Meie Elu = Our life, August 14, 1986

              aiiliÄIli
'mmm
(•Sl
J- V, 1
» - V i
iv X f
1 i > j ' t f
•..'''>v.L'':'i.;''''^"^
6 < -
1 ! 4
.i^';^'^>-:;^:|;J.;l^•:y':•••
1
>
1
' ' tn" ' t
» , , "j.
4
•;V•'/•l,;.•»^;•:v•vi'•;;^^^'-'^''/)•
• V
2
tl
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Broadview Ave,, Toronto, Onf. Canada,M4K2R0
' > Tel.466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yoruis B. Parming. 473 Luhmann Dr., New Milford. N.I.,USA.
. ' T e i . (201) 262-0773.
. .Mf'ie-El(U" väljaandjaks on Eesli Kirjaslus Kanadas.
Asul A. Weiieri algalusel 1950.
..Meie Elu" toimelusJa lalilus Eesti Majas. 958 Broadview
Ave., Toronto. Ont.M4K2R6Canada - Tel. 466-0951
MMEIE E L U " kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmasp., kolmap. ja reedel k l . 9 hm. — 5 p.l. Alates
okt. 15. teisip. jan^ljap. k l . 9 hm. - 8 õhtul. Laupäeviti avatud
k L 9 hm. - 1 p.l;
..MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a. S43.00.6 k. S24.0p,
3 k. S15.00. i * USA-sse 1 a. $47.00; 6 k. $25.00. 3 k.S16.00.
Ülemeremaadesse 1 a. S52.00, 6 k. S28.00. 3 k. $18.00.
Kiripostilisa: Kanadas 1 a. S28.50. 6 k. S14.25. 3 k. $7.0,0.
USA-sse 1 a. S33.00, 6 k. $16.50, 3 k. S8.00.;Õhuposlilisa üle­meremaadesse:
! l a. S62.00. 6 k. S31.00, 3 k. S15.50.
„MeieElu" nr. 33 (1901) 1986
TORONTO EESTI ÜHISPANK
Broadview Ave., Toronto,
Ontario M4K 2R6
ühenduses on jõud
KüuJutushinnad
Üksiknumber — 75C
: 1 toll ühel veerul — esiküljel 16.00,
tekstis S5.0Q.
Kolmapäeval, S. augustil toimug
Toronto Press'i klubis pressikonv
verents^ kus tutvustati uudismee-diale
Musta Lindi Päeva televisioQ.
ni reklaame, mis hakkavad ilmuma
televisioonis 11. augusti nädala
alul. Pressikonverents äratas suu-remat
tähelepanu Toronto uudis-meedias.
Kolmapäev õhtul kandis
CITY-TV ette pikema reportaazhi
Musta Lindi Päevast. Järgmisel
päeval kõik kolm Toronto ajalehte
tõid ära pikemad artiklid Musta
HCetinisvara laenud 9,50%
laenud alates 11;
Dnformatsiooniks helSstage
465-4659
Pank avatud ^smasp.-roade 10:00-3:
Teisip. ja neljap. õhtuti 5:3(^-8:00
iniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiH
Enne kui metsapuu surema hak­kab,
poevad talle tõugud tüvesse ja
hiljem tungivad ka putukad okstes-se
ja lõpetavad puu eluea. Maha-langenud
puu kõdunisb huumuseks
ja toiduks! järeltulevale metsale.
USA ja S.S.S.R. konverentsis, kuni
19. septembrini Riia rannas meenu­tab
midagi sarnastTõugud on USA
Ipoliitilisse ühiskonda sisse puge­nud
ja nendega on ühinenud polii­tilised
nimed, kes peaksid targe­mad
olema ja omama mõistust tõu­kude
tõrjumiseks.
Küsimus peaks seda selgem ole­ma,
et kogu korraldus^ niiditõmba­jaks
näib oleval USA-SSSR ühing,
mille ülesandeks ongi koostöö ka­he
suurriigi vlahel. Siit saab järel­dusi
tõmmata, kust poolt poliitili­sed
tuuled puhuvad. Demokraatli­ku
maa tegelksed et kuulu sarna-seisse
ühinguisse, kui nad pole võt­nud
omale eesmärpks poliitilist
hoiakut N. Liidu kasuks.
Poliitilised pagulased N. Liidust
läänemaadele on omanud suhteli­selt
selge seisukoha kommuijismi
ja demokraiatia küsimustes ja on
oma kogemusi jaganud ka lääne-maiste
poliitikutega. Sellest on
omajagu kasu olnud vähemalt hoi­atusena,
et läänlepoliitikud poliiti­liselt
libedale teele ei satuks. Nad
satuvad siiski ja sagedamini kui
see neile endile kasulik oleks.
Kuid meid üllatab siiski, isegi
masendab, et Amderika Läti ühin­gu
esimees on lasknud oma silma­piiri
uduseks minna, kui ta kirju­tab,
ALA loodab, ei Riia konverent­sil
ka Läti val)aduse taastamise kü­simus
kõne alla võetakse )a nad ei
ole sellepärast konverentsi vastu.
Teiste sõnadega esimees on konve­rentsi
poolt kergemeelses usus, et
Läti vabastamise küsimus üldse
konverentsi päevakbrras Hgureerima
saaks. Ta annab sellega omapoolse
santksiooni teatud läti soost tege­laste
osavõtuks kolnverentsist.
Meie arvates on sarnane seisu­koht
poliitilise naiivsuse tipp ja
ALA peaks kiirema^ korras sarna­sest
esimehest lahti saama. ALA
esimehe hoiak Ön rahvuspoliitili­selt
nõrk ja negatiivne, sest see
avab tee nendele teistele tõukude­le,
kes oma vaimunõrkusest ainult
ootavad kergelt käidavat rada oma
mõttelaadidele. Sest ainult kindlad
hoiakud suudavad piicendada ja
tõrjuda tõukkahjureid ühest rah ^
vuspuust.
EKN-i esimees L. Leivat oma
intervjuus „Meie Elule" märkis:
„Konverents on balti vabadusvõit­luse
seisukohalt kontroversiaalne,
sest läti üleameerikaiiste keskor-ganisatsioonide
juhid loodavad
sellest kasu Läti vabadusvõitlusele
ja on andnud orn^a nõusoleku Riia
konverentsi ameerika delegatsioo­nist
osavõtuks, kuna eesti ja leedu
esindajad Balti Maailmanõukogus
suhtuvad Riia konverentsi skepti­liselt
ja on sellest osavõtu vastu.
Seda eriti põhjusel, et konverents
toimub okupeeritud Lätis ja osavõtt
sellest tähendaks okupeeritud Läti
tunnustamist Nõukogude ' Liidu
Pressikonverentsil Musta Lindi
Päeva komitee esimees Markus Hess
ja abiesimeesDavidSomerville selgi,
tasid Musta Lindi aktsiooni ja selle
tagapõhja. Televisiooni reklaamide
suhtes nad ütlesid, et koopia reklaa­mist
video-lindil saadeti-Nõukogude
Liidu suursaadiku Mexei Rodianov-iie
Ottawas koos ki' aga, kus nõutak­se
Molptov-Ribbentrop'i pakti tühis­tamist
ja Ida-Euroopa ikestatud rah­vaste
ja riikide enesemääramise õi­guse
rakendamist "'lita lepingu alu­sel.
., • .
Nõukogude Liidu reaktsioon, mis
toodi ära Toronto ajalehtedes, oH
kiire ja vihane. Saatkonna pressi
atashee I. Lobanov ütles, et see akt­sioon
on ,,musta propaganda" päev,
Sama atashee kutsus Vladimir Bu-kovsky'it,
endist poliitvangi, kes pää­ses
mõne aasta eest läände ja kes
korraldab Pariisis Musta Lindi akt­siooni,
„ terroristiks".
Intervjuud Hess'iga, ja Somervilleo
iga on tehtud CBC raadios, CKO
raadios, vaba kuubalaste raadios
Floridas. Kitcheneri kaabeltelevl-.
sioonis näidatakse dr. G. Hess'i kor­raldusel
terve rida programme seoses
Musta Lindi Päevaga.
TORONTOS
Torontos toimub Musta Lindi Päe­va
demonstratsioon Raekoja väljaku
Markus Hess— Musta Lindi Päe­va
rahvusvahelise komitee esi­mees.
laupäeval, 23. augustil algusega kell
2 pl. Programmis on ette nähtud tun­niajaline
muusikaline eeskava, mil­lest
osa võtavad,,Estonia" koor, „Es-tonia"
orkester ja teiste rahvusgrup­pide
koorid. Väliskõnelejateks on
kutsutud Kanada asepeaminister
Dan Mazankowski ja teised föderaal­valitsuse
esindajad, Suur-Toronto
liniianõukogu esimees Dennis Flynn,
provintsi esindajad, teised poliitikud
ja kirjanik Josef Skvorecky. Teadus­tajaks
on kutsutud ajakirjanik Peter
Worthington. Demonstratsioonist
võtavad ka osa teatud Kanada väe­osade
veteranid ja rahvusgruppide
võitlejate\ihingute liikmed lippude­ga.
Palvust peab kohaliku katoliikli­ku
kiriku peapiiskop Cardinal Amb-rosiac.
•
362 Danforth Avo.,
Torontp, Ont. M.4K 1N8
Jel. (416)466-1951
(416)466-1502
FLÖWEItS & GIFTS
ÜLLEDE SAATMIftSE ÜLEMAAILMSES ULATUSES.
Ei-iti pulmadeksvärsked ja kunstlilled.
Matuseks — pärjad ja lillekorvid.
Puuviljakorvid.
Otäsitöö kinkeesemed — kullasepa-, merevaigu-, kmm-mika%
naha ja puunikerduse alal.
Räägitakse eesti, läti ja inglise keelt.
Avatud: äripäevadel 8.30-6.00 p.1., laupäeval 8.30-5.00 p.l.
poflnw IIMII — u — j I IM i] IM II — ixaaw»o«xi — o — i>n,iiii ii w r x — t f i i u i » n M l^m»i}^m^mm)^»^xaan)^Bsn*lo
ROYAL LemGEl = ^
MAI ESTATE SERVICES LTD., BROKEi
325 Moors AvenuG, Toronto
. kontoris 424-4900
kodus 751-1296
msae
Kasulik teada LUGEJA KIRJUTAB
osana".
Eesti ja leedu esindajate seisu"
koht on praeguses maailmapoliiti­lises
perspektiivis ainuõige. Kuid
meie keskorganisatsioonid peak^
sid avaldama seoses Riia konv@°
rentsigaoma kategoorilise impera­tiivi,
miš hõlmaks ka meie rahvus­gruppide
igapäevast poliitilist suh­tumist
soovitavaks direktiiviks.
Sest VEKSA teeb oma pidevat tööd
meie inimeste seas, nüüd juba kul­tuurilisel
pinnal Kuid sellel kul­tuurilisel
pale! ei ole ühtegi ele­menti
ilma poliitilise eesmärgita.
VEKSA ei ole veel ametlikult
meie inimeste hulgas asutanud
oma pagulusosakonda. Kuid meie
hulgas on liigselt neid, kes mõtle­vad
VEKSA-liselt, kes usaldavad
ainult üksteist ja puutuvad kokku
eo
organiseeri­mine
Montrealis on täies hoos. Mit­med
rahvused ja organisatsioonid
võtavad sellest osa suurje huvi ja
ihimuga. Pooldajate hulgas on lätla­sed,
leedulased, ungarlased, poola­kad,
ukrainlased, bulgaarlased, ru-meenlased,
tshehhoslovaklased, ja
muidugi ka Jsestlased. Komitee esi­naiseks
on valitud Katrin Heyduck
ja teised eesti organisatsioonid töö-suure
duskatte alla veksaliste inimeste­ga.
Kes loodavad poliitilist tarkust
VEKSA inimeste kaudu. Niiig isegi
neid, kes proponeerivad siinsete
inimeste rahalisi kokkuhoide prae­guse
kodumaa kultuuriliste aren­gute
toetamiseks. Põhja-Ameerika
mandril on see tagasihoidlikum.
Rootsis on kokkupuuted tugeva-
Mitmed eestlased on ka komitee
liikmed: Richard Leitham — Mont­reali
Eesti Seltsi esimees, Malle Mar-tens
— Montreal Eesti Seltsi sekretär
ja laekur, Ylo Ojamaa — Montreali
Võitlejate Ühingu esimees, Peeter
Möldre - Balti Liidu esimees, dr.
Martin Pühvel ja Peeter Altosaar —
EKN-iliikmed.
Praeguses kavas on ette nähtud ko­gunemine
23. augustil kell pool kaks­teist-
päeval Dominion Square'is,
Montreali südalinnas. Pärast lühi­kest
eeskava on plaanitsetud paraad
läbilinna Vene konsulaadi ette. Kui­gi
organiseerimine mängib suurt osa.
Musta Lindi Päev ei õnnestu ilma
.rahvarohke osavõtuta. Tahaksime
iga Montreali ja Quebec'! eestlasele
panna südamele, et nad tuleks välja
23. augustil. Hoiame kokku ja näita-.
me, et eesti rahvas raudeesriide taga
ei ole mitte ära unustatud! Näeme 23.
augustil, kell 11:30 hommikul, Do-
! minion Square'is! \
MUSTA LINDI PÄEVA
KOMITEE MONTREALIS
usta
Need on ainult hoiatavad sõnad
enne kui nimede juurde minna.
Kuid neid hoiatusi tuleb ütelda en-ne
kui meid kutsuma hakatakse
Pirita liivarannale Eiiarama kon=
verentsl eeskujul
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii)i9iii!isHeiisii9ii^^ 23
255 Morningside Ave., West mu. Ont. MIE 3E6— TEL. (416)
. Alates aastast 1957
• MWD PUHASTAME :
põrandavaibad,0 Üksikud vaibad 0 idamaised vaibad
rüiud 0 mööblid 0 autode istmed 0 tulvakahjud
Ihiiipõrahdad puhastatakse, vahatakse või kaetakse plastikuga.
PENTTI ja PETER KUKKONEN
l augustil toimuva Musta Lindi
Päeva laiemalt tutvustamiseks on
aktsiooni korraldava komitee poolt
paigutatud maksulise reklaami
korras informatsiooni televisiooni
saadetesse Torontos, Ottawas ja
Vancouveris ajavahemikus 11. ku­ni
23. augustim.
Musta Lindi Päeva reklaam on
järgmistes saadetes:
TORONTOS: TV ' kaial e-as
(GFTO): 11. -15. augustil kell 6.28 v
9.30 hom. Canada AM ja 6.28 - 7.30
õhtustes uudistes. 11. - 23. augustil
kell 11.18 • 12.30 öösel uudiste saa-tes.
15. aug. k. 7.00 -11 õ. jalgpalli
saates. 16. augustil k. 1.00 - 4.00 p.l
tennise saates. 17. augustil k. 8.59 .
10.00 õ.MacGyveri saates ja k. loo
- 4.00 p.l tennise saates.
TORONTOS City TV-s: 16. augus-til
kell 10.30 õ. - 12.30 öösel filmi
saates ja ;23. augustil kell 10.30 õ. =
12.30 öösel filmi saates.
Vancouverk
VANCOUVER (ME) - Musta
Lindi Päeva eelõhtul, 22. augustil
kl 7.30 õ. toimub baltlaste, ukrain­laste,
poolakate ja tshehhide koir°
raldusel masskoosolek ukraina ki­rikus
Ash ja 23. tänavate murgal
Musta Lindi Päeval, 23. augustil
palutakse koguneda kl 2 p. Expo
väravate ette, kus antakse edaspi­dised
juhtnöörid. Palutakse Expo
külastajaid neist üritustest osa võt­ta.
M.L.P. VANCOUVERI TOIMKOND
EI.
MINGIT
K0MPR0MISS2
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918.
TEL 225-1749
I
TV-8: 11. au­gustil
kell 6.00 • 7.00 õ. uudistes
11.21 0. -12.00 öösel Nightline saa^
tes. 11. • 15. augustil hilisõhtuses
filmis, 16. augustil kell 1.00 p.L.
4.00 p.l tennise saates» 17. augustil
' " 4.(
VANCOUVERIS BCTV-s: 11. au­gustil
k. 6.00 - 7.00 p.l uudistes, 11. <-
15. aug.: 11.15 -12.00 öösel uudis­tes,
12.00 p.l • 1.00 p.l uudistes,6.30
. 9.Ö0 hom. Canada AM. 13. augus­til
k. 7.00 • 10.00 õ. pesapallis. 15.
aug. kell 4.30 p.l jalgpallis, 22. au­gustil
kell 5.30 p.L jalgpallis.
Reklaami kulud televisiooni kau­du,
mis on kaunis kõrged, kaetakse
9 rahvusgrupi poolt teostatud akt­sioonidega
Musta Lindi Päeva läbi-
^!/iimiseks kogutud toetustega.
t}Qik vanad esemed ei
ole antikvaarsed!
Mõnikord võib leida aardeid täi-turgudel
(,,flea markets") ja oksjoni­tel,
aga kõik ei ole kuld, mis hiilgab.
Vana laud, mis tundub hea ost,
võib olla väärtusetu, kui puu on pure­tud
putukatest.
Lihtne on pidada hästikulunud,
kuid võrdlemiset antikvaarseks
kui ei olda asjatundja,
Kasutatud kauba või enampakku­misel
ostetud eseme eest saab harva
raha tagasi. Kasutatud asjade ostul
peab alati ette vaatama. Mitte maks­ta
,,antiikset" hinda, kui ei ole kindel,
et asi on tõesti antikvaarne.
Vanakraami kaupmehed teavad
tavaliselt antikvaarsete esemete
väärtust. Tõenäolisem on, et ese, mis-ei
ole antikvaarne, on müügil,,antii­gina",
kui et üks antikvaarne ese
oleks müügil lihtsalt vanakraamina.
Oksjonid on viimasel ajal saanud
populaarsemaks, kuid kes ei ole tut­tavad
selle müügisüsteemiga, võivad
teha hinnalisi eksitusi.
Paljud ostjad saabuvad oksjonile
liiga hilja. Enne müüki toimub seal
tavaliselt esemete loetelu ja tutvu-nemine
Siis on ka õige aeg asjad üle
vaadata ja arvestada, kui palju iga
eest (millest huvitatud) võiks pakku­da.
Esemetel on tavaliselt numbrid.
Kui oletö esemest huvitatud, siis see
number märkida paberile koos lühi­kese
kirjeldusega [kas katkine?) ja
arvatava hinnaga, mida olete valmis
maksma.
Ostjad, kes saabuvad siis, kui
müük on alanud, teevad pakkumisi
esemetele, mida nad ei ole lähemalt
vaadanud ja pakuvad liiga palju
enampakkumise ärrituses.
Mitte pakkuda, kui te ei soovi osta.
Müügiseaduse („Sale of Goods Act"
järgi on enampakkumisel esitatud
pakkumine sõnaline ostuleping. Kui
oksjonipidaja annab märku, et eseme
müük on lõpetatud, siis peab kõrge­ma
hinna pakkuja selle eseme seadu­sepäraselt
ostma, selle hinnaga mis
pakutud.
Ostes kallimat kasutatud kaupa,
nagu auto, mootorratas, paat jne.,
„Meie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi'
quse lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesobivuse
korral jätta avaldamata.
Lugupeetud
maestro hr. Toi!
Kahjuks liigub post aeglasemalt
kui inimene seda vahel sooviks. Kui
meie 25. juulil saime kätte ajalehe
,,Meie Elu" 3. juuli numbri, ja lugesi­me
sealt, et T ^ i l oli ilus, ümmargune
juubel, tuletasime meelde seda ilusat,
meie siinses elus unustamatut õhtut
1985. a. Jõulude ajal Kinereti järve»
äärses kibbutsis,,Ein-Gev", kus meie
tutvusime Teiega ja suurepärase,,Es­tonia"
kooriga.
Kirjas ei oska väljendada seda soo­ja
tunnet, mis meil siis oli ja on veel
praegugi, kui meenutame toda õhtut,
mil meie südametele armsa Eesti lau­lud
kõlasid siin, Iisraelis. )a kui meie
kõik koos laulsime ,,Su põhjamaa
päikese kullast", siis oli see meie
armastuse väljendus Eestimaa ja
eestlaste vastu. Ja see väljendus sai
teoks tänu Teile ja kogu koorile.
Hilinemisega küll, aga palume
vastu võtta meie puhtast südamest­tulevad
õnnitlused Teie sünnipäeva
puhul, ning soovime Teile tugevat
tervist ning jätkuvat jõudu eesti koo­rimuusika
viljelemisel ja levitamisel.
Suurima austusega Teie
SONJA ja JOSEF FRANK
27. juulil 1986
Iisrael, Beer-Scheva
peaks jküsima oksjonipidajalt, kas
sellel kaubal on võlgasid peal või
kas on kasutatud seda kaupa võlgade
tagatiseks. Kui võlg ei ole ära maks­tud,
võib võlanõudja selle eseme ta­gasi
nõuda, isegi juhul kui see ese on
edasi müüdud kellelegi teisele. Ja uus
omanik peab siis kohtu kaudu oma
raha tagasi nõudma.
Esemel oleva võla kindlaks tege­mine
on .jCertified Search"(,,tõen­dav
otsimine").
Hea mõte on kirjutada üles kõik
lubadused müüdava tarvitatud kau­ba
kohta ja nõuda sellele müüja all­kirja.
I
Näiteks, kui müüja pakub mõnele
seadeldisele kuuajalist tagatist, pe­aks
see olema kirjalik» Kui müüja ei
taha hiljem oma lubadusi täita, peate
võib-olla minema kohtusse, kuid teil
on sel juhul vähemalt kirjalik. tõend.
Kesiarvavad et on ebaausalt kohel­dud
mõne kaupmehe poolt,'peaksid
ühendust võtma lähima tarbijatele
nõuandva bürooga („Consumer Ad-visory
Bureau"); Torontos telefon:
(416) 963-0321.
A
II
«Meie Elu" nr.
cm
3001
kl
STOCKHOLi
Ukrainasse vii
davasti viiaksi
raõppuslasi k^
hustuslasl 08«
„on Kiievis töj
allikail olevat
eestlase umbel
Tallinna veni
sugulasi, ruttav!
suma. Uus lini
täiesti „vene
vanemad invall
siiski korterit Pl
— ei taha vom
Rootsist Tal
maalane on pi]
nelt vastutulijij
ei osanud pesti
Kaasma alani
nTallimi" telli
taksot. Venehj
teda sisse lask
et olete välisn]
küll. Kipute n]
Katse rootsi ID
õnnestunud, ki
ti. otse füüsilil
välja...
Tallinnas oil
hatööstuses tcj
tevaatlikult en
näppasid, on
korral tuhand<
N.
OTTAWA
Roger March^
Mount Ever(
õnnestub, on|
maailma kõij
üksinda ilmi
Esimene oli
Messner 198(
S.543 m kõrgi
USA-
(All
f
mingit tõendi
Moskva kaul
nistused olel
tas neid us!
Linnas ei oli
taotluses ülej
vust Omakai
saks^ sõjaväj
tati temalt
kondsus ja ü
gude Liitu.
Omakaitse
kuulumist hil
. lasele kaasad
USA-s on
sioonid enej
sellise ebaki
gendam.ise vi
et USA kohi
sukohla on
okupatsiooni
pädevaiks af
Saad<
pagarist
leib. Mai
lised paj
Umise
gid, sult!
^ V •
S,^ite 12|
V<1I
MAR'