Meie Elu = Our life, April 25, 1985

              J,
, 25. APRILLIL .-.THURSDAY,APRIL 25
Mälestusliikeid kohtumistest-
Arno Raagiga
ja vanema
leegi Arno Raagi jäädav lahkumine
6. märtsil viib ted^ mälestades mõt°
ted tagasi aastakümnete taha mine-vikku.
Pole siinkol|al enam mõtet
korrata tr^fareetseid fakte lahkunm
kõige varasemast elukäigust. Mee­nutasime
seda tema 80-aastasek§
saamisel läinud aasta 26. augustil.
Inimesele peale sünnimaa vaimse
omapära annab tema suuruse töö,
saavutuste ulatus, iseloom, kohu­setruudus,
sõprade hulk, suhtumi­sed
kaasinimestesse ja mende va-kord
kõhesolijagffl.
Millal ristusid esmakordselt minu
teed Arno Raagiga, kellest 1928.a,
alguskuudel sai 23-aastase nooruki­na
Postimehe" toimetuse koossei­suline
liige? Ega olnud niinu endagi
suhtes saatus palju armulisem, andes
.mullegi sama staatuse 22-aastasena
„Oma Maa" peres Viljandis. Arno
teadis ja meenutas aeda saatusüht-lust
mõnelgi korral. Ja vist ka esime­sel
kohtumisel. Ain|as meis nagu
rningit saatusühtlusf ka edasises
ajas.
Kirjanikuna tea(isin teda ' jubp
1929.a. alates, millal ,jPostimehe"
poolt väljaantavas „Ma'amehes" i l ­mus
üks tema' romaan, Küllap pidi
olema see 1930.a. raamatuna välja­antud
,,Kaduval teel", kindel olla
enam ei saa. a
See oli ,,Postimehe" juures
1933.a., kuhu ma ühel eksamipäeval
läksin kaastöörahakesi küsima ja
kus Arno minu nime kuuldes esma­kordselt
käe pihku paistis. Oli siis juba
tehtud mees,,,iNarva Postimehe" toi-metajatoolgi
soojaks, istutud ja abi-elusadam,
kui ei eksi, samuti juba
Maarja-Magdaleena kaudu üles lei­tud.
Tutvumise head muljed jäid, tu­lid
ka mõnikord vähesed read minu
kaastöö hinnanguna ,,La.atel.ehes",
aga uus kohtumine sai teoks alles
siis,' kui ta eestlaste laagri organi-^
seerijana Kemptenist, Lõuna-Baier-ist
mulle Gfrbrazhofenisse Württem-bergi
sõna saatis, et ta mind laagris
vajab ja peakski olenjia nagu kahe­teistkümnes
tund Prantsuse tsoonist,
kustuda ja kaduda. Oli 1945.a., 18
• juuni hilisõhtu, kui meie pikk ehtsail-meline
mustlaskillavoot oma päeva­selt
jalgsirännakult Kempteni jõudis.
Juba 23. juunil ilmus esimese laagri-bülletääni
number Arno Raagi, Ju­han
Käisi ja Ilmar Raudma poolt
ühiselt heaks kiidetud nime all „Kau­ge
Kodu". ,,Meie ei taha midagi
muud kui seda, mille peale on õigus,
igal rahval: olla vaba ja rippumatu
peremees oma kodus. See on iga
rahva loomulik ja lo(i)duslik.õigus ja
püüdu selle poole ei saa rahva hing­est
kustutada ükski võim", kirjutab
ta selle uusväljaande avajuhtkirjas ja
lõpetab lootusega, et,.elujulge ja teo­tahteline,
murdumatu eesti vaim, mis
meid aastasadu on kannud, kannab
meid nüüdsetestki katsumistest üle,
kui meie kokku hoiame ja siin võõrsil
võideldes oma raskes igapäevases
eluvõitluses ei upu pisinä-äklustesse
ega unusta meie kõrget ühist sihti —
vaba rippumatut Eestit. Käi kindlalt,
nõua õigust, aeg annab arutust!" v
Algas meie kõige tihedam koostöö,
ulatudes üle ,,Kauge Kodu", ,,Eesti
Raja", USA-ala Eestlaste Esinduse
Kirjastuse, rea tormiliste koosoleku­te
ja väikevõitluste kuni 1949.a. au­gustikuu
lõpunil millal laev tõi selle
murdumatu 1 meelekindlusega sihi-
' teadliku kolleegi ära" USA-sse. Ei
andnud Saatus meist kummalegi
enam võimalust kutseliseks leiva-
. teenimiseks toimetuslaua taga, ei
eraldi ega koos. Aga püsima jäi usal­duslik
sõprus kuni lõpuni ja sulgede-e
ei saanud siiski osaks puhkust
isegi füüsilise päevatöö kõrval. Veel
napilt kolm nädalat enne jäävat lah­kumist,
juba vkevalt Ipetavas käekir­jas,
saabus Arnolt manitsus, et ma
veel ei väsiks... kõikide kivide-kän-dude
kiuste. i .
Kes oli Arno Raag ajakirjanikuna,
isiksusena, sõbrana, rahvusliku tam­mena?
Kunagi kirjutas ta oma ea­kaaslasest
kolleegi 'Jaan Kitzbergii
iseloomustuseks: ,,Temale oli omane
algusest peale küsimustesse süvene­mine
ja võimalikult kõigijpro jacont-ra
asjaolude arvestamine, mille tõt­tu
artiklid k^ijunesid igakülgselt "üle­vaatlikuks."
Kas tuli see ühisest
,,Tõnissoni koolist" või mitte, see­sama
iseloomustus kuulub ka Arno­le.
Läbi mitnje sisepoliitilise raskuse
tüürisid nad koos sekvestrialuse
„Postimehe" rahulikumatesse vetes­se.
Täna, 40 aastat hiljem, ei võta ma
midagi tagasi hinnangust, mille and­sin
Arno Raagile tema sünnipäeval
1945.a. („Kauge ICodu" nr.19, lk.9-
10); ..Juhtkirjade kõrval pälvib erilist
tähelepanu tema mitmekülgsus ja
selgus ning lühidus aine käsitlemi­sel...
Rahulikkus,'reaalneja kaalukas
suhtumine raskeimaissegi küsimus-
A r n o Raag
tesse, stiililine lihtsus ja selgus, range
sihiteadlikküs ja komistamätu suu-nataotlus
on tema iseloomustuseks."
Raskuste jäägitu trotsimine, endava­litsemine
igas olukorras ja sõpradest
kolleegide tingimusteta usaldamine,
võiksin lisada sellele kogemuste alu­sel
ajast ,,Eesti Raja" juureši.millal
esimesed pahandused südamega
sundisid jääma teda ajuti koju või
võitlus meie sõdurite ja meie kõikide
eest viis teda teistesse linnadesse, nii
et kogu lehe sisu jäi minu kui tegev­toimetaja
hoolde.
Küsimus teda täna kui kõikidest
muredest vabanenut meenutades on
ehk: kas oli ta raskuste kiuste oma
vastutusrikkas kutsetöös. õnnelik?
Aga. mis on siis õnn selle parimas
tähenduses^ Mis on see,-mis loob
õnnetunde ka raskeima ülesande juu­res?
Vastuseid võib olla ju mitmeid ja
erinevaid, kuid neist üheks on kind­lasti
— võimalus teenida oma rahvast
ja oma kodumaad. Ka siis, kui see
nõuab raskeid isiklikke ohvreid. Ta­han
olla julge oletades, et ta vaba
Eesti rahvusliku kooliga haritlaste
esimese generatsiooni hulka kuulu­jana
vaatas rahulolu ja rõõmsa enese­tundega
tagasi oma suurtele saavu­tustele
ränkraske kutsekoorma all.
Võime tema isiksuse ja töösaavü-tuste
alusel olla uhked selle generat­siooni
mitmes tahus küpsusele. Üks
põliseesti tamm, alludes eluseaduse
meid kõiki tabavale muutmatusele,
varises ränkraske tööpäeva lõpus,
Paljud meist aga, nautides täna oma
haridust ja vabadust, ehk ei teagi, et
nad võlgnevad selle eest palju lahku­nu
tööle, pingutustele ja isiklikele
ohvritele. Ja kui sirvime mõne meie
ajalehe viimaseid aastakäike ja leia­me
sealt, tema sule all sündinud kul­tuuriloolisi
elukilde meie rahva mi-nevikuteedeh,
kas ei võlgne me talle
siis kohustust hoolitseda, et tema
seegi elutöö ränkade pingutuste vili
leiaks tee raamatusse? Pärjad ja järel-^
hüüete trafareetsed sõnakõlinad när­buvad
ja kaovad tuulde, lahkunu elav
vaim ja loov sõna.aga püsib, kasvab
ja hoiab tegevana elus ka puhkusele
heitnud surematu vaimu.
JOHANNES KAUP
Eestlane, 6 1 , otsib tutvust
EESTI NEIUGA 50-60 ä. .
et veeta videviku aastad õnnelikult.
Kirjad saata: P.O. Box447,West Hill,
• Ont. Ml E 4Y9
' kevadball
Eesti Majandusklubi Kanadas
kevadball toimub 24. mail Royal
York Roof Garden'is (Upper Cana-da
Room). Eeskavalises osas esi-
Eeb ooperilaulja Avo Kittask.
siiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^^^^
PLUMBING, HEATIiyG
K gaasi-ja eloktriahjud, korstna-voodrid
(chimney linings).
e puhastamine ® Eeslit ätro
Tel. (416) 275-1280
atiiiiiiiiiiriiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiitiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiis^
Kõikideks kindlustusteks
LATER ^ CO. LTO
BS
St,
Toronto M5P ms.
Tel: 653-7815 ja 653-7816
$799
Kui reis algab Torontost, Air Canada
pakub mugava ühenduse Montreali
Mirabeli lennujaamaga, kust reis
jätkub Finnair DC-10 liinilennukiga otse
Helsingisse ja tagasisõit taas Montreali.
Kui algate teistest Kanada linnadest, nõudke
saadaval olevaid ühendusi ja eri reisihindu
Monfrealiga oma reisibüroolt.
50 edasi-tagasi lendu toimuvad maikuu ja
oktoobrikuu ajavahemikul.
Valige omale sobiv aeg — mitte üle
90 päeva ega vähema kui 7 päeva,
a.
Himnad Montrealist
Maikuus, sept. ja okt.
Täiskasvanud $799.
Lapsed alla 12 a.
Sülelapsed alla 2 a.
juunikuust-augustikuuni
Täiskasvanud $899.
Lapsed alla, 12 a. $674.
.Sülelapsed alla 2 a. $90.
Maikuus, sept. ja okt. juunikuust - augustik.
Täiskasvanud $898. Täiskasvanud $994.
Lapsed alla 12 a. $671. Lapsed alla 12 a. $746.
Sülelapsed alla 2 a. $90. Sülelapsed alla 2 a. $100.
Ülaltoodud hinnad ei hõlma Kanada lennu-väljamakse.
Reserveeritud piletid tuleb tasuda 21 päeva enne
väljalendu. Grupilennud tühistatakse, kui on alla
20 reisija.
Teie võite reserveerida piletid oma reisibüroo kaudu või helistage otse
Finnairi kontorisse.
Toronto (416) 9 2 7 - 7 4 00
Montreal (514) 2 8 2 - 1 1 73
Vancouver (604) 6 8 7 - 7 5 82
Hinnad võivac
muutuda
etteteatamata.
iHiiiiiiiiiitiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiifi
KUHU MINlNAAO?
® Neljap., 25. apr. Aiandusklubi
laudkonnavestlus „Kevad aias"
Eesti Majas algusega kl. 7.30 õ.
@ Reedel, 26. ja 27. apr. Peeter
Kaups'i ja Margi Kaups Taylor'i
maalide näitus Baptisti kiriku saa­lis.
® Laup., 27. apr. Ap. Õigeusu ko­guduse
näitemüük-perekönnaõhtu
Peetri kiriku saalides algusega kl. 5
õ. •'
® Laup., 27. apr. Kaleva korteri-maja
„Open House" nr. 1 Inriismo-re
Gr. kl. 11—5 õ.
® Pühap., 28. apr. Helmi Betlem'a
juubelikontsert Tartu College'is al­gusega
kl. 6 õ.
% Pühap., 28. aprillil inseneride
koor Soomest annab kontserdi Peet­ri
kirikus algusega kl. 3 p.
® Pühap^, 28. apr. Hamiltoni Eesti
Seltsi Segakoori kevadkontsert
Hamiltoni Public Library auditoo­riumis,
55 York Blv. algusega kl.
2.30 p.
® Pühap., 28. apr. Pensionäride
klubi loterii Eesti Majas algusega
kl 12 p.
@ Kolmap., 1. mail loeng „Aleksis
Ranniti isiksus ja luule" Tartu Col-legeMs
algusega kl. 7.30 õ.
® Laup., 3. mail Segakoor „Leelo"
20. aastapäeva kontsert Park Col-legiate'i
aulas, 125 Chatsworth Dr.
algusega kl. 7 õ.
© Laup., 4. mail Segakoor „Leelo"
20. aastapäeva kontsert Lawrence
Park Collegiate aulas, 125 Chats­worth
Dr. algusega kl. 7 õ.
® Pühap., 5. mail Baptisti kogudu-
, se kontsert dr. Johannes Tall'i
litöödest algusega kl. 6 õ.
® Esmasp., 6. mail loeng Asta Wi
mani loomingust Tartu College'is
algusega kl. 7.30 õ.
© Kolmap., 8. mail Eesti Kusltüuri.
pärandi Klubi tutvustamine Vana
Andrese kirikus kl. 7-10 õ.
® Reedel, 10.-12. mail Kalevala
150. aastapäeva tähistamine.
© Pühap, 12, mailEmadepäevaak
tus T.E.S. Täienduskooli korraldu­sel
Eesti Majas algusega kl. 2 p. .
® Pühap., 19. mail „Kalurineiu"
Eesti Rahvusteatri esituses Ryerso-ni
teatris.
©Esmasp., 27. mail loeiig „Ees.ti
sõdurid ja eesti kultuur" Tartu Col-lege'is
algusega kl. 7.30 õ. .
Eesti Spordiliit USA-s äsjasel aastakoosolekul avaldati erilist tänu Eda
Treumuthile, kes on viie aasta jooksul esimehe kohal liidu tegevust edu­kalt
juhtinud. Ta loobus edasi kandideerimast sellele kohale ja tema
järglaseks valiti dr. vet. A. Pallop. Liidul on olnud hea koostöö ka Kanada
eesti sportlastega. H. Maasikas, E. Treumuth ja C. Skonberg on uues juha­tuses
abiesimehed, sekretäriks endiselt Anu-Irja Ojamaa ja laekuriks R.
Pais. Juhatuse koosseisu on suurendatud ja peale mainitute on selles veel
arvukalt ka noori sportlasi ja sporditegelast Pildil vasemal Eda Treumuth
koos tema samaselt kauaaegse lähema kaastöölise, liidu sekretäri ja
võimlemisala korraldaja Anu-Irja Ojamaaga.
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
Müük ja rentimine
Äris 291-5054
Chev OIds Limited | Kodus 423.5716
5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9 "
6^«Hai»<KB»Aca><>«B»<Ki&<Kn»o<iizKKn3>o<ixi>o<i^^
„Meie Elu'* iniir. 17 (ISS^S) 198S
E.V. aastapäev
Sao Paulos
SAO PAULO (M.E.) - Harukord-
"selt langes sel aastal E.V. aastapäev
pühapäevasele päevale, mis kergen­das
s^Ue tähistamiseks osavõttu, Ka
ei ähvardanud sünged vihmapilved
sel päeval kedagi, vaid ilm oli ilus ja
päikesepaisteline, mis on harukord­ne
vihmaperioodil. Mööda olid ka
maailmakuulsa karnevali uhked pi­dustused,
millede tõttu oleme olnud
sunnitud nii mõnelgi korral endi kok­kutuleku
kuupäeva muutma.
Kõik see soodustas eestlaste roh­ket
osavõttu E.V. Palvus-aktusest.
milline peeti Saksa kiriku .,Heyden-reich-
Haus'i" saalis. Aktuse kiriku­lise
osa täitis EELK Koguduse Sao
Paulos nõukogu abiesimees, dr. Il­mar
Kaarna. Kauge külalisena võttis
sellest osa dr. Arthur Proos, kes oli
tulnud külastama Sao Paulo Eesti
Baptisti Kogudust. Ta tõi tervitusi
Vancouveri eestlastelt ja baptisti
koguduselt Kanadas. Temaga ühes
tuli ka palju baptisti koguduse
liikmeid perekondadega, et ühes
meiega tähistada E.V. aastapäeva,
Dr. A. Proosi sõnade järgi kordus
nüüd siin Vancouveris tavaks saa­nud
nähe. tähistada seda päeva ühi­selt.
Ühel aastal luteriusu kirikus ja
teisegi aastal baptisti koguduse ki­rikus,
j
Aktus lõppes Eesti hümni laulmi­sega.
Järgnes koosviibimine Koguduse
Naisringi poolt kaetud laudades.
Sao Paulos viibib mitmekuulisel
külastusel Torontost ajaloolane Mag-da
Aleksius, peatudes Alide Slefi
kodus. Kodumaal oli Magda Alek­sius
ajalooõpetajaks Viljandi Hari­dusseltsi
gümnaasiumis, ja ta ülla­tus
oli suur.kui ta Sao Paulos äkkijüht
oma endist õpilast Laine Kivlvä-rav'at
kohtas. 1
Proua M. A. on vaimustatud Rio de
Janeiro ainulaadsest ilust, kui ka seal­sete
eestlaste harukordsest külalis­lahkusest,
kus teda vastu võeti kui
kauaoodatud sõpra.
Ka Sao Paulos oli tal võimalus
tundma õppida peaaegu tervet eest­laskonda,
võttes osa mitmetest üri­tustest
ja olles teretulnud paljudes
•kodudes. Kui temalt küsiti: ,,Kuidas
Brasiilia meeldib?" tuli kohe vastus:
,,Meeldib väga, meeldib selle maa
omapära ja mitmekesisus ja paneb ka
imestama nende mitmete rasside sõb­ralik
läbisaamine üksteisega, kes
end kõik tunnevad brasiillastena. .
Kui dr. Mäe . , .
(Algus Ihk. 3]
Eestist teatud.eranditega, mille üle
Mäe oli nõus Litzmanniga nõu pida­ma.
See oli Lohse arvates otse hirm­saks
sündmiseks, et üks mittesaks- \
läne end selliselt saab segada Saksa
pei'sonaalpoliitikasse. Lohse aga ei
saanud Litzmannist lahti ja tegi nüüd
Berliini ettepaneku Rosenbergist
enesest lahtisaamiseks kogu Idami-nisteeriumi
likvideerimisega. Sellele
vastas Rosenberg ettepanekuga Loh­se
ametist vallandamiseks. Seda tegi
Hitler 6. septembril 1944 kurikuulsa"
Ukraina riigikomissari Kochi määra­misega
Lohse kohale. Tõenäoliselt
olid selle määramise tõelisteks motii­videks
siiski teised asjaolud, mida
Rosenberg Hitlerile raporteeris.
HeinoTaremäe kõneles ka dr. Mäe
ultimaatumist sakslastele seoses
Landeswehri asutamise 25.a. juubeli
korraldamise katsega Tallinnas, mil­lele
dr. Mäe tugevasti vastu seisis.
Küsimus oli selles, ^cas Landeswehri
juubel jääb ära või paneb Mäe oma
ameti maha. Mäe ei saanud eesti
rahva nimel Landeswehri mehi õn­nitlema
minna. Landeswehri juubel
jäigi pidamata, kuid sellel olid oma
tugevad järellainetused. Litzmann
kutsuti Berliini ja teda süüdistati sel­les,
et ta ei ole võimeline kpitsma
Saksa riigi huve. Seal kõneldi ka dr.
Mäe baltlaste ärakutsumise ettepa­nekust.
Kui aeg oleks soodsamalt
edasi läinud, ei tea kuhu need küsi­mused
Litzmanni ja Mäe välja oleks
viinud. Litzmanni tõttu Eesti kindral-komissaijina
oli okupatsioonikarmus
meie kodumaal talutavam ja kuna
Hitler oli I maailmasõjas Litzmanni
isa alluvuses ja kindralkomissaafil
oli Berliinis kaunis tugev seljatagu­ne,
siis riskis ta Eestis kaunis oma *
äranägemisel haldust teostada.
Mitmed referaatõhtust osavõtjad
esitasid küsimusi ja kommentaare,
eriti kontroversiaalse dr. Mäe tege­vuse
kohta, mis dokumentide alusel
on pareni kui me seda üldiselt oleme
arvanud. ,1*
362 Danforth Ave.,
Toronto, Ont. M4K 1N8
Tel. (416) 466-1951
(41 i6) 466-1502
mm
FLOWEJtS & GIFTS
ÜLLEDE SAATMINE ÜLEMAAILMSES ULATUSES.
Eriti pulmadeks — värsked ja kunstlilled.
M a t u s e k s — pärjad ja lillekorvid.
Käsitöö kimkeesemed — kullasepa-, merevaigu-, keraa­mika-,
liaha ja puunikerduse a l al
Räägitakse eesti, läti ja inglise keelt.
Avatud: äripäevadel 8.30-6.00 p.l., laupäeval 8.30-5.00 p.l.
n K M E O O O O O C S I OC2lK>«IDO«CMW»<KISW>«l»<><n:WM^
Pärast kohvi ja küpsiseid näitas H.
Taremäe valguspihe Lakewoodis
olevast Eesti Arhiivist Ühendriiki­des.
Sellele tehti äsja 1800 ruutjalali-ne
juurdeehitus, nii et kogu arhiivi
põrandapindala on nüüd 3000 ruut-jalga.
Seal töötavad pidevalt kolm
vabatahtlikku ja paljud eestlased d(7-
poneerivad oma mälestusi ja doku­mente
sinna. Arhiivis on hindamata
väärtusega eksponaate. Arhiiv töö­tab
iseseisva inkorporeeritud asutu­sena.
ESTOR