1983-04-14-03 |
Previous | 3 of 13 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
„MeieElu^' nr. 15(1728) 1983. tooma tal: Need, kes otsivad aastavahe-; iõöiduse keskel Jumaia icihedust, : /adlkirikusse v a n a a a s t a õ h l u l . Uut \ -atžalali kiniklikuH pühapäeva, 6.. ; liiariga-nii Pauluse kirikus kui k a |nglon Ave. kirikus. Sellel p ü h a - ; l a l toimetati k a Eesli vabaduse eest , fenud. kangelaste m ä l e s t a m i s t . L e - llon Ave, kiriku altari juures oli ; • valgustatud kõrge . p õ l i s m e t s a s t P luci kuusehiiglanei j õ u l u e e l s e l ajal [a hqiguse läbi l a h k u n u d õp. W a l - .. (coppermanni m ä l e s t u s e k s oli.aita- \ Imis.valgetest elavatest lilledest • : M ä l e s t u s t a l i t u s e l e olid tulnud , isVlvania osariigist k a lahkunu abita ja koini last, kes'on k õ i k l ä i s k a s - H noored. I L E V I P O E G " I N G L I S E K E E L ES 683 a'^sta peaks Eesti rahva vaba- ; riiõltele p ü h e n d a t u d oleku kõrval iihema ka ä r a t a v a l t i a a k t i v i s e e r i -, i,Ka evipoja" ja tema; autori d r / i lürich Reinhold Kreutzwaldi aas- ; . K r e i i t z w a l d i surmast m ö ö d u s h i l - 100raastat,.:See t ä h t p ä e v oleks inudlulatuslikumal t ä h e l e p a n u . F . reutzwald ei ole mitte ainult meie /useepose looja, vaid ka inspireeriv jju. 'kuna ta juba ülikooli p õ l v es •as o t s u s t u n ü l t selja sakslaste või ilastcf keskele kaduma minekule, ' j(es sirgejooneliselt jä julgelt oma ,'äle ustavaks jäämise tee. Koos U ametivenna ja noorelt surnud sõb-tr. med. F r i e d r i c h R o b ü r t F a e h l a n n i - |la .rakendas end rasketes oludes a rahva teenimisele m i t m e k ü l g s e. !iiüre v ä ä r t u s e g a vabatahtliku pa-p kaudu. Selliselt nad panid aluse rahva ä r k a m i s l i i k u m i s e l e . i 1983. 9 on selle suure kirjaniku ja s ü g a va i'uslase 180; s ü n n i p ä e v a aasta. O n r e p ä r a n c ja tugevat esile tõstmist iv, et k,a. jaanuaris ilmus , , K a l e v i - . ' ' I n g l i s k e e l s e s tõlkes andeka noo- |esli teadlase dr! Jüri Kurmaniaa.ST [.kestnud töö viljana, Dr. K,urman\ "SA eestlaskonna ü h e kõige ande- . a k u l t u u r i l i s - r a h v u s l i ku tegelase Kurmani noorem poeg, kes kasvas N e w Y o r g i s Hugo ja Juta K u r m a ni usliku meelsusega kodus. V • V A A T L E J A ^ Hoolekande! lilriti Cplumbia Ülemkohtu korralisel tehti ajuoperatsioon pimedale, frdile ning vaimselt ebanormaalsele )sele, kelle vanemad on olnud, arva- Jsel, et nende lapsel tuleks lasta sur- , [, Laste hoolekandeamet pöördus Ihtu poole ja ü l e m k o h u s tegi korral-se, et Stephen Dawsonile tuleb teha l.eratsioon, et vältida kannatust, mis i a l v õ i b olla peaaju,kasvaja tõttu. S. i w s o n on G-aastaneja ei räägi. Ope- Itsioon teostati maksumaksjate kulul [ t õ e n ä o l i s e l t tuleb maksumaksjatel. Inda; tema ü l e s p i d a m i s e kulud tule- • Iste; a a s t a k ü m n e l e kestel. M ä r g i t a k - |, et nprmaalselt arenenud lastele sa-ajaLpiiratakse e d a s i õ p p i m i s e voi-blusi, toetuse andmise piiramisega Inde koolidele. Protsess ä r a t a s suurt pelepanu ja ptsus , elu kasuks'' oli i.himõttelihe. • ;tuvõimalusl [alalt, kohaicšpanekuga )ffit — fascia laveerennid kohalepan^kuga IVIINUM lal ajal Ermi SOOMET Tülümaksul^ted^ , täitmine Kokkuleppeks helistada 247-3150 „Meie Ek" w. 15 (1728) 1983 Noor laiilj N E L J A P Ä E V A L , M . A P R I L L I L «-•'THURSDAY, Ä P E I L 14 Eesti Kunstide keskMgis lkdjntsertbüroo tänavu viimases see-riakontserdis pühapäeval, 10. aprillil Tartu College'! saalis, oli esinejaks metsosopran Monica Zerbe. Noor esineja on viimast aastat To'^ ironto Ülikooli muusikafakulteedis õppija laulu alal interpreedi kraadi saavutamiseks. Eestlastele on ta muusikuna vähe tuntud, esinenud vaid E. Vabariigi aastapäeva puhul korraldatud EKhJ-u väliskülaliste vastuvõtul. Seekordne, iO. aprilü kontsert pii nii siis tema esimeie meie ^ujusikapublikule. Kontserdi kavaoli kujundatud mitmepalgelisena, näitamaks eriilmeliste, helindkaraktereisse sisseelamist ja tõlgendust. Solist esitas nelja heliloojat — ].S. Bachi, Rich. Straussi, Claude Debussyd ja siin vähem esitatud hispaanlast Xavier Montsalva-ge't, igalt tsükkel nelja helindiga (De-bussylt kolmega), nende loetletute kõrval oli kavas 7 eesti heliloojat kaheksa helindiga. ^ Tubli tegu noore lauljatari poolt eesti muusikasse süvenemisel ja Võtmaks kontserdi kavva sellise^ ulatuses töid eesti aüto- 1'eilt. Teadupärast on meie heliloomingut peetud kull võrdvääriliseks esitamaks kontsertlavadel. Paraku on takistuseks olnud, et meie muusikat on vähe publitseeritud ja vokaalmuusika osas puuduvad tõlked. ISlii on meie muusika viimine ja'tutvustamine jäänud nende väheste hooleks, kes ise pääsenud välistavale. Üks ihiiukamaid, kellele söe meeldivaks missiooniks, on Eva Wil-son- Märtson, kes oma kontsertidel esitab ulatuslikumalt ja hea eduga meie laule. Monica Žerbe laulis Mart Saare kaks laulu — „Unustamata laul" ja „Kus on kurva kodu", K. Türnpu „Üürike", J. Zeigeri ,,Küh mul üt-ieb",}. Jürgensoni „Ma sündisin sääl ilmale", Eug. Kapi „UinpIaul", K. IRaidi „Ära viies" ja A . Karindi „Sind tervitame kuldpäike". Kõik märgatava rahvalaulu ja -viisiilminguga. Solist esitas need imestusväärse sisse elamise ja tõlgenduses. Siin võis kontsertpiliblik olla kinnitajaks ees-poolöeldule, et meie heliloojad oma loominguga võivad seista teiste meistrite kõrval. Üheks läbivaks jooneks meie vokaalmuusikale on saade, mis on en^m kui vaid saade, piis toetab solisti, kuid on seejuures omaette muusikaline saatepartii, helindile varjundeid lisav. Monica omalb meeldiva maheda-kõMHse mätso. Ilmne bn Loojalt kaasaantud talent ja selle kõrval hea kool, sisse elamine esitatavasse ning hea esitusviisi Võib eeldada aina edy! ' Klaveril solisti saatjana toimis noor pianist Bruce Ubukata. Tema saade oli diskreetne, solisti nüans-seile kaasa elades, süvenanult ja sisse elanud iga esitatud palasse. Olles küll võrdseks partneriks solistile, oskas ta dejlikaatselt jääda tahaplaanile, ei ülemängides ega sumbutades, seejuures ei jäänud varju pianisti võimed. Teenitud tänu ja noorte muusi-kuteie edu soovid avaldas kontsertpublik aplausidega ning kontserdi lõpul käesurvetega. R . A . Saksamaa eestla- E.V. aastapäeval sed tähistasid torm ka Brasiilias E.V« aastapäeva ^^^^^ kaastööuseitj Toronto Eesti Meeskoor külakosti viimas Kipper. , la". Paremal koorijuht C. Foto — 0. Haamer etroif Laupäeval, 9. aprillil kl. 6 hommikul alustas bussitäis laulumehi sõitu Detroiti, et osa võtta sealse Soome ineeskoori „Finlandia" 60-da aasta juubelikontserdist. Keskpäevaks jõutiDetroiti Soome Majja, kus „Fin-landia" laulumehed külalislahkelt kosutasid kohvi ja võileibadega. Pisut jalgu sirutatud, asuti rivisse kontserdi kava peapro"t>viks, et harjutada ja tutvuneda ühendkoori laule. Pärast proovi siirduti ööbimiseks reserveeritud hotelli, et puhata ja kontserdiks riietuda. Paljudel Toronto laulumeestel olid vastu tulnud kohalikud kaasmaalastest tuttavad ja sõbrad, et neid oma kodudesse viia. Kontserdi alguseks oli mahukas Soome Maja saal viimase kohani täis. Kava esimese osa avalauluks .oli E. Grieg'i — „Lauljate tervitus", millele järgnesid Lochärd Seitz'i — „Maailm ootab päikesetõusu" ning Larin-Kyös-ti- Tuuri — „iTalkoopolska". Soome Meeskoor ,,Finlandia" poolt Evert Mä-kkineni juhatusel. Charles Whitmore'i juhatusel laulis koor — „The Water is wide" ja E, Mäkineni juhatusel — „Paul Bunyan Love" (Les Kangas). Ettekanne võeti vastu publiku poolt väga soojalt. Toronto Eesti Meeskoor Charles Kipper'! juhatusel laulis Miina Härma „I\^eestelaur'. A. L^te — .^Pilvedele". Mart^ Saare - „Hällilaul",- K. Türnpu — „^evade tunne" ja E.Aäva — „Öös-se ära kadus". Ka lisapalaks lauldud R. Ritsing'i „0h esä" ei suutnud vaikista-da järjest tugevnenud aplausi. ,,Finlandia" esitas veel C. Whitmo-re'i juhatusel ,,Let There Be Music" ja E. Mäkineni juhatusel: ,,Käy eespäin kansa" (J. Sibelius), „01en kuullut on kaupunki tuoUa" ja „ 0 Brother Man". T.E. Meeskoor ja ,,Finlandia" ühendkoorina esitasid E. Mäkineni juhatusel ,,Kaikukdhoniaulu maamme", Charles Kipper'i juhatusel „Kuu" {T. Vet-tik], Eero Keränen'i juhatusel. „Suo-men laulu" ja Evert Mäkineni juhatusel „Finlandia"'(J. Sibelius). Viimase laulu ettekandel võis märgata pisaraid kuulajate silmis ja kordamisel ühinesid ühendkooriga ka kuulajate keskel viibivad endised soome meeskooris laulnud laulumehed andes kontserdile võimsa lõppakordi. Soome Meeskoori tervitas 60. aasta juubeli puhul kirjalikult president R. Reagan ja Soome saadik Jaakko Ilo-niemi. Kontserdil viibis Soome saatkonna pressi-nõunik Jaakko Kaurin-koski abikaasaga. Talle anti üle „Fin-landia" vimpel. Toronto Eesti Meeskoori esimees H. Paara andis koori nimel „Finlandia" koorijuhile E.Mä-kinenile iluköites ,,Eesti hümn" ja „Finländia" esimehele Toronto Eesti Meeskoori 20 aasta tegevusi albumi. Koorijuhtidele ja T.E.M. esimehele H. Paarale anti tänutäheks lillekimbud lisaks aplausile. , Tüsedasisulisele kontserdile järgnes koosviibimine. • Eriti esiletõstmist väärib „Finlan-dia" koori ja end. T.E. Meeskoori liige Raimond Tralla, kelle algatusel ja organiseerimisel toimus T.E. Meeskoori osavõtt ,,Finländia" juubelikontserdis!. ,.011(BS ..FJnla.jidia", kocsri..juubeli-komitee majutuskomitee juhatajaks, organiseeris ta Toronto laulumeeste majutamise kohalikkude kaasmaalaste perekondadesse ja oli alati abivalmis sidemeheks,,küla ja külaliste" vahel. Pühapäeva hommikul koguneti jälle Soome Majja, et kohata veel tuttavaid ja ütelda suur tänu külalislahkuse eest. Keskpäeval algas tagasisõit Torontosse, kuhu jõuti vihmasajus kella kuueks, pisut väsinult, kuid muljeteroHkelt. Eestlased. • (Algus esiküljel) Naisel tulevad pisarad silma ja ta pöörab näo ära. Kuid venelased Tallinnas leiavad, et venestamine on täiesti loomulik: Timmins 99 NÕUKOGUDE-RAHVAS ELEKTRIK psseseaded, uuisndused ja pärandis-elumajades või ettevõtetes. H A L L I N G Tel 762-0190 » Lic. £1044 Timmins Põhja-Ontarios elab kul-lauimas. Liikumine on elav, ärid ja hotellid on inimesi täis. Prospektorjd sõidavad ringi ja lennukitega veetakse varustust D^tour Lake ja Hem-lo rajoonis, põhjapool Superior järve. Seal arvatakse oleval sama rikkalikud kullalademed kui Lõuna- Aafrikas. Esimesed kulla avastajad olid seal McKinnon ja Larche, kes nüüd on mitmekordsed miljonärid. Eesti arst Rootsist aitas täita VEKSA Maapagulastele saabus kodumaalt sealse KG3 poolt juhitud suhtlemis-ühingu VEICSA (Väliseestlastega Kultuurisidemete Afendam.ise Ühing) kalender 1983-ndaks aastaks, koostatud ühingu esimehe Ülo Koiti enda poolt. Seekord on kaastööd saadud ka Rootsist - Stokholmi arst dr. Harald Keiland kirjeldab oma reisi Volgal rootsiFeisiseltskonnaga. Rootsiautori kõrval on välismaine ka USA autor - kommunistliku Uus Ilma toimetaja Mihkel NTukk New Yorgist. Suhtlemiskroonikast selgub, et mõningad välismaised külalised leidsid autasustamist ülemnõukogu ja VEK-SÄ „aukirjadega". Märgitakse veel, et VEKSA komandeeringul Rootsis käisid ajaloolased Ea Jansen ja Sulev Vahtre, teatriteadlane Karin Kask, etnograaf Aleksei Peterson ja kirjandusteadlane Elem Treier. Tallinnas on VEKSA kutsel ja külalisi-na viibinud M^rt Saare juubeli tähistamisel Harri ö!t Rootsist ja Naan Põld \- • • • • • Saksamaalt. E P L — See on Nõukogude Liidu osa, ütlevad venelased, ja N . Liidu keel on vene keel. Ametivõimud katsuvad meelega segada eri rahvusi, et sel moel luua, .nõukogude rahvast" kellel oleks vene keel emakeeleks. . Eeslinn Lasnamäe ehitatakse välja eri linnaks 200 000 elanikuga. Tallinna sadamat süvendatakse ja sadamapiirkonda neljakordištatakse. Rohkem sõjaväge tuuakse linna jä KGB.ehitab oma peakorterit suuremaks. Eestlased ja venelased käivad har-valäbi. — Me oleme täiesti erinevad. Kaks. eri keelt, täiesti erinevad kultuurid. Meil pole midagi ühist, Selle asemel tunnevad eestlased endid põhjamaalastena, eesti keelel on sugulus soome keelega. Töökohad Tallinnas on tihti ühekeelsed, kõrgeimast shefist koristajateni. Suured tööstused on:tihti ühekeelselt venekeelsed ja ainult venelasi võetakse sinna tööle. Eestlased ei arvesta enam välismaiste protestidega venestamise vastu. Üks eesti mees ütles mulle: — Te Rootsis hoolite rohkem väljasurevatest loomaliikidest Aafrikas või Aasias kui ühest naaberrahvast, keda ähvardab häving. Kuid eesti kultuur elab siiski edasi. Küll kommunistlikus riietuses, kuid see on siiski eesti kultuur. Eesti kirjanikud, ajakirjanikud, näitlejad ja teised 'kultuuri alal töötajad katsuvad säästa puhast eesti kultuuri.-Palju tsenseeri-takse ametivõimude poolt, kuid palju lastakse ka läbi. Eestlased ei taha loobuda oma keelest ja kultuurist. Mitte vabatahtlikult — kirjutab rootsi ajaloolane. • Venestamise surve suurenemine okupeeritud Eestis on osa kavast laiendada Suur-Vsne baasi Vastukaaluks EI - MINGIT KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA K. Päts - 1918. i«a>»«i]>«<D>o<nBK>«»o«a>4Kn»o«Bi»o4B»<>«z>^^ Venekeelsed plakatid Eesti pealinnas. üha suurenevale idarahvaste osatähtsusele N . Liidus. Revolutsioonijärgsed lubadused rahvaste kultuurilisele vabadusele on tasapisi andnud maad uuele mõtlemisviisile Moskvas ja ka uuele mõistele — „nõukogude rahvas", kes loomulikult kõneleb vene keelt ja sulatatakse venelaste hulka. Juubelikomitee majutamiskomitee ja protokolli koordinaator Raimond Tralla Toronto laulumehi ära saates raputab lahkumisel asutajaliikme K. Kuus'i kätt. Foto — 0 . Haamer Kõiki Gouzenko pabereid ei avaldata Kanada kohtuminister tegi teatavaks, et lähemal ajal on võimalik Kanada kodanikel tutvuneda,1945. a. Kanadas asüüli palunud vene saatkonna-ametniku Igor Gouzenko poolt saat- 'konnasl kaasatoodu«i\dokumentidega. i3sä nendestdokumentidest avaldati 18 kuud tagasi. Enamik dokumentidest tuleb avaldamisele lähemal ajal. Osa nendest jääb ka nüüd avaldamata. Millised nimelt, seda Kaplan ei avaldanud.. . . Gouzenko poolt kaasatoodud dokumentide alusel avastati Kanadas ja USA-s-lai N. Liidu salakuulajate võrk, millesse olid segatud mitmed kõrged riigiametnikud, kelle nimesid ei ole senini avaldatud ega kohtulikule vastutusele võetud. Nõukogude salaluure selgitajniseks moodustati kuninglik komisjon. Selle komisjoni töö tulemusi ei ole ka täiesti avaldatud jä mõnede isikute suhtes, keda vastutusele võeti, karistati salaja, ilma nimesid nimetamata. Nad on visad Väga populaarne ameeriklane Linus Pauling(1901r), kahekordne Nobeli laureaat (1954 - keemia, 1962 - rahuauhind) ja Lenini rahuauhinna rüütel, esines möödunud aastal televisioonisaates, milline propageeris aatomrel-vade ehitamise lõpetamist. .Väga palju temal ütelda polnud, veel vähem midagi uut. Tema Nobeli-auhinnad said publikule selgeks rõhutatud (Lenini oma ei nimetatud — ei tea miks?) ning need andsid kaalu juurde hirmu- ja õuduse jutule maailma hukkumisest, kui Reagan oma meelt ei muuda. Vana kommunistide sõjahobune traa-vib vapralt edasi. Snnjuureš olgu teadmiseks, kuidas kommunistlikud jõud töötavad meie ühiskonnas. 1969. aastal „USA National Science Board" koostas tava kohaselt igaaastase nimestiku ameerika väljapaistvatest teadlastest, esitamiseks presidendi nõunikele, kes nimestikku sorteerivad ja kandidaadi presi-flendile esitavad - „US Medal of Science" määramiseks. Linuse nimi jõudis nii kaugele, kuid president Nixon keeldus austamast teadlast, kes oli üle maailma kuulus oma vene- ja kommunismisõprusega, rohkem kui teadlasena. Järgmisel aastal esitas „USA Natip-nal Science Board" ja presidendi nõi|- niKud Linus Paulingu nime uuesti p rf sidendile medali saamiseks. | Selle üle vihastas president Nixon ja i^ges oma nõunikele epistleid. Linus jai jällegi ilma medalita. ^uid president Ford, kellele visad tegelased!. Paulingu nime kandidaadiks esitasid, parandas selle ülekohtu ]3 andis teadlasele nii-kaua oodatud n^^tiali. See sündis samal ajal, kui Nõu-l^° Bude Liidus A. Sakharov'it poliitilise politsei poolt kimbutati ja kes hil-sai ka Nobeli rahuauhinna, kuid seda talle kätte ei antud, vaid teadlane S33deti Gorki linna asumisele. H. RIGA. Suurim Saksamaa eestlaste Rahvuskoondiste poolt korraldatud Eesti Vabariigi 65. aastapäeva tähistamise kontsert-aktus ja pidu toimus meie sõduritele tuntud linnas — iechol- Ih. Pocholti Eesti Rahvuskoondise juhatuse organiseerivat tööd, eesotsas esimehe — Robert Aderiga, toetas ka Eestlaste keskkomitee ja selle esimees Johan Västrik. Nii kujunes pidu sümboolselt 5. märtsil nagu ülemaaliseks, kuna kohaliku ilmega aktused olid toimunud eelmisel laupäeval, 26. veebruaril — Münsteris, Bielefeld-Sennes, Hamburgis ja Lübeckis. Bocholti aktust peeti ühe restorani peosaalis, kus olid kaetud lauad l i - gemrale paarisajale peolisele. Eesti-ija saksakeelse avasõna-tervi-tuše ütles kohalik esimees Robert Ader, mille järgi lauldi ühiselt Saksa hümni. Hoogsa ja patriootilise, päevakohase kõne pidas Keskkkomitee esimees Joh. Västrik, kes oli selleks puhuks Lõuna-Saksamaalt kohale sõitnud. Saksakeelse kõnega esines abiesimees, Edgar Bergmann, kes elab samuti Lõuna-Saksamaal. Pikema, eestlasi südamest hindava tervituse tõi Bocholti linnapea,ja samuti oli tervitus kohaliku saksa Sil^e-sia Põgenike Grupi esindaja poolt. Kolmandana tervitas Hollandi Eesti seltsi niniel esinaine Viima Belinfan-te. Pikema tervituskõnega esines Saksamaa Eestlaste Huvidekaitsja Bonni valitsuse juures — Elmar Reisenberg. Südamliku aastapäeva tervituse ütles veel Põhja-Rheinimaa/Westfale-ni Rahvuskoondiste nimel selle piirkonna esindaja Linda Pärtel. Segakoor ,,Leelo" oma populaarse koorijuhi Villu Laidsaare juhatusel esines mitme lauluga. • Silmailu pakkusid Bocholti Rahvatantsurühma noored paarid ja sopran Viima Brinkmann-Põldoja laulis meeldivalt. Omapäraseks esinemiseks olid Hollandist kohale kutsutud Aalten'i rah-vatantsutrupp ..Klammerklümpkes". Keskkomitee abiesimeestest Robert Ader ütles lõppsõna. Võimas Eesti hümn, mida ka mõned eesti meeste sakslannadest abikaasad elavalt kaasa laulsid, kuulutas üleminekut seltskondlikule koosviibimisele. Hümni instrumentaalsaatena kõlas kult-mõjuvalt Arnold Kiitsaku tugev trompetihääl, " V.P. Veebruarikuu on siin veel vihma-aeg, ilmad väga muutlikud eriti sel aastal, mis teeb koosviibimiste kor° raldamise kui ka nendest osavõtu küllaltki raskeks. Ootamatult on äikesepilved, torm ja kõvad vihmad kohal ja kui need ei lõpe sama järsku nagu nad algavad, muutuvad peagi nirisevad ojakesed käreda jooksuga jõgedeks, katkestades ühendusn, tekitades uputusi ja õnnetusi. Ootamatult tabas vihmavalang ühes tormi ja äikesega neid eestlasi, kes 27- dal veebruaril olid teel perekond Kuus-bergide kodusse, kus oli ettenähtud E.V. tähistamine. Autodega tulijatel ei olnud sel korral pobleeme, kes aga tulid kaugemalt ja olid sunnitud võtma mitmeid liiklus-ühendusi, jõudsid kohale ligumärgade-na. E.V. aastapäeva tähistati jumalateenistusega, mille pidas koguduse esimees Olev Saukas. Peale aktusekõnel lauldi Eesti hümni. Proua Erika Vernik kandis ette oma luuletuse, mille ta oli pühendanud meie Vabaduse Päevale, ,,Samm sammu järel, õla kõrval õlg nii astus sõdur, koolinoorus läbi linna, paks lumi oli katnud tänavad ja katused mäetipud, sel veebruaril päeval kargel valgel. . Kui kaunid olid heisat kõrgel me . vabaduse lipud. Ma kõndisin ka selles rõõmsas rivis orkester mängis ja rahvas kõrval vaatas kuulas lumm au andes. Hõiskas pasun, käras trumm sedasi astiis sõdur, koolinoorus läbi linna Ja selle veebruaripäeva taustal kargel kui ilusana teretas meid ees ja viis sini-must-valge. See pilt ei kao minu silmist täna veel nagu elaksin kaasa seda päeva kui paukus pakane ja säras päeva laotus Ja kuigi vahel tuhat surma, vaeva kannatust ma tean et eesli süda läbi sajandile löpb . ning paneb õhetama kodus laste palged oodates kuldkannist koiduvalgusl mis kirgastuks me uueks VABADUSE ' PÄEVAKS." Järgnevalt pakuti koguduse naispere poolt külalistele kokteili, mille järele igtuti,ieeJauas veel rpilmeid tunde mugavas vestluses. A.H.L. JOHN E. SOOSAAR, CA. Chartered Accountant Süite 118CI2, 181 University Ave., Toronto, Ontario, M5H 3M7 Tel. 8640099 BARQENM 362 Danforth Ave., Toronto, Ont. M4K INS Tel. (416 ) 466.1951 466-1502 FLOWEAS & GIFTS MEIE ÄRIS ON SAADAVAL RIKKALIKUS VALIKUS VALIK LILLI erisündmusteks ja tähtpäevadeks. Samuti käsitöö kinkeesemeid — KULLASEPA, MEREVAIGU-, KERAAMIKA-, NAHA ja • PUUNIKERDUSE alal. Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt. ON KOLINUD UUDE ÄRIRUUMI 5 maja lääne poole, viinapoe kõrvale, 219 Danforth Ave., tel. 465-6251 AVAMISE PUHUL HINNAALANDUS kelladelt 40%, prillidelt 20%, 5. aprillist - 30. aprillini KEVADINE EH/PAKKUMINE PRAEGU, enne tööhooaja algust võite saada meilt alumiiniuwitooteld madalate kevadiste hindadega! Alumiiniumist aknad ja uksed Termoaknad. Aknaluugid . Välisseinakatted SOOME EHEVÖTE Räästaalused ;(soffit & fascia) Vihmaveerennid Katused TASUTA EELARVED PAULI J UPPI ALUMINUM 34 Charles Tupper Dr. Scarborough 2^1-1175 759-8335 Älcan Building Products Aulbonzed DealCf A L C A N I l lk
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, April 14, 1983 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1983-04-14 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E830414 |
Description
Title | 1983-04-14-03 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
„MeieElu^' nr. 15(1728) 1983.
tooma
tal: Need, kes otsivad aastavahe-;
iõöiduse keskel Jumaia icihedust, :
/adlkirikusse v a n a a a s t a õ h l u l . Uut \
-atžalali kiniklikuH pühapäeva, 6.. ;
liiariga-nii Pauluse kirikus kui k a
|nglon Ave. kirikus. Sellel p ü h a - ;
l a l toimetati k a Eesli vabaduse eest ,
fenud. kangelaste m ä l e s t a m i s t . L e -
llon Ave, kiriku altari juures oli ;
• valgustatud kõrge . p õ l i s m e t s a s t P
luci kuusehiiglanei j õ u l u e e l s e l ajal
[a hqiguse läbi l a h k u n u d õp. W a l - ..
(coppermanni m ä l e s t u s e k s oli.aita- \
Imis.valgetest elavatest lilledest •
: M ä l e s t u s t a l i t u s e l e olid tulnud ,
isVlvania osariigist k a lahkunu abita
ja koini last, kes'on k õ i k l ä i s k a s -
H noored.
I L E V I P O E G " I N G L I S E K E E L ES
683 a'^sta peaks Eesti rahva vaba- ;
riiõltele p ü h e n d a t u d oleku kõrval
iihema ka ä r a t a v a l t i a a k t i v i s e e r i -,
i,Ka evipoja" ja tema; autori d r / i
lürich Reinhold Kreutzwaldi aas- ;
. K r e i i t z w a l d i surmast m ö ö d u s h i l -
100raastat,.:See t ä h t p ä e v oleks
inudlulatuslikumal t ä h e l e p a n u . F .
reutzwald ei ole mitte ainult meie
/useepose looja, vaid ka inspireeriv
jju. 'kuna ta juba ülikooli p õ l v es
•as o t s u s t u n ü l t selja sakslaste või
ilastcf keskele kaduma minekule, '
j(es sirgejooneliselt jä julgelt oma
,'äle ustavaks jäämise tee. Koos
U ametivenna ja noorelt surnud sõb-tr.
med. F r i e d r i c h R o b ü r t F a e h l a n n i -
|la .rakendas end rasketes oludes
a rahva teenimisele m i t m e k ü l g s e.
!iiüre v ä ä r t u s e g a vabatahtliku pa-p
kaudu. Selliselt nad panid aluse
rahva ä r k a m i s l i i k u m i s e l e . i 1983.
9 on selle suure kirjaniku ja s ü g a va
i'uslase 180; s ü n n i p ä e v a aasta. O n
r e p ä r a n c ja tugevat esile tõstmist
iv, et k,a. jaanuaris ilmus , , K a l e v i -
. ' ' I n g l i s k e e l s e s tõlkes andeka noo-
|esli teadlase dr! Jüri Kurmaniaa.ST
[.kestnud töö viljana, Dr. K,urman\
"SA eestlaskonna ü h e kõige ande- .
a k u l t u u r i l i s - r a h v u s l i ku tegelase
Kurmani noorem poeg, kes kasvas
N e w Y o r g i s Hugo ja Juta K u r m a ni
usliku meelsusega kodus.
V • V A A T L E J A ^
Hoolekande!
lilriti Cplumbia Ülemkohtu korralisel
tehti ajuoperatsioon pimedale,
frdile ning vaimselt ebanormaalsele
)sele, kelle vanemad on olnud, arva-
Jsel, et nende lapsel tuleks lasta sur- ,
[, Laste hoolekandeamet pöördus
Ihtu poole ja ü l e m k o h u s tegi korral-se,
et Stephen Dawsonile tuleb teha
l.eratsioon, et vältida kannatust, mis
i a l v õ i b olla peaaju,kasvaja tõttu. S.
i w s o n on G-aastaneja ei räägi. Ope-
Itsioon teostati maksumaksjate kulul
[ t õ e n ä o l i s e l t tuleb maksumaksjatel.
Inda; tema ü l e s p i d a m i s e kulud tule- •
Iste; a a s t a k ü m n e l e kestel. M ä r g i t a k -
|, et nprmaalselt arenenud lastele sa-ajaLpiiratakse
e d a s i õ p p i m i s e voi-blusi,
toetuse andmise piiramisega
Inde koolidele. Protsess ä r a t a s suurt
pelepanu ja ptsus , elu kasuks'' oli
i.himõttelihe. •
;tuvõimalusl
[alalt, kohaicšpanekuga
)ffit — fascia
laveerennid
kohalepan^kuga
IVIINUM
lal ajal
Ermi SOOMET
Tülümaksul^ted^
, täitmine
Kokkuleppeks helistada 247-3150
„Meie Ek" w. 15 (1728) 1983
Noor laiilj
N E L J A P Ä E V A L , M . A P R I L L I L «-•'THURSDAY, Ä P E I L 14
Eesti Kunstide keskMgis
lkdjntsertbüroo tänavu viimases see-riakontserdis
pühapäeval, 10. aprillil
Tartu College'! saalis, oli esinejaks
metsosopran Monica Zerbe.
Noor esineja on viimast aastat To'^
ironto Ülikooli muusikafakulteedis
õppija laulu alal interpreedi kraadi
saavutamiseks. Eestlastele on ta
muusikuna vähe tuntud, esinenud
vaid E. Vabariigi aastapäeva puhul
korraldatud EKhJ-u väliskülaliste
vastuvõtul. Seekordne, iO. aprilü
kontsert pii nii siis tema esimeie
meie ^ujusikapublikule.
Kontserdi kavaoli kujundatud mitmepalgelisena,
näitamaks eriilmeliste,
helindkaraktereisse sisseelamist
ja tõlgendust. Solist esitas nelja heliloojat
— ].S. Bachi, Rich. Straussi,
Claude Debussyd ja siin vähem esitatud
hispaanlast Xavier Montsalva-ge't,
igalt tsükkel nelja helindiga (De-bussylt
kolmega), nende loetletute
kõrval oli kavas 7 eesti heliloojat kaheksa
helindiga. ^ Tubli tegu noore
lauljatari poolt eesti muusikasse süvenemisel
ja Võtmaks kontserdi kavva
sellise^ ulatuses töid eesti aüto-
1'eilt. Teadupärast on meie heliloomingut
peetud kull võrdvääriliseks
esitamaks kontsertlavadel. Paraku
on takistuseks olnud, et meie muusikat
on vähe publitseeritud ja vokaalmuusika
osas puuduvad tõlked.
ISlii on meie muusika viimine ja'tutvustamine
jäänud nende väheste
hooleks, kes ise pääsenud välistavale.
Üks ihiiukamaid, kellele söe
meeldivaks missiooniks, on Eva Wil-son-
Märtson, kes oma kontsertidel
esitab ulatuslikumalt ja hea eduga
meie laule.
Monica Žerbe laulis Mart Saare
kaks laulu — „Unustamata laul" ja
„Kus on kurva kodu", K. Türnpu
„Üürike", J. Zeigeri ,,Küh mul üt-ieb",}.
Jürgensoni „Ma sündisin sääl
ilmale", Eug. Kapi „UinpIaul", K.
IRaidi „Ära viies" ja A . Karindi „Sind
tervitame kuldpäike". Kõik märgatava
rahvalaulu ja -viisiilminguga.
Solist esitas need imestusväärse sisse
elamise ja tõlgenduses. Siin võis
kontsertpiliblik olla kinnitajaks ees-poolöeldule,
et meie heliloojad oma
loominguga võivad seista teiste
meistrite kõrval. Üheks läbivaks
jooneks meie vokaalmuusikale on
saade, mis on en^m kui vaid saade,
piis toetab solisti, kuid on seejuures
omaette muusikaline saatepartii, helindile
varjundeid lisav.
Monica omalb meeldiva maheda-kõMHse
mätso. Ilmne bn Loojalt kaasaantud
talent ja selle kõrval hea
kool, sisse elamine esitatavasse ning
hea esitusviisi Võib eeldada aina
edy! '
Klaveril solisti saatjana toimis
noor pianist Bruce Ubukata. Tema
saade oli diskreetne, solisti nüans-seile
kaasa elades, süvenanult ja sisse
elanud iga esitatud palasse. Olles
küll võrdseks partneriks solistile, oskas
ta dejlikaatselt jääda tahaplaanile,
ei ülemängides ega sumbutades,
seejuures ei jäänud varju pianisti
võimed.
Teenitud tänu ja noorte muusi-kuteie
edu soovid avaldas kontsertpublik
aplausidega ning kontserdi
lõpul käesurvetega.
R . A .
Saksamaa eestla- E.V. aastapäeval
sed tähistasid torm ka Brasiilias
E.V« aastapäeva ^^^^^ kaastööuseitj
Toronto Eesti Meeskoor külakosti viimas
Kipper. ,
la". Paremal koorijuht C.
Foto — 0. Haamer
etroif
Laupäeval, 9. aprillil kl. 6 hommikul
alustas bussitäis laulumehi sõitu
Detroiti, et osa võtta sealse Soome
ineeskoori „Finlandia" 60-da aasta
juubelikontserdist. Keskpäevaks
jõutiDetroiti Soome Majja, kus „Fin-landia"
laulumehed külalislahkelt
kosutasid kohvi ja võileibadega.
Pisut jalgu sirutatud, asuti rivisse
kontserdi kava peapro"t>viks, et harjutada
ja tutvuneda ühendkoori laule.
Pärast proovi siirduti ööbimiseks reserveeritud
hotelli, et puhata ja kontserdiks
riietuda. Paljudel Toronto laulumeestel
olid vastu tulnud kohalikud
kaasmaalastest tuttavad ja sõbrad, et
neid oma kodudesse viia.
Kontserdi alguseks oli mahukas
Soome Maja saal viimase kohani täis.
Kava esimese osa avalauluks .oli E.
Grieg'i — „Lauljate tervitus", millele
järgnesid Lochärd Seitz'i — „Maailm
ootab päikesetõusu" ning Larin-Kyös-ti-
Tuuri — „iTalkoopolska". Soome
Meeskoor ,,Finlandia" poolt Evert Mä-kkineni
juhatusel. Charles Whitmore'i
juhatusel laulis koor — „The Water is
wide" ja E, Mäkineni juhatusel —
„Paul Bunyan Love" (Les Kangas).
Ettekanne võeti vastu publiku poolt
väga soojalt.
Toronto Eesti Meeskoor Charles
Kipper'! juhatusel laulis Miina Härma
„I\^eestelaur'. A. L^te — .^Pilvedele".
Mart^ Saare - „Hällilaul",- K. Türnpu
— „^evade tunne" ja E.Aäva — „Öös-se
ära kadus". Ka lisapalaks lauldud R.
Ritsing'i „0h esä" ei suutnud vaikista-da
järjest tugevnenud aplausi.
,,Finlandia" esitas veel C. Whitmo-re'i
juhatusel ,,Let There Be Music" ja
E. Mäkineni juhatusel: ,,Käy eespäin
kansa" (J. Sibelius), „01en kuullut on
kaupunki tuoUa" ja „ 0 Brother Man".
T.E. Meeskoor ja ,,Finlandia" ühendkoorina
esitasid E. Mäkineni juhatusel
,,Kaikukdhoniaulu maamme", Charles
Kipper'i juhatusel „Kuu" {T. Vet-tik],
Eero Keränen'i juhatusel. „Suo-men
laulu" ja Evert Mäkineni juhatusel
„Finlandia"'(J. Sibelius). Viimase
laulu ettekandel võis märgata pisaraid
kuulajate silmis ja kordamisel ühinesid
ühendkooriga ka kuulajate keskel viibivad
endised soome meeskooris laulnud
laulumehed andes kontserdile
võimsa lõppakordi.
Soome Meeskoori tervitas 60. aasta
juubeli puhul kirjalikult president R.
Reagan ja Soome saadik Jaakko Ilo-niemi.
Kontserdil viibis Soome saatkonna
pressi-nõunik Jaakko Kaurin-koski
abikaasaga. Talle anti üle „Fin-landia"
vimpel. Toronto Eesti Meeskoori
esimees H. Paara andis koori
nimel „Finlandia" koorijuhile E.Mä-kinenile
iluköites ,,Eesti hümn" ja
„Finländia" esimehele Toronto Eesti
Meeskoori 20 aasta tegevusi albumi.
Koorijuhtidele ja T.E.M. esimehele H.
Paarale anti tänutäheks lillekimbud
lisaks aplausile. ,
Tüsedasisulisele kontserdile järgnes
koosviibimine. •
Eriti esiletõstmist väärib „Finlan-dia"
koori ja end. T.E. Meeskoori liige
Raimond Tralla, kelle algatusel ja organiseerimisel
toimus T.E. Meeskoori
osavõtt ,,Finländia" juubelikontserdis!.
,.011(BS ..FJnla.jidia", kocsri..juubeli-komitee
majutuskomitee juhatajaks,
organiseeris ta Toronto laulumeeste
majutamise kohalikkude kaasmaalaste
perekondadesse ja oli alati abivalmis
sidemeheks,,küla ja külaliste" vahel.
Pühapäeva hommikul koguneti jälle
Soome Majja, et kohata veel tuttavaid
ja ütelda suur tänu külalislahkuse eest.
Keskpäeval algas tagasisõit Torontosse,
kuhu jõuti vihmasajus kella kuueks,
pisut väsinult, kuid muljeteroHkelt.
Eestlased.
• (Algus esiküljel)
Naisel tulevad pisarad silma ja ta
pöörab näo ära.
Kuid venelased Tallinnas leiavad, et
venestamine on täiesti loomulik:
Timmins 99 NÕUKOGUDE-RAHVAS
ELEKTRIK
psseseaded, uuisndused ja pärandis-elumajades
või ettevõtetes.
H A L L I N G
Tel 762-0190 » Lic. £1044
Timmins Põhja-Ontarios elab kul-lauimas.
Liikumine on elav, ärid ja
hotellid on inimesi täis. Prospektorjd
sõidavad ringi ja lennukitega veetakse
varustust D^tour Lake ja Hem-lo
rajoonis, põhjapool Superior järve.
Seal arvatakse oleval sama rikkalikud
kullalademed kui Lõuna-
Aafrikas. Esimesed kulla avastajad
olid seal McKinnon ja Larche, kes
nüüd on mitmekordsed miljonärid.
Eesti arst Rootsist
aitas täita VEKSA
Maapagulastele saabus kodumaalt
sealse KG3 poolt juhitud suhtlemis-ühingu
VEICSA (Väliseestlastega Kultuurisidemete
Afendam.ise Ühing) kalender
1983-ndaks aastaks, koostatud
ühingu esimehe Ülo Koiti enda poolt.
Seekord on kaastööd saadud ka
Rootsist - Stokholmi arst dr. Harald
Keiland kirjeldab oma reisi Volgal
rootsiFeisiseltskonnaga. Rootsiautori
kõrval on välismaine ka USA autor -
kommunistliku Uus Ilma toimetaja
Mihkel NTukk New Yorgist.
Suhtlemiskroonikast selgub, et mõningad
välismaised külalised leidsid
autasustamist ülemnõukogu ja VEK-SÄ
„aukirjadega".
Märgitakse veel, et VEKSA komandeeringul
Rootsis käisid ajaloolased Ea
Jansen ja Sulev Vahtre, teatriteadlane
Karin Kask, etnograaf Aleksei Peterson
ja kirjandusteadlane Elem Treier.
Tallinnas on VEKSA kutsel ja külalisi-na
viibinud M^rt Saare juubeli tähistamisel
Harri ö!t Rootsist ja Naan Põld
\- • • • • •
Saksamaalt.
E P L
— See on Nõukogude Liidu osa,
ütlevad venelased, ja N . Liidu keel on
vene keel.
Ametivõimud katsuvad meelega segada
eri rahvusi, et sel moel luua, .nõukogude
rahvast" kellel oleks vene keel
emakeeleks.
. Eeslinn Lasnamäe ehitatakse välja
eri linnaks 200 000 elanikuga. Tallinna
sadamat süvendatakse ja sadamapiirkonda
neljakordištatakse. Rohkem sõjaväge
tuuakse linna jä KGB.ehitab
oma peakorterit suuremaks.
Eestlased ja venelased käivad har-valäbi.
— Me oleme täiesti erinevad. Kaks.
eri keelt, täiesti erinevad kultuurid.
Meil pole midagi ühist,
Selle asemel tunnevad eestlased endid
põhjamaalastena, eesti keelel on
sugulus soome keelega.
Töökohad Tallinnas on tihti ühekeelsed,
kõrgeimast shefist koristajateni.
Suured tööstused on:tihti ühekeelselt
venekeelsed ja ainult venelasi võetakse
sinna tööle.
Eestlased ei arvesta enam välismaiste
protestidega venestamise vastu. Üks
eesti mees ütles mulle:
— Te Rootsis hoolite rohkem väljasurevatest
loomaliikidest Aafrikas või
Aasias kui ühest naaberrahvast, keda
ähvardab häving.
Kuid eesti kultuur elab siiski edasi.
Küll kommunistlikus riietuses, kuid
see on siiski eesti kultuur. Eesti kirjanikud,
ajakirjanikud, näitlejad ja teised
'kultuuri alal töötajad katsuvad säästa
puhast eesti kultuuri.-Palju tsenseeri-takse
ametivõimude poolt, kuid palju
lastakse ka läbi.
Eestlased ei taha loobuda oma keelest
ja kultuurist. Mitte vabatahtlikult
— kirjutab rootsi ajaloolane.
•
Venestamise surve suurenemine
okupeeritud Eestis on osa kavast laiendada
Suur-Vsne baasi Vastukaaluks
EI -
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918.
i«a>»«i]>« |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-04-14-03