Meie Elu = Our life, July 14, 1983

              • J
i I
NELJÄPÄE\^AL, M JüUUL - THÜSSDÄY, JULY U
„Meie EltT BF. 28 (1741) im
tl m^mmM
Published by Estonian Publishing Go, Toronto LtdI. Estonian
Hoiise.956 Broadvfew Ave., Toronto. Ont. Canads. M4K 2R6
• . •.: Tel 466-0951 .-•••^ .
Toimetajad:H."'.Rebane jV.S, Veidenbaum.- Toimetaja New-
Yorgis B. Parmi.ng.473 L jhmannDr.. XevrMilford. N.|..USÄ.
, . ^ M e f 6 : Elo", vä!jaand|aks on Eesti Kirjasiiis Ksosds?.
. .ASUL Ä . Weileri algatusel 1930. . ' ' ,
.,:4eif^ £Iu'" toimetes ja taüms Eesti'Maja3.;S5aBroadyfe^v
Ave.-i Toronto. Ont. M4K 2R6 Canada - Te!. 466-0951 •
tellimiste jd. kiiiUiitiiste vastuvõtmine igal tö5p..kL-9 hm,—
, V • 5'D.L. esmasp.lanel|ap.kL9hm,—8õ. v; ^
,.ME!E E L U ' ' teüimishinnad: Kanadas 1 2. $40.00,6 k. $22.00.
• 3k,:$15.50. USArSse - 1 a.$44.00.6k.$25.00.3k.S17.00: Ule-meremäsciesse
a. S48,Ö0. 6 k. S26.00. 3 k. S19-00. '
Kiriposiiliss.. Kanadas;-1 2. $28.50.. 6 .k. S14.25., Kiri- Js
õhuposiiksa USA-sse: 1 530.80. 6 k. $15.40. Õhupostilisa
• iiieiiieremaade^se: l:.a:$53.00. 6 k, §29,00.
. Üksiknumber — "5c
. . KLiul::-tu5hinnad; 1 tonöheLveerUi—.esiküljel Sl.50. •
' ., ' "tekstis S5.00..kuiijütu5re küijel S4-75. .
USA õliresemd ei
suprene vajalisel määral
• Washingtonist testatks^^. et USA
Õli reser/i ei suurendsta kongr&.3.si
Gtsus€ kohaselt - 220..0OO'vaati päe­vas.
Käesoleval aastal süarendatak-sg
re5€n.'i 145,000 vg.ati päevas ja tu­leval
-aastal 100.000 vasti pLevas.
Aastfäi 1066 peaks olema .5-00
miljonit vaati õli. Se^s lorrtak»^ vä­heseks
js õli Ft^sen-i kavat.s^tak,5^
tõsta 750 mnjoni vaadi peale. Õli-ta.
5avafa suüfendsmi.s^ peale haka­takse
mõtlema juba ka&solevai aastal
js selleks reserreerJtakse tuleva aas­ta
eelar/es 2.1 miljardit dollarit.
er$f vGlv©korröi
IS. ja 17. joalil
Dr.T. Saukä . . . . . . . . 461-0912
23. ja 24. jööli! '
Dr.J. Marley 921-7777
30., 31. juolil ja 1- aoguslil
Dr. M. Laesment . . . 481-€a34
PasFst ja kindral Janizelski kohtusid Poolas.
es tegi vea •
või i:
LUGEJA KIRJUT.AB
0
USA välisminister George Shöltž
saabas tagasi Lähis-Idast, kus ta
pöödls ^aavTit^da kokkulepet lis-raeli-
Süuria-Palestilmaste Vaba­dusvõitluse
Organisatsiooni (PLO)
ja Liibanoni valitsuse vahel, võõ­raste
sõjaliste jõudude väljaviimi­seks
LiibanonisL Järjekordselt see
katse ebaõnnestus ja kriitiline olu­kord
Lähis-Idas ja! püsima ning
süveneb. Välisministri ettepanek
võõraste vägede välja viimiseks
Liibänonist ei olnud vastuvõetav
ei Iisraelile, Süöriale ega PLO-le.
Liibanon on suures osas okupeeri­tud
50,000 Süüria 10.000 PLO ja
38,000 Iisraeli sõduri poolt Lisaks
sellele aspvad Liibanonis LRO ra-huhoidvad
üksused jä Beirutis
USA, Prantsuse ja Itaalia väeosad,
et aidata Liibanoni valitsusfsl hoida
korda pealinnas ja selle lähemas
ümbruses. Liibanoni valitsus asub
vaga nõrgal ali^sel sisemiste lahk­helide
ja võitlostctagajärjeL Olu­korra
norraaliseeriraine võtab ae­ga.
Valitsuse peamiseks sooviks on
saada lahti võõrastest maad oku­peerivatest
vägedest, mis suures
osas onLiibanoni sisemiste raskus­te
põhjuseks. I
Peamine põhjus miks Süüria, ja
PLO keeldusid oma väeosade väl­javiimisest
on Liibanoni ja Iisraeli
vahel sõlmitud kokkulepe sõjate­gevuse
lõpetamiseks ning vahekor-.
dade normaliseerimiseks. Süüria
valitsuse ja PLO juhtide arvates see
jätab Iisraelile õiguse kontrollida
Lõuna-Liibanoni majandust ja
kaitset, mida nemad kuidagi ei saa
taluda. Nende nfeudeks on, et ÜSA
valitsuse nõudmisel tuleks tühista­da
Iisraeli ja Liibanoni vaheline
kokkulepe ja Iisraeli väe­osad,
vähemalt suuremas osas,
peaks lahkuma Liibänonist enne
kui Süüria ja PLO oma väed sealt
välja viivad. Iisrael sellega ei nõus­tu,
loeb mõeldamatuks Liibanoni­ga
sõlmitud kokkuleppe tühistami­se
ja ei kavatse hakata oma väe­osade
väljaviimist Liibänonist en­ne
kui sealt on lahkunud Süüria ja
PLO väeosad. USA välisminister
Shultz saavutas vaid seda, et Süüria
ja Iisrael nõustusid moodustama
erilise komisj(]|ni, USA erisaadiku
Habib eesistumisel, alusta selgita­miseks
kuidas saavutada kokkule­pet
võõraste vaeos|ade väljaviimi­seks.
Seda kokkulepet kindlasti ei
saavutata lähemate nädalate ega
kuude kestel.
Kriitiline olukord Lähis-Idas sa­mal
ajal süveneb. N^.Liit seisab PLO
ja Süüria nõudmiste taga. Nende
väeosad saavad suurel hulgaf
N.Liidu uut varustust ja moodsaid
relvi. Võimaliku uue sõjategevuse
puhkemisel Iisrael ei või enam loo­ta
sellist kerget võitu Liibanonis
kui möödunud sõjas. Läbirääkimis­te
pikendamisega või venitamisega
N.Liit võidab aega oma positsiooni
kindlustamiseks Lähis-Idas. See
halvenes sealtunduvalt^ eriti selle
tõttu, et Süüria ja PLO väeosad,
N.Liidu relvadega ei suutnud aval­dada
küllaldast vastupanu Iisraeli
sõjalistele jõududele, kellel olid
kasutada USA ja Iisraeli viimistle­tud
relvad.
Selguseta on põhjused, miks just
nüüd, PLO-le eriti kriitilises olu­korras
tekkis lõhe kõrgemas juht­konnas.
Senine PLO väga popu­laarne
juht Yassar Arafat isiku vas­tu
tekkis selline tugev opositsioon
radikaalsemate juhtide poolt, ida­poolses
Liibanonis, Bekaa oras
olid kohalikud lahingud Arafati
pooldajate ja mittepooldajate va­hel.
Süüria valitses kaldas Arafati
mitte pooldajate poolele ja nõudis
Arafati lahkumist Süürlast mõne
tunni jooksul. Arafat sõitis Bulgaa­riasse,
kus kohtas kommunistliku
bloki riikide juhte ja püüdis leida
seal vajalist toetust Seda kindlal
sõnal ei lubatud ja Arafat sõitis
Tuneesiasse, kuhu peatuma ja saa­tis
oma volinikud Damaskusesse
olukorra selgitamiseks ning lahk­helide
kaotamiseks PLO kõrgemas
juhtkonnas. Yasser Arafat näib
olevat kaotanud Moskva poolehoiu
ja usalduse, põhjusel, et ta hakkas
pooldama Jordaania kuningakava
diplomaatiliste läbirääkimiste
kaudu jõuda palestiinlastele jääda­va
kodumaa saavutamise juurde.
N.Liit näeb ette, et teda selle juur­de
ei kutsuta ja tema mõju Lähis-
Idas järjekordselt väheneks. Ta on
sellel kavale kindlasti vastu ja soo­vib,
et PLO saaks uue ning sõjaka
juhi, kes koos Süüria sõjaliste jõu-dusega
aitaks likvideerida Iisraeli.
Iisraelis samal ajal süveneb sõ­javastane
meeleolu; Sõda on maale
majanduslikult '(U//.'nav ja iga päev
võib tuua juurd i uusi ohvreid. Rah­vas
korraldab demonstratsioone,
et valitsus tõmbaks välja Liibäno­nist
Iisraeli väeosad. Valitsus ei ole
sellega nõus.
LRO.rahuhoidvad väeosad Liiba­nonis
on rumalas olukorras. Nad
on sündmuste abitud pealtvaatajad
ja Hollandi välisminister deklaree­ris
hiljuti, et Holland tõmbub Lii^
banonist välja. Olukord selle tõttu
. võib ebastabiilsemaks muutuda
Liibanonis ja USA välisministri
mured suuremako.
fliJiiiiiiiiniüniifliHiiiiniiRnniiinHiiiiifliHiiiiiiiHfiiniiiiniiinH^
Amatöörteatri mõõdupuuga mõõ­tes
tuleb äsja Seedrionil lavastatud
Lajos Zilahy komöödiat ..Päike pais­tab"
õnnestunuks pidada. Aegunud
tiikis oli siiskigi küllalt palju head
talupoja huumorit, millest isegi noo-
; remad eestlased aru said. Nii mõnd­ki
keskpärastest asjaarmastajatest
peajagu pikemadosalised kehastasid
usutavalt tüüpe, kelledest tänapäe­valgi
puudust ei ole. Lavastus algas
näidend näidöndis prooviga. Kolme
vaatuse, jaoks raske vaevaga püstita­tud
kolmele erinevale, kuid visuaalse
eraldamise puudusel ühena tundu­vale
taluõuele ,öiarssisid näitejuhi jä­rel
rongkäigus sisse proovi o;salised.
Järgnes suhteliselt loiuvõitu laul ja
tagasihoidlik «tants. Näitejuht tänas
tegelasi ja saatis kõik koju, nii et-
© 0 0
päris näitemäng võiks alata.
Oskuslike arvustuste asemel hin­natakse
meie teatrite saavutusi ena­masti
näitlejatele antud lillede hulga
alusel. Sellele vastukaaluks võiks
„Päike paist3,b'- põhjal illustratiiv­selt
määritleda mõningaid, kõigi-
Toronto eesti teatrite puhul kehti­vaid
puudusi. Kujutlegem niisiis
ülalkirjeldatud avastseeni hoopis nii:
Juhuslik mööduja istub rambimüüri-^
le, seljaga rahva poole. Lava tuled
süttivad. Muusikalise eelmängu väl­tel
sisenevad lauijad-tantsijad ja püs­titavad
esimese vaatuse stiliseeritud
lavapildi. Tuled kustuvad ja lauijad-tantsijad
võtavad pimedas kohad sis­se.
Süttiva Vi^lgustuse taustal näeme
tegevuspogsi kangestunud osalL^te
siluetti. Pillimehed tõmbavad lõõt-
Kas Poola kommunistlik valitsus
tegi vea paavsti Poolasse kutsumi­sega,
kas vähemalt 10 miljonit poo­lakat
kuölasld teda ja demonstree­risid?
Suiired Nev/ Yorgi ajalehed kirju­tasid:
Kpmraunistiikud vvalitsefad
Poolas tahtsid paavsti kOlaskiigii.ga
üles upitada^ endi populaarsust ja
lõpetada kommunistliku valitsuse
rahvusvahelist isolatsiooni. Rahvas
igal pool hääletas jalgadega' näida­tes,
et kommunistlikul valitsusel po­le
seljatagust ning rahvas toetas igal
pooPkeelatud ametiühingut ...So:i-daarsust".
Üks poola ajakirjanik kõi­gi
kuuldes ütles: valitsuse mehed on'
lollid.
Kirikute masskogumistel lauldak­se
lõpuks laulu: ..jumal kes kaitseb
Poolat". Selle laulu viimased read
lauldakse teisiti, kui see on träkitud
ametlikes lauluraamatutes. Rahvas,
laulab:. ,.Öh Jumal anna tagasi meie.
isamaa jä vabadus." Aga nõnda laul­des
Poola ametlikud televisioonisaa­ted
kohe katkestatakse..
Suurtel rahvakogunemistei paavst
nõudis Tõtt. Vabadust ja ,.Soli'i2ar-sust".
Rahvas vastas sellele manili-selt
piaksutamistega ja hõigetega.
Uuest Nova Huta linnast pidi kom-munistHku
propaganda järgi 'saaina
linn flma Jumalata;s.o. ilma kirikute­ta.
Kakskümmend aastat .teolised
võitlesid tänavatel kiriku eest ja siis
lubati ehitada esimene pühakoda. Ka
praegune paavst oli töölisi aitamas,
kui tolleaegne kohalik preester.
Nüüd on selles linnas 6 kirikut.
Samasse Nova Huta linna seati
üles suur Lenini kuju. mantel üle õla.
Miilits peab Leninit" valvama ööd
kui päevad. Muidu kohe vjsatakse
talle väm. Kord õnnestus 'töölistel
lõhkeainetega üks ..Lenini" käsi rai-neraa
lasta, aga see asendati kohe
uuega.
Kui 13. dets. 1981 a. kehtestati
Moskva sulase kindral Janizelski
poolt sõjaseadus „Solidaarsuse'
ametiühingu hävitamiseks, siis Nova
Huta Lenini nimelise terasetööstuse
töölised võtsid vabriku üle ja pidasid
seal vastu neli päeva, enne kui tankid
purustasid tehase väravad ja miilit-sfid
lohistasid töölised välja.
Rahvas usub, et kui Poola parla­ment
1947, aastal otsustas ehitada
Krakovis suure terasetööstuse Poola
endiste kuningate asukoha lähedale,
siis sellega olevat tahetud karistada
sad.sirgeks — algab laulja tants, kus
lauljate liikumine täiendab tantsijate
hoogsaid keerutusi. Ja alles siis kui
laul lõppenud tõdeme, et mees rambi-müüril
on näitejuht, kes proovilised
koju saadab, nii et päris näitemäng
võiks alata.' '
On mõeldamatu, et sellised põhili­selt
igas elukutselises.lavastuses ka­sutatud
võtted amatöörteatri lavasta­jaile
teadmata oleksid. On ka ebatõe­näoline,
et nende rakendamine vä­heste
lavakogemustega osalistele üle
jõu võiks käia, -Ent ometi jätavad
eesti teatrite lavastajad meid iima
nendest, iga lavastuse nauditavust
tõstvatest lisanditest. Ära jäetakse ka
lavastuse lõpul hoogsad sisse- ja väi-jajooksud,
mis publiku meeleolu ap-kusitonni
tekitavaks tõstavad. KAS
VÕIKS paluda meie lavastajaid et
nadpubliku arusaamist liiga mada­laks
ei peaks ja senisest rohkem tähe-lepanj^
oma loommgu viimistlemi­seks
pühendaks? Kuna ükski ülistav
tervituskõne lavastuse lõpul publiku
rõõmu karvavõrdki ei suurenda, siis
tuleks j ka kõigi vajalike tänusõnade
ütlemi.seks leida teisi teid või teat-raalsebaid
võtteid, / -
poolakaid, sest nad on kommunismi-vastased.
Aga Krakovit olevat nagu
nii ..karistatud", sesrvääveisuits te­hase
korstnatest vihmaga alla sada­des,
sööb ära Krako'ri vanad hooned,
kaasa an,-atud kuulus WsveFi loss.
HARRJ KIVILG
1965 aastal endine pasvsi Paul' VI
ei andnud järele ega läinud J.Vroc-lav/"
i linna [endine Breslau] külasta­ma.
Seda tehes Vatikani riik oleks
tunnustanud uusi pärastsõja-aegseid
piire. Aga 1970 aastal Lääne-Saksa-maa
võttis omaks Silesia. Pomerania
ja Ida-Preisimsa kaotamised. Nüüd
uus poola paavst tegi külaskäigu
Wroclavü ja sellega Vatikani riik
tunnistas Dära5tsöja-ae.°s8id oiire.
ü
• Poola rahvuslus |a katoliku kirik
on, üksteisega läbi põimitud. Nii
paavst rääkis oma Poola vanast lin­nast
Przemysfist. kus on Poola esi­meste
kuningate troon. Ta rääkis
Mieszko'st. kes ristiti aastal 966 ja
Mieszko pojast Boleslavist seejuures
rõhutades, et poola kultuur omab
markantseid, Lääne-Euroopa jooni.
(Moskva sai oma ristiusu Idast. Büt-santsist
ja esimene vene printsess
keda^ristis Bütsantsi.imperaator risti­usku
oli Pihkva iseseisva vürstiriigi
printsess Olga. mitte mõni Moskva
printsess.)
Paavst rääkis ka ..Solidaarsusest"
js maa-solidaarsusest. Juba kardinal
Wyszynski oli 2. aprillil 1981 aastal
öelnud maa^solidaarsuse esindajate--
le: „Kui maa on kaetud rohuga, siis
ka kõige tugevamad tuuled ei jõua
mulda ära puhuda, isegi siis mitte kui
maapind on liivane. Aga kui maa
muudetakse kõrbe taoliseks, siis on
teda kerge vallutada . . .
•
Tuleb tõsta esile fakti, et paavst
pühitses pool-pühakuteks kaks poo­lakat,
kes 1863 aastal Poola jagamise
ajal olid vastu hakanud venelastele ja
ei lasknud katoliku usku välja tõr­juda.
Arusaadavalt Moskva on ärevil
poolakate pärast. Nii Venemaavälis-minister
Andrei Gromyko rõhutas
paavsti külaskäigu ajal oma kõnes
Sovjeti Ülemnõukogule: Venemaa
on valmis kaitsma oma seaduslikke
huvisid. (Seega Venemaal on ainult
seaduslikud huvid, teistel rah^-astel
ja maadel neid ei ole!]. Gromyko
rõhutas veel:„Poola on olnud ja jääb
üheks lahutamata" osaks sotsialismi
ühiskonnas! (See tähendab Vene
koloniaal-impeeriumis). Paavst jälle
rõhutas: ..Igal inimesel ja rahval on
õigus olla vaba, iseseisev ja omada
usuvabadust." •
. •
Poolakad selle külaskäigu järele
on palju julgemaks muutunud, nagu
üks nendest ütles ühele välisajakirja­nikule:
„Me ei teadnud varem, et
meid nii palju on." Poola stalinistid
rõhutavad, et kindral Jaruzelski ei
olevat alla surunud küllaldaselt dis­sidente
ja see poolakate mässumeele-olu
võivat levida teistesse Ida-Euroo-pa
riikidesse.
Paavsti ja Poola valitsuse vahel on
saadud teatud kokkulepe: valitsus
kaotab sõjaseaduse kuiLech Walesa
ei võta osa oma asutatud ametiühin­gu
tööst. Paavst soovitanud Walesal,
kas või.ajutiselt, avalikust elust tagasi
tõmbuda. Valitsus lubavat ka katoli­ku
kirikul avada panka põllumeeste
abistamiseks ja raha kogutavat Lää­nes,
Samuti asutatavat uus tööUste
ametiühmg, kus kirikul teatud sõna
öelda.
New York Timesi kolumnist Wil­liam
Safife kirjutab: „Ei ole õige
(Järg lk. 3]
,3feie Elu"' avaldab meelsasti
oma luge mte motteaualdfu^ — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja. lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus, jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühend<ida ning mittesobivuse
korral jätta avaldamata.
EKN — arutlemiseks
Väiis-eestlasi on kõige rohkem Ka­nadas,
keskendusega Torontos. See­ga
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
[EKNj. mis asub Torontos, peaks ole­ma
aktiivne ja kaalukas organisat­sioon,
mis meie rahvast esindab,
meie huvisid kaitseb ja võitlust ko-du.
maa okupeerijate vastu jätkab.
EKN viimasel üldkoosolekul, mi­da
ajalehed lühidalt kirjeldasid oli
kaaluv osa määratud nooremate
eestlaste ligitõmbamiseks. Selleks
. oli kavas kolme noore referaadid,
millest selgusid noorte.eemalejäämi­se
põhjused — vanemate .passiivsus
või liigne sundimine, segaabielud,
eesti keele puudulik oskus ning
kontaktide ja informatsiooni.nappus.
Koosolekul arutati võimalusi olu­korra
parandamiseks. Eesti kultuuri
viljelemise küsimused said laiemalt
käsitletud. Organisatsiooni pidevalt
kasvavad majandusmured said val­gustatud.
Ainukene väljaspoole
küündiv küsimus, mis koosolekul
kerkis, oli praegustele Eesti vaba­dusvõitlejatele
(dissidents] toetamise
võimaldamine.
See üldkoosolek (aastas on neid
kaks) ei saanud kvoorumit kokku ja
hümni laulmiseks oli koosolijaid lii­ga
vähe! ,
Näiliselt see organisatsioon on l i ­bisenud
olukorrani, kus kogu energia
põleb ära org-i elushoidmise problee­mides.
- Seesugune olukord kergitab tõsise
küsimuse organisatsiooni eluõigu­sest.
Toetuste vähenemine ja huvi
kadu org-i tegevuse vastu — kinnita­vad
eelmist kurba väidet.
Kas EKN elujõud ei hakanud kän­guma
ajast, mil org-i nimest kustuta­ti
sõna — võitlus — ja sellekohane te­gevus
piirati? Vajadus ümberristimi-seks
jäi mulle tol ajal arusaamatuks
ja on seda praegugi. |
• Samas näen ma tulist vajadust lak­kamatuks
nõudluseks, et Hitler-Sta-linipäkt
tühistataks ja Jalta-Potsdam
lepingud avalikuks tehtaks ja nende
revideerimine teostuks. Moraalselt
on need nõuded kergesti põhjenda-
. tud, kuna nende lepingute osalejad,
kas kõik või üksik, on avalikult
massmõrvareiks tunnistatud!
Meie iseseisvuse küsimus saaks
uut valgustust ja kerkiks taas päe­vakorda.
On vaja lakkamatut, nõud­lust,
et need riigid, mis Eesti Vabarii­gi
iseseisvust (Läti, Leedu] tunnusta­vad,
et nende riikide kõik aktid, teks­tid
ja maakaardid seda fakti kinni­taks.
Kui pagulane säi vastu võetud asu­kohamaa
kodakondsusse, siis ei peaks
tema kohta enam kehtima ühegi
teise riigi seadused, kui isik seda ei
soovi. Eriti veel seadused, mis pettu­se
ja väevõimuga olid peale sunnitudJ
Eesti (Läti, Leedu] mehi, kes Sa\<-
sa sõjaväega liitusid, ei tohi selle|
pärast süüdistada. Nende motiiv
polnud sakslasi aidata, veelväheml
juute tappa — vaid võita Nõukogude
Liidu kommunism, mis meie maad,^
^rahvast ja riiki surmaähvardusega
ohustas. Kui kommunistide hulgas
oli juute, siis see polnud ometi eesti
sõduri süü. Seda fakti tuleks kindlalt
ja avalikult kuulutada. Saksa või
Soome mundrit kandnud eesti sõja­mehe
teotamine peab lõppema.
Ega need siintoodud punktid pole
ainukesed, ega võib-olla ka tähtsa­mad
— kuid need on küllaltki paki­lised
ja meile elulähedased, et meie
organisatsioon nendega jõuliselt te­geleks.
Kord või kaks hädaldavat
häält teha ja siis käed rüpes imet
LINAST RIIET
RASKE, SAADA
Vastuseks Vally Johansoni lugeja­kirjale
..Eestlane ja polüesteriinane"
(,.MeieEl-:5"nr. 26.)
Kallis Vally! See on tõesti tore, et
sa eesti rahva, naiste ja rahTakunsti
ning rahvarõivaste pärast mures oled
Sul on täiesti õigus', eesti naine tõesti
ei muuda oma rahva omapära kiirelt
ega kergelt, kuigi ma olen vahest
pärio ahastuses, ühtepuhku toonita­des
— pange rahvarõivais olles tanu
pähe ja ärge käige rihmuliste ja kõr­gete
kandadega kingadega. Mitte ei
kuulda, ega aru ei saada.
Nüüd — mis puutub sellesse polües-terisše,
siis tõesti on Torontos linast
riiet peaaegu võimatu saada, kui mit­te
päris võimatu, ning väiksemates
kohtades ammugi mitte. Mu sõpran-
•na ei saanud seda isegi enam liri-hiaalt
osta ei vardi ega meetri viisi.
Ning meie vaesed seelikuriidekudu-jad
peavad ka poest omad värvilised .
lõngad ostma, nad võiksid lõngad
ikka ise värvida siis oleksime nagu
18, sajandi alguses, sest pärast seda
hakkasid meie esiemad aniliin^•l^vi-dega
oma seelikulõngu värvim ..
Ma arvan, et sellele raskele küsi­musele
leiame siiski toreda lahen­duse.
Sinul on suur aed Torontos
asuva maja taga. ka on Sul Jõekäärul
vististi veel suvila. Kuna Sa Toron­tost
kaua ära oled. siis Sa elik ei tea
viimaseid seadusi. Kohe selgitan —
Torontos keelati igasuguste pudulo-juste
pidamine, sellega ka siis lam­maste,
muidu oleksin Sul soovitanud
aias lambaid pidada, oleksid muru-loikamise
vaevast lahti ja Sa ise oleks
võinud tulla meie EtnograafiHsse
Ringi kraasimist. ketramist, villavär-vimist
ja kudumist õppima, meil õpe­tajaid
on. Siis kooksid meie neistele
toredaid seelikuid, nagu vanasti. ^
V Nüüd aga arvan, et külva Toronto
aeda lina ja kasvata lambaid ja värvi
villa Jõekäärul. ,Ka linaketramist
võiksid meil õppida. Ketrus peaks
aga hästi peen olema, et linasega ja
villasega saaks ka tanusid, käiseid ja
särke tikkida, just nagu vanasti,
(pluuse meie rahvarõivaste juures ei
ole) Tulu oleks Sinul ja'kallil eesti
rahval ja igaüks?! rahul.
Kuni Sa hoogu võtad ja nii kauge­le
jõuad, peame meie. vaesed naised
ikkagi araablaste õlist polüesterile
toetama või siis peame ootama oma
käiste, tanude ja seelikutega. Puhast
villast lõn^a on ka juba suurte ras­kustega
saada.
Nüüd. kallis Vally. mul ei ol^ Sulle
enam edaspidi aega ajaleheveergu­del
vastata, pean ruttama tööga, &t nii
palju naisi ja noorikuid saaks ES-TO'
84 ajaks rahvarõivastesse, kui
vähegi võimalik.
ENE RUNGE
oodata või fatalistlikult leppida kõi­gega
mis tuleb, mis meilt nõutakse ja
mida m^ile antakse — see on kaotaja
osa ja orja mentaliteet.
Kodumaa eestlaste olukord mee­nutab
teataval määral pärisorjuse ae­ga,
nii nagu see oli kurjal mõisnike
ajal. Põgenenud orja vara konfiskee­riti
ja teda ennast aeti ta^a, srst ta elu
kuulus mõisale.
Meie siin. teiselpool traataeda, ole­me
põgenikud. Meie varandus, meie
ise. meie lapsed ja nende sündimatud
lapsedki - kuuluvad Nõukogude
Liidule, kui selle maa kodanikud,
selle maa põhiseaduse alusel, üks­kõik
kus maailma nurgas meie asu­me.
'
Näib, et oma vabaduse ja õiguste
eest peab ka siin nn. vabas maail­mas,
pidevalt võitlema. Seda häda­vajalikku
tööd peab tegema meie
Ühing ja tublid kartmatud mehed,
kes end selleks tööks valida luba­vad.
Loodan, et neid leidub.
H. RIGA
„Meie Elu" m, 28 (1741) 1983
OB
Lilled rõõmustavad presidenti. Presid
millised talle andis Valges Majas H
lutamisel üle 9-^astane Heli Roosild ({
Kongressi liikmöid, paremal Balti VabI
Pavlovskis.
Balti Vabaduspäeva proklamatsiooni
Reaganilt oli Valge Maja East Rooid
sajapealine eesti, läti ja löedu orgJ
saabuva presidendi ootel esireas pa|
esim. A. Mazeika, Läti ülemaailmse k
Pavlovskis, Balti Vabadusliidu abiesi
Piirisild, ülejärgmine ERKU esimees
nõukogi^ esimees L. Savi.
Fresident Reagan: |
^^Me ei hülga mo
tusi ikestatud ri
14. juuni Balti Vabaduspäevakf^ ki
üiald Reagan Valges Majas kõne, millj
kus see esitati 42-es keeles.
— Meie olcmn kogunenud, et juh­tida
tähelepanu kaua kannatanud
Balti rahvaste raskele olukorrale ja
kinnitama maailmale, ei me ei lun-nusta
nende orjaslust püsiva olukor­rana.
Läti, Leedu ja Eesti okupunri-mine
Nõukogude Liidu poolt on/ola-vaks
meenutuseks Hitleri SaksiAnaa
küünilisest kokkuleppest mis kutsus
esile Teise maailmasõja. Nõukoguda
Liit sooviks, ei maailm unu.staks k i l o
kurva peatüki ajaloos, kuid Halli
rahvad ja vabadust armastavad rah­vad
kõikjal mäletavad .soda alali.
Nõukogude Liii tungis nand(3s.so; väi­kestesse,
kuid uhkotesso riikic|e8so
1940-dai aastal.
Siis, 1941. a, juunis, ainult monod
päevad ennr; kui Hi(l«r pööras relvad
oma Kremli partneri vastu, vahistas
N. LiHkümned tuhanded Halli riikida
elanikud, hukates neist paljud ja
alustas massküüditamisi Siberisse.
Sõja lõpus jätkus seo hirmutdö ja >
uusi tuhandeid saadoli orjalaagrois-se.
— Tänapäeval oi olo mingiks ju­huslikuks
kokkusatlumusoks, ot
suur osa nendes maados olavalost
inimestest ei ole Balti päritoluga.
Nõukogude Lill on teinud kõik või­maliku
Balti rahvaste vonestami-seks,
samuti nagu nad on toiminud
nii paljude toislc rõhutud rahvastega
Nõukogude impeeriumis. Usuline te­gevus,
mis kunagi moodustas Halli
rahvaste kultuuriliso südamiku, on
halastamatult alla surutud. Kõik õi­guslikud
isoseisvuso taotlused
Moskva võimudoll on lügasi lükntud
ja sama on saanud osaks nende püüd-a}
111
rii
õ)
k
n
vi
0|
Mil
li
V
UI
s|
l(
k
kl
o|
n|
1(
Kes tegi...
(Algus Ihk. 2)
kiriku poolt Loch Walosa jalgealuse
õõnestamine. Paavst peaks allos
hoidma Lech Walesa, mitte aga
asendada teda kellegi teisega, tervo
maailm pskus paavsti külaskäigu
ajal, et Poola kommunistlik valitsus
tegi suure vea paavsti Poolasse kut­sumisega.
Nüüd lõpuks selgub, ej see
olli paavst kes tegi vea.
KAIKAS