Meie Elu = Our life, April 25, 1985

              ) • •
THURSDAY,
aa
„Meie Elu" nr. 17 (1834) 1985 „Meie E
Üle miljoni tulusid
Klubi
Imtvustab ennast kolmapäeval, 8.
mailkell 7 õhtul Vana-Andrese ki­riku
alumises saalis.
Sinodi, koosolekust Võttis osa
umbes 25 esinclajat, neist 10 pasv
torit ja piiskop. Palvuse järele õp.
H* Laaneotsa suu Jäbi ja H. Mõts-niku
sõnadel |avas koosoleku
praost A. Taul, kes jäi koosoleku
juhatajaks, õp. £. Heinsoo proto­kollides.
Abijuhätajaks valiti A.
Tork ja abisekretäfriks E. Teder.
Praostkonna tegevusaruande esi­tas
praost A. Taul. Toome allpool
ülevaate statistilistest arvudest, mis
iseloomustavad koguduste tegevust
üle Kanada.
1. Kõik kogudused on majandus­tegevuse
aruande lõpetanud ülejää­giga,
välja arvatud kaks kogudust:
Toronto Peetri ja iTorönto Jakobi ko-
2. Praostkonna hingekirjas olevate
liikmete arv 31. detsembril 1983 kuni
31. detsember 1984 on langenud ai­nult
114 liikme vprra (surma läbi).
3. Vastavalt sellele on ka praost­konna
ulatuses tulude kogusumma
võrreldes 1983, aastaga langenud
531.030 dollarilt 517.958 dollarile-,
vähem^l3.072.-, kuid siiski ületad^es
pool miljon dollarit.
4. On huvitav, et vaatamata liik­meskonna
üldarvu vähenemisele,
liikmemaksuna sissetulek on tõus­nud
24.700 dollari võrra, võrreldes
1983. aastaga. Ainult- ühes kogudu­ses
on liikmeinaksud murettekitavalt
vähenenud.
5. Võrreldes kulude kogusummat
1984..aastal eelmise aastaga, ka ku­lude
kogusumma on langenud 7.232.-
dollari võrra. .
6. Võrre-ldes armulauast osavõtjate
arvu koguduseliikmete üldarvuga,
on Vancouveri, Montreali ja Hamil­toni
kogudused teistest kaugel ees.
7. Matmised on suurenenud 120-lt
(1983).,146-le (1,984) ja seega ületab
kaugelt ristitute arvu 1984. aastal: 74
(1983.a. - 70) ,
8. Koguduste liikmeskonna vana­nemisega
suureneb ka õpetaja töö­koormus,
kuna haiglakülastuste ja
hingehoiu kordade arv (mitte tunnid)
on tõusnud 766-lt 12t^6-le võrreldes
1983. aastaga.
Senini on'Kultuurpärandi Klubi
9. Piiblitundide korraldamises tulnud teie juurde — näitama valgus-
Vancouveri kogudus on kõige aktiiv- püte ja videolinte, või teid „üles võt-sem,
kuna mõnede koguduste juures j^g.. valguses ja helis. Seekord kut-see
hoopis puudub. sub Klubi teid oma juurde kohvile ja
10. Koguduste ja õpetajate aruan- vastukülaskäigule. Teile, antakse,
ded on üldiselt positiivsed. ..maitsmiseks" näha seda, mida se-
Praoštkonnal on olnud sissetule-Zj^jj^i tehtud: valguspilte, sündmusi
kuid $6.286.61 jä väljaminekuid ^jjjgQjintidel. Lähemaks vaatami-
S4.768.31. Ülejääk Sl.518.30 on lisa- ggj^g japroovimiseks on kogu apara­tuur:
1) Millega ja kuidas''ülesvõtteid
tehakse; 2) Millega hiljem sajatunni-lisest
videofilmist tehakse,see lühen­datud
vaatepilt, mida näete oma tu- >
gitoolis istudes. .
Eesti Kultuurpärandi Klubi moo­dustati
1981. aastal, et järjekindla­malt
jäädvustada meie seltskondlik­ke
sündmusi, koguda heli- ja valgus-ülesvõtteis
meie kultuuripärandust
— olgu see laulupeo traditsiooni jät­kamine,
rahvatants, üksikisikute
mälestused, rahvapärase käsitöäval-mistamine
jne. jne. On ju rahvus- '
kultuur väga mitmepalgeline, osa
oskust meie noorte hulgas; 2) inglis- „kõrge", osa ..igapäevane". Kultuu-keelse
ajalehe väljaandmist USA-s; riväljendused jätavad püsivaid jälgi
3) ingliskeelset väljaannet meie noor-; kirjasõnasse, kaljurahnu, lõuendile
tud kassaseisule, mis aasta
$7.662.27. Eelarve kinnitati tasakaa-lus^
5.500.'pärast lisamist oodatud
toetustele koguduselt $500.- jä suu­rendati
toetust Usuteaduse Instituu­dile
S500.- võrra.
. Uue lauluraamatu saamise kohta
andis ülevaate dr. R. Toi. Ka on val­mistamisel
leeriõpik.
AKTUAALSED KÜSIMUSED.
Pärastlõuna istungil kuulati ära
ettekanne piiskop K. Raudsepalt.
Aktuaalsete küsimustena puudutas
kõneleja: 1) eesti keele puudulikku
Tänujumalateenistuselt Vana-Andrese kirikus. Esireas, vasakult — koguduse nõukogu esimees Tõnu
Orav, õp. Albert Roost, õp. Elmar Pähnjces ordineeriti 50 a. tagasi, õp. Edgar Heinsoo ja õp. Udo Petersoo.
Foto ~ S. Preom
0 d (D risti kuldjuube
õp. Elmar Pähn ordineeriti 50 aastat tagasi
tele kodumaalt, mis tuleb neile tasu­da
kätte; 4) meie ristinimede muut­mist
või moonutamist teadmatuses,
et ristinimi peaks olema igale püha,
sest sellega seisame kirjas taevas; 5)
suurim eesti keele õpetaja on kirik ja
— rohkem on aga ainult mälestustes,
ja need kaovad kui neid paberile,
filmile või lindile üleei kanta.
Eesti Kultuurpärandi Klubi alusta­miseks
oli vaja kümme liiget. Kana-õpetajadpeavad
seda rõhutama. Need da valitsuse „New Horizons" prog-noored,
kes käivad järjekindlalt kiri- ram, mis taotleb pensioniealiste ise-,
kus, räägivad paremat emakeelt. tegevuse ergutamist, leidis võimali­ku
olevat meie kultuurpärandi säi-
Kõneleja puudutas ka Usuteaduse ijtamist toetada aparatuuri ostuks ja
Instituudi tegevust ja selle finantsee- jooksvateks kuludeks vajalikkude
rimist. Instituudi kulude poolel on ^ guj^niade andmisega. Iga selline
post, paljundused, lektorite sõidu- programm võib saada toetust kaks
kulud. Eritähelepanu pööras piiskop
agitatsiooni-gruppide külastamisele
kodumaalt, kes on käinud otsaga ise­gi
paavsti juures. Viimase grupi juht
Meri kirjutab oma aruandes:,.Kana­das
anti 14 kontserti. Märgiti oktoob­rirevolutsiooni
aastapäeva pühitse­misega.
Meenutati meie kodumaa
vabastamise 40. aastapäeva. Oldi kü­las
paljudes kodudes."
Piiskop lõpetas: „Sellised külasta­jad
ei ole meie sõbrad. Need on partei
käsilased. Hoiduge neist eemale."
korda ja selle järele peab tööd jätka­ma
oma resurssidega.
Teid kutsutakse vaatama, mida on
saavutatud sellise kahe toetusega ja
mida on võimalik teha olemasoleva
aparatuuri ja senini õpitud tehnika ja
kogemustega.
Klubi on avatud kõigile (liikme­maks
on S5.00 aastas). Eriti oleks
vaja neid liikmeid, kes soovivad te­gelikust
tööst osa võtta. Ülesanded
pole rasked ega keerulised,i töötavad
ju kõik liikmed vabatahtlikul alusel,
aja veetmiseks kasulikult ja huvita­valt.
Kuigi meil pole mitut autokoor-
Pühapäeval, 14. aprillil, toimus
Vana-Andrese kirikus piiskoplik
tänujumalateenistus õp. Elmar.
Pähn'a 50.a. ordinatsiooni juubeli
ja koguduse 36. aastapäeva tähista­miseks.
utlustas piiskop Karl Raudsepp
ning teenistust kaunistasid'laulude­ga
solistid Tamara Nörheim. Georg
Soans ja Vana «Andrese Segakoor
Asta Ballstadfi juhtimisel. Orelisaa-te
eest hoolitses Asta Mitt.
Piiskop Karl Raudsepp võrdles
oma jutluses maad ja inimest. Nii
nagu kuiv kõrbemaa vajab abi väl-jaspoolt,
vett järvedest ja jõgedest, nii
vajab ka lihtne nõrk inimene abi usu
ja jumalasõna näol, mis muudavad
inimese sisemiselt tugevaksja enese­kindlaks
ning väärikaks ühiskonna­liikmeks.
\
Õp. Elmar Pähn tundis Jumala kut­sumust
varakult, juba lapseeas, ning
vaatamata ilmselt ülepääsmatuile
raskusile,omandas siiski õpetaja kut­se
ja ordineeriti 50 aastat tagasi õpe­tajaks
Urvaste kirikusse. Võrumaal.
Jumalateenistusel Vana-Andrese
mat varustust (nii nagu CBC lindis-Msegakoorlaulis kolm laulu: L.v. Beet- Petersoo.
Peajooni Leonid Kallase referaa­dist
Mpntreali J Pensionäride Kiu-'
Et jäädvustada Vabadussõjas
langenute mälestust, püstitas tänu­lik
eesti rahvas üle maa rohkel
arvul mälestusmärke ja mälestus­tahvleid.
Seda algatust juhtisWsel­lekohased
valla- ja linnakomiteed,
mis ellu kutsuti kohe pärast Va­badussõja
lõppu tolleaegse riigiva­nema,
Ants Piibu õhutusel. Juba 16.
mail 1921 avati mälestusmärk
Kuusalus ja peagi oli kogu maa
nendega tähistatud. Kohati olid
need pühendatud nii 1. maailmasõ­jas
kui ka Vabadussõjas langenui­le^
, • . i.
Tihti olid monumentide autoreiks
tuntud skulptorid nagu Amandus
Adamson, Voldemar Mellik, Anton
Starkopf, Jaan Koort j t. Pronksiva-lamise.
tööd lasti teha Pallase kunsti­koolis
ja Teguri vabrikus Tartus, II-marise
tehases Tallinnas, kuid vahel
ka Itaalias, Sammaste valmistami­seks
kasutati halli, musta ja punast
kodumaa graniiti, Saaremaa marmo­rit,
peakivi ja maakivi, vähemal mää­ral
ka Soome ja Rootsi graniiti.
Ausamba ümbruse planeerimine
ja alusmüüride ehitamine toimus
suuremalt osalt kohaliku tööjõuga
talgute korras. Nii ehitusmaterjali,
iui skulptuuride kohalevedu oli tihti
seotud suurte raskustega. Kivimüra­kad
võisid kaaluda üle 10 tonni ja
nende kohaletoomiseks tuli ehitada
; erilised veokid ning sildu ja truupe
tull kindlustada. Antslas püstitatava
monumendi jaoks leiti sobiv kivi
Tsooru vallast. Selle kohalevedu kor­raldas
Aritsla kuuekümnemeheline
vabatahtlik tu etõrje ühing. Vedu
kestis seitse päeva ja kõik teel leidu­vad
truubid vajusid kokku.
Samba püstitamine algas nurgaki­vi
panekuga. Enamasti sündis see
vaimuliku; jälitusega. Nurgakivi alla
paigutati tnitmeid dokumente, nagu
E.V. Põhiseadus, Vabariigi Valitsuse
koosseis, kujuri ja kiviraiuja nimed,
kohalike tegelaste nimed, käibel ole­vad
rahad, ajalehed jne. Pidulikust
avamisest võitis tavaliselt osa mõni
Vabariigi Valitsuse liige või esinda-
. ja. , • • / ,
Ainukese mälestusmärgina väljas­pool
Eestit on püstitatud üks Läti­maale,
Võnnu ilähedale, kuhu on
maetud 13 tundmatuks jäänud eesti
sõdurit. Vabadussõjas langenud soo­me
vabatahtlike mäle"stuseks on Ees­li
Vabariigi poolt püstitatud mäles­tusmärk
Helsingisse.
tajatel) - aga üksinda ei jõua ju kõilci
lampe ja kaableid kohale panna. Pea­le
pensionäride on ka väike arv noo-r
remaid lubatud liikmeskonda võtta.
Nii siis — kõik on kutsutud kol­mapäeval,
8. mail kella 7-lOni Vana-
Toetusrahasid
EESTI SAATKONNAHOOiyE
KORRASTAMISEKS LONDONIS
võtab vastu Toronto Eesti Ühis­pank,
958 Broädview Ave.
Arve » 7908-0.
„MEIE ELU'V asutas Eestj ühlskonc3
ja seisab eesti ühiskonna teenistu­ses.
9V
Aasta enne II inaailmasõja puhke­mist
loodi Vabariigi Valitsuse poolt
Vabadussõja Monumendi Püstitami­se
Peakomitee, mille esimeheks oli Andrese kiriku saali,
kindral ]. Laidoner. Komitee üles- • • ^ • •
andeks oli püstitada monument kogu
eesti rahva poolt kõigile Vabadus­sõjas
langenuile. Asukohana olid kõ-neall
Vabadusväljak Tallinnas ja ka
Harjumäe nõlv vastu väljakut. Tege­like
sammudeni aga ei jõutud.
SOOMLAPEKÖGU
Iseseisvuse ajal püstitatud mäles­tusmärke
ei ole enam, sest nende
kõrvaldaminie oli punaste võimu­meeste
üks esimesi ülesandeid. Seda
väärtuslikum on äsjailmunud raamat
„Vabadussõja J\/Ionumendid Iseseis­vas
Eestis", kuigi selle 50 aastat va­nad
ülesvõtted, arvestades tolleaegse
fotokunsti tasemega, ei ole vast alati
tehniliselt päris täiuslikud..
Kuidas oli võimalik siin paguluses
kokku korjata selline pildikogu? Te­gelikult
oli nende ülesvõtete kogu­jaks
üks soomlane, eestlaste sõber
UntoHiitönen, kelle eriharrastuseks
oli koguda postkaarte ja ülesvõtteid
Eesti kohta. Ja nii oli tema 1930-date
aastate algusest peale oma igakord­sel
Eesti külastamisel oma pildikogu
täiendanud.
Kui tal 1978 aastal pärast pikka
vaheaega võimalus avanes jälle Ees­tit
külastada, leidis ta oma üllatu­seks,
et kõik Vabadussõjas langenute
mälestusmärgid kõrvaldatud olid.
Naastes koju eraldas ta kõik mäles­tusmärke
kujutavad postkaardid,
; mis nüüd olid omandanud erilise rah­vusliku
ja kultuur-ajaloolise väärtu­se.
Temal isiklikult ei olnud võimalik
; neid pildikoguna avaldada, küll oli ta
aga meeleldi nõus neid laenama EÜS
Põjalale, kelle toimetusel pildikogu
1984. a. suvel Stokholmis trükis i l ­muski.
Kahjuks ei s a ä ^ d m e i e sõber Un­toHiitönen
näha oma pildikogu trü­kitult,
kuna ta juba aasta varem siit
ilmast lahkunud oli.
Kuigi kommunistlik võim on hävi­tanud
eesti vabadusvõitlejatele püs­titatud
mälestusmärgid, ei saä keegi
meilt võtta seda mälestust, mis on tal­letatud
meie südameisse!
Oma ettekande lõpetas referent
sõnadega, mis olid raiutud Rägaveres
püstitalud ausambasse:
Puhake rahus, te surm oli vabadu­se
hind.
Jäädav te mälestus meile,
Vanule, noortele ja kõigile neile,
Kelledel kallis on kodumaa pind.
.'-ts-
MEIE ELU" ESINDAJA
MONTREALIS
ICARLUTSAL
D875 Cavendish Blvd. Apt.
Montreal, P.Q. H4W 2X9
TeL (514) 488-6228
krunt ja kabiin
li ligida
926-9711
Torontos ja üm )ruskonnas
ostke ja müüge läbi
HESNO FÄRNSÄLU
Broker
hoven'i ..Kõik taevad laulvad", lõpu­palve
..Sind me kiidame" Th-. Dubois'
kantaadist ..Seitse risti sõna" ja A.
TopmanM ,,Püha". Sopran Tamara
Norl;ieim ja tenor Georg Soans esita­sid
W.H. Monk'i duetti „ I ä ä minu­ga",
Tamara Norheim laulis mäles­tamise
järel K. Türnpu „Muru kas­vab
mulla peale" ja Georg Soans
laulis ,,Meie Isa palve".
Jumalateenistusele järgnes kohvi­laud
koguduse suures saalis, kus vabu
toole oli raske leida. \
Pärast piiskopi söögipalvet kõne­les
aupeakonsul Ilmar Heinsoo, kes
tänas juubilar õp. Elmar Pähn'a eriti
selle pärast, et truu kirikuteenrina on
ta teeninud truult ka eesti rahvast,
pidades rahvuslikku võitlust kokku­kuuluvaks
kirikliku tööga. Tema on
olnud tõsine Eesti rahvakiriku õpeta­ja,
kes on jaganud Eesti rahva rasket
sf^atust. Elmar Pähn on olnud abiks ,
eesti sõdureile peale sõda oma nõu,
jqu ja kodu hingega ning kõikidel
oma teenistustel on ta esinenud võit­leva
õpetajana, alati palves kannata­va
kodumaa eest.
Chicago Pauluse koguduse esi-miees
hr. Saar tõi tervitusi ning õnne­soove
Elmar ja Aino Pähn'ale, kes
teenisid truult ja tänuväärselt Chica­go
Pauluse kogudust kahekümne ühe
aasta jooksul, alates 29. sept. 1957.a.
Cleveland, Ohio, koguduse esimees
pr. Ruus andis edasi tervitused ja õn­nesoovid
koguduselt,kus õp. Pähn on
•jumalasõna kuulutanud üle kolme-kiiimne
aasta, seega üle poole oma
ametiajast ja teeb seda veel praeguni.
On kirjutatud raamatuid lendavast
hollandlasest ning tehtud film lenda­vast
nunnast, kuid keegi pole veel
kirjutanud või filminud midagi len­davast
pastorist. Selleks saaks olla
. aipult õp. Pähn. '
Sudbury ja Buffalo Pauluse kogu­duste
nimel tervitas juubilari õp. A l ­bert
Roost.
Praostkonna ja Peetri koguduse
nimel tõi tervitusi op. Edgar Heinsoo,
kes eriti esile tõstis õpetaja abikaa­sat
Aino Pähn'a.
Vana-Andrese koguduse nimelõp.
Udo Petersoo avaldas tänu õp. Pähn'-
ale alalise abivalmiduse eest, lootes
et see koostöö ja teineteise aitamine
kestaks veel palju aastaid Issanda
, õnnistuse all. Aino Pähn'ale kingiti
sületäis roose ja õp. Pähn'ale maal
Urvaste kirikust..
use naiskomitee esinaine Linda Pintson annab lilli Aino
Pähn'ale. Tema kõrval õp. Elmar Pähn. Paremal Reet Petersoo ja õp.
Foio -- S. Prcem
rikuõpetaja Elmar Pähn, kes asutas
coguduse.
Õpetaja Pähn'a akadeemiline Isa
hr. Jõgeva soovis juubilarile õnne ja
•tervist. '
Telegrammide teel õnnitlesid pea­piiskop
Konrad Veem, praost Rudolf
Kiviranna ja palju teised, õpetajad ja
kogudused.
Lõpuks sai sõna ka juubilarise, kes
kõigepalt tegi teatavaks, et kogu selle
juubeli tähistamise on korraldanud
Van;i"Andrese koguMus, eesotsas õp.
Udo Petersooga. Oma elufilosoofia-
, na juubilar tsiteeris ühe lauliku sõnu
Issand, lase mind väikseks jääda, et
Silla võiksid minus suureks saada".
Püüdsin ka oma vanema venna elu
e(^smärgi suunas, mida lapsena luge-
. des leidsin tema päevikus;,,suurim ja
õilsaim eesmärk on Jumala armastu­sele
ja inimkaastundele ustavaks jää­da
ja enesele kadunud olla".
-m
mumas
,,EESTLASED
KANADAS II' £1
ca 430 lk.
Hind ettetellimisel $20 ja saatekulu Kanadas $1, mujal $3.
Hind pärast ilmumist $29, pluss saatekulu. • Raamat on sa­mas
formaadis ja köidetult nagu koguteos ^EESTLASED
KANADAS ". Viimast on piiratud arvul võimalik tellida koos
ilmumisel olevaga, kokku hinnaga $45 ja saatekuludeks
Kanadas $3.-.
Tellimised saata: „EESTLASED KANADAS", c/o E. Kuris, 2
Jocelyn Cres., Don Mills, Ont. M3B 1A2, voi tellida Toronto
Eesti Majas EKN büroos Priit Aruvallalt. 9 Tshekid kirjutada
KANADA EESTLASTE AJALOOKONIISJONI nimele.
® Ettetellijate nimed avaldatakse raamatus •
,3^eie Elu" hilinenud kättesaamise puhul palume allolev kupong väljo
lõigata Ja täidetult saata ,3feie Elu" aadressile.
469-511
REAL ESTATE LTD.. BteolfOtt
Korp! Fraternitas Estica nimel ter­vitas
juubilari esimees. Meerbecki ko­guduse
nimel Valdeko Raiend, kes mee­nutas
aega Saksamaal pärast sõda, kui
Meerbecki DP laagri 400-st eestla­sest
vähemalt pooled endised sõdur­poisid
ja kui sinna saabus noor ki-
To: Estonian Publishing Co. Toronto L t d o
Estonian Weekly ,Alele Elu"
95& Broadvlew Ave.
Toronto, Ont. M4K 2R6
COMPLAINT TO THE POSTMASTER GENERAL OF CANADÄ
We subscribe to the Estonian Weekly ,^eie Elu" — „Our Life"
Subscriber's name
Address (please type or print)
.: Postal Gode
Estonian* Weekly ,JVIeie Elu" number , dated on
1985 and mailed cne day earlier from Toronto, was
delivered by mail to my address on 1985.This is
days after posting.
Usually issues of the "Meie Elu" have been delivered in days.
Please inquire as to the cause of, this delay. We would appreciate
more rapid and normal postal Service in the future.
Yours truly,
Jutuaj)
mapaisti
daJB Leol
tas 1.a. I
gevf^se 5|
sena, et
naabritf!
maiks Ai
laid. Nai
New YorI
jastusc
ajalehe J
ja Hehnal
kinud, oi
eriti Gai
menukuf
mate aut
Augus
kima läti
tail. Urni
„ Toomas
nKarge
sev südil
(194ö),„(|
mäletad,
1959), ,,
Enamik n
ARVED
Arved
naabrite j |
haudadej
dati 2i. tl
(Tilts) päi
mata. 19
lätikeels'e|
laiu ;,M(
dus"(Me;
maal eUr
dades l il
,,Kustuva
Järgnes L
ja „Daug|
kad) 5 nui
päeva'
tupäev l,.[
banimelal
on esitat
tusele Viil
1980) tõl|
kab sel aal
,,Toselli s
Valev Uill
läti keekh
kuule me
Huvioi
ja lühizhal
vastu piis
Kahjuks o
misvõima)
ravad (ei
nüüd, 50
Ühendi
SOO
(Date of complaint) (Signature)