Meie Elu = Our life, February 25, 1982

              üevelopment Bra&ch
1 •
Secönd Clas5 Mail Registration No. 1354.
Nr. 8 (1669) 1982 NEUmEVAL/25. VEEBRUARIf-- ™ xxxiii aastakäik
I^BM'|iRii!.it[i'ms3nraagg°»'g-
/XC rS. ' ^
Üritused Ottawas algasid möödunud nädalal Balti kunstinäituse­ga
ja raamatunäituse avainisega fcnstinäitus avati Kanada Keskarhiivi (Public Archives of Cana-ruumis
kesknädalal, 17, vfcsb warii ja raamatunäitus Ottawa linnaraamatukogu ruumis laupae-
2O0 veebruA Näitused j^^^ y '
Kunstinäitusel oli väljapanekuid ja panc^^ lühikesed eluloolised selt, on dr. E. Anija kogudest. Näi-kokku
30 eesti, läti ja leedu kunstni-^^ kunstilisest tegevu- tuse eesti osa oli korraldaja poolt
kult, eestlaste ösäs 11 kuri^n&uit. ^^est in sisuliselt osjakoiidadesse,
Balti raamatunäitusel esitati eesti. Eestlaste poolt olid väljapanekud ^ olid varustatud är. Aruja
läti ja leedil kirjanduserfeindusliku- kunstnikelt Debbie Kehkla, Andres koostatud lühikese selgitusega välja­maid
väljaandeid K ^ ^ ^ s elavate Kin^^^^^
või siin triikitud balti kiijanike töid ^^^/^^
ja balti maade kohta käivat inglis- Foldaas, Ants Reigo, Endel Ruberg,
jä prantsuskeelset kirjandust. Balti Joä^^^ Balti õhtule 24. veebruaril oodati
õhtu peasündmus toimus Parlamen- kunstnikult on esitatud üks väljapa- etteteatamist järgi suuremal arvul
dimäel kesknädalal, 24. A^ebruarilnek^^^^ Kunstinäituse eesti osa välja- osavõtjaid. JuubeliõhtU tähtsust
ja sellel oli 'külaliskõnelejalks kind- panekute esitamise korraldas E K N suurendab ka kindralkubemer Ed-ralküberner
Edward Šchreyer. rahvuskultuuri komisjon esimehe ward Schreyeri osavõtt külaliskõne-
MowTPTCTT. ^ - Stella'Kersoni o^timisel. lejana. KoOcku oodati Balti õhtule
MÄITOED : . üle 2(K) osavõtja, parlamendiliik-
Balti kunstinäitusele välijapandud Raamatunäituse ; väljapanekud, meid, senaatoreid ja välisriikide
kunstiteoste autorite kdhtaolidsväi- kdkku umbes 50 t ^ t igalt rahvu- esindajaid. Iga balti rahvusgrupi
poolt oli nähtud ette umbes 25 osa­võtjat.
Eestlasi sõitis Ottawasse To­rontost
üle 10 osavõtja, aupeakonsul
; • . • T. E, (Järg lk. 2)
198fl kell 7.30 õ. Eesti Maja'suures
võistluse auhindade
tert tulnud l
ilte^^^pfr^toimub Peetri kirikus .
USA välisministri
tervitus
Vabariigi aastapäeva puhul
saatis Ühendriikide välisminis­ter
Alexander M. Halg Eesti Va­bariigi
esindajale Ühendriikides
Ernst Jaaksonile alljärgneva
tervitus©. ,
Washingtonis,
1. veebruaril
Armas hr. Jaakson,
l^ti iseseisvuse 64-da aasta»
päeva puhul on minul au ter­vitada
Teid Ameerika Ühenda
riikide valitsuse ja rahva nimel.
Kui teie pühitsete oma ise­seisvuse
aastapäeva, 24. veeb­ruari
1918, see meenutab meile
ameeriklastele jälle Eesti rahva
vabaduse ja demokraatia iiin-damist.
Maailmas, kus ühe vaba rah­va
iseseisvus on mahasurutud,
ei saa seda fakti mitte lasta
unustusse vajuda. Sellepärast
soovin nüna sel tähtpäeval kin­nitada
Teile, et Ameerika
Ühendriigid ei tunnusta Eesti
vägivaldset annekteerimist Nõu­kogude
Liidu poolt 1940. a. '
Eesmärgid mis juhtisid uut
Eesti valitsust aastal 1918 va­baduse
ja rahu saavutamiseks
Eestile, on eesmärgid mida
meie kõik püüame Saavutada
siin rahutus Hir&aailmas.
Siiralt
Alexander M. Haig, Jr.
aastapäev on jää­nud
võõramaa pinnale liiga kauaks.
Eesti Vabariigi aastapäev ei tohti­nuks
siin üldse olla. Kuid samal ajal
välismaad on meile ämukeseks või­maluseks,
et Eesti Vabariigil aasta­päeva
pühitseda. Seepärast i peame
seda võõrsil ka pühitsema.
See pole meie süü, et kaks agres­sorit,
Hitleri Saksamaa ja Stalini
Venemaa, muutsid oma riiklikku pa­let
ja asusid koos teisi rahvaid ja
iseseisvaid riike hävitamal Kui Oleks
atentaadi katse Hitlerile tema oma
peastaabi kindralite jpöolt teostatud,
võib olla oleks Euroopa polütline
kart sellme, nagu ta seda (^li 1939.
aastal. Kuid atentaat jäi teostamata
ja 1. septembril 1939.,a. tungisid Hit.
leri väed kallale Poolale ja Teine
1 maailmasõda oli alanud. ^
Siit peale algasid saatuslikud po­liitilised
valekäigud, mis ei likvidee­rinud
ainult Eesti Vabariigi, vaid
pöörasid peapeale terve Euroopa,
kus järgnenud sõdadega peagu kogu
maailma ulatuses. Vaiksed rahvad
on poliitiliselt maetud, kuid nüüd
värisevad suured rahvad ise oma po«
liitilise tuleviku pärast. |.
Oli vähe sellest, et Valtas tehti ot­sused,
millistega anti Nõukogude Lii-dule
võimalus tungida Kesk-Euroo^
pani, likvideeriti Nõukogude Liidu
piiririigid, kui polnülme barjäär
kommunismi vastu, poolitati Poola
ja Saksamaa ja muudeti poliitiline
piir Euroopas Moskva kasuks. Üks­ki
ei saa meid süüdistada, et Eesti
Vabariik, Läti ja Leedu iseseivate,
majanduslikult arenevate ja poliiti­liselt
neutraalsete ja rahuarmasta­vate
riikidena sunjiiti olematusse ja
heed ravad muudeti Nõukogude Lii­du
Varustus, ja sõjabaasideks.
Keegi ei saa süüdistada Ppolat Ja
osa Saksamaad, et need asuvd Mosk­va
võimu otseses orbiidis. Need või-imaldäti
ja osalt sunniti sinna lääne­maade
hoolimatusest ja ektenägellk-jkuse
puudusest. Veel 30 aastat hil-
;^jeni ei mõistetud olukorda Euroopa
Julgeoleku konverentsil Helsingis ja
kinnitati Nõukogude Ludule tema
vallutuste piirid ja puutumatus. Kui-das
pidanuks väike sestt rahvas sar­nasele
ülevõimule vastus saama?
Kuid meie maksame otsest kontiii-butsiooni
Nõukogude Liidule võõ­raste
rahvaste kodanikena veel
praegu, otse täna. Ei ÜSAis ega Ka­nadas
poleks ühtegi majanduslikku
kriisi, kui eksisammud poleks iiha
jätkunud. Kurikuulus detente^ Ka­nada
sõprusleping Moskvaga, kul­tuuriline
läbikäimine j4 äritegemine
Nõukogude Luduga on loonud mit­med
N. Liitu soodustavad olukorrad.
LEMBIT :AVESSOMi juliatusel
teretulnud! . ', : ^ Pääsmeks kiriku.kor
!u laev, mis läks põfeja sa­mas
toimis, milles hukkus õliauku-de
pkiurimiseks konstrueeritud
,,Ocean Rsmger^V pidi viima Kana^
dast Liitu laadungi puhastatud
uraaniumi. Selle laadungi päritolu
kohta antakse Ottawast väga nappi
informatsiooni. Välisminister Marit
MacGulgan ütles mitte^nidagi tead­vat.
Maapõuevarade ministri John rimiseks N. Liitu, tõenäoliselt Lää-
Robertsi seletuse kohaselt pidi ole- ne-Salcsamaa kaudu. „Eldorad Nuc-ma
tegu iiraaniumiga, mis oli too- lear", valitsuse ettevõte, kus puhas-
^* l dud kusagilt Kanadasse puhastami- tati siia toodud uraanium, ei and«
seks ja oli sUs valmis transportee^ nud lähemat seletust.
u la Kaastegevad: Jaamikia,
EESTI PENSIONÄRIDE KLUBI TORONTOS
Tervisvõimlemise Ringi ja Naislaulukoori ühisel korralduse!
toimub *
KOHV
Seneca College
inkler Auditoorium
Finch Ave. E.,
. märtsil 1982 keU 7 õ.
äris,
Kultuuriline läbikäimine on tähen­danud
seda^ et läänest sõidavad üli­õpilased
Moskvasse, et uluida nõu-kogude
kunsti, kirjandust ja sot­siaalseid
saavutusi näiteks koolihari­duse
alal. Moskvast saabuvad„üli-õpilased"
lääne ülikoolide juurde, et
õppida masuiaeMtust,dektroonikat, 1 Piletid saadaval: Abis
laserit ja missilite laskevõhnsust. I Kodu^, rahvatantsijatelt. ;•
Lääne üliõpilased saabuvad tägJasl
propagandaliste-kultuuriliste tead­mistega.
Moskva üliõpilased Viivad
kaasa praktilised teadmised raken­damiseks
oma sõjaliseks produkt­siooniks.
.lUSA ja Kanada ei.müü ainult vilja
nälgivale Venemaale. USA t ö ö te
on Venemaale ehitanud terved teha­sed
,,rahulikuks'^ ülesehituseks, kuid
sõjatoodanguliseks otstarbeks. Ka­masse
ehitati maailma suurim veo­autode
ja düselmootorite tehas kõigi
finessidega —- „rahulikuks'^ otstar­beks.
Kuid' veoautod sõdivad
neljapäeval, 4. märtsil kell 2.30 pl. Eesti Maja suures saalis.
MITMEKESINE. EESKAVA ^ LOTERII
Sissepääs $4.00 1 Kõik teretulnud!
EELTEADE : • V • , • '
tohnub 1, 8. mail 1982 Toronto Bowntown Holiday ;
Inn'is. Laudade reserveerimine ja piletite eelmüük
6. märtsi esinemisel.
Pühapäeval, 7. märtsil kell 11 homm. toimub Peetii kirikus
Peetri kiriku noortekoori „LOOTUSE"
-JUMALATEENIS^!
Teenib pastor UDO PETERSOO.
Koori juhatab ROSEMARIE LINDiu. ^,
! Pääsmeks kiriku korjandus.
Reagani nägelikkuaele ongi (eelarves test siinsed poliitikud ei oska aru
relvastusele võetud üle 200 miljar- saada^
Afganistanis ja diiselmootorid vea- di dollari, kõige raskemal ajal USA- Meie maksame detente hinda iga­vad
missilite aluseid, mis on ülesse le. Seda pohmks juhtunud, kui USA päev ja veel aastaid. Sest majandus-seatud
Euroopa, NATO-riikide vastu. poleW? nii lahkekäeliselt levereeri- kriis kestab ja tahe rahuks on suur.
Elektroonilised seadmed on nüüd nud Nõukogude Liidule «rahulikuks" Nii ei saa meie ka Eesti Vabariigi
N. Ludus võhrisatekskonununikat- otstarbeks. Selle raha peab väljapa- <54. aastapäeval end süüdistada, et
siöonideks ja mikroelektroonika on nema USA töötaja ja meie nii seal meie pagulaskonna aktiivne poliitili-kui
Kanadas. Sest USA fa Kanada ne tegevus ei ole suutnud veel eesti il
majanduslikud arengud pn seotud, rahvast vabastada. Aga meie teame,
samuti nagu tagasiminekud. «t oleme täitnud oma kohust ja sel-
Tõsi, meie Kanada ei maksa otse- Jest kohusetäitmisest on ka mõnda-selt
relvastuse eest. Mitte veel. ?ea- gi kasu olnud. Nii kohustab meid ka
legi on Känadal,,sõprusleping ja seekordne Eest! Vabariigi aastapäev
Toronto iesfe õngitsejate gci Jahimeeste Seltsi
installeeritud N, Liidu täpsusmissili
tesse. Ilma selle kaubat^ahetuSeta po­leks
N. Liidu relvaarsehaal seal, kuS
ta nüüd on. See toimus kõik detente
varjus N. Liidu poolt ja detente vai­mustuses
läänes.
KEVADPIDU
5
Nüüd järsku leiab Ameerika, ei kultuuriUne vahetus" Nõukogude Jätkama oma tööd selles permanent-nende
endi krediitidega on
de Liidu relvavõimsus ja sõjatehno-loogia
jõudnud U^-st ette ja tuleb
kiirelt järgi jõuda. Tänu, presideM
Liiduga, Nü, et relvastuse uuendami- suses, mis lahenduse tpob ka meile,
sega ei ole kuhugi kiiret. Kuid meie Selleks kõigile lugejaile parimat
maksame tekkhiud kriisiaega- Eesti Vabariigi aastapäeva,
.ste tekkimise põhjus- ,-y\'^_.-^
EESTI MAJAS laupäeval, 20. märtsil 1982. a.
algusega kell 7 õhtu!.
Tantsuks mängib Gustavsoni orkester. 1
Eeskavalises osas POSITIIVSED MEHED"
Loterii lAr Einelaud ^ Baar
|se $8.—. Laudade ettetellimine pr. L. Laanemets
telf 4224585, Kõigile teretule mast. JUHATUS ,