l.
& Pühap., 3.; aprillil T.E.R.R. „Kung-la"
tantslavastus „Rehetondid" Mo-narch
Park keskkoolis, Hanson St.
algusega kl. 5 p.l.
•fc Neljap., 7. aprillil Emerich Kal-man'i
operet „Krahvinna Mariza"
Helsingi Opereti teatri esituses Law-rence
Park Collegiatels, 125 Chats
worth Dr. algusega kl. 8 õ.
9r Laup., 16. ja pühap., 17. aprillil
Havai lill" Eesti Rahvusteatri esi­tusel
Mpnarch Park
...Midagi ei kaota. Tead, Hambaork,
sul peab usku olema. Kui sa hakkad
kõhklema, siis läheb muidugi kõik
vastu sea palet. Kui mina midagi
olen otsustanud; siis ma. ka usun sel­lesse
ja mul läheb siis kõik korda.
Ta hakkas ettevaatlikult neljakä-pukili
kallakut mööda ülesse. roni­ma.-
.;'... ••'.•.•,•;••;;,
Kui 'ta nii kõrgele jõudis, kus ta
arvas oma eilse langemise vahepea­tuse
teinud olevat, ,kostis ta kõrvu
mingi rütmiline heli. Hambaork ro­nis
heli suunas ja seal virilate kase-hakatiste,
varjul norskas rist-seljali
maas Ants Ketsamäe, sasis tupee pa­hupidi
otsmikule vajunud.
Meie Danforthi äri lõpetab oma tegevuse 7. aprillil k.a.
osa artiklitest alla oma hindasid,
kuni 60% hinnaalandusega.
j ^ i ^ , - „rnM, 2584YongeSt. 4887272
design produets 3 5 1 D a n f 0^t h A v e. 4 6 6 . 8 0 0 1
Räägitakse Eesti keelt.