Meie Elu = Our life, February 14, 1980

              Rin
^:si&wmmm0&;iM....
H S | L
W.
m
«il
ms
Sasi
ÄSS
83®
NELJAPÄEVAL,14. VEEBRUARIL- THURSDAY, FEBRUARY 14 Elu" nr. 1
anga?vr?r f r f t maana H !J,I maa I u raflafuacE
iõjakurjategij
esfi aiaktrfonik selgitas tosiotu.si
LOS ANGEL;ES'(M. E. j Eestlastel pole kunagi olnud taht­mist
ega põrljust olla natsisõbralikud, ütles ajakirjanik Heldia Es­tam
pärast sõjakurjategijate jahil oleva Simon^Wiesenthali balt­lasi
halvas valguses näidanud kõnet. Ta andis ka üle koopia omal-ajal
juutide Kuldraamatusse kantud dokumendist, milles tunnus­tatakse
head suhtumast juutidesse Eesti Vabariigis. Seda heebrea-ja
ingliskeelset ürikuf vaatasid.ja uurisid mitmed juudi professorid
ja rabid. :'y-:
:'y.\:\- '.•
4
Juutide poolt Eesti Vabariigile eri
list tänu osutava dokumendi eesti
keelne tekst on järgmine: „Eesti Va
Eesti ajakirjanik andis ühtlasi Si­mon
Wiesenthalile üle Eesti Vabarii­gi
aukonsulilt Los; Angeteses, Ernst
bariigile •sügava: tänu täheks tema Laurilt saadud heebrea- ja eestikeel­se
kopia Jewish National Fund'i vap­pidega
dokumendist, mille originaal
on teatavasti Jeruusalemmas asuvas
juutide küldräamatus. Koopial, mis
Simon Wiesenthal sai ja mida koha­peal
tähelepanuga lugesid ning vaa­tasid
ka rida juudi' pro.iessoreid ning
rabisid, oli all ka dokumendi inglis­keelne
tõi ae. ;
ajaloolise teo,'eest, mis on esimene
juudi rahva ajaloos, rahvuskultuuri­lise
autonoomia kinkiiüise eest juudi •'.
väiiemusrahva 1 e Eestis.".. Dokumen­dilt,
mis kannab kuupäeva 18> veebr.:
1927, on allkirjad siion istlike organi­satsioonide
esindajailt Eesti Vabarii­gil
1100 KOHTU ALLA. \
. Simon Wieseiithal,' kes on Viinis
as-uva juutide dokuni e n teerimiskes­kuse
asutaja ja direktor kõneles juu­disoost
üliõpilaste ;kutsel, Kaliförnia
ülikooli Royee H a l l i s oma organisat­siooni
tegevusest teemal ..Natsjde ot­singul
— kättemaks vf)i õiglus".
Kõneleja ütles, et ta on isiklikult
olnud vastutav 1100.natsi sõjakurja-tegija
paljastumises ja kohtu ette
saatmises 35 aasta jooksul, nende
hulgas Adolf Eichmann,-Karl Silber-bauer
(kes arreteeris Anne Franki)
ja hiljuti Her.mirie. Ryan-Braunstei-ner.
Praegu olevat USA kohtuminis- .
leeriumis. käsil 16 isiku tagapõhja
uurimine;ning;Öffice of .Special In-vestigationll
olevat 1980Jndal aastal
'käsutuses viis; miljonit dollarit eel­mise
aasta kahe ja. poole miljoni ase­mel.
.
Edasi kõnejes;lektor veel. tabama­ta
natsi sõjakurjategijaist, kes ole­vat
sageli pealtnäha süütuiks. naab-reiks
kõrvalmajas-;, asudes enamasti
USAs,; Kanadas ja Austraalias, Nen­de
arvu olevat raske kindlaks teha,
seda võivad' kõrvu tajda. jäämäega,
mille nähtav osa olevat väike võrrel­des
äratundmatü varjatud; osaga.
Ehkki juba palju aastaid on möödu­nud
: ..tuhandeaastase'" natsionaalsot­sialistliku
Saksamaa kokkuvarisemi­sest
ja veelailesolevad naisi söjakur-
•. . .. i . . -
ja tegijad on juba niikuinii »oma elu­tee
lõpul, olevat, nende tabamine ja
karistamine moraalseks kohustu­seks.
•'-
RÜNNAK BALTLASTELE
Äärmiselt ebasoodsat varju heitis
aga kõneleja suhtumine eestlastesse,
lätlastesse, leedulastesse,' rumeenlas-tesse
ja ukrainlastesse, -kes olevat ol­nud
vabatahtlikud natside kollabo-ratöörid
ning kes olevat pealetungi-
EI-OLNÜD;.NATSID; :,
Eesli naisajakirjanik : nimetas, et
Simon' Wiesenthali põhiliselt kor­rektselt
esitatud ettekandes olid küll
tänuväärselt esile.tõstetud inimväär­sete
käitumisreeglite normid, millis­tega
asendada 20-nda sajandi õudse­te
masskuritegude ajastui, kuid e11e-kandesse'
on olukordi mitte tundes i.
. tekkinud ka jämedaid vigu,• niis eesl- .
lastele ärateenimaia ja ülekohtuseid,
varje heidavad.' Nimetas ka oma va:
nust ja märkis, et ta oli 19-10--44 aas­tatel
isiklikult juba • küll ai?, väijakü-junenud,
et ;täpsek teadlik oiia too­kordsetest
nii natside kui ka sovet-tide-
aegsetest okupatsioonivõimude
tegevusest - Eestis. Kommenteerija
märkis, et eestlastel pole kunagi
muud' soovi olnud kui. olla iseseisev,
omada, enesemääramisõigusi ja ela:
da ausat, rahulikku elu, teisi rahule
j ä t t e s ja sama vastu oodates. Öeldes,
et eestlased olid õnnetiiiks ohvreiks
kahe toore, julma okupatsioonivõi­mu
sunduse ja jalahoopide all, mee­nutas
kommenteerija - ka päeva, kus
tema- oma perekond Hitleri-aegsel
Saksamaal ..sai eestlastena käsu ilmu­da
Dachau kontsentratsioonilaag­risse
ning pääses vaid imekombel,.,
õnneks just samal päeval siiski töö­kohta
leides. H . E. toonitas veelkord,
et eestlastel pole .kunagi olnud taht-,
mist ega põhjust olla natsisõbrali­kud/
ja et olukord oli just vastupidi- ,
ne ning et ainukesed, ringkonnad, kes
; soovivad eestlasi sellises määrivas.
• valguses näidata, pärinevad Nõuko­gude
• Liidust, sest sovetid tahavad
eestlasi iga hinna eest .'.kahjustada
ning hävitada. ; . v
;
APLAUS EESTLASELE
• Aplaus ainuüksi eestlannale ta so-
•VSfSf^.-..
\ -XM*.
« i i l ;
y
5UOAWA TANU TÄHCK5TEMA AJAL00Ü5E TEO £E5T-MS CM
aSWEHE JUUWRAÖWAAJ^OQS-RAMWaS-KULTUURIUSE
AUTONOOMIA KINKIWiSE EEST JUUPIWAHEMIKRAHWALE
•. EESTIS-'- / '
v ŠliONISTLIKU OÄGANI5SAT5IOHNI fWLT EE5TI$
iivHTn nropriTi ihysnby TJ-TITI jn^n T»?6
i n appreciation of the benefit of-a unique cultural autoriomy, granted in 1925 by Estonia to its national minorities, the Jewish National Fund in Palestine presented
in 1927 tp the Republic of Estonia (under Soviet öecupation since World War II) a special äward, the certificate of whkh is reproduced above.
The HebreVv and Estonian inseriptions read in English as follows: ' • ) •
E S T O N I A N REPUBLIC. As a sign; of gratitude for the firšt historical deed in the history of Israel through the gift (of national
ancl -. fiilturäl aütonomy to the Jewish minority in Estonia. Recorded by the Zionist Organization of Estonia.
^Sionistide:tänukiri -Eesti Vabariigile, mille :koppia: koos ingliskeelse tõlkega änti-Lös Angeles'is baltlasi rännanud Simon Wiesenthalik.
va punaarmee eest minema põgene- navötu puhul oli; ootamatu ning Si-nud
hirmul oma sõjakuritegude eest!
Saksa .raln-ijkst kollaboratööre oie-vat
natsidel- olnud ehk vaid tosina,
ümber, ülejäänud — kõneleja . a l a ­tes
kümned ja- kümned tuhanded —
olevat kuulunud Baltimaadelt, päri­nevate
rahvaste ja teiste eelpool ni­metatud
rahvuste hulka;
. Sellises yäimus langes Veel teisigi
ka eestlasi raskelt kompromiteeri-.
vaid ja valepilti andvaid ekslikke
märkusi, muiste korrigeerimiseks ja.
ümberlükkamiseks ettekarjdele järg­nenud
küsimuste-vastuste' perioodil
võttis mikrofoni ees sõna kohalviibi­nud
eesti ajakirjanik Heldia Estam
Los Aneelesest. Ainukesena viie-teistkümnest
kommentperijast-kusi.t-.
lejast sai eestlase sõnavõtt aplausi
osaliseks. Aplaus, viimase kohani tai­detud
saalist, haritud juutidelt, kel-
'': l.ede keskel'oli arvukalt teadlasi, ra­bisid,,
üliõpilasi, polMtikuid, ärimehi-,
samuti noorukeid kui ka vanemaid
inimesi, oli pooldavaks ja jaatavaks
/vastuseks eestlanna sõnadele, kes
oma .kommentaaris;, rõhutas: „Ma
loodan, et keegi ei lahku siit täna õh­tul
arvamusega,; nagu oleksid eestla­sed
olnud. natside: pooldajad või abi­lised."
• ; • ' , \ v - . . . - ' :
moh Wiesenthal reageeris H. E. kom­mentaaridele
sõbralike lausetega,
siiskio väites, et eestlaste hulgas ole-vat
olnud mõningat koostööd natsi­dega
— näiteks sõjaväelist. H. E. tõr- ,
jus ka selle süüdistuse, tagasi; öeldes,
et eesti sõjamehi huvitas vaid üksai-;
•niis siht — Vabadussõja kordamine
: 'Eesti \ iseseis viise'". taas tarn iseksr
• Aj a teguri lott u polnud ees ti aja kir­janikul
enam. võimalust juhtida tähe­lepanu
konsul Laurilt saadud infor­matsioonile
1976. a. Jeruusalemmas
. välja antud . Ya.d ; Yasheml teosele
„Studies", miile. 12-nda köite .lehekül­gedel
273—297 leidub k a - ä ä r m i s e l t.
huvitav peatükk juudist autori ene-,
se sulest, ...Estonian Jeus in • the
USSR", kus käsitletakse väga .Uip-
's.elt juutide eneste tegevust Eestis
1941—45! aastatel
estiaseavis
il l i
]llllliilllllllilll!i!IIINI!llllllllllllllllllllllillll!ililllll!illilllllSII
•^r Reedel, 15. veebruaril Vastlapäe­va
kohvik Eesti Majas algusega kl.
7 õ. ] ;;:;;';; ;l •.••".;'', '
Laup., 16. veebr.. Toronto Eesti
Meeskoori E. V. aastap. koosviibimi­ne
Eesti Majas algusega kl. 7 Õ.
*k Pühap., 17^ veebr. Välismisjoni-õhtu
Baptisti kirikus1 alügšega kl.
õ. •
•jlr Pühap., 24. veebruari! Eesti Va­bariigi
62i aastapäeva kontsert-aktus
Toronto Ülikooli aulas algusega kl.
3 p. ••'
V STOKHOLM; '(M: E.) ~ , Okupeeri­tud
Eestis on rahvakeele kürval rii­gikeeleks
ka vene keel, mida eestla­sed
on aga visad õppima.
Venekeel algab juba lasteaedades
ja koolides parandatakse õpetamise
metoodikat, sest rahvaloenduse and­metel
venekeele rääkijaid on vähe.
Üks kodumaa eestlasi ütles, et tema
sugulane, kes on kolmandas klassis
ei saa vene keeles kunagi üle puudu­liku
hinde. Ei aita halb ega hea sõna.
Talle lihtsalt ei meeldi vene keel ja
tema arvates venelased õppigu eesti
keelt. Seda nad aga ei tee. Enamik
venelasi, kes sündinud pärast sõda
Tallinnas, käivad vene koolides ja
kuigi on võimalik, ei õpi kohalikku
keelt. Nad on suured shovinistid ja
tunnistavad pealinnana ainult Mosk­vat.
Igal aastal saadetakse linnarah­vast
maale.appi saaki koristama, aga
Eesti metsa teadlane Simeon Kost-jukoviish
lahkus jäädavalt meie hui-'
gast 5; märtsil 1979. aastal. Ta sün­dis
Rovbi külas, Polotski linna piir- '
kormas, 'Vitebs-ki kubermangus väi-ketaluniku
pojana 15. veebruaril
1888. a. üheteistkümnenda lapsena,
kellest- neli surid noorelt. Vanemad
hoolitsesid noorima perekonna liik-me
hariduse eest hoolimata majan-;
dusükust kitsikusest ja nii noor
Kostjukovitsh jõudis lõpetada ku­bermangu
metSatehnikumi ja sealt
siirdus .tsaaririigi kõrgema metsan­dusliku
hariduse keskusse — Peter­buri,
linna, kus ta edukalt lõpetas
Metsanduse Instituudi enne I Maail­masõda
ja siirdus Kiievi. Sõjaakadee-miasse.
Sõjaväe teenistus ohvritseri-na
kestis kuni tsaariarmee lagunemi­seni
revolutsiooni keerises ja jEestiš-"
se põgenemiseni.,Ta isa sõja järgne­vail
aastail tunnistati kulakuks ja ta.
vanemad, ja õed-vennad kadusid jäl­jetult.
Metsanduse Instituut Peterburis
oli paljudele tulevase Eestr Vabariigi ".'
metsateadlaste•'.metsaalalise haridu­se
allikaks. Sõbralik- üliõpilane -K. lei:
dis. kergesti sõpru eestlaste hulgas.
Tema, kaaslasteks olid ' tulevased;
õpetlased ja moodsa eesti metsatea­duse
loojad -Eesti Vabariigi Tortu
. Ülikoolis'. Nimetagem siinkohaf-pro-<
fessoreid K. Verberg-Veermetsa, 0..
Danielsi j a A. Mathieseni. Neist vare­malt-
oli j .^a .Instituudi, lõpetanud
Gavrilov, kes samuti töötas Eestis
metsateadlasena ja suri Torontos.
Tema poeg metsateadlane Murumets
lõpetas aga Tartu .ülikooli metsatea-duskonna,
Koik eelmainitud"• teadla-sed
puhkavad; juba palju 'aastaid
maamullas. .
.Metsateadlane K. leidis tööd, leiba,
ja ohtralt sõpru iseseisvas Eesti Va-
: b.ariigis. Ta abiellus eestlannaga, ja
nende tütar õppis eesti koolides, ja
. abistas isa peale ema surma ,1965. a •
K. tegutses peamiselt; metsakorral:
. duse alal alustades metsatakseerimi­se
salga juhina ja töötas;edukalt Pär­nu
ja Tartu maakondade metskonda­des
ning. alates 1934. a. Tallinnas:
Kuid. aastal 1944 tuli põgeneda ja
K, töötas metsateadlasena Austrias
' ja juba 1946. ä. Kanadas, kus,jätkas
oma metsateaduslikku tegevust 61
• aastasena N o v ä S c o t i a s provintsi va­litsuse
teenistuses. Ta määrati pen­sionile
81 aasta vanuses ja asus. ela­ma
Ottawasše. Viimased kaks" elu­aastat
oli ta pime, kuld ta meeled
olid endiselt erksad. Enne;.silmanäge-
. mise kadumist kirjutas ta.metsatea-:
, duslikke artikleid ja armastas teha
Eesti Ev. Luteri Usu Kolmainu ko­gudus
pidas oma korralise täiskogu
koosoleku pärastv jumalateenistust
pühapäeval, 3; veebr, Vaadeldi möö­dunud
1979. a. tegevust ja arutati
käesoleva aasta eelarvet ja tegevus­kava.
Koosolekut juhatas koguduse
esimees Eberhard Lepik.
Õp. O. Gnadenteichi aruandest
nähtus, et ta pidas aasta jooksul 30
jumalateenistust Toronto Kolmainu
koguduses. Et õpetaja teenib ka tei­si
kogudusi väljaspool Torontot —
pidas ta St. Catharinesis 27. jumala­teenistust,
Ottawas 6 ja Montreali
Pauluse koguduses 5 teenistust. To­rontos
oli aasta keskmiseks jumala­teenistusest
osavõtu arvuks 51. Küla­lisena,
jutlustas koguduse 26-dal aas­tapäeval
koguduse endine õpetaja J.
Teras Chicagost;: Peale selle võttis
koguduse Õpetaja külalisena, osa
Londoni Eesti Ev. Luteri Usu Paulu­se
kpguduse 30-dast juubeli jumala­teenistusest,
millist kogudust ta va­remalt
teenisüle 17 aasta.
Majanduslikust aruandest, mille
esitas koguduse laekur Eik Varep,
nähtus, et sissetulekud ja väljamine­kud
olid tasakaalus $14,648.74. Revis­joni
komisjoni seisukoha arvepida­mise
korrektsusest" esitas esimees R.
Vilde. 1980. aasta eelarve võeti vastu
samuti tasakaalus üle $14.000.
Koguduse Naisringi majandusliku
aruande esitas naisringi laekur Min­na
Linnamäe, kelle aruandest selgus,
et naisringi! oli. $3000 ümber hoiu­ses.
Naisringoli saanud oma sissetu­lekud
kohviõhtute korraldamisest ja
käsitööde müügist. Käsitööringi töö­tulemused
on olnud silmapaistvad.
Ringi juhataja Evi Pallase juhatusel
on valminud palju peeneid käsitöid,
nii et mõningaid neist jätkub veel
isegi sel aastal realiseerimiseks. Te:
gevuse aruandest nähtus, et kogudu­se
loterii; korraldataikse pühapäeval,
20, aprillil, Emadepäev koosviibimi­sega
4. mail, Surnuaiapüha Mount
Pleasanti kalmistul pühapäeval, 1.5.
juunil, väljasõit perekond A. Rand­salu
juurde.Simcoe järve äärde au-
. gustikuu teisel poolel. Koosolek lõp­pes
õp. O. Gnadenteichi rahu soo-visa..
«9 • • • b
KQrusnQha osf
porini ost antud juhiif.
SÄÄSTKE kGrusnahk-esemete
osfmisell
Tulge varakult, siis
191 Egünton Ave. Eost —Telefon 488-1701
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused ja testamencU-pärandused
on tulumaksuvabad.
Annetaja soovid täidetakse.
..; EESTI:MAJA, 958 Broadview Ave.
Toronto, Ont. M4K 2R6
kirja ilmumise katkemiseni, • inglise
keeles ta avaldas artikleid „Fõrestr>'
r w n i H p V ia Nova Scotias nrovint-
Demagoog on tark kõrisõlm.
"Muusika ühendab rahvaid. Viiuli-,
tunnid ajavad naabrid tülli,
Salapolitsei on seaduse konnasilm.
' ^r-
Kõik riigid on huumorita. Sed^
tõendab lõbüstusmaks.
Targal naisel on miljonid sündinud
vaenlased: rumalad mehed.
1 Abielu on liiga huvitav eksperi­ment,
et seda ainult üks kord proovi­da.
. it . .
•.,: Kui teisel õnne-pole, siis onsee loo­mulik
nähtus. Aga kui endal õnne po­le,
on see saatuse ülekohus.
Olid ajad, mil orjasid võis veel le­gaalselt
osta. (•'•';
LJAD
tMi" 1
• Silt raudtee ülekäigul Austrias:
,.Enesetapjad! Ärge heitke endid
rongi alla. Rong võib hiljaks jääda."
MKuidas lahendab N. Liit energia­kriisi?"
„Vägä lihtsalt. Teadlased on teinud
ristsugutise lutika ja jaaniussiga." .
Baarimees külalisele:
„See läheb juba liiale. Tulete igal
õhtul siia, joote klaasi vett ja lähete
välja."
„Mis asja teie ootate minult?"
Imestab külaline. „Kas pean laulma
hakkama või tuigerdama?"
Metsaküla taat tuleb 'suurlinna ja
küsib linnasaksalt:
„Kuidas saan sõita raekoja juur-''
de?"