1985-04-25-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
395 '•Jellinston Stu (feder seo
JBSISSSiSSäS!»^^ , ,.,„„™
Second Class Mail Registration No. 1354.
Nr. 17 (1834>1985 NELJAPÄEVAL, 25. APRILLIL - THURSDAY, APRIL 25 XXXVI aastakäik
Karl Raudsepp kõnelemas EELK Kanada praostkoniia smodil Peetri kirikus. (Lähemalt Ihk. 4).
Foto — Lembitu Ristsoo
Eesti Organisatsioonide
-Karl tmeas N. LIitii
NEW YORK (M.E.) - Kauakest-md
protsesside sarjas otsustas siinne
immigratsioonikohtunik ettearvatult
deporteerida Karl Linnas
Nõukogude Liitu. Linnase lätlasest
kaitseadvokaat taotleb edasikae-hust
apellatsioonikohtusse. Mitmed
Balti jt, organisatsioonid püüav
a d seda otsust peatada.
Rahvuskomitee saatis kõigile
Kongressi liikmetele kirja koos
omapoolse poliitilise-juriidilise seletusega,
miks ERKU arVates USA
v a l i t s u s koostöös Moskva KGB-ga
ei tohiks mitte deporteerida Eesti
V a b a r i i g i kodanikke N . Liitu.
Rahvuskomitee asulas hiljuti erilise
K. Linnase nimelise kaitsefon-di
tema ja võimalike teiste analoogiliste
juhtude jaoks, kutsudes eestlasi
üles tegema kiirelt annetusi,
rõhutades põhjuse tungivust. Sellest
k a n t i juba 5000.- doL üle K.
L i n n a s e kaitseadvokaadile. Vähemalt
sama suur summa on nende
küsimustega tegelevail uuel rahvusgruppide
eriorganisatsioonil.
EELK Kanada praost Andres Taul ja praostkonna sekretär õp.
Edgar Heinsoo sinodil. Foto — L e m b i l u R i s l s oo
EELK sinodi koosolek
küsimustega
Meil ei ole tarvis\kodumaa
kultuurigruppe
STOKHOLM — KiiuendarEestiOrganisafsioonide Kongressil olid arutluste teemadeks uustulnukad
okupeeritud Eestist ja ^,rootsikeelt kõnelevad eestlased". Kui uued sisserändajad on esialgu akuutne
küsimus ainult Rootsis, siis segaabieluliste osa eesti ühiskonnas on püsiv olukord kõigis maades.
USA-gt kolm eestlast
; Ottawasse järel-i
v a r P a l j a k andis põgusa üle ;
uuest sisserännust", millest p a r a ku
täpsem ülevaade puudub, sest tulijaid
registreeritakse mitte eestlastena,
vaid , , N . L i i d u kodanikena".
Umbkaudsel t aga võib aastas tulla
abiellumiste teel kümmekond, millele
l i s a n d u v a d põgenejad, keda on
v a i d üksikuid olukordade tõttu. H e l singi
k o k k u l e p p e - j ä r e l e avanenud
võimalustes a b i e l l u m i s t e k a u d u v a -
ja pääseda, on läänemaailma saabu-nuist
Rootsi t u l n u d — suurelt osalt
üle Soome — kokku paarsadaMni-mest,
kellest peaaegu. Kõik ön alla 40
aasta,vanustes, tervelt! 65 protsenti
aga 20-30 aastased..
Umbes veerand nendest o n alles
kohanemisprotsessis, nendest aga,
kes on siin o l n u d juba mõnda aega,
on h u l k edukalt r a k e n d u n u d tööndu-sellu.
Suurelt osalt on v.äljapääsenud
kindlustamas oma i s i k l i k k u heaolu,
ainult v ä h e s e d on r a k e n d u n u d eesti
sektoris. i
U u s t u l n u k a d asutasid hiljuti jorga-n
i s a t s i o o n i „ H E L K " , m i l l e tähed on
lühendus nimest , , H i l j u t i Eestist
L a h k u n u t e K o o n d i s " . See oh f o o r um
ühistele muredele ja q m a v a h e l i s e le
suhtlemisele. '
• U M B U S K
K u i d a s on aga suhtlemine u u s t u l nukate
ja vanaolijate vahel? Ivar P a l jak
konstateeris, et siin on teatud raskusi,
k u n a pärast nn. H a m a n i - j u h t u -
mit o n eesti ühiskond m u u t u n u d u m b
u s k l i k u m a k s . Et see u m b u s k neid
solvab, on l o o m u l i k ja P a l j a k s o o v i tas
kaasmaalasi kohelda kaasmaalastena,
k e l l e g a m e i l on ju ühine taust
ja ühine eesmät-k — v a b a Eesti. See
\on o l u l i n e eriti noorte osas. Kõneleja
konstateeris,et mitmel p u h u l on eestlased
u u s t u l n u k a t e l e a v a l d a n u d otse
südamlikku poolehoidu, näit. k u i on
o l n u d tegemist võimekate kultuuritegelastega,
nagu seda o n Järvi, Pärt jt.
Iv^r Paljak juhtis tähelepanu, et
suhteliselt noored u u s t u l h u k a d toovad
uut värskust siinsele eesti keelele.
S t o k h o l m i eesti k o o l i s on praegu
kümmekond uustulnukate las^t, kelle
ceel l o o m u l i k u l t on värskem k u i v a -
rasemate rootsieestlast^ uuel põlvk
o n n a l . U u s t u l n u k a t e fseas On ka
teadlasi.
K G B on h u v i t a t u d lahkhelidest.
Kõneleja retsept o l i : ärgem tehkem
K G B - l e selles osas rõõmu! .
Järgnenud mõttevahetuses võttis
sõna H E L K ' i esimees M a r g u s Ree-,
mets, k e s kongressil o l i E e s t i Demok
r a a t l i k u L i i k u m i s e Välismaa K o o n dise-
delegaadiks. Sõnavõtja konstateeris
vastuvõtu sagedast jahedust
alguses, ent organisatsioonist o n h u vitatud
k a palju , , v a n a o l i j a i d " , kes.
üritustes o s a l e v a d j a s e l v i i s i l kontakti
n o r m a a l i s e e r i v a d positiivselt. H e lk
on püüdlustes võimalikult kõiki uus-tulejaid
organiseerida põrkunud tihti
kartusele, et o r g a n i s a t s i o o n on „pol
i i t i l i n e " . Esimees k i n n i t a s , et see org
a n i s a t s i o o n ei tegele p o l i i t i k a g a .
„ROÖTSIKEELSED"
P e e t e r P u i d e o l i r e f e r e n d i k s , . r o o t sikeelse
eestluse" probleemis ja oma
rootsikeelses ettekandes fta näitas
samas head emakeeie oskust!] l e i d is
ta,6t rootsi k u l t u u r i l e o n k a h j u k s , k u i
eesti-rootsi segaabielulised eemalduvad
eesti k u l t u u r i s t . O n ju i g a vä-hemusgrupi
k u l t u u r R o o t s i k u l t u u ri
rikastav, seda eriti selle hõlpsa kanali
k a u d u , m i d a p a k u v a d segaabielud.
Rootsile on o l u l i n e , et eesti
r a h v u s g r u p i k u l t u u r i l i n e tegevus jätkub.
Sealjuures on „ r o o t s i k e e l s e t el
eestlastel", keda nüüd l e i d u b kõikjal
rootsi ühiskonnas, eriti h e a d võimalused
t u t v u s t a d a Eestit ja eesti_rahva
probleeme. Puide soovitas asutada
erilise Eesti sõprade ühingu, mis
oleks a v a t u d k a puhtrootlastele, kes
meie v a s t u h u v i tunnevad, s a m a l ajal
tuleb organiseerida aktiviste, kes
o o k s i d soodsat a v a l i k k u arvamist.
E e s t i K o m i t e e esimees Johan U n -
gerson luges P u i d e sõnavõtust välja,
, ' [Järg i h k . 3)
• r . V E W Y O R K [ M . E . ) Helsingi
kokkuleppe järelkonverentsile,
mis algab 7. mail Ottawas, kavatseb
Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides
saata oma delegatsiooni, kuhu
kuuluvad esimees J. Simonson, komitee
liigeMari-Ann Rikkan ja eesti
poliitvangide U S A toimkonna juhataja
0. Tammark. ). Simonson
koos M . - A . Rikkani ja M . Kariga
võtsid osa välisministeeriumi poolt
ühenduses järelkonverentsiga korraldatud
informatsioonikoosole-kust.
U S A toob Ottawas esile fakte
inimõiguste rikkumisest Ida-Eu-roopas,
milleks andmeid andis ka
ERKU.
S i s u k a s EELK Kanada sinodi
koosolek laupäeval, 20. skp.
Torontos Peetri koguduse
ruumes kujunes osaliselt poliitiliseks
diskussiooniks, kui kohe
alguses teatavaks sai ühe
kodumaa kirikuõpetaja arreteerimine.
Nimelt oli 3. aprillil
s.a. vangistatud Urvaste koguduse
õpetaja Harri Mõtsnik,
kes on siit peale jäänud kadunuks.
Harri Mõtsnik nimetab
end juristiks. On töötanud tehnilisel
alal Puskinis õpetajana.
Usuteaduslik Instituut lõpetamata.
Ordineeritud 17.10.1972.
a. Oli Urvaste koguduse ase-õpetaja.
Kogudusel oli 1982.a.
639 liiget, Mõtsnik o l i julge j u malasõna
kuulutaja ja võib oletada,
et see saigi tema arreteerimise
põhjuseks.
Piiskop K. Raudsepp analüüsis
meie ühiskondlikke küsimusi,
kuid eriti kodumaalt tulevate
agitatsiooni-kultuuri,
gruppide külastusi meie hulka
läänes. Ta leidis, et sellised
grupid ei tule meile kodumaist
kultuurivara tooma, vaid oma
kommunistlikku propagandat
levitama. Seda ütlevad nad
oma aruannetes ise ja seepärast
ei ole meie inimestel ühtegi
põhjust, et neid siin vastu
võtta või nendega läbi käia.
Seostuvalt Harri Mõtsniku
arreteerimisega võttiski sinodi
koosolek poliitilise ilme, sest
avapalvuses õp. Heino Laaneots
luges ette õp. Mõtsniku sisuka
sõnastuse tema sõnavõtus
kodumaal.
H. Mõtsniku mõtlemisviis
ongi sellisena tootud meie juhtkirja
kohal Ihk. 2. (Lähemalt
sinodist Ihk. 4]
Scolmäpä®val, 8. mail kell 7-10 Õhtul
Vana-Andrese kiriku aiymises saails
E^äBdataksa valguspiltG ja vidoolinte ® Kohv
Intressid vähenevad
Kanada dollar on muutunud viimasel
ajal stabiilseks võrreldes
teiste maade rahadega ja selle tõttu
on laenuintress viimastel nädalatel
hakanud langema. Selle tagajärjeks
on suurem kinnisvarade ostmine
ja üldine majandusliku tegevuse
elavnemine.
Samal ajal seoses uue kokkuleppe
sõlmimisega postiteenijatega
post läheb kallimaks. Tavaline kiri
Kanadas maksab varsti 34 c.
KALEVA KONDOMIINIUM KORTERIMAJA
i 1 Innismore Cr. (Victoria Park b Innstnore nurgal)
OPEN HOUSE 13
Aprill 27, 1^85, MIa 11 kuni 5 pJ:
EHITUS VALIVUS
vaatamiseks - ostmiseks 0 Kõik teretulnud^,
fi^õned väga head kondomiiniumid saadaval • Ainult
20 korterit - privaatsus ® Kõrge kvaliteet - õhujahutus
OSTKE lyÜÜD! Enne kui hinnad tõusevad 1 mail 1985
$2.000 võrra.
ESTOMAN ENTERPRISES IIMC„
Arh. G. E. Lalkve, 444-6405
tl
8ü
TOHOiTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS
Baupäoval, 4. mail koll 7.00 p.l.
Lawrence Park Collegtat6'i aulas
1125 Chatsworth Dr. (Avenue
883 Broadview Ave.
ühepäeval, 5. mail kell 18.
UUSIICA SEERIA, KONTSERT NR. 5
TALLI HELITÖÖD
Juhatab: EERIK
Kaastegevad: HAMILTONI EESTI SELTSI SEGAKOOR
Juhatab: OLAFKOPVILLEM
Pääsmed: $8.00, õpilased ja pensionärid $6.
Saadaval kobriliikmeilt ja kohapeal.
HELILOOJA 60 A SÜWWIPÄEVÄ T Ä H I S T A M I S E KS
: J . TALL, A. KAUPS, K. RAID, CH. KBPPEK ja TEBK KOORID)
Eesti Maja suures saalis, 958 Broadview Am
pühapiaeval, 12. mail kell 2 p.L
Emadepäeva kõnelejaks on T.E.S. Täiendus-keskkooli
lõpetanu Ingi-Mai Loorand.
Päevakohane eeskava õpilastelt.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, April 25, 1985 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1985-04-25 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E850425 |
Description
| Title | 1985-04-25-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | 395 '•Jellinston Stu (feder seo JBSISSSiSSäS!»^^ , ,.,„„™ Second Class Mail Registration No. 1354. Nr. 17 (1834>1985 NELJAPÄEVAL, 25. APRILLIL - THURSDAY, APRIL 25 XXXVI aastakäik Karl Raudsepp kõnelemas EELK Kanada praostkoniia smodil Peetri kirikus. (Lähemalt Ihk. 4). Foto — Lembitu Ristsoo Eesti Organisatsioonide -Karl tmeas N. LIitii NEW YORK (M.E.) - Kauakest-md protsesside sarjas otsustas siinne immigratsioonikohtunik ettearvatult deporteerida Karl Linnas Nõukogude Liitu. Linnase lätlasest kaitseadvokaat taotleb edasikae-hust apellatsioonikohtusse. Mitmed Balti jt, organisatsioonid püüav a d seda otsust peatada. Rahvuskomitee saatis kõigile Kongressi liikmetele kirja koos omapoolse poliitilise-juriidilise seletusega, miks ERKU arVates USA v a l i t s u s koostöös Moskva KGB-ga ei tohiks mitte deporteerida Eesti V a b a r i i g i kodanikke N . Liitu. Rahvuskomitee asulas hiljuti erilise K. Linnase nimelise kaitsefon-di tema ja võimalike teiste analoogiliste juhtude jaoks, kutsudes eestlasi üles tegema kiirelt annetusi, rõhutades põhjuse tungivust. Sellest k a n t i juba 5000.- doL üle K. L i n n a s e kaitseadvokaadile. Vähemalt sama suur summa on nende küsimustega tegelevail uuel rahvusgruppide eriorganisatsioonil. EELK Kanada praost Andres Taul ja praostkonna sekretär õp. Edgar Heinsoo sinodil. Foto — L e m b i l u R i s l s oo EELK sinodi koosolek küsimustega Meil ei ole tarvis\kodumaa kultuurigruppe STOKHOLM — KiiuendarEestiOrganisafsioonide Kongressil olid arutluste teemadeks uustulnukad okupeeritud Eestist ja ^,rootsikeelt kõnelevad eestlased". Kui uued sisserändajad on esialgu akuutne küsimus ainult Rootsis, siis segaabieluliste osa eesti ühiskonnas on püsiv olukord kõigis maades. USA-gt kolm eestlast ; Ottawasse järel-i v a r P a l j a k andis põgusa üle ; uuest sisserännust", millest p a r a ku täpsem ülevaade puudub, sest tulijaid registreeritakse mitte eestlastena, vaid , , N . L i i d u kodanikena". Umbkaudsel t aga võib aastas tulla abiellumiste teel kümmekond, millele l i s a n d u v a d põgenejad, keda on v a i d üksikuid olukordade tõttu. H e l singi k o k k u l e p p e - j ä r e l e avanenud võimalustes a b i e l l u m i s t e k a u d u v a - ja pääseda, on läänemaailma saabu-nuist Rootsi t u l n u d — suurelt osalt üle Soome — kokku paarsadaMni-mest, kellest peaaegu. Kõik ön alla 40 aasta,vanustes, tervelt! 65 protsenti aga 20-30 aastased.. Umbes veerand nendest o n alles kohanemisprotsessis, nendest aga, kes on siin o l n u d juba mõnda aega, on h u l k edukalt r a k e n d u n u d tööndu-sellu. Suurelt osalt on v.äljapääsenud kindlustamas oma i s i k l i k k u heaolu, ainult v ä h e s e d on r a k e n d u n u d eesti sektoris. i U u s t u l n u k a d asutasid hiljuti jorga-n i s a t s i o o n i „ H E L K " , m i l l e tähed on lühendus nimest , , H i l j u t i Eestist L a h k u n u t e K o o n d i s " . See oh f o o r um ühistele muredele ja q m a v a h e l i s e le suhtlemisele. ' • U M B U S K K u i d a s on aga suhtlemine u u s t u l nukate ja vanaolijate vahel? Ivar P a l jak konstateeris, et siin on teatud raskusi, k u n a pärast nn. H a m a n i - j u h t u - mit o n eesti ühiskond m u u t u n u d u m b u s k l i k u m a k s . Et see u m b u s k neid solvab, on l o o m u l i k ja P a l j a k s o o v i tas kaasmaalasi kohelda kaasmaalastena, k e l l e g a m e i l on ju ühine taust ja ühine eesmät-k — v a b a Eesti. See \on o l u l i n e eriti noorte osas. Kõneleja konstateeris,et mitmel p u h u l on eestlased u u s t u l n u k a t e l e a v a l d a n u d otse südamlikku poolehoidu, näit. k u i on o l n u d tegemist võimekate kultuuritegelastega, nagu seda o n Järvi, Pärt jt. Iv^r Paljak juhtis tähelepanu, et suhteliselt noored u u s t u l h u k a d toovad uut värskust siinsele eesti keelele. S t o k h o l m i eesti k o o l i s on praegu kümmekond uustulnukate las^t, kelle ceel l o o m u l i k u l t on värskem k u i v a - rasemate rootsieestlast^ uuel põlvk o n n a l . U u s t u l n u k a t e fseas On ka teadlasi. K G B on h u v i t a t u d lahkhelidest. Kõneleja retsept o l i : ärgem tehkem K G B - l e selles osas rõõmu! . Järgnenud mõttevahetuses võttis sõna H E L K ' i esimees M a r g u s Ree-, mets, k e s kongressil o l i E e s t i Demok r a a t l i k u L i i k u m i s e Välismaa K o o n dise- delegaadiks. Sõnavõtja konstateeris vastuvõtu sagedast jahedust alguses, ent organisatsioonist o n h u vitatud k a palju , , v a n a o l i j a i d " , kes. üritustes o s a l e v a d j a s e l v i i s i l kontakti n o r m a a l i s e e r i v a d positiivselt. H e lk on püüdlustes võimalikult kõiki uus-tulejaid organiseerida põrkunud tihti kartusele, et o r g a n i s a t s i o o n on „pol i i t i l i n e " . Esimees k i n n i t a s , et see org a n i s a t s i o o n ei tegele p o l i i t i k a g a . „ROÖTSIKEELSED" P e e t e r P u i d e o l i r e f e r e n d i k s , . r o o t sikeelse eestluse" probleemis ja oma rootsikeelses ettekandes fta näitas samas head emakeeie oskust!] l e i d is ta,6t rootsi k u l t u u r i l e o n k a h j u k s , k u i eesti-rootsi segaabielulised eemalduvad eesti k u l t u u r i s t . O n ju i g a vä-hemusgrupi k u l t u u r R o o t s i k u l t u u ri rikastav, seda eriti selle hõlpsa kanali k a u d u , m i d a p a k u v a d segaabielud. Rootsile on o l u l i n e , et eesti r a h v u s g r u p i k u l t u u r i l i n e tegevus jätkub. Sealjuures on „ r o o t s i k e e l s e t el eestlastel", keda nüüd l e i d u b kõikjal rootsi ühiskonnas, eriti h e a d võimalused t u t v u s t a d a Eestit ja eesti_rahva probleeme. Puide soovitas asutada erilise Eesti sõprade ühingu, mis oleks a v a t u d k a puhtrootlastele, kes meie v a s t u h u v i tunnevad, s a m a l ajal tuleb organiseerida aktiviste, kes o o k s i d soodsat a v a l i k k u arvamist. E e s t i K o m i t e e esimees Johan U n - gerson luges P u i d e sõnavõtust välja, , ' [Järg i h k . 3) • r . V E W Y O R K [ M . E . ) Helsingi kokkuleppe järelkonverentsile, mis algab 7. mail Ottawas, kavatseb Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides saata oma delegatsiooni, kuhu kuuluvad esimees J. Simonson, komitee liigeMari-Ann Rikkan ja eesti poliitvangide U S A toimkonna juhataja 0. Tammark. ). Simonson koos M . - A . Rikkani ja M . Kariga võtsid osa välisministeeriumi poolt ühenduses järelkonverentsiga korraldatud informatsioonikoosole-kust. U S A toob Ottawas esile fakte inimõiguste rikkumisest Ida-Eu-roopas, milleks andmeid andis ka ERKU. S i s u k a s EELK Kanada sinodi koosolek laupäeval, 20. skp. Torontos Peetri koguduse ruumes kujunes osaliselt poliitiliseks diskussiooniks, kui kohe alguses teatavaks sai ühe kodumaa kirikuõpetaja arreteerimine. Nimelt oli 3. aprillil s.a. vangistatud Urvaste koguduse õpetaja Harri Mõtsnik, kes on siit peale jäänud kadunuks. Harri Mõtsnik nimetab end juristiks. On töötanud tehnilisel alal Puskinis õpetajana. Usuteaduslik Instituut lõpetamata. Ordineeritud 17.10.1972. a. Oli Urvaste koguduse ase-õpetaja. Kogudusel oli 1982.a. 639 liiget, Mõtsnik o l i julge j u malasõna kuulutaja ja võib oletada, et see saigi tema arreteerimise põhjuseks. Piiskop K. Raudsepp analüüsis meie ühiskondlikke küsimusi, kuid eriti kodumaalt tulevate agitatsiooni-kultuuri, gruppide külastusi meie hulka läänes. Ta leidis, et sellised grupid ei tule meile kodumaist kultuurivara tooma, vaid oma kommunistlikku propagandat levitama. Seda ütlevad nad oma aruannetes ise ja seepärast ei ole meie inimestel ühtegi põhjust, et neid siin vastu võtta või nendega läbi käia. Seostuvalt Harri Mõtsniku arreteerimisega võttiski sinodi koosolek poliitilise ilme, sest avapalvuses õp. Heino Laaneots luges ette õp. Mõtsniku sisuka sõnastuse tema sõnavõtus kodumaal. H. Mõtsniku mõtlemisviis ongi sellisena tootud meie juhtkirja kohal Ihk. 2. (Lähemalt sinodist Ihk. 4] Scolmäpä®val, 8. mail kell 7-10 Õhtul Vana-Andrese kiriku aiymises saails E^äBdataksa valguspiltG ja vidoolinte ® Kohv Intressid vähenevad Kanada dollar on muutunud viimasel ajal stabiilseks võrreldes teiste maade rahadega ja selle tõttu on laenuintress viimastel nädalatel hakanud langema. Selle tagajärjeks on suurem kinnisvarade ostmine ja üldine majandusliku tegevuse elavnemine. Samal ajal seoses uue kokkuleppe sõlmimisega postiteenijatega post läheb kallimaks. Tavaline kiri Kanadas maksab varsti 34 c. KALEVA KONDOMIINIUM KORTERIMAJA i 1 Innismore Cr. (Victoria Park b Innstnore nurgal) OPEN HOUSE 13 Aprill 27, 1^85, MIa 11 kuni 5 pJ: EHITUS VALIVUS vaatamiseks - ostmiseks 0 Kõik teretulnud^, fi^õned väga head kondomiiniumid saadaval • Ainult 20 korterit - privaatsus ® Kõrge kvaliteet - õhujahutus OSTKE lyÜÜD! Enne kui hinnad tõusevad 1 mail 1985 $2.000 võrra. ESTOMAN ENTERPRISES IIMC„ Arh. G. E. Lalkve, 444-6405 tl 8ü TOHOiTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS Baupäoval, 4. mail koll 7.00 p.l. Lawrence Park Collegtat6'i aulas 1125 Chatsworth Dr. (Avenue 883 Broadview Ave. ühepäeval, 5. mail kell 18. UUSIICA SEERIA, KONTSERT NR. 5 TALLI HELITÖÖD Juhatab: EERIK Kaastegevad: HAMILTONI EESTI SELTSI SEGAKOOR Juhatab: OLAFKOPVILLEM Pääsmed: $8.00, õpilased ja pensionärid $6. Saadaval kobriliikmeilt ja kohapeal. HELILOOJA 60 A SÜWWIPÄEVÄ T Ä H I S T A M I S E KS : J . TALL, A. KAUPS, K. RAID, CH. KBPPEK ja TEBK KOORID) Eesti Maja suures saalis, 958 Broadview Am pühapiaeval, 12. mail kell 2 p.L Emadepäeva kõnelejaks on T.E.S. Täiendus-keskkooli lõpetanu Ingi-Mai Loorand. Päevakohane eeskava õpilastelt. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-04-25-01
