1987-05-14-01 |
Previous | 1 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
DeveXopraeiit '^anch
1 ) f»
A J A L E HT
Nr. 20 (1940) 1987
Second ClassMail Rei?islrallon No.
NELJAPÄEVAL, 14. M A I L - THURSDÄY, MAY 14 XXXVIII aastakäik
Häbiplekk USA- Traagiline
UREUI New Yorki hukkus Vars»
savi läheda! Poola lennuliini LOT
Venemaal ehitatud II-
62 lennuk.Kõik lennukil oh
inud 172 reisijat ja 11 meeskonnaliS"
get gaid surma. Reisijate seas oli 17
ameerikalst, kuid seal ei olnud ks-
. NEW Y O R K E R K Ü . j u h k u s oma koo8olekuI-25. aprilMlmõistis valjult Saukka U SA valitsus® õnnetu js .karsti pärast väljalendu Varssa-rumala
sammu Karl LinnAse kriminaalkohtu protseduurita N. Liitu deporteerimise kohta. Sama seisu- S jatn^^^
kohta jagavad miljonid ameeriklased, kaasa arvatud juwdnsoostisikifldki, üteldakse Eesti Rahvuskomitee j ^ ^ ^ ^ ^^g^^. Varssavis kilomeetrit
Ühendriikides informatsioomSso enne Varssavil aga langes lennuk
wiännimetsa. Tekkis kohutav plah-Õnnetu
on olukord põl^juisel, et hulgas rohkem poolehoidjaid kui Gorbatshov ei rahuldagi QSI ja KGB ^atus, rais pihustas nii lennuki kui
USA-le kui suurriigile jääb nüüd ala- meie seda reaalseks peame. koostöölist verehimu!? ka kõik aeesvübijad. Kõik olid nii
Une ajalooline häbi selle uunikumi ja Eestile ei ole II maailmasõda veel pi^rustatud, et õnnetuskohal ei leS-kurikuulsa
pretsedendi lopmike eest. lõppenud. Sõjamehe keeles öeldak- Nagu moraalset kosutust õhkuks tud ühtegi laipa, isikute identifil
Pealegi veql see, et^ USA W i b kuju- se, et ühe lahingu kaotamine ei tar- '
nevat ainsaks nimetamisväärseks - vitse tähendada veel sõja kaotamist.
i i i
isegi sääl uskumatu ime: Mihhail püsti päi!"
Honorable Ronald
President of the
The White House
15 )0 Pennsylvania Avenue',
Washington, D^C. 20500
W;. Reagan
United States
(• /"
• •i. '
riigiks, kes bn lasknud ennast märatsejatel
vedada, meelitada jä mõjustada
sarnaseloomulisele libedale teele.
Rumal on asi vähemalt kahel põhjusel:
a) ÜSA ja N. Liidu õigussüsteemid
ja õigusmõisted seatakse
võrdsele tasemele ja b) Balti riikide
mittetunnustamisele USA poolt JSf.
Liidu o.sana on antud raskeim tagasilöök
II maailmasõja lõpust alates.
PROTEST.:. v:
ERKU saatis K. Linnase küsimuses
president Ronald Reaganile protesti
ja selgituskirja. Koopiad sellest
lähetati senaatoritele, kongressiliik-metele,
väiisministrile,| kohtuministrile
ja republikanide,ning demokraatide
parteide peakorteritele.
ERKU juhatusliikmed. Esinduskogu
liikmed ja võimalikult kõik aktiivsed
eestlased — ülemaaliselt —
reageerigu nüüd'ja ka edaspidi pidevalt
TV-ja raadiojaamadele ja ajakirjanduse
väljaannetele, vait ja laimu
esitamise osas Karl Linnase probleemiga
seoses olevates küsimustes eriti
. ja Eesti ning teiste Balti riikide ja
rahvaste laimamises ja diskrimineerimises
üldse.
. VASTUPEALETUNG
Vaatamata kirjeldatud suurele tagasilöögile
— RahvuslJomitee arvates
— eestlaskond Ameerikas ei tohi.
pead langetada ja nördinult käevis-
. kega loobuda Eesti ja eestluse eluõiguse
eest võitlemast. Otse vastupidi:
^ peame minema vastupealetungile,
peame alatust, valet ja moonutamist
paljastama ja kaine selgitustööga
kaasameeriklastele informatsiooni
\ andma Balti riikide tõelisest olukorrast.
Uskuge või ärge uskuge: meil on- evidencG provided to the
• kaineltmõtlevate kaasameeriklaste
praeguses kurvas olukorras Marie seerimiseks.
Underi tuntud luuleridadest: XenduriteringisVarssaviskõneS-Mis
nüüd juhtub Karl Linnase elu- „ Meilt palju võetud—siiski meile jäi di, et lennukapten tahtnud hädaga,
on muidugi lahtine. Võib juhtuda me uhkus, au ning viha: seiskem maanduda ühel sõjaväe lennuväl
, kuid seda ei olevat temale võimaldatud.
Seda arvamist qi ole
ametlikult kinnitatud.
Väike HeMin tootu oma ema dr. Reet Vanaselja-Marley emadepäeva
aktusele. (Lähemalt Ihk. 4) Foto — E. Ilves
Re: . Deportation of Karl Linnas
.Dear Mr.-President: ' „
, WG deplore the deportation of Karl Linnas to the
t e r r i t o r y of the Repubiic of E^itonia, which is
c u r r e n t l y i l l e g a l l y occupied by the Soviet Union. It
was a seriQus f oreign. p o l i c y mistake/as weir as bei.ng
morally wrong, This action seriously undermines our
confidence in your•Presidency.and your Administration.
Let me emphasize, so that there is no mistake,
we do not wish to protect war.criminals. However,
those accused of war crimes, such as Mr. Linnas, must
t r i a l s wijth proper criminal t r i a l due
stressed that Mr.
ö r d e r ed
recei-ve_ f a ir
p r o c G S s guarantees.. It must be stressed
Linnas was stripped^of his c i t i z e n s h i p and
deported in a ci v i 1 action.
, We are a l l extrerpely concerned about .the affect
[Of M,r . Linnas ' s deportation. on the non-recogni t i on
: p o l i c y . We a l l knew that deportation of"Mr. Linnas
•to the Soviet Union v/ould lead to his being taken to
.Estonia,' In f a c t ; Mr. Linnas, contrary to our
>understanding of what the United^ States had agreed •
.to, was flovn by the Soviets d i r e c t l y from Prague to
i T a l l i n r i , Estonia, without going through Moscow as '
•planned. We are concerned that this action may give
c r e d i b i l i t y to a government and j u d i c i a l system which
^currently occupies Estonia i l l e g a l l y and which the
United States government has; in th| past steadfastly
refused to recognize.
The deportation of Mr„ Linnas' has shocked a l l -
n ü t u r a l i z e d United States citizens! of eastern
European-descent who have particip'ated in anti-,
communist a c t i v i t y during World Wa-r II and see thom-s
e l v e s as p o t e n t i a l l y vulnerable to deportät.ion into
the hands of Soviet authoritie's ba';sed on f a l s i f i ed
OSI by thb Soviet KGB. In
(Järg Ihk. 2)
Tervishom olukord
N,Liidus vilets
Seni on tulnud kaudseid andmeid,
et sealne tervishoiukorraldus logiseb.
• Müüd ütleb ka tervishoiuminister,
evjgeniChazovajalehes,,Pravda", et
l^ehemaa tervishoiu olyikordon lan-
^igemas, et tööstuslinnade reostus ja
säästus-.on tõsine, et toidu kvaliteet,
eriti väikelaste osas, on vilets, et
kopsuvähk on laialdaselt levinud ja
et arstiabi standard on madal. Muide,
Chazov sai aastal 1985 Nobeli rahu-auhinna.
13 kogudusel 7183 liiget
lELK Kanada praostkonna
sined Hamiltonis
fcsü KuiiesLinäda öcedrioru
Seilfie Kunsti' Registratsioon: $1SO.0O (aissemeks $2S.O0). õpilastelo hinnaalandus.
Vähem purjus
autojuhte Eestis
Alkoholivastase võitluse raames
on selle aasta algusest peale purjusolekus
autojuhtimise eest Eestis karistatud
juhiloa ära võtmisega kolmeks
aastaks. Seni on Eestis aastas
kinni võetud 6000 kuni 7000 purjus
autojuhti kes on põhjustanud kaheksa
kuni kümme surmajuhtumit kuus;
Uued seadused on mõjutanud kin-nivõetute
arvu vähenemist. Jaanuaris
1987 võeti kinni ainult 112 purjus
autojuhti, kuna jaanuaris 1986 oli
kinnivõetuid 258.
Kes on kaotanud joobnud oleku
pärast juhiloa, kaotab nüüd ka osa
oma palgast. Üks kalalaeva kapten
olla hiljuti kaotanud peale oma autojuhi
loa ka veel 5000 rubla.
talitus Oli suletud lau-ii^
aspäeval, 18. mail
VICTORIA DAY puhuL
EELK Kanada praostkonna XV
Qinod, mis peeti seekord Hamiltoni
koguduse külalisena, laupäeval 2.
maii, oli kokku toonud delegaate
üle terve Kanada. Kohale oli tulnud
nii koguduste õpetajaid kui ka
esindajaid koguduste nõukogudest.
Kohal olid piiskop Karl Raudsepp,
praost Andres Taul, õpetajad
0. Griadenteich. E. Heinsoo, T.
Nõmmik, E. Pähn, A. Roost ja T.
Vaga, ning diakon-õpetajad Kersti
Kimmel ja Olvi Pint Igal kogudusel
oli õigus saata oma õpetaja ja kaks
delegaati, ning kõik lähemad kogudused
olid seda ka teinud, ainult
Vancouveri ja Thunder Bay kgogu-dused
olid esindatud oma õpetajate
kaudu. Täielikult aga puudus
Montreali jaani koguduse esindus.
Sinod algas avapalvusega praostilt,
millele järgnes koosoleku rakendamine.
Põhimääruste järgi juhatab
sinodi praost ja protokollib selle kirjatoimetaja.
Abijuhatajaks valiti Ha-mihoni
koguduse nõukogu esimees
Arnold Till ja teiseks protokollijaks
Leida Normet, samuti Hamiltoni kogudusest.
Tegevusaruande esitas
- praost ja sellest selgus, et praostkon-da
kuuluval 13 kogudusel oli kokku
7183 liiget (1986. aasta alul oli neid
7191). Ristitud on 76 last ja maetud
161 inimest. Leeritatud oli 33 noort,
ning laulatatud oli 51 paari. Praostkond
on andmas välja uut kiriku
lauluraamatut ja on kirjastanud mitmesugust
vaimulikku kirjandust,
millest suur osa on suunatud meie
. noorusele. Majandusaruanded esitas
laekur E. Kalvik ja neist selgus, et
praostkonna rahaline läbikäik
1986.aastal oli % 8427, 29. Praostkonnal
on mitmeid erifonde, neist
suuremat on kirjastuse ja lauluraamatu
fondid. Praost esitas ka eeloleva
aasta tegevuskava, millele laekur
lisas eelarve. Eelarve kohta oli sõnavõtte,
nii selle itruktüuri kui ka rahade
jaotuse suhtes, eriti mis puutus
Usuteaduse Instituudile' määratud
summadesse. Kõik aruanded, tegevuskava
ja parandatud kujul eelarve
kinnitati. . |
VALIMISED
Järgnevad valimised olid neljajär-gulised,
kus valimisele tulid praost,,
abipraost. Praostkonna Nõukogu ja
revisionikomisjon. Praosti kandidaatideks
seati üles praost Andres Taul
ja õpetaja Udo Petersoo. Praost Taul
tõstis üles õpetaja Petersoo kandidatuuri
seaduspärasuse. Põhimääruste
peatükk 2 paragrahv 9 järgi:
,,Praostiks võib kinnitada õpetajaid
kes vähemalt 10 aastat on olnud
õpetajaina kir|iku teenistuses ja on
vähemalt 35 aastat vanad. Ainult
erilistel juhtudel võib konsistoorium
peapiiskopi ettepanekul kinnitada
praosti kohusetäitjaiks ka õpetajaid,
kes on alal 35 a . vanad või vähem
kui 10 aastat olnud õpetajaina kiriku
teenistuses." 4
Kuna kandidaat ei vastavat põhimääruste
sätetele ja toetudes peapiiskopi
kirjale, tühistas ta õpetaja Udo
Petersoo kandidatuuri. Sellele sammule
avaldas protesti nii kandidaat
kui ka selle ülesseadja, Sault Ste.
Marie koguduse esindaja, Koosolijaile
paistis praosti samm tulevat halva
üllatusena ja selgitust sooviti piiskopilt.
Piiskop Rpudsepp luges oma-
(Järg. lk 4.)
Pää@0 IIB.OO - müügis EKN"i'bürops ja AbistamSskomit®®^.
24. mail 1987 kell 11 hommikul
[B.E.LK. PEETRI KOGUDUS TORONTOS
JUMALA KIITMISE PÄEVA
iCONTSERT-JUMALATEENISTUS
Esiettekandel: Roman Toi „Te Deum" - eesti keeles.
BCaastegevad: Centate Domino, solistid Monica Zerbe ja Estra
Väli-Toompuu. Saatjana: Charles Kipper ja vaskpillide orkester.
Juhatab: Roman Tol. Teenib: õpetaja Edgar Heinsoo. Orelil:
dr. Roman Toi. i
I
•
. m
Suurkoondus 7S pn tasuta.
^ini ki)ek i^raisigysiQd jo ®in)dös®(^ sksiudod, skayt^is^lbra t^enetemärgs TAi^fVlETAHT kandjad,
EESTI SKAUTIDE MALEV KANADAS
r-
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, May 14, 1987 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1987-05-14 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E870514 |
Description
| Title | 1987-05-14-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | DeveXopraeiit '^anch 1 ) f» A J A L E HT Nr. 20 (1940) 1987 Second ClassMail Rei?islrallon No. NELJAPÄEVAL, 14. M A I L - THURSDÄY, MAY 14 XXXVIII aastakäik Häbiplekk USA- Traagiline UREUI New Yorki hukkus Vars» savi läheda! Poola lennuliini LOT Venemaal ehitatud II- 62 lennuk.Kõik lennukil oh inud 172 reisijat ja 11 meeskonnaliS" get gaid surma. Reisijate seas oli 17 ameerikalst, kuid seal ei olnud ks- . NEW Y O R K E R K Ü . j u h k u s oma koo8olekuI-25. aprilMlmõistis valjult Saukka U SA valitsus® õnnetu js .karsti pärast väljalendu Varssa-rumala sammu Karl LinnAse kriminaalkohtu protseduurita N. Liitu deporteerimise kohta. Sama seisu- S jatn^^^ kohta jagavad miljonid ameeriklased, kaasa arvatud juwdnsoostisikifldki, üteldakse Eesti Rahvuskomitee j ^ ^ ^ ^ ^^g^^. Varssavis kilomeetrit Ühendriikides informatsioomSso enne Varssavil aga langes lennuk wiännimetsa. Tekkis kohutav plah-Õnnetu on olukord põl^juisel, et hulgas rohkem poolehoidjaid kui Gorbatshov ei rahuldagi QSI ja KGB ^atus, rais pihustas nii lennuki kui USA-le kui suurriigile jääb nüüd ala- meie seda reaalseks peame. koostöölist verehimu!? ka kõik aeesvübijad. Kõik olid nii Une ajalooline häbi selle uunikumi ja Eestile ei ole II maailmasõda veel pi^rustatud, et õnnetuskohal ei leS-kurikuulsa pretsedendi lopmike eest. lõppenud. Sõjamehe keeles öeldak- Nagu moraalset kosutust õhkuks tud ühtegi laipa, isikute identifil Pealegi veql see, et^ USA W i b kuju- se, et ühe lahingu kaotamine ei tar- ' nevat ainsaks nimetamisväärseks - vitse tähendada veel sõja kaotamist. i i i isegi sääl uskumatu ime: Mihhail püsti päi!" Honorable Ronald President of the The White House 15 )0 Pennsylvania Avenue', Washington, D^C. 20500 W;. Reagan United States (• /" • •i. ' riigiks, kes bn lasknud ennast märatsejatel vedada, meelitada jä mõjustada sarnaseloomulisele libedale teele. Rumal on asi vähemalt kahel põhjusel: a) ÜSA ja N. Liidu õigussüsteemid ja õigusmõisted seatakse võrdsele tasemele ja b) Balti riikide mittetunnustamisele USA poolt JSf. Liidu o.sana on antud raskeim tagasilöök II maailmasõja lõpust alates. PROTEST.:. v: ERKU saatis K. Linnase küsimuses president Ronald Reaganile protesti ja selgituskirja. Koopiad sellest lähetati senaatoritele, kongressiliik-metele, väiisministrile,| kohtuministrile ja republikanide,ning demokraatide parteide peakorteritele. ERKU juhatusliikmed. Esinduskogu liikmed ja võimalikult kõik aktiivsed eestlased — ülemaaliselt — reageerigu nüüd'ja ka edaspidi pidevalt TV-ja raadiojaamadele ja ajakirjanduse väljaannetele, vait ja laimu esitamise osas Karl Linnase probleemiga seoses olevates küsimustes eriti . ja Eesti ning teiste Balti riikide ja rahvaste laimamises ja diskrimineerimises üldse. . VASTUPEALETUNG Vaatamata kirjeldatud suurele tagasilöögile — RahvuslJomitee arvates — eestlaskond Ameerikas ei tohi. pead langetada ja nördinult käevis- . kega loobuda Eesti ja eestluse eluõiguse eest võitlemast. Otse vastupidi: ^ peame minema vastupealetungile, peame alatust, valet ja moonutamist paljastama ja kaine selgitustööga kaasameeriklastele informatsiooni \ andma Balti riikide tõelisest olukorrast. Uskuge või ärge uskuge: meil on- evidencG provided to the • kaineltmõtlevate kaasameeriklaste praeguses kurvas olukorras Marie seerimiseks. Underi tuntud luuleridadest: XenduriteringisVarssaviskõneS-Mis nüüd juhtub Karl Linnase elu- „ Meilt palju võetud—siiski meile jäi di, et lennukapten tahtnud hädaga, on muidugi lahtine. Võib juhtuda me uhkus, au ning viha: seiskem maanduda ühel sõjaväe lennuväl , kuid seda ei olevat temale võimaldatud. Seda arvamist qi ole ametlikult kinnitatud. Väike HeMin tootu oma ema dr. Reet Vanaselja-Marley emadepäeva aktusele. (Lähemalt Ihk. 4) Foto — E. Ilves Re: . Deportation of Karl Linnas .Dear Mr.-President: ' „ , WG deplore the deportation of Karl Linnas to the t e r r i t o r y of the Repubiic of E^itonia, which is c u r r e n t l y i l l e g a l l y occupied by the Soviet Union. It was a seriQus f oreign. p o l i c y mistake/as weir as bei.ng morally wrong, This action seriously undermines our confidence in your•Presidency.and your Administration. Let me emphasize, so that there is no mistake, we do not wish to protect war.criminals. However, those accused of war crimes, such as Mr. Linnas, must t r i a l s wijth proper criminal t r i a l due stressed that Mr. ö r d e r ed recei-ve_ f a ir p r o c G S s guarantees.. It must be stressed Linnas was stripped^of his c i t i z e n s h i p and deported in a ci v i 1 action. , We are a l l extrerpely concerned about .the affect [Of M,r . Linnas ' s deportation. on the non-recogni t i on : p o l i c y . We a l l knew that deportation of"Mr. Linnas •to the Soviet Union v/ould lead to his being taken to .Estonia,' In f a c t ; Mr. Linnas, contrary to our >understanding of what the United^ States had agreed • .to, was flovn by the Soviets d i r e c t l y from Prague to i T a l l i n r i , Estonia, without going through Moscow as ' •planned. We are concerned that this action may give c r e d i b i l i t y to a government and j u d i c i a l system which ^currently occupies Estonia i l l e g a l l y and which the United States government has; in th| past steadfastly refused to recognize. The deportation of Mr„ Linnas' has shocked a l l - n ü t u r a l i z e d United States citizens! of eastern European-descent who have particip'ated in anti-, communist a c t i v i t y during World Wa-r II and see thom-s e l v e s as p o t e n t i a l l y vulnerable to deportät.ion into the hands of Soviet authoritie's ba';sed on f a l s i f i ed OSI by thb Soviet KGB. In (Järg Ihk. 2) Tervishom olukord N,Liidus vilets Seni on tulnud kaudseid andmeid, et sealne tervishoiukorraldus logiseb. • Müüd ütleb ka tervishoiuminister, evjgeniChazovajalehes,,Pravda", et l^ehemaa tervishoiu olyikordon lan- ^igemas, et tööstuslinnade reostus ja säästus-.on tõsine, et toidu kvaliteet, eriti väikelaste osas, on vilets, et kopsuvähk on laialdaselt levinud ja et arstiabi standard on madal. Muide, Chazov sai aastal 1985 Nobeli rahu-auhinna. 13 kogudusel 7183 liiget lELK Kanada praostkonna sined Hamiltonis fcsü KuiiesLinäda öcedrioru Seilfie Kunsti' Registratsioon: $1SO.0O (aissemeks $2S.O0). õpilastelo hinnaalandus. Vähem purjus autojuhte Eestis Alkoholivastase võitluse raames on selle aasta algusest peale purjusolekus autojuhtimise eest Eestis karistatud juhiloa ära võtmisega kolmeks aastaks. Seni on Eestis aastas kinni võetud 6000 kuni 7000 purjus autojuhti kes on põhjustanud kaheksa kuni kümme surmajuhtumit kuus; Uued seadused on mõjutanud kin-nivõetute arvu vähenemist. Jaanuaris 1987 võeti kinni ainult 112 purjus autojuhti, kuna jaanuaris 1986 oli kinnivõetuid 258. Kes on kaotanud joobnud oleku pärast juhiloa, kaotab nüüd ka osa oma palgast. Üks kalalaeva kapten olla hiljuti kaotanud peale oma autojuhi loa ka veel 5000 rubla. talitus Oli suletud lau-ii^ aspäeval, 18. mail VICTORIA DAY puhuL EELK Kanada praostkonna XV Qinod, mis peeti seekord Hamiltoni koguduse külalisena, laupäeval 2. maii, oli kokku toonud delegaate üle terve Kanada. Kohale oli tulnud nii koguduste õpetajaid kui ka esindajaid koguduste nõukogudest. Kohal olid piiskop Karl Raudsepp, praost Andres Taul, õpetajad 0. Griadenteich. E. Heinsoo, T. Nõmmik, E. Pähn, A. Roost ja T. Vaga, ning diakon-õpetajad Kersti Kimmel ja Olvi Pint Igal kogudusel oli õigus saata oma õpetaja ja kaks delegaati, ning kõik lähemad kogudused olid seda ka teinud, ainult Vancouveri ja Thunder Bay kgogu-dused olid esindatud oma õpetajate kaudu. Täielikult aga puudus Montreali jaani koguduse esindus. Sinod algas avapalvusega praostilt, millele järgnes koosoleku rakendamine. Põhimääruste järgi juhatab sinodi praost ja protokollib selle kirjatoimetaja. Abijuhatajaks valiti Ha-mihoni koguduse nõukogu esimees Arnold Till ja teiseks protokollijaks Leida Normet, samuti Hamiltoni kogudusest. Tegevusaruande esitas - praost ja sellest selgus, et praostkon-da kuuluval 13 kogudusel oli kokku 7183 liiget (1986. aasta alul oli neid 7191). Ristitud on 76 last ja maetud 161 inimest. Leeritatud oli 33 noort, ning laulatatud oli 51 paari. Praostkond on andmas välja uut kiriku lauluraamatut ja on kirjastanud mitmesugust vaimulikku kirjandust, millest suur osa on suunatud meie . noorusele. Majandusaruanded esitas laekur E. Kalvik ja neist selgus, et praostkonna rahaline läbikäik 1986.aastal oli % 8427, 29. Praostkonnal on mitmeid erifonde, neist suuremat on kirjastuse ja lauluraamatu fondid. Praost esitas ka eeloleva aasta tegevuskava, millele laekur lisas eelarve. Eelarve kohta oli sõnavõtte, nii selle itruktüuri kui ka rahade jaotuse suhtes, eriti mis puutus Usuteaduse Instituudile' määratud summadesse. Kõik aruanded, tegevuskava ja parandatud kujul eelarve kinnitati. . | VALIMISED Järgnevad valimised olid neljajär-gulised, kus valimisele tulid praost,, abipraost. Praostkonna Nõukogu ja revisionikomisjon. Praosti kandidaatideks seati üles praost Andres Taul ja õpetaja Udo Petersoo. Praost Taul tõstis üles õpetaja Petersoo kandidatuuri seaduspärasuse. Põhimääruste peatükk 2 paragrahv 9 järgi: ,,Praostiks võib kinnitada õpetajaid kes vähemalt 10 aastat on olnud õpetajaina kir|iku teenistuses ja on vähemalt 35 aastat vanad. Ainult erilistel juhtudel võib konsistoorium peapiiskopi ettepanekul kinnitada praosti kohusetäitjaiks ka õpetajaid, kes on alal 35 a . vanad või vähem kui 10 aastat olnud õpetajaina kiriku teenistuses." 4 Kuna kandidaat ei vastavat põhimääruste sätetele ja toetudes peapiiskopi kirjale, tühistas ta õpetaja Udo Petersoo kandidatuuri. Sellele sammule avaldas protesti nii kandidaat kui ka selle ülesseadja, Sault Ste. Marie koguduse esindaja, Koosolijaile paistis praosti samm tulevat halva üllatusena ja selgitust sooviti piiskopilt. Piiskop Rpudsepp luges oma- (Järg. lk 4.) Pää@0 IIB.OO - müügis EKN"i'bürops ja AbistamSskomit®®^. 24. mail 1987 kell 11 hommikul [B.E.LK. PEETRI KOGUDUS TORONTOS JUMALA KIITMISE PÄEVA iCONTSERT-JUMALATEENISTUS Esiettekandel: Roman Toi „Te Deum" - eesti keeles. BCaastegevad: Centate Domino, solistid Monica Zerbe ja Estra Väli-Toompuu. Saatjana: Charles Kipper ja vaskpillide orkester. Juhatab: Roman Tol. Teenib: õpetaja Edgar Heinsoo. Orelil: dr. Roman Toi. i I • . m Suurkoondus 7S pn tasuta. ^ini ki)ek i^raisigysiQd jo ®in)dös®(^ sksiudod, skayt^is^lbra t^enetemärgs TAi^fVlETAHT kandjad, EESTI SKAUTIDE MALEV KANADAS r- |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-05-14-01
