1984-10-25-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
MELJAFÄEVAL, 2S. OKTOOBRE- TOURSDAY, OCTOBER 2S „MEIE ELU" V «OUR LIFE" - Estonian Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian Hoiise,958 Broad^iew Ave,, Toronto, Ont. Ganada, M4K 2R6 . ( Tel. 466-0951 • - . ' Toimetajad: H. Rebane ja-S, Veidenbaum. Toimetaja New Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.I.,ÜSA: Tel. (201) 262-Ö77i: - „Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadao. • Asut. A.Weileri algatusel 1950. ..Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada - Tel. 466-0951 . Tellimiste ja kuulWuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.— 5 p.L, esmasp. ja neljap. kl. 9 hm.—8 ö.. laup.kl. 9 h m . - J p.l . „MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas l a . $40.00,6 k. S22.00, 3 k. 015.50. USA-sse - 1 a. S44.00,6 k. $25.00,3 k417.Ö0. Üle- I meremaadesse j 1 a. $48.00, 6 k. S26.O0, 3 k. $19.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a. 128.50, 6 k. S14.25. Kiri- ja õhupostilisaj USA-sse: . l a . $30.80, 6 k. ^15.40. Õhupostllisa ülenieremaade.sse: 1.a. $58.00, 6k. S29.00. Üksiknumber — 750: Kuululushinnad: 1 toll ühe"! veerul — esiküljel $5.50, tekstis $.100, kuulutuste küljel. $4.75. ^ Kui Gromõko saaks valida presidenti... Kiri Saksamaalt iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii|iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiin GEISLINGEN („Meie Elu" kaastööliselt) — Bonni valitsusel on praegu murelasteks kolm suurt probleemi: tööpuudus, metsade mm' mine ja välismaalastest tuumarelvade poliitilisel malelaual paistab nagu oleks midagi hakanud liikuma. Kas võib oletada, et kaks suurvõimu on Hakanud aru saama, tuumarelvade kasutamisel ei ole võitjaid, vaid on ainult kaotajad? Oleks uskumata^ et sellest pole senini aru saadud. Et tuumarelvade poliitilist tulevärki on siiski harrastatud, siis on see pidanud olema närvide sõda ja agitatsioon suurtele rahvahulkadele paljudes maades, et maailma vallutada. Maailma vallutamise idee kom- Munistliku revolutsiooni teel on olnud Moskva illusoorne eesmärk müüd juba üle 60-ne aasta. Moskva tohutud relvavarud on tema revolutsioonilise idee tagatiseks, sest relvajõud äratab hirmu, muudab araverelised sõnakuulelikuks nõukogude agitatsioonile ja T)uhib massid tänavaile karjuma |a ähvardama ja sõjapsühhoosi tekitama. . Kuid Moskva agitatsioon on küll tülinaks, mis on kandnud aga vähest lõikust. Otse vastupidi. Moskva peab kogu aeg kartma, et temale endale, oma rahva poolt revolutsiooni ei tehta. Suurte majanduslike võimaluste asemel 6n Nõukogude Liit jäänud tohutuks vaesta-majaks, sest rahval on puudus leivaviljast ja teistest toitainetest kui ka tarbijakaupadest. Sest mater}a-lld ja energia läheb relvastuse ehitamiseks ning subyersiivse tegevuse arendamiseks^ kogu maailmsi Mlatuses. - j Vaevalt suudaksid üksikud teisitimõtlejad ja arvustajad Nõukogude Liidus teostada nõukogudevastast revolutsiooni. Ometi eraldatakse dissidendid elanikkonnast ja saadetakse kairmile asumisele selle punase maa tagamaadele. Kuid just need karistusaktisoonid suudavad Moskvale teha > suuremat vastuagitatsiooni, kui dissidendid ise seda suudaksid. Nii siis ongi Nõukogude Liit oma revolutsioonilise vaimsusega iseenda üless@ piitsutanud ja ründavad teisi iseenda rahustuseks. Hiljuti siis ilmuski Kremli välisminister USA presidendi Ronäld Reagani, samuti l^a yälisminister George Shultzi jutule, et tuumarelvade küsimuses sondeerida pinda läbirääkimiste jätkamiseks. MÕlemi poole sõnavõtud olid vormiliselt korrektsed, kuigi sisuliselt mitte edasiviivad. Reagan teatas, et ta õppis vene keelt Gromõkoga ja teab nüüd, mis tähendab „njet". Kuid siit võidakse kord läbirääki=- mise jätkamiseni jõuda. Nüüd on ka Nõukogude Liidu president Konstantin Tshernenko Moskvas avalikult sõna võtnud ja korranud-Kremli nõudmisi ja eeltingimusi tuumarelva läbirääkimiste jätkamiseks. Ka Tshernenko toon oli seekord viisakas, kui mitte heatahtlik USA suhtes. Tshernen-kol ei pinud midagi iiut ütelda ja endiselt paistab, et Moskva ootab nagu peaks USA oma relvastuo-küsimuste alal konkreetseid vä-hendamisi näitama. Tshernenko seekordne informat° sioon ja soovid olid siiski ühepoolsed. USA peaks Euroopast välja tõmbama oma keskulatusega uued relvad. Kuid Nõukogude Liit samaaegselt on asunud oma tuumarelv vastust suurendama. Nimelt on käigus aatomrelvade installeerimine pommilennukeile ja allveelaevadele. Vana lugu on aatompaiareide installeerimine ja arvulin^iuren-damine Ida-Euroopa maadel suunaga Lääne-^uroopa vastu. Mis siis oa Tsherneliko jutt läänemaailmale? Üheltpoolt oodatakse, et USA ja NATO maad peavad oma kaitserelvi vähendama. Tei-seltpoolt Nõukogude Liit üha suurendab oma tülejõudu. Moskvas teatakse väga hästi, et lääneriigid pn täiesti teadlikud, milliselt ja kus teostab oma ralvajõu tugevdamist. Kui selle juures juletakse siiski USA-lt nõuda relvastuse vähendamist, siis saab sellist diplomaatiat nimetada ainult väljapressimiseks. Selle tuletuse juures on liiga varane arvata, et tuumarelvade piiramise küsimuses on kaks suurjõu-du — USA ja Nõukogude Liit — üksteisele lähemale jõudnud. ' -v. Töötuid oli septembrikuu lõpul muses akadeemilise haridusega pe- 2,1 miljonit. Eriti on see tabanud dagoogi. ehitustöölisi, eestkätt aga välismaalastest;, rändtöölisi. Sotsiaaldemo- METSAD HÄVINEVAD kraatide valitsuse ajal harrastati et-, Nagu tõendavad eriaparaadiga tevõtjatele vaenulikku poliitikat, mil- võetud maastikupildid, on 40 prot-le tulemusena läks aastas pankrotti senti saksa metsadest kas surnud v^i ümmarguselt 15.000 ettevõtet, kutsudes"^ £sile massilise tööpuuduse, mida pole suutnud kõrvaldada praegune valitsus. Sotsiaaldemokraadid, praegu opositsioonis, teevad valitsusele etteheiteid, miks pole kõrvaldatud- tööpuudust. Aga nad nagu on hävinemas. Eriti suuri kahjusid on märgata Saksamaa uhkuses: Sch-wärzwäldi kuusemetsade massiivis ja Tshehhoslovakkia piiri ääres asuvas Baieri metsas. Nulud, saksa k. Tanne, on qnamuses kuivanud, mändidel, kuuskedel ladvad raagus. Hai-unustanud, et seetekkis nende valit-guse märke kannavad ka pöögid ja suse ajal. Tänavu on eriti valusaks tammed. punktiks väljafepekohtade puudus. Süüd otsitakse söe põlemisel tek- Veel otsivad umbes 6Ö.000 noort as- kinud vääveldiöksüüdis ja autode jatult kohta elukutseliseks'väljaõp- väljalaskegaasides Nüüd tahetakse peks. Tõsi: saksa noored valivad elu- kivisöega töötavad elektrijõujaamad kutset, mis ka arusaadav. Aga on varustada filtritega ning autod kata-vabu väljaõppekohti, samuti töökoh- lisaatoritega. Konkreetse sammuna ti mäekaevanduses, gastronoomia et- otsustas valitsus alates 1. jaan. 1989 tevõtetes ja põllumajanduses. Samal ajal on aga tööta umbes 60.000 ena-eestlased valisid ' GEISLINGEN — Saksamaa eestlaste keskorganisatsioon — Eesti Ühiskond Saksa Liiduvabariigis— IX Esinduskogu volitused lõppesid piiramdtu. Opositsioon nõuab sõidu-kaesoleval sügisel ja nüüd toimu- kiiruse piiramist autostraadadel 100- lubada soita ainult katalisaatoritega varustatud autodel, Selles osas ei taha teha kaasa Euroopa Majandusliidu partnerid. Lääne-Saksamaa kitsale ribale ruleb mürgist vingu rohkesti naabermaadest nagu Prantsusmaa, Belgia, Tshehhoslovakkia ja „DDR", kus keskkonnakaitse võrrel-des. Saksamaaga alles lapsekingades. Praegu murtakse'valitsuse piike autode sõidukiiruse piiramise küsimuse kallal. Saksa autostraadad on ainsateks Euroopas, kus sõidukiirus sid 22. septembrist k u n i l . oktoobrini järjekorras X Esinduskogu valimised, kus valimiste ajaks olihää-leõiguslikke liikmeid 987, kelledest võttis valimistest osa 698, seega 70,72 protsentiw Maksvaks tunnistati 690 ja maksvusetuks 8 vaule kilomeetrile tunnis, maanteedel 80 ja elamurajoonides 30 km. Arvesse võttes valijate ja autotööstuse huvisid, on valitsuspartei selle vastu, ehkki nad teavad, et sõidukiiruse piiramine vähendab tinatolmu õhus sadade tonnide võrra aastas. Samuti ;lllllllllllllll!lilllllllllllllillllilllllillllllllllllllil!i!lllllliiillllilin OVER 50 YEÄRS OF GM SAUES ANP SERVICE OGAN m Müük ja r€ntiiiiin@ Äris 291-5054 ' Chev OIds Limited KC^S 423.5™ 5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, 6nt. MIS 4L9 KEEU „KALEVA" KONDOMIINIUM KORTERIMAJA EESTLASTELE 1 innismore Cres. (Scarborough ja North Yorki piirIS). Eesti keel, puhtus, kord, rahu, privaatsus, juSgeolek! Headi hinnad, hea kvaliteet, ainult 20 korterit majas. Ainulaadne võimalus: ä% sisse maksu tellimisel, 20% novembriku&s lõpuni või_kokkuleppel. pSTLAslEl EESÕIGUS KUNI OKTOOBRI LÕPUNI Veel kortereid saada, tellige ja ostke nüüd. Selline võimalus ei kordu. Plaane võib näha igal ajal: 101 Cassandra Blvd. Don J\/lills M3A 1T1, tel. 444-6405 ehk 444-2897. kella 6.00-9.00 Eesti Majas, 958 Broadview Ave., klassiruum 9. mislehte. Esinduskogu volitused sureb autoõnnetuste tagajärjel üle-kestavad neli aastat. liigse sõidukiiruse tulemusena 1200 . inimest aastas. Seekordsetel valimistel esitati 12 Esinduskogu liikme kohale 19 kan- VÄLISMAALASTE KÜSIMUS didaati, kusjuures nende hulgas oli Elav debatt oli liidupäevas välis-rõõmustavalt ka rida noori. Nii nagu maalastest rändtööliste küsimuses, juba III Esinduskogust 1958. aastast Kuuekümnendatel aastatel kutsuti alates on valimistel kõige enam hää- siia miljoneid rändtöölisi, kellega ei li saanud senine kauaaegne Kesk- osatud sõlmida töö- ega peatušloaga komitee esimees ja ajaleht „Eesti lepinguid. Nüüd, mil tööpuudus ak- Rada" väljaandja-peiatoimetaja Jo- tüaalne ja välismaalaste arv 4,5 mil-hannes Västrik, hindas Saksamaa jonit, näeks valitsus meeleldi, et eestlaskond ka nüüdsetel valimistel rändtöölised pöörduksid kodumaale oma kauaaegsetjuhtija andis temale tagasi. Aga nad ei mõtlegi minna, antud häälte arvu järele otsustades sest töötu abirahaga elab siin lahe-ka nüüd täieliku usalduse. • damalt kui tööga kodumaal. Neid on Esinduskogu Ulmeteks valiti: meelitatud tagasi pöörduma rahalis- Västrik, Johannes (Geislingen/Müns- te preemiatega, äga väheste tulernus-ter) 587 häält, Pent; Edgar (Wald- tega. Nagu kuuldub Rootsist, on Sak-bröl) 468 h., Leitarü, Raimond sämaal väljamakstud rändtöölisi siir- (Tübingen) 411 h., Bergmann, Edgar dunud Rootsi. Praegu arutatakse (Karlsruhe) 397 h., Semmel, Ülo rändtööliste laste järeletoomise kü- (Nürnberg) 393 h., Laidsaar, Villu simust: kas lubada sisse reisida lastel (Kleve) 389 h., Aule,;01gred (Münc- 6-nda või 16-nda eluaastani. Valit-hen) 341 h., Pärtel, Linda (Düssel- sus, kes tahab pidurdada välistöölis-dorf) 327 h., Brinkmann, Viima te sissevoolu, pooldab ettepanekut, (Hamburg) 325 h„ Küngas, ^ati et lubatakse lapsi vanemate juurde fKöln) 318 h., Pent, Juku (Leonberg) iuUa kuni 6. eluaastani. Opositsioon 308 h.. Kannast, Arvo (Wünneberg) aga nõUab suuremat liberaalsust.vä- 289 h. lismaalaste küsimuses. Kumb võit- Kandidaatideks jäid: Pulst, Too- ja^^s jääb, seda näitab aeg. Üks näib mas (Hilden) 275 häält, Ruuben, Olev olevat kindel, et praeguse valitsuse (Münster) 272 h., Voogre, Gisela legislatsiooniperioodiga lõpeb ka (Lübeck) 240 h„ Elken, Aleksander nende ajajärk. Eestkätt just seetõttu, (Schwetzingenj 214 h., Part, Johan- et on,teostatud säästpoliitikat kõige nes (Dortmund) 125 h., Bitter, Volde- vaesemate arvel. Saksamaal on 11 mar (Geislingen) 111 h., Silm, Paul miljonit pensionäri ja lisaks sellele (Warendorf) 88 h. : r veel paar miljonit sotsiaalabi saajat. Valimistel valiti tagasi 8 senist kes moodustavad tõhusa valijatepo- Esinduskogu liiget ning uueh 4, kel- tentsiaali. Esimese .hoiatuspaugu ledest 3 — Pärtel, Küngas ja Kannast vööri ette sai valitsus äsjastel kom- — kandideerisid esmakordselt ja hei- munaalvaiimistel NordrheinrWest-jas - Pent, Juku - kandideeris Esin- falenis. LUGEJA KIRJUTAB ,fMeie Elu" avaldab meelsasti oma lugejate mõtteavaldusi — ka neid mis eiühtu ajalehe seisukohtadega. Palume kirjutada kokkuvõtlikult ja lisada oma nimi ja aadress. Toimetus jätab endale õt-guse lugejate kirju redigeerida ja lühendada ning mittešobivuse korral jätta avaldamata. . Pitka õhutas • • " . ' « vastupanule Meie rahva suure põgenemise 40. aastapäeva tähistas „Meie Elu" erakordselt sisuka 20. sept. numbriga, võrreldes teiste meie ajalehtedega. Aga — võõramaalasest paavsti asemel olek^ esilehel meelsamini näinud kõike seda, mis leidus 5. leheküljel. Ühenduses admiral Pitka saatusega kerkib järjest üles küsimusi, kus nähti teda septembris 1944. Järgnevad read on 13-aastase põgeneja märkmikust: „Hobuste vooriga, mis koosnes 5 hobusest ja 15 inimesest, jõudsime 2 päeva järel 20. sept. õhtuks Kabalasse, kus jätsime maha lehma, mitu kotti soola jm. 21. sept. hommikuks olime Kostvere kõrtsi juures, lõunaks Maardus ja edasi Tallinna. Enne Tallinna oli segadus, kus Eesti sõdurid hakkasid vastu sakslastele, kes neid maha lasid. Kell 2 p.l. Tallinnas, kus Raua tänaval purunes ühel vankril ratas. Õhtuks olime Nõmmel Kaare tänaval, kus elasime üle öise vene süütepommide rünnaku. 22. sept. kell 9.30 väljusime Nõmmelt. Umbes pool tundi hiljem hüüdsid möödasõitjad, et vene tankid on Tallinnas. Õhtuks jõudsime Ristile, kus ööbisime. 23. sept. hommikul väljasõit Ristih. Teeristil oli kaks veoautot eesti sõduritega. Ühel seisis Pitka jä õhutas inimesi mitte põgenema, vaid vastu panema. Palivere küla juures jäi meist maha kaks perekonda.^' L.E. Milleks la^te moenäitus? 29, septembril võtsin osa Toronto Eesti Seltsi Lasteaia aastakoosolekust. Oli meeldiv seal näha palju lastevanemaid ja kuulda energilist arutjust laste aastapjogrammi kohta, Äriiände alla kuulus ka järgneva aasta laste moenäituse korraldamine. See, et T.E.S. Lasteaed korraldab moenäitust.on mulle alati olnud vastumeelne, kuid mulle on mitu korda selgitatud, et see on moodus.kuidas lasteaed teenib raha. Mõtlesin, et'see peab siis vägev summa olema, et seda suurt organiseerimist ja sellist riiete- : ga võistlust soodustavat tegevust eel- . kooliealiste laste hulgas õigustada, Kuid minu suureks üllatuseks selgus koosolekul, et moenäitusest laekus möödunud aastal ainult sada dollarit. Julgen siis avalikult küsida — milleks leiab T.E.S Lasteaed vajalikuks korraldada moenäitust?. Kas tõesti arvatakse, et see on sobiv teger vus kolme kuni kuueaastastele lastele? Ainuke vastus,\is koosolekul osavõttjetelt tuli, oli et see annab lastele võimalust laval esineda. See võimalus toimub juba kolmel korral aasta jooksul-jõulupuul. Vabariigi Aastapäeval ja emadepäeval. Kellele siis korraldatakse seda moenäitust? kui mitte lastele, vist siis nende vanematele ja teistele sugulastele/ ja sõpradele, et näidata kõiki- „Mele Eltt" nf. 43 (1808) 1984 Veel Piibli mõistetest NoBe lugejakirjas esineb väike arusaamatus minu mõtetest 'Usuteadlaste Konverentsist („Meie Elu" nr. 30, 40). Ma ei ütelnud, et sõna ..Jehoova" on muudetud ..Issan-daks". Kirjeldasin kuidas ..Jehoova" Piiblisse sattus. Esitasin vaid üksikuid aspekte, mis oleksid ilmnenud, kui Piibli mõisteid oleks nähtud ajaloolises kontekstis. Üks neist aspektidest puudutas ettepanekut muuta „Jehoova'*' „Issandaks*' (Isand on õigem küll!). See ettepanek jäi õhku rippuma, nagu palju muud sellel ääff-miseh ajavaesel konverentsil. Piibli mõistete muutmine ja ka vassimine on ajaloos alati esinenud. Ja sageli on need osutnud väga vajalikuks, kuid sageli ka äärmiselt ohtlikuks. Tuntud on ju Michelangelo maal Moosest, sarved peas. ^ Selle põhjustas väike viga Piibli vana-heebrea keelele vokaalide lisamisel. Nimelt arvati, et sõnale „KRN" tuleb lisada vokaal „e**, millest sai „keren" ja mis tähendas „sarvi". A l les palju hiljem, kui hakati võrdlema teisi olemasolevaid tekste, selgus, et vokaal pidi olema hoopis „a", sellega ,,käran", mis tähendab „sära". Martin Luter oli üks agaramaid Piib- / li mõistete vassijaid. Ta nimetas kõik Lähis-Ida loomad ümber Euroopas tuntud loomadeks; muutis ..elava vee" 23. Laulus ..värskeks veeks", et tavaline inimene aru saaks. Ja kui kaua kestsid usulahingud Luteri sõnakese ..üksi" lisamisega Rooma 3:28! , . Kahjuks ei ole enam Piibli originaalseid manuskripte olemas. On vaid igivanu koopiaid nendest. Kõige enam leiab kasutamist Codex Sinai-ticus, mida Konstantin von Tischen-dorf aastaid Lähis-Idas kogus ja lõpuks need Vene tsaarile tema suveresidentsis Zarskoje Selo's üle andis. Need ostis ära Briti Muuseum 2 miljoni shillinge eest aastal 1933 ~ N. Liidialt! Imelikul kombel on ka sellesse igivanasse dokumenti tekkinud „muudatusi". Need, kes omavad veel vanemaid Piibleid, võivad võrrelda Esekieli 39:2 uuemate väljaannetega ja märgata, et Jumala rahva vastaste märk on uuematest väljaannetest eemaldatud! Seda väikest ..muudatust" kasutavad nüüd moodsa aja maailmalõpu kuulutajad oma kuratlikus propagandas. i .:. . VALLY JOHANSON dele^kui kenad riided ema, vanaema, ehk tädi on valmistanud, ja kui uhkelt laps neid meile kõigile esitab. On arusaadav, et mõnel meeldib moe-näituseid pealt vaadata või isegi korraldada. Seda tegevust võib muidugi jätkata — kuid T.E.S. Lasteaed ei ole selleks sobiv koht. Lastelaia programm peaks olema tehtud laste, mitte nende vanemate, lõblistuseks. Laste lõbustused on laul, mäng, lasteteater liikumine, juttude kuulamine, ja laste oma vanusele sobiv loov tegevus — mitte riietega uhkustamine! Meelsasti kuuleksin lugejaskonna arvamusi sellel teemal. Võibolla suudab keegi mulle selgeks tehe,kuidas moenäitus sobib lasteaia tegevuskavasse. Loodan ka , et mõned lugejad pakuvad kaastööd ehk ideid,kuidas valmistada lastele sobivaid programme, mis rakendavad laste oskusi ja huvisi. ja võibolla isegi seovad nende esimesed sammud eesti ühiskonnas kokku eestlusega. KAJATELMET EESTI ALUMIINIUM KOMPANII Nüüd saadaval uued Euroopa stiilis thermoaknaeO, kolmes värvis, kahe- ja kolmekordse klaasiga. Tasuta hindamine. Helistage päeval töökod4.tel. 832>2238. Kodus 769-0932. OSSO INVESTMENTS INC., 10335 Keele St.. Maple, Ontario LOJ ^m I duskogusse juba 1964. aastal, kus oli kaks Esinduskogu perioodi abiesi-meheks. misjärele ta ei kandideerinud enam ja oli seega 12-aastane vaheaeg. Uus Esinduskogu astub oma esimeseks koosolekuks kokku Münsteris 27. oktoobril, kus valitakse uus Keskkomitee ja tuleb kõne alla rida tähtsaid Saksamaa eestlaste siseellu -kk EI MINGIT KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA K. Päts — 1918. Teine Reagani ja Mondale^ debatt USA presidendi kandidaatide Reagani ja MondaieM yahel leidis aset teine debatt pühapäeval, 21. oktoobril Kansas Gitys. Mõlemad kandidaadid olid selleks debatiks paremini ettevalmistatud ja olid üldiselt võrdsed vastased. Analüütikute arvates rahvale pidi jääma mulje, et kindlam on valida tagasi senine president Rönald Reagan. President Reaganile esitati küsimus, kas tagasivalituna ta kavatseb hakata N. Liitu tagasi suruma oma ennesõjaaegsetesse piiridesse. Reagan vastas, et temal sellist kavatsust ei ole. USA ja N. Liit oA mõlemad suurvõimud, kellel on kõige parem arendada majanduslikku koostööd ja elada rahus. On õige, et N. Liitu ei saa usaldada ja USA-1 tuleb hoida end tugev sõjaliselt, etN. Liidul ei tekiks kiusatust rünnata oma ülskealukate sõjaliste EKN üldkoosolek Laupäeval, 3. novembril toimub EKN üldkoosolek Eesti Maja keskmises saalis. Koosoleku päevakorras on debatt teemal „Mi8 suunas eestlus? Eesti keel ja eestluse tulevik". Paneeli kuuluvad teiste hulgas Anne Saks ja New Yorgist Juta Ristsöo. Publik on palutud osa võtma. Koosolek algab kell 10.00 h. ja kohe peale rakendamist, palvust ja aupeakonsuli tervitust algab vaidlus. MASSAAZH&TERAAPIA LEIU TERTS Registered Massage Therapist Vastuvõtt kokkuleppel. \ Tel. 757-8679 m „Meie Elu" nr. 43 (1808) 1984 Oktoobri algul sai Tallinna Niguliste kiriku vaskne tornitipp tagasi oma esialgse kuju. Sealne ajaleht „Kodumaa" kirjutab, et spetsialistid tegid kõil^ võimaliku, et muuta iidne ehitis maksimaalselt vastupidavaks ja pikaealiseks.^ Vahelaed ja tornikiiver tõestati terasfermidega. Niguliste on nüüd muuseum ja kontsertsaal. Valitsuselt... (Algus esiküljel) Kas on võimalik ka praeguses olukorras seni midagi teha? — Meile on Iuinud toro etlopanok Kanada Ski Association — Southern Ontario Divisioni pooli Irncnida noori võisUussuusntamises. Aprillis oli meil nende esindajatega koosolek, et arutada maa kasutamise võimalusi, See rühm saab selleks ka riiklikku toetust, mis oloks meile üüriks maa kasutamise eest. Nad võivad ka meile partneriks hakata ja ülesehitamisega aidata, ajada suusarajad ja hoida parkimisplats lumevaba: Mõtles on ka luua kohalikest elanikest liikmeskond, kelle liikmemaksud aitaksid meid rahallsell. Nendega võiksid ka eestlased ühjneda. Dr. Roos.lahab-ki hakata võistlussuusatamist eesli noorte hulgas levitama. ,,Eslo Valley" ligidal on ka linnavalilsuse meis ja teine 1,00-aakriline kruni, mis kuulub National Resources ministeeriumile. Ka neid alasid on võimalik kasutada suu.saradadeks. Samuti on võimalik käiku panna üks mägisuu-satamise lõsluk, Eleklrit on seal kill-luses. Meil on olemas oma elektri transformaalor. ja korraldada mäesuusatamise kursused lastele — algajatele. Nende president ise on kooliõpetaja ja tahaks seda maad kasutada ka oma õpi,laslega. — Tundub, et „E8to Valley" on mõeldud rohkem kanadaistoie kui eestlastele. Meil on juba Jõekääru, Kotkojürve ja Soedriofu. On „E8to Valley" olemasolu üldse õigustatud? — Meil on küll jõekääru, Kotkajärve ja Seedrioru ja seal on tehtud väga tublil rahvuslikku lööd. Need on olnud ja on veel praegugi väga olulised asutused. Aga neis kõ|gi.s lõpeb meie noortele võimalus legul- .semiseksjkui. nad saavad lO-aasIns-teks. Siis on neil ees lühimik. Sedi tühimikku lahab „Eslo Valley",läila, rakendades noori erialadel meie rahvakunstis, nagu kudumine, ketramine, üldine leksliilala, puunikerdami-ne jne. Seda kõike oleks võimalik kohapeal leha ja kultuuri varami park rajada koos hoonete ja vaslavr raamatukoguga. Hiljem saaks alali kunstiga, silkskrcen, õlelööd jne Pealegi on meie noorte hulgas palj segaabielulisi, kus juba peame arves tama kanadalaslega. Aga sügavama^ südamesopis tahavad nad ka eeslla sed olla ja nii oleks ka neil olema, kohi, kus nad seda tõepoolest tunne tada võiksid. Pole ja ühlegi „heri lage parki" olemas, mis on mõelduc ainult oma rahvale. Seal saaks iseg eesli keele laagreid pidada. Igal sam mul oleksid ju sildikescd ja kirjeldu sed eesti ja inglise keeles ja na saaksid tutvuda oma esivanemal kültuurivaramuga. Soove on tulnu isegi kirikutegelastelt korraldad usulisi suvelaagreid. Samuti on sinn võimalik korraldada väljasõite. Lo. dus on imekaunis ja õhk värske j puhas. Pealegi on kavas ehitada Toroi tost Stainerisse suur maantee, m läheks väga ligidalt „Esto Valley'sl , mööda. Juba praegu on hangeldaj maad kokku ostmas ja maa hii tõuseb. Meie kavatsetud suvine av päev oleks üks positiivne kokkul lek selles mõttes, et me vaataksin siis edasi. Tõelised ideed ikka sünr vad siis, kui saad,seda kohta on silmaga.näha, lõpetas Stella Kerso V . l .
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, October 25, 1984 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1984-10-25 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E841025 |
Description
Title | 1984-10-25-02 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | MELJAFÄEVAL, 2S. OKTOOBRE- TOURSDAY, OCTOBER 2S „MEIE ELU" V «OUR LIFE" - Estonian Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian Hoiise,958 Broad^iew Ave,, Toronto, Ont. Ganada, M4K 2R6 . ( Tel. 466-0951 • - . ' Toimetajad: H. Rebane ja-S, Veidenbaum. Toimetaja New Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.I.,ÜSA: Tel. (201) 262-Ö77i: - „Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadao. • Asut. A.Weileri algatusel 1950. ..Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada - Tel. 466-0951 . Tellimiste ja kuulWuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.— 5 p.L, esmasp. ja neljap. kl. 9 hm.—8 ö.. laup.kl. 9 h m . - J p.l . „MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas l a . $40.00,6 k. S22.00, 3 k. 015.50. USA-sse - 1 a. S44.00,6 k. $25.00,3 k417.Ö0. Üle- I meremaadesse j 1 a. $48.00, 6 k. S26.O0, 3 k. $19.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a. 128.50, 6 k. S14.25. Kiri- ja õhupostilisaj USA-sse: . l a . $30.80, 6 k. ^15.40. Õhupostllisa ülenieremaade.sse: 1.a. $58.00, 6k. S29.00. Üksiknumber — 750: Kuululushinnad: 1 toll ühe"! veerul — esiküljel $5.50, tekstis $.100, kuulutuste küljel. $4.75. ^ Kui Gromõko saaks valida presidenti... Kiri Saksamaalt iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii|iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiin GEISLINGEN („Meie Elu" kaastööliselt) — Bonni valitsusel on praegu murelasteks kolm suurt probleemi: tööpuudus, metsade mm' mine ja välismaalastest tuumarelvade poliitilisel malelaual paistab nagu oleks midagi hakanud liikuma. Kas võib oletada, et kaks suurvõimu on Hakanud aru saama, tuumarelvade kasutamisel ei ole võitjaid, vaid on ainult kaotajad? Oleks uskumata^ et sellest pole senini aru saadud. Et tuumarelvade poliitilist tulevärki on siiski harrastatud, siis on see pidanud olema närvide sõda ja agitatsioon suurtele rahvahulkadele paljudes maades, et maailma vallutada. Maailma vallutamise idee kom- Munistliku revolutsiooni teel on olnud Moskva illusoorne eesmärk müüd juba üle 60-ne aasta. Moskva tohutud relvavarud on tema revolutsioonilise idee tagatiseks, sest relvajõud äratab hirmu, muudab araverelised sõnakuulelikuks nõukogude agitatsioonile ja T)uhib massid tänavaile karjuma |a ähvardama ja sõjapsühhoosi tekitama. . Kuid Moskva agitatsioon on küll tülinaks, mis on kandnud aga vähest lõikust. Otse vastupidi. Moskva peab kogu aeg kartma, et temale endale, oma rahva poolt revolutsiooni ei tehta. Suurte majanduslike võimaluste asemel 6n Nõukogude Liit jäänud tohutuks vaesta-majaks, sest rahval on puudus leivaviljast ja teistest toitainetest kui ka tarbijakaupadest. Sest mater}a-lld ja energia läheb relvastuse ehitamiseks ning subyersiivse tegevuse arendamiseks^ kogu maailmsi Mlatuses. - j Vaevalt suudaksid üksikud teisitimõtlejad ja arvustajad Nõukogude Liidus teostada nõukogudevastast revolutsiooni. Ometi eraldatakse dissidendid elanikkonnast ja saadetakse kairmile asumisele selle punase maa tagamaadele. Kuid just need karistusaktisoonid suudavad Moskvale teha > suuremat vastuagitatsiooni, kui dissidendid ise seda suudaksid. Nii siis ongi Nõukogude Liit oma revolutsioonilise vaimsusega iseenda üless@ piitsutanud ja ründavad teisi iseenda rahustuseks. Hiljuti siis ilmuski Kremli välisminister USA presidendi Ronäld Reagani, samuti l^a yälisminister George Shultzi jutule, et tuumarelvade küsimuses sondeerida pinda läbirääkimiste jätkamiseks. MÕlemi poole sõnavõtud olid vormiliselt korrektsed, kuigi sisuliselt mitte edasiviivad. Reagan teatas, et ta õppis vene keelt Gromõkoga ja teab nüüd, mis tähendab „njet". Kuid siit võidakse kord läbirääki=- mise jätkamiseni jõuda. Nüüd on ka Nõukogude Liidu president Konstantin Tshernenko Moskvas avalikult sõna võtnud ja korranud-Kremli nõudmisi ja eeltingimusi tuumarelva läbirääkimiste jätkamiseks. Ka Tshernenko toon oli seekord viisakas, kui mitte heatahtlik USA suhtes. Tshernen-kol ei pinud midagi iiut ütelda ja endiselt paistab, et Moskva ootab nagu peaks USA oma relvastuo-küsimuste alal konkreetseid vä-hendamisi näitama. Tshernenko seekordne informat° sioon ja soovid olid siiski ühepoolsed. USA peaks Euroopast välja tõmbama oma keskulatusega uued relvad. Kuid Nõukogude Liit samaaegselt on asunud oma tuumarelv vastust suurendama. Nimelt on käigus aatomrelvade installeerimine pommilennukeile ja allveelaevadele. Vana lugu on aatompaiareide installeerimine ja arvulin^iuren-damine Ida-Euroopa maadel suunaga Lääne-^uroopa vastu. Mis siis oa Tsherneliko jutt läänemaailmale? Üheltpoolt oodatakse, et USA ja NATO maad peavad oma kaitserelvi vähendama. Tei-seltpoolt Nõukogude Liit üha suurendab oma tülejõudu. Moskvas teatakse väga hästi, et lääneriigid pn täiesti teadlikud, milliselt ja kus teostab oma ralvajõu tugevdamist. Kui selle juures juletakse siiski USA-lt nõuda relvastuse vähendamist, siis saab sellist diplomaatiat nimetada ainult väljapressimiseks. Selle tuletuse juures on liiga varane arvata, et tuumarelvade piiramise küsimuses on kaks suurjõu-du — USA ja Nõukogude Liit — üksteisele lähemale jõudnud. ' -v. Töötuid oli septembrikuu lõpul muses akadeemilise haridusega pe- 2,1 miljonit. Eriti on see tabanud dagoogi. ehitustöölisi, eestkätt aga välismaalastest;, rändtöölisi. Sotsiaaldemo- METSAD HÄVINEVAD kraatide valitsuse ajal harrastati et-, Nagu tõendavad eriaparaadiga tevõtjatele vaenulikku poliitikat, mil- võetud maastikupildid, on 40 prot-le tulemusena läks aastas pankrotti senti saksa metsadest kas surnud v^i ümmarguselt 15.000 ettevõtet, kutsudes"^ £sile massilise tööpuuduse, mida pole suutnud kõrvaldada praegune valitsus. Sotsiaaldemokraadid, praegu opositsioonis, teevad valitsusele etteheiteid, miks pole kõrvaldatud- tööpuudust. Aga nad nagu on hävinemas. Eriti suuri kahjusid on märgata Saksamaa uhkuses: Sch-wärzwäldi kuusemetsade massiivis ja Tshehhoslovakkia piiri ääres asuvas Baieri metsas. Nulud, saksa k. Tanne, on qnamuses kuivanud, mändidel, kuuskedel ladvad raagus. Hai-unustanud, et seetekkis nende valit-guse märke kannavad ka pöögid ja suse ajal. Tänavu on eriti valusaks tammed. punktiks väljafepekohtade puudus. Süüd otsitakse söe põlemisel tek- Veel otsivad umbes 6Ö.000 noort as- kinud vääveldiöksüüdis ja autode jatult kohta elukutseliseks'väljaõp- väljalaskegaasides Nüüd tahetakse peks. Tõsi: saksa noored valivad elu- kivisöega töötavad elektrijõujaamad kutset, mis ka arusaadav. Aga on varustada filtritega ning autod kata-vabu väljaõppekohti, samuti töökoh- lisaatoritega. Konkreetse sammuna ti mäekaevanduses, gastronoomia et- otsustas valitsus alates 1. jaan. 1989 tevõtetes ja põllumajanduses. Samal ajal on aga tööta umbes 60.000 ena-eestlased valisid ' GEISLINGEN — Saksamaa eestlaste keskorganisatsioon — Eesti Ühiskond Saksa Liiduvabariigis— IX Esinduskogu volitused lõppesid piiramdtu. Opositsioon nõuab sõidu-kaesoleval sügisel ja nüüd toimu- kiiruse piiramist autostraadadel 100- lubada soita ainult katalisaatoritega varustatud autodel, Selles osas ei taha teha kaasa Euroopa Majandusliidu partnerid. Lääne-Saksamaa kitsale ribale ruleb mürgist vingu rohkesti naabermaadest nagu Prantsusmaa, Belgia, Tshehhoslovakkia ja „DDR", kus keskkonnakaitse võrrel-des. Saksamaaga alles lapsekingades. Praegu murtakse'valitsuse piike autode sõidukiiruse piiramise küsimuse kallal. Saksa autostraadad on ainsateks Euroopas, kus sõidukiirus sid 22. septembrist k u n i l . oktoobrini järjekorras X Esinduskogu valimised, kus valimiste ajaks olihää-leõiguslikke liikmeid 987, kelledest võttis valimistest osa 698, seega 70,72 protsentiw Maksvaks tunnistati 690 ja maksvusetuks 8 vaule kilomeetrile tunnis, maanteedel 80 ja elamurajoonides 30 km. Arvesse võttes valijate ja autotööstuse huvisid, on valitsuspartei selle vastu, ehkki nad teavad, et sõidukiiruse piiramine vähendab tinatolmu õhus sadade tonnide võrra aastas. Samuti ;lllllllllllllll!lilllllllllllllillllilllllillllllllllllllil!i!lllllliiillllilin OVER 50 YEÄRS OF GM SAUES ANP SERVICE OGAN m Müük ja r€ntiiiiin@ Äris 291-5054 ' Chev OIds Limited KC^S 423.5™ 5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, 6nt. MIS 4L9 KEEU „KALEVA" KONDOMIINIUM KORTERIMAJA EESTLASTELE 1 innismore Cres. (Scarborough ja North Yorki piirIS). Eesti keel, puhtus, kord, rahu, privaatsus, juSgeolek! Headi hinnad, hea kvaliteet, ainult 20 korterit majas. Ainulaadne võimalus: ä% sisse maksu tellimisel, 20% novembriku&s lõpuni või_kokkuleppel. pSTLAslEl EESÕIGUS KUNI OKTOOBRI LÕPUNI Veel kortereid saada, tellige ja ostke nüüd. Selline võimalus ei kordu. Plaane võib näha igal ajal: 101 Cassandra Blvd. Don J\/lills M3A 1T1, tel. 444-6405 ehk 444-2897. kella 6.00-9.00 Eesti Majas, 958 Broadview Ave., klassiruum 9. mislehte. Esinduskogu volitused sureb autoõnnetuste tagajärjel üle-kestavad neli aastat. liigse sõidukiiruse tulemusena 1200 . inimest aastas. Seekordsetel valimistel esitati 12 Esinduskogu liikme kohale 19 kan- VÄLISMAALASTE KÜSIMUS didaati, kusjuures nende hulgas oli Elav debatt oli liidupäevas välis-rõõmustavalt ka rida noori. Nii nagu maalastest rändtööliste küsimuses, juba III Esinduskogust 1958. aastast Kuuekümnendatel aastatel kutsuti alates on valimistel kõige enam hää- siia miljoneid rändtöölisi, kellega ei li saanud senine kauaaegne Kesk- osatud sõlmida töö- ega peatušloaga komitee esimees ja ajaleht „Eesti lepinguid. Nüüd, mil tööpuudus ak- Rada" väljaandja-peiatoimetaja Jo- tüaalne ja välismaalaste arv 4,5 mil-hannes Västrik, hindas Saksamaa jonit, näeks valitsus meeleldi, et eestlaskond ka nüüdsetel valimistel rändtöölised pöörduksid kodumaale oma kauaaegsetjuhtija andis temale tagasi. Aga nad ei mõtlegi minna, antud häälte arvu järele otsustades sest töötu abirahaga elab siin lahe-ka nüüd täieliku usalduse. • damalt kui tööga kodumaal. Neid on Esinduskogu Ulmeteks valiti: meelitatud tagasi pöörduma rahalis- Västrik, Johannes (Geislingen/Müns- te preemiatega, äga väheste tulernus-ter) 587 häält, Pent; Edgar (Wald- tega. Nagu kuuldub Rootsist, on Sak-bröl) 468 h., Leitarü, Raimond sämaal väljamakstud rändtöölisi siir- (Tübingen) 411 h., Bergmann, Edgar dunud Rootsi. Praegu arutatakse (Karlsruhe) 397 h., Semmel, Ülo rändtööliste laste järeletoomise kü- (Nürnberg) 393 h., Laidsaar, Villu simust: kas lubada sisse reisida lastel (Kleve) 389 h., Aule,;01gred (Münc- 6-nda või 16-nda eluaastani. Valit-hen) 341 h., Pärtel, Linda (Düssel- sus, kes tahab pidurdada välistöölis-dorf) 327 h., Brinkmann, Viima te sissevoolu, pooldab ettepanekut, (Hamburg) 325 h„ Küngas, ^ati et lubatakse lapsi vanemate juurde fKöln) 318 h., Pent, Juku (Leonberg) iuUa kuni 6. eluaastani. Opositsioon 308 h.. Kannast, Arvo (Wünneberg) aga nõUab suuremat liberaalsust.vä- 289 h. lismaalaste küsimuses. Kumb võit- Kandidaatideks jäid: Pulst, Too- ja^^s jääb, seda näitab aeg. Üks näib mas (Hilden) 275 häält, Ruuben, Olev olevat kindel, et praeguse valitsuse (Münster) 272 h., Voogre, Gisela legislatsiooniperioodiga lõpeb ka (Lübeck) 240 h„ Elken, Aleksander nende ajajärk. Eestkätt just seetõttu, (Schwetzingenj 214 h., Part, Johan- et on,teostatud säästpoliitikat kõige nes (Dortmund) 125 h., Bitter, Volde- vaesemate arvel. Saksamaal on 11 mar (Geislingen) 111 h., Silm, Paul miljonit pensionäri ja lisaks sellele (Warendorf) 88 h. : r veel paar miljonit sotsiaalabi saajat. Valimistel valiti tagasi 8 senist kes moodustavad tõhusa valijatepo- Esinduskogu liiget ning uueh 4, kel- tentsiaali. Esimese .hoiatuspaugu ledest 3 — Pärtel, Küngas ja Kannast vööri ette sai valitsus äsjastel kom- — kandideerisid esmakordselt ja hei- munaalvaiimistel NordrheinrWest-jas - Pent, Juku - kandideeris Esin- falenis. LUGEJA KIRJUTAB ,fMeie Elu" avaldab meelsasti oma lugejate mõtteavaldusi — ka neid mis eiühtu ajalehe seisukohtadega. Palume kirjutada kokkuvõtlikult ja lisada oma nimi ja aadress. Toimetus jätab endale õt-guse lugejate kirju redigeerida ja lühendada ning mittešobivuse korral jätta avaldamata. . Pitka õhutas • • " . ' « vastupanule Meie rahva suure põgenemise 40. aastapäeva tähistas „Meie Elu" erakordselt sisuka 20. sept. numbriga, võrreldes teiste meie ajalehtedega. Aga — võõramaalasest paavsti asemel olek^ esilehel meelsamini näinud kõike seda, mis leidus 5. leheküljel. Ühenduses admiral Pitka saatusega kerkib järjest üles küsimusi, kus nähti teda septembris 1944. Järgnevad read on 13-aastase põgeneja märkmikust: „Hobuste vooriga, mis koosnes 5 hobusest ja 15 inimesest, jõudsime 2 päeva järel 20. sept. õhtuks Kabalasse, kus jätsime maha lehma, mitu kotti soola jm. 21. sept. hommikuks olime Kostvere kõrtsi juures, lõunaks Maardus ja edasi Tallinna. Enne Tallinna oli segadus, kus Eesti sõdurid hakkasid vastu sakslastele, kes neid maha lasid. Kell 2 p.l. Tallinnas, kus Raua tänaval purunes ühel vankril ratas. Õhtuks olime Nõmmel Kaare tänaval, kus elasime üle öise vene süütepommide rünnaku. 22. sept. kell 9.30 väljusime Nõmmelt. Umbes pool tundi hiljem hüüdsid möödasõitjad, et vene tankid on Tallinnas. Õhtuks jõudsime Ristile, kus ööbisime. 23. sept. hommikul väljasõit Ristih. Teeristil oli kaks veoautot eesti sõduritega. Ühel seisis Pitka jä õhutas inimesi mitte põgenema, vaid vastu panema. Palivere küla juures jäi meist maha kaks perekonda.^' L.E. Milleks la^te moenäitus? 29, septembril võtsin osa Toronto Eesti Seltsi Lasteaia aastakoosolekust. Oli meeldiv seal näha palju lastevanemaid ja kuulda energilist arutjust laste aastapjogrammi kohta, Äriiände alla kuulus ka järgneva aasta laste moenäituse korraldamine. See, et T.E.S. Lasteaed korraldab moenäitust.on mulle alati olnud vastumeelne, kuid mulle on mitu korda selgitatud, et see on moodus.kuidas lasteaed teenib raha. Mõtlesin, et'see peab siis vägev summa olema, et seda suurt organiseerimist ja sellist riiete- : ga võistlust soodustavat tegevust eel- . kooliealiste laste hulgas õigustada, Kuid minu suureks üllatuseks selgus koosolekul, et moenäitusest laekus möödunud aastal ainult sada dollarit. Julgen siis avalikult küsida — milleks leiab T.E.S Lasteaed vajalikuks korraldada moenäitust?. Kas tõesti arvatakse, et see on sobiv teger vus kolme kuni kuueaastastele lastele? Ainuke vastus,\is koosolekul osavõttjetelt tuli, oli et see annab lastele võimalust laval esineda. See võimalus toimub juba kolmel korral aasta jooksul-jõulupuul. Vabariigi Aastapäeval ja emadepäeval. Kellele siis korraldatakse seda moenäitust? kui mitte lastele, vist siis nende vanematele ja teistele sugulastele/ ja sõpradele, et näidata kõiki- „Mele Eltt" nf. 43 (1808) 1984 Veel Piibli mõistetest NoBe lugejakirjas esineb väike arusaamatus minu mõtetest 'Usuteadlaste Konverentsist („Meie Elu" nr. 30, 40). Ma ei ütelnud, et sõna ..Jehoova" on muudetud ..Issan-daks". Kirjeldasin kuidas ..Jehoova" Piiblisse sattus. Esitasin vaid üksikuid aspekte, mis oleksid ilmnenud, kui Piibli mõisteid oleks nähtud ajaloolises kontekstis. Üks neist aspektidest puudutas ettepanekut muuta „Jehoova'*' „Issandaks*' (Isand on õigem küll!). See ettepanek jäi õhku rippuma, nagu palju muud sellel ääff-miseh ajavaesel konverentsil. Piibli mõistete muutmine ja ka vassimine on ajaloos alati esinenud. Ja sageli on need osutnud väga vajalikuks, kuid sageli ka äärmiselt ohtlikuks. Tuntud on ju Michelangelo maal Moosest, sarved peas. ^ Selle põhjustas väike viga Piibli vana-heebrea keelele vokaalide lisamisel. Nimelt arvati, et sõnale „KRN" tuleb lisada vokaal „e**, millest sai „keren" ja mis tähendas „sarvi". A l les palju hiljem, kui hakati võrdlema teisi olemasolevaid tekste, selgus, et vokaal pidi olema hoopis „a", sellega ,,käran", mis tähendab „sära". Martin Luter oli üks agaramaid Piib- / li mõistete vassijaid. Ta nimetas kõik Lähis-Ida loomad ümber Euroopas tuntud loomadeks; muutis ..elava vee" 23. Laulus ..värskeks veeks", et tavaline inimene aru saaks. Ja kui kaua kestsid usulahingud Luteri sõnakese ..üksi" lisamisega Rooma 3:28! , . Kahjuks ei ole enam Piibli originaalseid manuskripte olemas. On vaid igivanu koopiaid nendest. Kõige enam leiab kasutamist Codex Sinai-ticus, mida Konstantin von Tischen-dorf aastaid Lähis-Idas kogus ja lõpuks need Vene tsaarile tema suveresidentsis Zarskoje Selo's üle andis. Need ostis ära Briti Muuseum 2 miljoni shillinge eest aastal 1933 ~ N. Liidialt! Imelikul kombel on ka sellesse igivanasse dokumenti tekkinud „muudatusi". Need, kes omavad veel vanemaid Piibleid, võivad võrrelda Esekieli 39:2 uuemate väljaannetega ja märgata, et Jumala rahva vastaste märk on uuematest väljaannetest eemaldatud! Seda väikest ..muudatust" kasutavad nüüd moodsa aja maailmalõpu kuulutajad oma kuratlikus propagandas. i .:. . VALLY JOHANSON dele^kui kenad riided ema, vanaema, ehk tädi on valmistanud, ja kui uhkelt laps neid meile kõigile esitab. On arusaadav, et mõnel meeldib moe-näituseid pealt vaadata või isegi korraldada. Seda tegevust võib muidugi jätkata — kuid T.E.S. Lasteaed ei ole selleks sobiv koht. Lastelaia programm peaks olema tehtud laste, mitte nende vanemate, lõblistuseks. Laste lõbustused on laul, mäng, lasteteater liikumine, juttude kuulamine, ja laste oma vanusele sobiv loov tegevus — mitte riietega uhkustamine! Meelsasti kuuleksin lugejaskonna arvamusi sellel teemal. Võibolla suudab keegi mulle selgeks tehe,kuidas moenäitus sobib lasteaia tegevuskavasse. Loodan ka , et mõned lugejad pakuvad kaastööd ehk ideid,kuidas valmistada lastele sobivaid programme, mis rakendavad laste oskusi ja huvisi. ja võibolla isegi seovad nende esimesed sammud eesti ühiskonnas kokku eestlusega. KAJATELMET EESTI ALUMIINIUM KOMPANII Nüüd saadaval uued Euroopa stiilis thermoaknaeO, kolmes värvis, kahe- ja kolmekordse klaasiga. Tasuta hindamine. Helistage päeval töökod4.tel. 832>2238. Kodus 769-0932. OSSO INVESTMENTS INC., 10335 Keele St.. Maple, Ontario LOJ ^m I duskogusse juba 1964. aastal, kus oli kaks Esinduskogu perioodi abiesi-meheks. misjärele ta ei kandideerinud enam ja oli seega 12-aastane vaheaeg. Uus Esinduskogu astub oma esimeseks koosolekuks kokku Münsteris 27. oktoobril, kus valitakse uus Keskkomitee ja tuleb kõne alla rida tähtsaid Saksamaa eestlaste siseellu -kk EI MINGIT KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA K. Päts — 1918. Teine Reagani ja Mondale^ debatt USA presidendi kandidaatide Reagani ja MondaieM yahel leidis aset teine debatt pühapäeval, 21. oktoobril Kansas Gitys. Mõlemad kandidaadid olid selleks debatiks paremini ettevalmistatud ja olid üldiselt võrdsed vastased. Analüütikute arvates rahvale pidi jääma mulje, et kindlam on valida tagasi senine president Rönald Reagan. President Reaganile esitati küsimus, kas tagasivalituna ta kavatseb hakata N. Liitu tagasi suruma oma ennesõjaaegsetesse piiridesse. Reagan vastas, et temal sellist kavatsust ei ole. USA ja N. Liit oA mõlemad suurvõimud, kellel on kõige parem arendada majanduslikku koostööd ja elada rahus. On õige, et N. Liitu ei saa usaldada ja USA-1 tuleb hoida end tugev sõjaliselt, etN. Liidul ei tekiks kiusatust rünnata oma ülskealukate sõjaliste EKN üldkoosolek Laupäeval, 3. novembril toimub EKN üldkoosolek Eesti Maja keskmises saalis. Koosoleku päevakorras on debatt teemal „Mi8 suunas eestlus? Eesti keel ja eestluse tulevik". Paneeli kuuluvad teiste hulgas Anne Saks ja New Yorgist Juta Ristsöo. Publik on palutud osa võtma. Koosolek algab kell 10.00 h. ja kohe peale rakendamist, palvust ja aupeakonsuli tervitust algab vaidlus. MASSAAZH&TERAAPIA LEIU TERTS Registered Massage Therapist Vastuvõtt kokkuleppel. \ Tel. 757-8679 m „Meie Elu" nr. 43 (1808) 1984 Oktoobri algul sai Tallinna Niguliste kiriku vaskne tornitipp tagasi oma esialgse kuju. Sealne ajaleht „Kodumaa" kirjutab, et spetsialistid tegid kõil^ võimaliku, et muuta iidne ehitis maksimaalselt vastupidavaks ja pikaealiseks.^ Vahelaed ja tornikiiver tõestati terasfermidega. Niguliste on nüüd muuseum ja kontsertsaal. Valitsuselt... (Algus esiküljel) Kas on võimalik ka praeguses olukorras seni midagi teha? — Meile on Iuinud toro etlopanok Kanada Ski Association — Southern Ontario Divisioni pooli Irncnida noori võisUussuusntamises. Aprillis oli meil nende esindajatega koosolek, et arutada maa kasutamise võimalusi, See rühm saab selleks ka riiklikku toetust, mis oloks meile üüriks maa kasutamise eest. Nad võivad ka meile partneriks hakata ja ülesehitamisega aidata, ajada suusarajad ja hoida parkimisplats lumevaba: Mõtles on ka luua kohalikest elanikest liikmeskond, kelle liikmemaksud aitaksid meid rahallsell. Nendega võiksid ka eestlased ühjneda. Dr. Roos.lahab-ki hakata võistlussuusatamist eesli noorte hulgas levitama. ,,Eslo Valley" ligidal on ka linnavalilsuse meis ja teine 1,00-aakriline kruni, mis kuulub National Resources ministeeriumile. Ka neid alasid on võimalik kasutada suu.saradadeks. Samuti on võimalik käiku panna üks mägisuu-satamise lõsluk, Eleklrit on seal kill-luses. Meil on olemas oma elektri transformaalor. ja korraldada mäesuusatamise kursused lastele — algajatele. Nende president ise on kooliõpetaja ja tahaks seda maad kasutada ka oma õpi,laslega. — Tundub, et „E8to Valley" on mõeldud rohkem kanadaistoie kui eestlastele. Meil on juba Jõekääru, Kotkojürve ja Soedriofu. On „E8to Valley" olemasolu üldse õigustatud? — Meil on küll jõekääru, Kotkajärve ja Seedrioru ja seal on tehtud väga tublil rahvuslikku lööd. Need on olnud ja on veel praegugi väga olulised asutused. Aga neis kõ|gi.s lõpeb meie noortele võimalus legul- .semiseksjkui. nad saavad lO-aasIns-teks. Siis on neil ees lühimik. Sedi tühimikku lahab „Eslo Valley",läila, rakendades noori erialadel meie rahvakunstis, nagu kudumine, ketramine, üldine leksliilala, puunikerdami-ne jne. Seda kõike oleks võimalik kohapeal leha ja kultuuri varami park rajada koos hoonete ja vaslavr raamatukoguga. Hiljem saaks alali kunstiga, silkskrcen, õlelööd jne Pealegi on meie noorte hulgas palj segaabielulisi, kus juba peame arves tama kanadalaslega. Aga sügavama^ südamesopis tahavad nad ka eeslla sed olla ja nii oleks ka neil olema, kohi, kus nad seda tõepoolest tunne tada võiksid. Pole ja ühlegi „heri lage parki" olemas, mis on mõelduc ainult oma rahvale. Seal saaks iseg eesli keele laagreid pidada. Igal sam mul oleksid ju sildikescd ja kirjeldu sed eesti ja inglise keeles ja na saaksid tutvuda oma esivanemal kültuurivaramuga. Soove on tulnu isegi kirikutegelastelt korraldad usulisi suvelaagreid. Samuti on sinn võimalik korraldada väljasõite. Lo. dus on imekaunis ja õhk värske j puhas. Pealegi on kavas ehitada Toroi tost Stainerisse suur maantee, m läheks väga ligidalt „Esto Valley'sl , mööda. Juba praegu on hangeldaj maad kokku ostmas ja maa hii tõuseb. Meie kavatsetud suvine av päev oleks üks positiivne kokkul lek selles mõttes, et me vaataksin siis edasi. Tõelised ideed ikka sünr vad siis, kui saad,seda kohta on silmaga.näha, lõpetas Stella Kerso V . l . |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-10-25-02