Meie Elu = Our life, October 25, 1984

              1' L ' .
(ele Elu" nr. 43 (1808) 1984
lef Piibli mõi
te lugejakirjas esineb väike
Imatus minu mõtetest 'Usu-
5te konverentsist (..Meie Elu"
40); Ma ei. ütelnud, et sõna
iva" on muudetud „Issan-itirjeldasirf
kuidas,, Jehoova"
sattus. Esitasin vaid iiksi-
Ispekte, mis oleksid ilmnenud,
Ibli niõistejd oleks nähtud aja­ks
kontekstis. Üks neist aspek-
[puudutas ettepanekut muuta
)va"' „Issandaks" (Isand on
11!). See ettepanek jäi õhku
lä, nagu palju milud sellel aär-ajävaesel
konverentsil.
|li mõistete muutmine ja ka vas-on
ajaloos alati esinenud. Ja
j on need osutnud väga vajali- •
(kuid sageli ka äärmiselt ohtli-
Tuntud on ju Michelangelo
[Moosest, sarved peas. Selle
itas väike' viga Piibli vana-ja
keelele vokaalide lisamisel.,
|t arvati, et sõnale „KRN" tu-jada
vokaal „e", millest sai
i " ja mis tähendas „sarvi". A l - '
[ju hiljem, kui hakati võrdlema
lemasolevaid tekste, selgus, et
pidi olema hoopis „a", selle-iran",
mis tähendab „sära".
Luter pii üks agaramaid Piib-
|tete vassijaid. Ta nimetas kõik
[Ida loomad^ ümber Euroopas,
loomadeks; muutis „elava
l. Laulus „värskeks veeks", et
le inimene aru saaks. Ja kui
vestsid usülahingud Luteri sõ-
„üksi" lisamisega Rooma
fjüks ei ole enam Piibli origi-jid
manuskripte olemas. On
jivanu koopiaid nendest. Kõige
lei^b kasutamist Godex Sinai-lida
Konstantin von Tischen-la
itaid Lähis-Idas kogus ja lõ-
[need Vene tsaarile tema suve-,
intsis Zarskoje Selo's üle aridis.
ostis ära Briti Muuseum 2 mil-
|hiilinge eest aastal 1933 T - N.
Ilt! Imelikul kombel on ka selles-liyariasse
dokumenti tekkinud
idatusi", Need, kes omavad veel
laid Piibleid, vioivad võrrelda
lieli 39:2 uuemate väljaannetega
Irgäta, et Jumala rahva vastaste
ori uuematest väljaannetest ee°
|atud! Seda väikest ..muudatust"
tavad nüüd moodsa aja maail-
|pu kuulutajad oma kuratlikus
Ugandas.
VALLY JOHANSON
„Meie Elu" m. 43 2S. \ OCTOBER 2S 3
UUULUf
Ikui kenad riided ema, vanaema,
tädi ön valmistanud, ja kui uh-
|aps neid meile kõigile esitab. On
ladav, et mõnel meeldib moe-iseid
pealt vaadata või isegi kor-idäv
Seda tegevust võib muidugi
ita — kuid T.E.S. Lasteaed ei ole
|ks sobiv koht. Lästelaia prog-i
peaks olema tehtud laste, mitte
(e vanemate, lõbustuseks. Laste
fitusei on laul, mäng, lasteteater
Imipe, juttude kuulamine, jalaste
yänusele sobiv loov tegevus —
riietega uhkustamine!'
leelsasti kuuleksin lugejaskonna
Imüsi sellel teemal. Võibolla suu-
(keegi mulle selgeks tehe,kuidas .
laitus sobib lasteaia tegevuska-
|e. Loodan ka , et mõned lugejad
ivad kaastööd ehk ideid,kuidas
listada lastele sobivaid program-
Imis rakendavad laste oskusi ja
Isi. ja võibolla isegi seovad nende
jesed sammud eesti ühiskonnas
cu eestlusega.
KAJATELMET
KOMPANII
(tülis thermoaknadl,
[iikoriise klaasiga^
[2238. Kodus 769;
I T S I N C ,
Intario LOJ 1E0
EKN Üldkoosolek
lupäevai, 3. novembril toimuib
üldkoosolek Eesti Maja kesk»
is saalis. Koosoleku päevakor-luh
debatt teema! „Mis suunas
llus^ Eesti keel ja eestluse tu­ik".
Paneeli kuuluvad teiste hui-
[Anne Saks ja New Yorgist Juta
iop. Publik on pafutud osa võt-
Koosolek algab kell 10.00 h. ja
|e peale rakendamist, palvust ja
eakonsuli tervitust algab vaid-
^SSAAZH&TERAAPIA
LEIU TERTS
fgistered Massage Therapist
Vastuvõtt kokkuleppel. '
Tei. 757-8679
Oktoobri algul sai Tallinna Nigu­liste
kiriku vaskne tornitipp taga­si
oma esialgse kuju. Sealiie aja-kht
,^Kodi|[maa" kirjutab, et spet­sialistid
tegid kõik võimaliku, et
muuta iidnä ehitis maksimaalselt
vastupidavaks ja pikaealiseks.
Vahelaed ja toraikiiver tõestati
terasfermidega. Niguliste OBH
nüüd muuseum ja kontsertsaal.
0 0 Valitsuselt,
(Algus esik'üljel)
Kas on võimalik ka praeguses
olukorras seal midagi teha?
— Meile on tulnud tore ettepanek
Kanada Ski Association — Southern
Ontario Divisioni poolt treenida noo­ri
võistlussuusatamises. Aprillis oli
meil nende esindajatega koosolek, et
arutada maa kasutamfse võimalusi!
See rühm saab selleks ka riiklikku
toetust, mis oleks meile üüriks maa
kasutamise eest. Nad võivad ka mei­le
partneriks hakata ja ülesehitami­sega
aidata, ajada su^usarajad ja hoi­da
parkimisplats fumevaba. Mõttes
on ka luua kohalikest elanikest liik­meskond,
kelle liikmemaksud aitak­sid
meid rahaliselt. Nendega võiksid
ka eestlased ühineda* Dr. Roos tahab­ki
hakata võistlussuusatamist eesti
noorte hulgas, levitama. ..Esto Val­ley"
ligidal onka linnavalitsuse, mets
ja teine 100-aakrilinje krunt, mis kuu­lub
National Resources ministeeriu­mile.
Ka neid alasid on võimalik
kasutada suusaradadeks. Samuti on
võimalik käiku panna üks mägisuu-satamise
tõstuk. Elektrit on seal kül­luses.
Meil on olefaas oma elektri
transformaatpr. Ja korraldada mäe­suusatamise
kursused lastele — alga-
<jätele. Nende president ise on kooli­õpetaja
ja tahaks seda maad kasuta­da
ka oma õpilastega.
r - Tundub, et „Esto Valley" on
mõeldud rohkem kanadalstele kui
(sestlastele. Meil on juba Jõekääru,
Kotkajärve ja SeeÖrioru. On „Esto
Valley" olemasolu üldse Õigusta-
— Meil on küll Jõekääru, Kotka­järve
ja Seedrio|r^ ja seal on tehtud
väga tublit rahvuslikku tööd. Need
on olnud ja on veel praegugi väga
olulised asutused. Aga neis kõigis
lõpeb meie'noortele võimalus tegut­semiseks,
kui nad siavad i6-aastas-teks.
Siis on neil ees tühimik. ,Seda
tühimikku tahab ,.Esto Valley" täita,
rakendades noori erialadel meie rah­vakunstis,
nagu kudumine, ketrami­ne,
üldine tekstiilala,puunikerdami-ne
jne. Seda kõike oleks võimalik
kohapeal teha ja kultuuri varamu
park rajada koos hoonete ja vastava
raamatukoguga. Hiljem saaks alata
kunstiga, silkskreeni, õletööd jne.
Pealegi on meie noolte hulgas palju
segaabielulisi, kus juba peame arves­tama
kanadalastega. Aga sügavamas
südamesopis tahavad nad ka eestla-.
sed olla j ^ niiloleks ka neil olemas
koht, kus nad seda tõepoolest tunne­tada
võiksid. Pole ja ühtegi„heri-tage
parki" olemas, jnis on mõeldud
ainult oma rahvale. Seal saaks isegi
eesti keeleuaagreid pidada. Igal sam­mul
oleksid ju sildikesed ja kirjeldu­sed
eesti ja inglise keeles ja-nad
saaksid tutvuda on.a esivanemate
kultuurivatamuga. Soove on tulnud
isegi kirikutegelastlqlt korraldada
usulisi suvelaagreid. Samuti on sinna
võimalik korraldada väljasõite. Loo­dus
on imekaunis ja õhk värske ja
uhas. .
Pealegi on kavas ehitada Toron­tost
Stainerisse suur maantee, mis
läheks väga ligidalt ,.Esto Valley'st"
mööda. Juba praegu on hangeldajad
maad kokku ostni|US'ja maa hind
tõuseb. Meie kavatsetud suvine ava­päev
oleks üks positiivne kokkutu­lek
selles mõttes, et me vaataksime
siis, edasi. Tõelised ideed ikka sünni­vad
siis, kui saad seda kohta oma
silmaga näha, lõpetas StellaKersön.
V.
MS on
Peter Worthington kõneles
:i Naiste Nõukoeus
(6
Pühapäeval, Sl. oktoobril kor­raldas
Balti Naiste Nõukogu kont-sertvastuvõtu
suures Toronto Lee­du
kirikusaalis, kus külaliskõnele-iaks
oli tuntud ajakirjamk-poliiük
I»eter Worthingtoia.
Avarasse saali oli kogunenud ar­vukas
kuulajaskond baltlasi, nende
seas ka Eesti aupjeakonsul Ilmar
Heinsoo abikaasaga.
Äktuseosa avas Balti Naiste Nõu­kogu
presideeriv esinaine Malle Pihl,
kes oma sõnavõtus tervitias kokku­tulnuid
ning külaliskonelejat.
Järgnevalt tutvustas leedulanna
Irene Meiklejohn Peter Worthingto-ni
kui väljapaistvat ajakirjanikku,
kelle isiklikud kogemused Kanada
mereväes, ohvitserina Korea sõjas
ning2-e aastane viibimine Nõukögu-Žle
Liidus on talle andnud realistliku
pildi maailma sündmuste käigust.
Need väljenduvad reljeefselt ka ta
• äsjailmunud autobiograafilises teo­ses
..Looking for Trouble". Peter
Worthingtonil on selge Nõukogude
Liidu juhtkonna jätkuvad püüdlused
maailma domineerimiseks. Ajakirja-,
nikuna on ta varem võitnud 4 korda
Kanada ülemaalise ajakirjandus-au-hinna.
PETER WORTHINGTON '
Elava poolehoiu-avaldusena suure
aplausiga tervitatult asus seejärel kõ­netooli
Peter Worthington, kes en­nast
humoorikaU tutvustas kui „läbi-kukkunud
poliitikut" — varem To­rontos
iseseisva kandidaadina ning
viimastel valimistel konservatiivide,
.partei kandidaadina — ning kui ..töö­tut
ajakirjanikku" — teatavasti val­landati
Peter Worthington hiljuti To­ronto
..Sun"'i praeguse presidendi
Douglas Creightoni poolt. Isiklikul
Peter Worthington
hilisemal jutuajamisel selgitas Peter
Worthington täiendavalt, et ta prae­gu
siiski jätkab kaastööd Calgary ja
Edmontoni ajalehtedele. Samuti on
võimalikud^ raadio- ja televisiooni­saated.
BALTI PROBLEEMID
..Teie teate enam kui mina Nõu­kogude
Liidust ja kommunismist",
väitis Peter Worthington oma kõnes.
,,Mina sündisin yabaduses, teie pi­dite
põgenema vabadusse. Balti rah­vaste
probleemid peaksid olema ka-nadalastele
väga südamelähedased,
kuid ometi on raske leida toetust
baltlaste vabadustaotlustele. Me
kõik soovime vabadust, kuid hinda­me
seda alles siis, kui see on häda­ohus."
: , \
PAREM- JA VASAKPOOLSED
„Üldine tendents on püüda rahvast
jagada 2-te gruppi: parem- ja vasak­poolsed,
kusjuures sageli ekslikult
oletatakse, nagu oleks näiteks suur-ärindus
alati reaktsionäärne, „pa-rempoolne".
Progressiivseid ja hu-manitaarringkonde
nimetatakse aga
teatud eesmärgil ühisnimetajaga söt-sialistlikeks,
vasakpoolseteks. Kate­gooriad,
mis ei pea üldsegi paika
Oleii isiklikult näiteks häiritud sot­sialist
Stephen Lewis'e määramisest
Kanada saadikuks Ühendatud Rah­vaste
Organisatsiooni juurde.
Teatud„sotsialistlikud" rezhiimid
on just need, kellel on küll ainu­võim
sõjaväe ja relvastuse üle, i<uid
puuduvad näiteks ametiühingud, kus
elutingimused on viletsad ning ini­mõigused
ei eksisteeri. Näide: Nõu­kogude
L i i t r Nende primaarne ees­märk
on absoluutne kontroll oma
kodanike üle.
Kahjuks ei ole see ikka veel Lääne
maailma poliitikuile selge, kuigi
maailma 19st vabamast maast ei ni­meta
ükski end ..sotsialistlikuks",
kuid 20-st kõige vähem vabast riigist
nimetavad 19 endid ise • „sotsialistli-kuks"!
Süüdistatakse Lõuna-Aafrikat,
kuid mitte Nõukogude Liitu! Ometi
on näiteks mustade elutingimused
Lõuna-Aafrikas siiski paremad, kui
kuskil mujal Aafrikas. Mustad taot­levad
väljaspoolt sišsepääsuluba
Lõuna-Aafrikasse, vaatamata poli-tiiliselt
ebasobivatele tingimustele.
Keegi kunagi ei püüa Nõukogude
Liitu ..pääseda!"
Parempoolsed diktatuurid ei ohus­ta
ülejäänud maailma: Tšiili rezhiim
võib olla sobimatu osale kodanikele,
kuid Nikaraagua on hädaohuks kõi­gile
oma naabritele! Vahe on kahjutu
ja kahjuliku kasvaja vahel."
AVALIK AIVAMINE
Edasi valgustas kõneleja koge­muslikult
vajadust ja võimalusi ava­liku
arvamise mõjutamiseks ning
meie jirobleemide valgustamise, tut-vustan|
iise ning välispoliitiliste ees­märkide
taotlemiseks'.
Peter Worthingtoni arvates rea­geerivad
nii poliitikud kui meedia
posiliiyselt ainult siis, kui neile aval­datakse
teatud survet. Eriti kehtib
see poliitikute osas, kellede peaees­märgiks
on aJ saada valitud ning b]
saada uuesti või tagasi valitud. Ten­dents
on reageerida pigem gruppide­le
kui üksikisikuile. Seetõttu oleks ka
baltlastele ning teistele Kanada Ida-
Europpa gruppidele oluline unusta­da
oi^vahelised võimalikud lahkhe­lid
või eriarvamised ning ühiselt ja
koondjõuna avaldada omi seisukoh­ti,
taotlusi ja eesmärke. Kõik kontak­tid
nagu parlamendiliikmed, CBC,
'ajalehtede poliitilised kolumnistid,
kuid eriti ajalehtede kirjastajad peak­sid
olema meie „rünnaku" objekti­deks.
Ainult sel kujul on võimalik
luua „platvorm", mõjutada avalikku
arvamist ning saavutada mõju. Ka
teatud demonstratsioonid saavuta­vad
tulemusi: „Meedia tuleb huvita­tult
teie juurde. Siis on teil aga hea
võimalus realistlikult esitada fakte,
millest nad muidugi poleks olnud
huvitatud. Vastavalt vajadusele an-nuleerige
massiliselt kasvõi ajaleh­tede
tellimisi. See hirmutab kirjasta­jaid!
Võite ju paari nädala pärast
tellimisi uuendada!", lisas Peter
Worthington naljatades. „Otstarve
pühendab. abinõu! — Jälgige juute,
vasakpoolseid ja värvilisi! Nemad on
sageli ..võitjad". Nende sõda ei ole
püssi-sõda. kuid sõnasõjas on nad tä­helepanu
ja resultaatide saamises
edukad. Vaikne diplomaatia sobib
sõprade vahel. Vaenlasega tiileb ka-
: sutada teistsugust taktikat. Nõuko­gude,
Liit reageerib ainult survele.
"ÕJGUS ON TEIE POOLEL"
Õigus ja õiglus on teie poolel.
Mängige mitmel keelel ka Kanada
poliitiliste partei osas. Kasutage
meediat, see on harf, mis ootab män­gimist!"
lõpetas kõneleja.
Irene Meiklejohn tänas Peter
Worthingtoni sisuka kõne eest ning
Malle Pihl andis üle kingituse Balti
Naiste Nõukogu poolt. Kohalviibi­nud
Peter Worthingtoni emale ulatati
austusavaldusena punased roosid.
Järgnenud kavalises osas esitas
leedu kahest rahvarõivais neiust
koösner Kairyš ansambel kanneldel
leedu rahvaviiside põimiku, eesti
pianist Ümar Daniel oma komposit­siooni
„Ekskursioonid" klaverile ja
gitarrile [Rachel Gauk). Läti aupea-konsul
dr. Upenieks'i tütar Margaret
Upenieks-Logan esitas kaks pala
harfil.
Lõppsõnas tänas kõnelejat, esine­jaid
ja koosviibijaid Balti Naiste
Nõukogu abiesinaine lätlanna Elma
Miniats. Järgnes rikkalik kohvilaud.
:: ' ' .. :v.A. •
ifanapoiss (59) soovib abiellumis-i
TUTVUST
jgsega (40 a. või noorem). Üks
luni !<olm väiksemat last soovitud,
ifalvitused Floridas. Kirjad selle
lehe talitusele märgusõna .,59" all.
j . ' . •'
lesti daamid 40 ja pius, teiega soovib
I _ T U T V U S T '
sessti mees. Foto soovitav. Kirjad
{saata P.O. Box 155 Stn. "A" Missiš-i
sauga, Ont. L5A3A1.
Kultuuritegelaste grupp
Tallinnast tuleb
Torontosse
Pärast pikemat vaheaega tuleb jäl­le
Tallinnast grupp kultuuritegelasi
ja funktsionääre Torontosse. See­kord
on paarikümneliikmelise reisi­seltskonna
juhiks Välismaaga Sõp­ruse
ja Kultuurisidemete Arendami­se
Eesti Ühingu esimees, N. Liidu
kangelane ja Lenini ordenikandja
Arnold Meri. Gruppi kuuluvad veel
kirjanikud Vladimir Beekman ja
Aimže Beekman, arhitekt Mart Pork,
ooperilauljad Margarita Võites ja
Teo Maiste, klaverikunstnik Kalle
Randalu, tantsutrupp , j Sõprus" oma
pillimeestega.
Grupp viibib Torontos 6., 7. ja 8..
novembril ja kavas on kontsert OISE-auditooriumis
Kanada — N. Liidu
ühingu korraldusel-
Arnold Mere on sündinud 1919.a.
Tallinnas. Nõukogude Liidu kange­lane,
kommunistliku partei liig^. Oli
Eesti laskurkorpuse poliitosakonna
ülema abi, Eestimaa Leninliku Kom­munistliku
Noorsooühingu keskko­miteel,
sekretär, lõpetanud kõrgema
parteikooli. Oli N . Eesti haridusmi­nistri
asetäitja. Eesti Kommunistliku
Partei keskkomitee liige, NSVL
Ülemnõukogu saadik ja sai Lenini
ordeni. •
Vladimir Beekman on sündinud
1929.a. Tallinnas. Nõukogude Liidu
Kommunistliku Partei liige. Oli NSV
Liidu ülemnõukogu saadik,,kirjanike
Mäü sekretär, autasustatud ordenite­ga.
Palju rännanud ja viibinud ka
"Kanadas..
jjTalvekuM pidu"
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
kutsub meeltlahutama „Talvekuu
peol". Tulge sööma hapukapsaid ja
viinereid ja siis kaloreid põletama
tantsuga Mehis Vahtra orkestri saa­tel.
Kavas on muusikalised ettekan­ded,
ühislaul ja loterii. Baarist saab
vaadiõlut ja muid karastavaid joo­ke.
Ürituse tulu läheb EKN valis-võitluslikuks
tööks. „Talvekuu pi­du"
toimub reedel, 2. nov. Toronto
Eesti laajas, algusega kell 7.30 õ.
Pääsmed eelmüügil EKN liikmetelt
ja EKN büroost, 465-2219. Reser­veerige
laud varakult ja tulge peo­le!
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
vajab veel võite loteriiks. Palutak­se
tuua EKN büroosse või helista­da
tel. 465-2219. Annetajate nimed
avaldatakse ajalehtedes.
E, Naber jutustab
Ameerika
Rahvusvaheliselt alalt:
Maailmameistri tiitli pesapallis
omandas Mikude meeskond, võis­teldes
Jukude vastu väga pinevas
pallide üle aia pildumises. Tiitli
saavutamiseks aitas kaasa asjaolu,
et mujal maailmas selle üle võistlu­si
ei peetud. ^ ^
Võistluste käik anti edasi tiiviis,
mispuhul ilmatu suure arvu vaata­jate
kõrge pinevusMttis õhuruumi
niivcrd palavaks, et uks vahepeal
oleva, absoluutselt kahjustuskind-la
aatomreaktori torud läksid tuli­seks
ja hakkasid kiirgust välja and?
ma^
Asi tunnistati salajaks, mistpüus
sai kohe üldiselt teatavaks.
Üks bussitäis naissoolasi, kes saa­mal
ajal sündmuskohast oli möö­dunud,
esitas presidendi vastu 500
miljonilise hagi nende võimalike
tulevaste laste võimalike tervis-kahjustuste
hüvitamiseks, tulene­valt
võimalikust radioaktiivsusest
kõhu ümber ja seal lähedaL
•
Paavst reise jälgides tollesama tii­vu
kaudu, said ameeriklased esma­kordselt
teada, et nende lähedal ole­leb
niisugune riik, nagu Kanada, mis
ei asu mitte Inglismaal Buckinghami
palee taga tiigi ääres. Mõned olid
ennegi arvanud, et Kanada asub
enam maailma keskuses, nagu Kaa-nänimaal.
Mõned olid kuulnus ka
hiljutisest maalibisenlisest Kanadas,
kus keegi Mulroney nimeline isik oli
vaevalt eluga pääsenud.
Siseriiklikku:
Kauakestnud vaidlused ja kombi-neerimised
parlamendisjeruusalem-mas,
lõppesid õnnelikult kahe partei
võiduga. Meie kirikutes lauldi nagu
ikka: „Jeruusalemm, sa püha taeva
l i n n . . . " Washingtoni hoiatati aeg­sasti,
et selle varaamet kirjutaks ts-hekid
õigetele nimedele, arvestades
valitsuse juhtide korrapärast vahe­tust.
Mehed tulevad ise tshekkidele
järele, näidates isiklikult kellele kui­palju
tuleb kirjutada. Washington
suurendab selpuhul vastavalt oma
riigivõlga.
•
Valimisvõitluses lubasid mõlemad
kandidaadid, et nad ei loo mingit
riigiusku judaismi kõrvale. Abipre-sidendi
kohale kandideeriv naiskan-didaat
kinnitas, e.t ta katoliiklasena
on abordi vastu, kuid naisena on selle
poolt, sest kes teab, kunas ja kuidas.
Tema vastaskandidaat — nagu selle
nimi ütleb — on enamasti võsas,
kuski Valge Maja roosiaias. Kord
enne valimisi lubatakse tal välja tul­la,
vestlema naiskandidaadiga.
„Soap opera"- te vaatajad tiiviis on
kindlad,e t nad siis armuvad,- saavad
lapse, kellele pandakse nimeks Ge-
Ge või No-Abo (rt).
•
Võitlus diskrimineerimise vastu
läheb intensiivsemaks uue seaduse-
.9 9
ga kongressi poolt. Keskvalitsuse
toetus, näiteks, võetakse ära ülikoo­lidelt,
mille üliõpilaste vanemad ei
kutsu külla oma värvilisi naabreid.
Erandit sellest võib teha vaid mitz-vah
puhul' I
Tuletõrjesse pääsemiseks nõuta­vat
raskuste tõstmiste võime normi
alandatakse naiste diskrimineerimi­se
kaotamise otstarbel niipalju, et
edaspidi tulekahjude puhul on tule­tõrjujate,
poolt tulest päästmise väl­javaateid
ainult vähematel lastel,
kuna aga mitte nende vanaemadel.
Ka alandatakse veevoolikute survet,
et äge vesi mitte ei puhuks ära suma­ja
huultevärvi.
Eestlaste elus on selletõttu ka ette
näha muudatusi. Meeskoor ja nais-koor^
eavad drastiliselt muutma oma
liikmete hankimise poliitikat, mis
praktdiselt tähendab nende ühenda­mist
segakooriks, et mitte üks ega
teine pool ei satuks diskrimineeri-misse.
Programmi tulevad võtta lau­lud,
nagu — ,,Hakake, mehed, mine*
ma . . . " , aga keelustada sellised naisi
seksobjektina käsitavad laulud, nagu
— „Neiukene, noorukene, ilus oled
(Mõnelt poolt on soovitatud diskri­mineerimist
vältimiseks kasutada
minister Watti vormelit (Üks naine,
üks must, üks vigane ja kaks juuti).
•
Rootsi eeskujul on kaalumisel ette­panek
töökohtadel, avalikes asutus­tes,
poodides, parkides jne. luua erit-sbonid,
kus naised oleksid kaitstud
igasuguse silmapilgutamise, kõdi ja
näpistamise või suurtesse dekoltee­desse
vaatamise eest meesisikute
poolt. See ettepanek on leidnud kohe
kriitikat vanemate piigade poolt. Ka
kardetakse selliste abinõude puhul
suurt langust laste sündimises. Väi­kelaste
hinnad vabaturul olevatki
näidanud tõusu. Soovitakse just eral­dada
näiteks parkides eri alad, kus
niisugune loetletud diskrimineerimi­ne
oleks just soovitav, või isegi ko­hustuslik.
.
Õnnetused ja kuriteod:
Ühes kirikus juhtus niisugune õn­netus,
et üks äsja ordineeritud nais­õpetaja
oli lauMtama kutsutud pruut­paari.
Kui pruutpaar õpetaja ette as­tus,
selgus viimasele silmapilk, et
tema peigemees oli teda petnud ja ta­hab
abielluda tema vihavaenlasega.
Ta tõmbas sõrmuse peigemehe käest,
neelas selle alla ja minestas.
•
Kuritöid on nii palju, et neid ei jõua
keegi ülesse lugeda. Võtke arvesse,
kuipalju on meil poliitikuid — ja
igaüks käib vähemalt kaks korda
aastas grand jury ees aru andmas
oma tegudest, mis on olnud tingitud
mitmesugustest eksitustest rahasum­made
paigutamise ja ametlike pabe­rite
täitmisega ja halva mäluga neis
asjus.
Etnograafiline Ring tegevuses
Otsitakse võimalusi
Baiti riikide iseseisvuse
resolutsiooni esitamiseks
aanuaris 1983, a. Euroopa parla­ment
võttis vastu resolutsiooni viia
Eesti, Läti ja Leeilu taotlusi iseseis­vuse
taastamiseks Liitunud Rahvaste
organisatsiooni (UN) ette. Käesole­val
aastal BATUN (Baltic Appeal to
the United Nations) otsustas läbi viia
aktsiooni, mille eesmärg^iks on abis­tada
selle resolutsiooni rakendamist.
Võeti tööle Stokholmis elav lätlane
Imants Gross ja tehti ülesandeks
külastada kõikide Euroopa riikide
välisministeeriumeid ja ministreid,
sihiga saada toetust selle re­solutsiooni
esitamiseks ÜRCs. Eest­laste
Kesknõukogu Kanadas on seda
aktsiooni toetanud majanduslikult ja
a.
BON AIR APPLIANCE SERVICE
PARANDAME
kübnutuskappe Ja pliite igat WM
ifir Jl aastat tööpraktikat
Tel 533-9334 -.P«ter
Viimase viie kuu jooksul on
Imants Gross, kes oskab mitmeid
Euroopa keeli ja kes on pikemat aega:
tegelenud Euroopapoliitikaga, aren­danud
valitsustega kontakte ja taot­lenud
abi ja toetust eraisikutelt,,orga­nisatsioonidelt,
Euroopa parlamen-diliikmetelt
ja välisministeeriumite
esindajatelt.
Imants Grossi andmetel on ta
külastanud Euroopa parlamendiliik­meid
Prantsusmaal, Suur-Britannias
ja Madalmaadel. Prantslased teata­sid,
et nemad on rakendanud ühe
komitee, mis käsitleb Ida-Euroopa,
kaasaarvatud Balti riikide küsimust.
Samuti on nad lubanud äsja uuesti
valitud-parlamendis seda resolutsi­ooni
tõstatada. Madalmaade esinda­jad
lubasid võtta Baltiyküsimuse oma
välissuhete komisjoni töökavasse.
Imants Gross külastas ka välis­ministeeriumeid
Belgias, Prantsus­maal,
Madalamaadel, Inglismaal ja
Rootsis. Nende kokkusaamiste taga­järjel
selgus, et Balti riikide iseseis­vuse
resolutsiooni esitamisele ÜRG-stuleb
läheneda diskreetsete sammu­dega.
Esimeseks astmeks oleks Eu­roopa
riikidel teha avaldusi ÜRO täis­kogu
ees Bahi riikide küsimuses. Viie
maa välisministeeriumi esindajad lu­basid
võtta sellise avalduse tegemise
arutlusele. Imanst Gross teatab, et
kõik maad olid selles suhtes vastu­tulelikud.
Lähemas tulevikus on tal kokku­saamised
Taani, Iiri, Itaalia.Kreeka
ja Luksemburgi välisministeeriumite
esindajatega.
Etnograafilise Ringi sügisene töö­periood
algas puule põletamise ja
värvimise kursusega 18. okt. Naima
Aeru'u juhatusel. Õpetatakse ka eri-värviliste
vineerikildudega kaunistatud
esemete valmistamist. Soovijatel on
veel .võimalik kursustest osa võtta.
Iga osavõtte soovija muretsegu ene­sele
põletusnõel, võtku ka- käärid
kaasa. Põletusnõelu saab Lev^is
Crafti äridest ja K-Martist.
Pühapäeval, 18. nov. algusega kell
2, p.l. toimub Etnograafilise Ringi
..Etnograafiline pärastlõuna". Äsja
möödunud Esto '84 näituse tõttu tä­navu
etnograafilist näitust ei toimu.
Kokkutulekul näitab Eesti päran-diklubi
videofilmi Maakonda päe­vast
ja muust. Samuti näevad man­nekeenid
kauneid diapositiive oma
uhketest rahvustikandiga ülikonda­dest
nii Etnograafilise Ringi kogust,
ja ka Naima Aer'u poolt tehtud dia­positiive
Maakondade päevast üldi­selt
ja kõikidest tegelastest. Soovi­jatel
on võimalik temalt ka fotosid
tellida. Maakondade päeva põimikut
— „Matk läbi Eestimaa" on paljun­datud
nii, et soovijad võivad seda
saada.
Toimub ka Naima Aer'u fotonäi­tus
ja müük. Ringiliikmed korralda­vad
väärtusliku loterii. Annetusi
võetakse vastu igal neljapäeva õhtul
kella 6:30—8:30 vahel, mil toimu­vad
Ringi tööõhtud klassiruumis nr.
12. I
„Etnograafilise pärastlõunal" pa­kutakse
kohvi ja ringi daamid nupu­tavad
hoolega, mida oleks igal maa­konnal
erilist kohvikõrvaseks pak­kuda.
Kõiki daame, kes ei ole oma kau­niste
rahvustikandiga rõivastega pil­distatud,
palutakse kindlasti pildista­miseks
oma ülij^ond selga panna.
Oleme pärast Estot näinud nii palju
kauneid ülikondi, mida lihtsalt ei saa
pildistamata ja jäädvustamata jätta.
Ootame rohket osavõttu sellest huvi­tavast
pärastlõunast.
Näitus Royal Ontario Museumis
kestab veel kuni 16-a novembrini.
Pühapäeval, 14. okt. toimus kella
2—4-ni Ene Runge loeng „Eesti rah­varõivad!"
Loeng toimus Planetariu-mi
auditooriumis ja oli ingliskeelne.
Loengu korraldajaks oli ROM'i Tex-.
tile Department. Daamid demonst­reerisid
rahvarõivaid ja loengule kaa­susid
ka diapositiivid. Demonstreeri­mas
olid: Lydia Van der Veen, Nelly
Hubel, Salme Vesi, Leida Helde, Lei­da
Marley, Kristiina Isotämm, Elna
Kungla, Linda järvelt ja Aino Raun.
EESTI ETNOGRAAFILINE RING
KANADAS . 1^ -
TORONTO EESTI ABISTAMISKOMITEE vajab täisajalio^
Ä R I J U H T I
[Lähemalt helistada 421-5828 vöi 225-7373. Kirjalikud eoovS-avaldused
saata: 27 Cadorna Ave., Toronto, Ont. M4J 3W7.