Meie Elu = Our life, July 14, 1983

              Trr
Slt 22 13B3
1 ..•Sl
Collectiõn Developtiieiit irnnoh, ;
395'/elltaston str. Order se^^t
(iHOiniiaufiHiiiaiiDitoiioiiiitanDiiiiiiiiaiiaiiiuouoiiDiiiBuatiDiiiiiaiiiiiiiiouoiieiiiiiiQiiiuiiiiNio^
Neeme Järvi juhatab
Toronto Sümfooniaorkestrit
Esto 84 kontsertiflel
5
s
'AGUt.U
Second Cläsš Mait Registration No. 1354. s
5
Nr/28 (1741) 1983 NELJAPÄEVAL, 14 JUULIL - THURSDAY, JULY 14 XXXIV aastakäik 1-
a=
s
5 I
3
a
5
Pärast aasta kestnud kannatlikku ootamist onj Toronto süm­fooniaorkester
lõpuks andnud oma jaatava vastuse Neeme
Järvi kutsumiseks dirigendiks kontsertidel Eesti Päevade *84
raames.
Möödunud suvel peetud nõu­pidamisel,
millest võtsid osa
Neeme Järvi, Toronto Sümfoo­nia
mänedzher Wray Armstrong
*ja Esto 84 Muu^ikatoimkonna
juhataja Stella Kerson, saadi
kokkulepe kolmeks sümfoonia­kontserdiks
korduva program­miga
— teisipäeval, kolmapäe­val
ja neljapäeval — mis kuuluk­sid
Toronto Sümfoonia suviste
seeriakontsertide hulka. Muusi-katoimkonna
^esti heliloo­mingule,
ilma et see koormaks
Esto 84 korraldava toimkonna
eelarvet, seejuures võimaldada
eesti muusika tut)jHJstamist par
excellence Kanadas laiemale
publikule.
Toronto Sümfoonia nõustus
soome-eesti segakavaga, kus­juures
ettekandele oleksid tul­nud
Tubina sümfoonia, Sibelius
viiulikontsert ja kas Elleri süm-fooniline
poeem „Koit", Artur ^, .^^^.^^ ^^^^
Kappi avamäng yoi Arvo Parti ^.^^ ^ ^^^^^^ pj^^^.j ^^^^^
lühem hehtoo. Kontserdi kulud raamidesse. Noorte ESTO-TALENT
kontserdid - 45 minu­tilised
— on kavandatud kohta­desse,
kus nii eestlasi kui kanad-lasi
niikuinii liigub, seega või­maldades
väikest muusikalist in-i
a
n
Neeme Järvi c
tusel koos Arthur Lemba klave­rikontserdi
esitamisega. Ka Nee­me
Järvi on näidanud soovi ja
huvi Lemba klaverikontserdi
Foto — 0 . Haamer
kardab Vatikani
ja paavsti
; Vatikanist teatatakse, et Tshehho-
:H)4vakkia kommunistlik valitsus
— Skau|tide maai tõi mm on katkestanud igasugused läbi-
Torontostnleieesindusüksus. 14.000 elanikuga telklinnas, kus esindatud 75 rahvust kannavad meie poisid rääkimised Vatikaniga. Ainukese
kommunistliku riigina Tshehhoslo-vakkia
ei lubanud katoliku kiriku
ja Neeme Järvi honorar oleksid
täielikult Toronto Sümfoonia
kanda, samuti ka piletite eel­müük,
kusjuures eestlased ai­taksid
eelmüügi osas kaasa.
Kokkuleppel oli ainult üks tingi- ^rf^^dju^i ^kuseks ja süve-mus,)
a nimelt, et lophkkontrakt ^^^^^^^ ^^^^^ g^^,. pg^^^^^
so mitakse aasta parast ku. on ^ ^^^^ ^^^^^^^
i^^r^f"'"'! .no!; Eaton Centre'i Green Room -
kullalt edukas kordamiseks 1984 väike kontsertsaal tiibklave-riga
umbes 75 inimesele, Royal
York Algonquin Room ja kokku­leppe
saavutamisel 0'Keefe
Centre'i alumises fuajees täien­duseks
Eesti Kunstinäitusele. Ka
on mitmeid soove ja järelpäri-
' misi olnud nii Kanadast kui mu­jalt
noorte solistide ühiskontser-
•diks.
VÕISTLUSESINEMINE
Arthur Lemba Klaverikont­sert
G:dur Op. 2 on mõeldud
n
B
n
n
KOLM KONTSERTI
Vastus on nüüd saabunud. Su-yeseeria
1983 ei ole end majan­duslikult
ära tasunud, vaid on
lõppenud puudujäägiga. Toron­to
Sümfoonia kontserdid liigu­vad
1984 aastal tagasi suvisteks
esinemisteks Ontario Place'is.
Neeme Järvi on kontraktiga kin­nitatud
kolmeks kontserdiks
Ontario Place'is Eesti Päevade
ajal — esmaspäeval, kolmapäe-
.valja reedel kus. juMres üks võistl^^^ ja tuleb lä
neist kontsmidest on täieiikult' Kemate nädalate jooksul välja-eesti
kavaga. See võimaldab ka kuulutamisele ülemaailmses
ac)
OI
I
vormil rahvusvärve ja rinnas siltiMina räägin eesti keelt".
XV skautide maailmajamboree avati
6. juuli õhtul Kanada kindralkuber-neri
poolt Kananaskis pargis. Olgugi,
et avatseremooniale marssides oli tu­gev
vihmatorm oli po'^te tuju ülev,
sest avamise alguseks oli vihm üle ja
iga minutiga läks asi huvitavamaks.
1400Ö skaudi hulgas oli ka meie esin-dusüksus
ja juhid, kokku 26. Loeti
ette osavõtvate maade nimed ja poi­sid
vahetasid oma kaelarätikud ja-moree
• helesinise kaelarätiku vastu,
meelelahutuseks olid kohale sõitnud
Irish Rovers'i muusikagrupp.
Meie esindusüksus jõudis kohale
hilinemisega esmaspäeva öösel, oma
võtsid täisarvuliselt ja täisvormis sel­lest
osa. I
,5000 TELKI, :.
Jamboree eelarve on 6 miljoni dol­larit
(meie eelarve oli !$12,000, mille
ületasime ühiskonna. abiga kuue
kuuga.) Jamboree kavandamine.võt-tis
aega 4 aastat. Selle ajaga rajati
alus telklinnale, kus on veevärk\
elekter ja kõik ,,linnas" vajalikud
elatisvahendid. Laagris ei kasutata
labidaid ja kirveid, kuna puid pole ja
labida jaoks on maapind liiga kõva!
Jamboree telklinri on huvitava- llTri»l?rr.rnär«VLX°^^^^ gemuskolmapäevalpärastsuurtvih. maid asutusi maailmas: 450 aakrili-hommiku
Et L i s t id v L v i ^ f meie skautide telgid sel maaalal asub 5000 telki, ametli-nud
soe eXkaäd en?m Sk vihmakindlad, kuna 500 kuks keeleks on prantsuse, inglise ja
Slesrneripoetim S^^^^^^^ P"'"^' viidi „kuivama" ja laagrisse hispaania keeled, tegelikult kasuta-tltfr^
rnTpa " '""di sõjaväe suured kuivatusmasi- 'akse aga palju'enam. Meie poisid
T^ l n Z Tnäi'kp«>nm,tPlinp h nad telkide kuivatamiseks. kannavad rinnas siili „Mina räägin
aiilkerslläid eSf^^^^^ Toetajatele tänutäheks saatsid poi- «esti keelt". ,
alati laagrivärava ehitamisega. Meie sldigale^toetajale tänukirja jambe- Jamboreel elab 75 rahvust kõik on
poistel oli õnne, nad said ilusama ^«f f ^ " tervituskirja eesti skauti- skaudid.^aga kõik pole poisid. Ka tü-laariala
tervel jamboreel, sest üldine ^^K'"!^^'?^^!'"!^^' , , '«rlapsed võtavad laagrist osa, sest
ala on lage aasapeälne, meie pois- .}fff'^ °\ skautide külastus- ega meie Rootsi ja Saksamaa sega-tele
juhtus aga koht, kus on puid ja ''^'!^ ^«'«ary Stampeed ile. Poisid malevad pole ainukesed maailmas,
pinnas pehmelt samblane. Maapind viidubussidega Calgary sse ja ^anti sarnaseid on Skandinaavias ja lisra-on
aga siiski nii kõva, et telgivaiade "^^^^'^ obustussoidud, millele jarg- ehs Iisraeli all-laagrile pandi Jarabo-a8emelkasutatil2"
raudnaelu.Upu- nes 11/2 unninerodeo.Õhtulvaba-varras
ehitati raaga, kuna tuli hei- ohulavastus ,Canada , Lõpuks voi-sata
kolme rahvuse värvid. Keskele ™ f tulevark.nii said poisid laagris-heisatlKanada
ja raadele Eesti-ning se tagas, alles kell 2 oosel. ^
Hurigarilipud.Mastonkõrgejalipud Puhapaeval toimus laagris ambo-paistavad
mööduvale teele. -"""S "^"='«1= - ^mis". Sop-
TUIU HEA .
' Pnicitpl nn \im\ hpa ia apca vähe ^'^^"^ juhendite järgi pidi ta otsima värvilisi rõõmsaid poisse, peab üi- 3es'^fi:lTntÄ
....._.*^,.T7. salk, see pidi sus juhendite jargi vaatamata, et Kanada ajalehed ja TV
jõudma peaväravasse: Meie poisid sellest midagi välja ei taha telia.
rusmängu eesmärgiks oli, et poisile
reel valve ünlber — julgeolekuks!
Toitu on külluses ja kui poisid seda
ise valmistavad, siis on ta kindlasti
hästi maitsev! '
Jamboree töötab motto all „Skaut-lik
vaim elab edasi!" Kohates Jambo­reel
tuhandeid erirahvustesse jä er^-
piiskoppidel minna Poolasse koh­tama
paavst John Paul IL
Tshehhoslovakkia rahvast 70%
on katoliiklased ja valitsus kardab
sidepidamisest Vatikaniga kiriku
poliitilise mõju kasvamist. Sünd­musi
Poolas võetakse kui hoiatavat
eeskuju.
VENE SÕDURITELE
MAITSEB VODKA
Mõne aja eest kaebas vene noorsoo
ajaleht „Komsomolskaja Pravda", et
nõukogude sõduritele maitseb vodka
liiga palju. Artiklit märkasid kasoo-me
ajalehed, tsiteerides seda üldiselt.
Pole ime, et alkohool just sõduritele
maitseb, kuna argipäev hallides ka­sarmutes
on pikk ning igay. Teata­vasti
vodkat armastatakse nõukogu­de
maal ka väljaspool kasarmuid —
isegi piimast rohkem, mida nii raske
saada kauplustest.
Vodka smugeldatakse kasarmu-tpsse
sõjameeste vanemate poolt, kes
panevad vedeliku kuumaveepudeli-tesse
ja annavad oma poegadele. A l -
kohooli kuritarvitamine olevat väga
suur probleem Nõukogude kasarmu-
^eeme Järvi soovi läbiviimist,
ette kanda Artur Kapp'i võimas
kantaat „Päike" koorile ja orkes­trile.
Nüüd, kus Neeme Järvi süm­fooniakontsert
on selgunud, tu­levad
kõik kuupäevad muudeks
kontsertideks veelkord revidee­rimisele
ja muutmisele koostöös
Esto 84 programmitoimkonna­ga.
Seni kavandatult on muude
kontsertide osas ette nähtudsuur
solistide kontsert Roy Thomson
Hairis esmaspäeval, 9. juulil,
kus tuleksid ka esiettekandele
stseenid Kristi Alliku uuest oo­perist
„Loom Sword River".
Noortekoor ^.Estonia" kontsert
koos uudisloominguga meie
noorte heliloojate töödest. Ar­mas
Maiste jazz-kontsert Esto 84
pidustuste avapäeval Ontario
Place'is. Eesti Kammerorkestri
kontsert noorte dirigentide juha-ulatuses
kõikidele eesti pianisti­dele.
Esto 84 muusikatoimkonna
eeltööd on annud häid tulemusi;
partituur on vabas maailmas ole­mas,
kontsert on juba kord esi­tatud
Göteborgi Sümfooniaor­kestri
poolt ja moodustab ka osa
programmist ringreisil Neeme
Järvi juhatusel USA-s oktoobri­kuus
1983. Klavetripartii — Eesti
Mabariigi aegne Esto-Muusika
originaalkoopia on Stella Kerso-ni
valduses ja paljundamise eest
võistlustest osavõtjaile h^oolitseb
muusikatoimkonna liige Peeter
Tammearu.
Juulikuu jooksul saab muusi­katoimkonna
juhataja * Stella
Kerson kokku Neeme Järviga
Ottawas, et viimistleda sümfoo­niakontserdiga
ühenduses ole­vaid
probleeme ja lõplikult koor­dineerida
muusikaliste ürituste
kava.
a
n
u
H
ci
n
2
S
a
t:
B
5
a
5
a
a c
CD
nns
5 / • m
ToiiiiiiiiiiiiiiiHDiiiiioiiiiiiiiiaiiiiiiiiiDiiDiieiiQiiDiiDii^iaiiaiiiiioiiaiiiiiiiiiQniniiioiiDiiiiaiiDiii^
Mõisaküla kirik põles
vitav. Nii oh sõidetud maastikumoo-
: torrattaga, proovitud vibulaskmist,
• osavust savitüvidemärgilaskmisel ja
võisteldud mitmel spordialal. Huvi­tavaks
on kujunenud teiste laagri­tega
tutvumine, nii on meie poisse
ong on mures
oma saatuse pärast
Pekingist teatatakse, fet Hiina ja
Inglismaa valitsuste vahel afgavad
3,8 MILJONIT
UUSTULNUKAr :
külastanud mitmed teised rahvused, (Canadian Seene] - Statistics Ca-küllakutseidön
saadud, iilglastelt,is- nada on andnud välja 1981. aastal
landlastelt ja soomlastele minnakse sooritatud rahvaloenduse lõpparu-külla
täies koosseisus. ande. Loendus näitab, et Kanada ela- läbirääkimised lähemal ajal Hong
Traditsiopniline märkide vaheta- nikkond on oluliselt muutunud vii- kongi küsimuses. Lähemalt ei ole
mine on nii põhjalik, et vahetatakse masest loendusest saadik. Eriti on teada, mis on läbirääkimiste päe-isegi
vormid, esmajoones muidugi muutunud tublisti immigrantide ar- vakorras. Üldiselt on teada, dt Hii-lähevad
.piärgid ja kinkeesemed. vud. Kanada rahvastiku üldarv on na valitsus nõuab Hongkongi ühen-
Meie skaudidpidid kaasa võtma iga- 24.083.500. Sellest 16% on uustulnu- damist Hiinaga. Läbirääkimistest
üks 100 vahetusmärki ehk eset. Ma- kaid, kes on väljaspool Kanadat sün-leva
poolt sai iga poiss 40 nägusat dinud, seega umbes 3,8 miljonit ini-eesti
jamboree märki, kujundatud mest.
Jüri Punno poolt. Eesti Liit Kanadas 1971. aasta loenduses osutus, et
kingitusena 100 raamatut „Estoma 67% uustulnukaid olid tulnud Inglis-
Hüna valitsuse esindajatega võtab
osa ka Hongkongi kuberner Ed-wards
Youde.
STOKHOLM (EPL) T - Eestist saa- kirikuist suhteliselt uus, ehitatud ise-bunud
andmeil põles suvistepühade seisvuse ajal 30-ndatel aastatel,
laupäeval Mõisaküla kirik. On tead- Eesti Vabariigi ajal kuulus Mõisa-
_ mata, millest tulekahi võis tekkida, küla Halliste kihelkonda^praegu Vii­tes.
MidagTei mdnüuFsell7s^rkü^ samuti on teadmata tulest tekkinud jandi rajoon). Ka Halliste kirik hävis
igav elu sõjameestel võiks olla näi- kahjude täpsem ulatus. - tulekahjus 5ü-ndatel aastatel ja tea­teks
Afganistanis, kus võiks veelgi . Kuuldavasti aga olid kahjustused daolevalt pole seda tänapäevani res-rohkem
vaja taolisi pudeleid ulatuslikud. Mõisaküla kirik on Eesti taureeritud. 1
Halliste kirik oli üks Lõuna-Eesti
suuremaid ja kaunemaid kirikuid,
mis esialgselt ehitati 1Q53. Aastal
1706 põletati kirik venelaste poolt
maha, ehitati 1721 uuesti üles, kuid
süttis piksest 1863.
Ajavahemikul 1864—67 taastati
kirik täielikult ja püsis läbi rahutuste
ja sõdade kuni 50-ndate aastateni,
mil kirikut jälle tabas kahjutuli.
* . *
Kirikute põlemisi näib Eestis esi­nevat
sageli — alles hiljuti sai tule­kahjus
tugevah kannatada Tallinna
Niguliste kirik. Viimane sai kanna­tada
juba 1944, mil venelased pom­mitasid
9. märtsi öösel Tallinna.
1950. aastaist l^akati seda restauree­rima
eesmärgil muuta kirik muuseu­miks,
kuid möödunud aastal süttis ki­rik
taas, kuuldavasti keevistussäde-meist.
^. . . . ^ . : Veel tähtsam muudatus toimus ka-
- nation m crosswinds ja sama arv maalt või Euroopast. Mulluses.loen- nadlaste sissetulekus. Kindla 1980
maleva poolt ..Estonian Scoütmg". duses ilmnes, et see arv oli kahane- aasta dollari järgi tõusis keskmise
Alles püüd, pärast mõnepäevast nud 30 protsendini, 43,8% on p
lamboree elu, hakkavad poisid aru Aasiast ja ülejäänud 26% Kesk
saama, kui suure kingi meie ühis- Lõuna-Ameerikast, Ühendriikidest, atiöidi u u 1 / 0 m i n o n u nprPKonnai ^- 1 . « n • •
kond neile tegi. aidates neid; jambo-Kariibia äärtelt ja Aafrikast. Terves sissetulek m o T i S o K «^^««1: vasakult Sydney Eesti Seltsi esimees
^est osa võtma tulla ja nii, eesku- rahvastikust oli 1981 aastal 95 prot- S u ^ s ; ) ^ n 8 Peapiiskop Konrad Veem, Maria Veem, praost Emar Kiviste ,
- ^ ^ - ^ . u . , kusjuures oli 718.000 perekonnal .is Miili Kivists. A«straalis8t tdeb peapü^^^^^
Kahjustused olid ulatuslikud, mh.
langes pooleks Niguliste kiriku tor-juliku
vamstusega. Seda kinnitab ko- sendil Kanada kodakondsus.
l
setulek üle $45,000 aastas.