Meie Elu = Our life, October 25, 1979

              ie Elu" nr. 43 (1550) 1979 „Meie Elu" nr. 43 (1550) 1979 MELMPÄEVAL, Ž§. .SDAY, OCTOBER 2S:
mm
mmm
Vasakult — Viivi Sil-ey.
•
Foto — Elna Kunsla
OLEK
jt Kivi, laekuf.Viivi Sil-lur
Tiina Heyduck, sise-
|mi Ilves, välissekretär
les ja varahoidja Riina
üis koosolek arhivariks
isto '80 esindajaks juha-'
|,,Kungla" euroopa .komi-ja'revisjoni
.komisjoni
flevy Peeter Einola ja Ri-esitati
1980—81 tege­lane.
Suuremateks üri-lunevad
märtsikuu alul
|ne ja juulikuus Esto '80
ciuslikült ootab rühma
j aas ta. >,Kungla" rühmal'
toetada oma liikmeid:
|ab, suurem reis. Tantsi-iuroopasse
üle. 60, lige-
[Kungla" rühma.
|lõppes pooleteise tunni--
:1 pakuti kohvi ja küpsi-i
rahvatantse. Keskel
Ä Ki
itled^s nii Enet; kui ka
litcheneri. tuntud rahva-lllen
Rebast, selgus järg-
[õinud olla ka rohkemgi
fs, kuid polnud rohkem
Tüdrukutel. olid .ehtsad
eestlastelt . laenatud.
|i õivad tehtud „Triiniis"
mdite järgi. -Aega ette-oli
olnud vähe, küna
Ene. -r-- tantsisid alles
ja ette valmistustega.
selle kooliaasta algul.
htsisid rühmas ka üks.
iraja ja kaks.poissi kes
Id eelmisel aastal ja on
Ilased. Õpilased on näi-
[väga suur huvi ja indu.
on kõik tehtud vabast
|ctakse õppimist; jatka-ieskava
osana esitasid
liiased seitsme paariga
liimisel taritsupõimiku
|e põimikuga tuli E, R-e
võitjaks Kitcheneri
lel võistlusel ja esines
jV-s. Ene R. õpetab ni-lis
võimlemist, rütmi-,
list-draamat.
tario, M5J 2H7
— Pianiinod
ler, Forster, j.t.
lenoveeritud.
rdiohid ja teised
[ARIISTAD
Üürimine
music Ltd.
Toronto M5V2B6,
id. 363-1966
UIKUM1SLAV ASTUSE NIMEK
STIVÄL-G ALA/f7
Leida L@@iment rakendab
orkestri
Ükskõik siis kas teie teate või ei'feaffldä
peale hakata oma eluga, kuid teie kogukonnas
leidub kvalifitseeritud ja sensitiivseid
inimesi, kes võivad teid aidata.
Kui teil endal on juba idee, mida te soovite^
siis võivad teid abistada sellised inimesed nagu
kohaliku Home and Sehool Associationl liikmed,
Kaubanduskoja esindajad, tänada Ernployment and
Immigrations nõunikud, kohalike õppimisvõimaluste
konsultandid ja Ontario Career Action Program'i . '
koordineerijad. Kui teil ikka veel ei ole selge, mida
te sooviksite teha, siis võite rääkida koolis kutsealase
nõunikuga või nõuandjaga töökoha küsimustes. Need
inimesed võivad teile anda karjäärivõimaluste, kohta
ulatuslikku informatsiooni, millele teie ise varem
kunagi polnud mõelnud.
Lõpliku otsuse tegemine jääb teile endale, kuid see ei
tähenda, et te jõuate selle otsuseni üksi. On inimesi, kes on
huvitatud sellest, et teie jõuaksite oma eesmärgile võimalikult
kiirelt.
Kui te soovite rohkem informatsiooni hari
omandamise kohta karjääri tegemiseks, siis lõigake lihtsalt
välja käesoleva kuulutuse lõpus olev kupong ja meie saadame
teile nende inimeste nimekirja, kelledega te võiksite oma
elamispiirkonnas kontakti võtta.
osa üritusest „Ontafio Career Week" (29. dl
kuni 2. novembrini).
Eelkõige on see teie tulevik.
CS^QQ^ *T \l ü | ^DCEX^S C^^SX3 * T * * ^ tHEKD i^CEC33 ^T^^n^ ^XESD ^11
Seqetariat for Social Development
Ontario Youth Secretariat (
2nd Floor
700 Bay Street
Toronto, Ontario M5G1Z6 Ontario
Yes I am interested in receiving more information on career
Postal Code:
ismä-.iitir.
— „Mee ei saa võistelda, ega samadel tingimustel
seda üritust sooritada, nagu seda tehti Ameerikas, ütles „Välis-
Eestile" liikumislavastuse juht Leida Leesment, kes soovitab Vai-guspeõ
asemel kasutada uut nimetust — ,,Festival-Gala".
•.— Olen vältinud seda nimetust al­gusest
peale. Liikumislavastus on ka
ainult töönimetus. Minu arvamise jä­rele
peab see olema midagi muud,
arvestades kõike meie ilusat muusi­kat,
ilusat laulu. Minu sihiks on ku­jundada
üht üldist eesti rahvusliku
kultuuri manifestatsiooni. Arvatavas­ti
tuleb kogu ürituse nimetuseks, see
ei ole veel päris kindel — FESTI-VALGALA,
mis sobib igas keeles i l ­ma
tõlkimata. Tahan teha seda selli­selt,
et see annab kõigile midagi', ka
neile, kes muidu ei ole eestlased. Mä
ei taha kujundada ainult rahvatant­su
ja võimlemise esinemist, vaid ma
taotlen ka kooride ja lauljate kaaste­gevust.
Tahan isegi luua orkestri.
— Kui palju pealtvaatajaid Teis?
nisstaädion mahutab?
•'•TT Sinna on võimalik juurde ehi­tada
rõdusid ja seda küsimust prae-jgu
selgitatakse. Loodame sinna ma­hutada
igaks etenduseks 5.500 pealt­vaatajat.
Kahjuks on võimatu arves­tada
publiku hulka. Eeskujuks ei
saa võtta USA-d ja Kanadat. Siin on
juulikuus „Sverige stängt" (>,Rootsi
on suletud"). Ma mäletan, kui me
Lõuna-Rootsist sõitsime Stokholmi
laulupeole, milline just" toimus Ten-nisstaadionil,
siis selgus, et Stokhol­mi
eestlased olid suures osas oma
suvemajades. Selle tõttu on täiesti
võimatu arvata, kuipalju seekord
pealtvaatajaid tuleb; Tahan sõda la­hendada
nii, et toimuks eestlaste kul­tuuriüritus
ja et need, kes tulevad
väljastpoolt, ja et tantsu- ja võimle-
Leida Leesment
naispedagoogid; leiaks 'sellest küllal­daselt
rahuldust. , °
Kas liikumislavastuses saate ka­sutada
oma truppide kaasabi?
-7 Jah, muidugi. Ma võin niipalju
neid tuua kuitahes, kuid ma kavat­sen
neid kasutada ainult vajaduse
piirides.
— Kas raamkava esinemisteks on
\. valmis? -.
— Üldjoontes on see valmis. Mis
puutub aga väljaõppesse, siis toimub
see peamiselt! järgmise aasta esime­sel
poolel. Sellest jätkub küllaldaselt,
kuna eeldan, et võimlemisest võta­vad
osa ikkagi need, kellel on juba
oma põhikogemustiik olemas. Teised
vaevalt tunnevad erilist huvi.
ARK0KKER1GA. 0 o
Mm
0 O (D
Ühiskondliku korra kujunemise analüüs ajaloo ja sotsioloogia taustal, kus tsentraalseks teguriks OR inime­ne
ise kõigi oma muutmata loomuomadustega. • .••
Kui praegune vastuoludega küllas­tunud
rahvus vaheline olukord, sõja-poliitiline
aktiivsus, tööpuudus, ras-sidevaheline
viha ja võitlus, alar­meeriv
rahvaste juurdekasv jne. kes­tab,
siis mitte ainult majanduslikult
vaid ka poliitiliselt N. Vene ,g;eron-tokraatia
ähvardusel tänapäeva maa­ilma
vägivaldne olukord otse nõuab
demokraatiate juures ümberkorral­dusi
enesekaitseks, kui ei taheta alis­tuda
vägivallale. |
N Vene punub oma peavastasele
USA-le püünist juba päris avalikult.
Kui 1962 a/ Hrustshev taandus Kuu­balt
oma rnissilitega ja 1970. a. Brez-h
ney lõpe tas ai veelaevade baasi ehi-tamise
seal vaikselt (in tacitum), siis
nüüd näeb, et president Carter'il ori
suuri raskusi, et kõrvaldada Kuubalt
N. Vene poolt sinna toodud lahing-korras
sõjaväeosa brigaadi'suuruses.
Sellepärast on USA rahvas põhjenda­tult
rahulolem.ata, et valitsused oma
suurte võimaluste juures ei ole ka­sutanud
Õigel ajal enesekaitset. N.
Venele on tehtud lubamatuid järel­andmisi
ja antud toetusi juba presi­dent
. D. Roosevelt'ist peale. Teine
Maailmasõda kujunes Stalin'ile maa­ilma
revolutsiooni baasiks, kust ta
juba kolm aastat (1948) hiljem näh
tas oma õiget bolsheviku nägu Ber-
- liini õhusilla provokatsiooniga. Sel­lest,
et Berlin ja mitmed Ida-Euroo-"
pa iseseisvad riigid jäeti N. Vene
okupeeritud alale, ei saacjud aru sel-korral
ja ei ole taibatud' ka hilise-
- maid rumalusi N. Vene maailmaval-lutamise
soodustamisejcs. NATO vä­gede
ülemjuhataja kindral Aleksan­der
Hais, sel suvel oma ametist lah-kudes
märkis, et viimased 15-aastät
on N. Vene takistamatult suurenda­nud
omi sõja jõude, kuna meie (USA)
ei ole sellele reageerinud, oleme us­kunud
N. Vene poolt meile pakutud
detentet. /:
— Tekkib küsimus, kas siin on te­gemist
rumalusega või naiivsuse^
—Aga, kes on tuttav USA varem-äegšete
naiivsete vääratustega, see
ehk saab neist aru. Näiteks organi­seeritud
kuritegevus Sicilia ,,maffia''
näol ajas oma esimesed sarved USÄ--
sse juba läinud sajandi teisel poolel,
luues rakud või osakonnad New Yor­ki,
New Orleahsi jt. linnadesse. New ;
Orleansi „maffia" juba 1890 a., oma
tegevuse tõhustamiseiks kõrvaldas
tulirelvaga kohalise politseiülema,
üksteist süüdlast võeti kinni ja rah­vas
lintsis need surnuks. Sellest tek­kis
diplomaatiline konflikt Itaalia
valitsusega ja tulemuseks oli, et kõi­gi
lintsitud meeste sugulased (nai­sed)
said USA valitsuselt kahjutasu­na
30 tuhat dollarit. Selle, tolajal ko­hutavalt
suure summaga, loodi juba,
kindel alus ,,rhaffiale'' ÜSA-s, millise
vähjätõvega on viimane võidelnud
juba ligi sada/aastat ja lõppu pole
näha. Otse vastupidi, need tegelased
on tunginud organiseeritult igalepoo-le
majandusse, sotsiaalaladele ja ka
poliitikasse. Quinnes^ „Wörld Re-eords"
toob USA „maffia" kohta and­meid
ja märgib, et 1977 a. see ühis-kondaõõnestav
vähk on saavutanud
puhast tulu |25,3 biljonit dollarit,
millest suur osa tõenäoliselt läinud
tegevuse laiendamiseks.
Samal ajal, kui USA president Car-ter
ärkas uinakust ja kuulis, et
Breshnev toonud Kuubale juba päris
lahingkorras sõjaväe terve brigaadi
suuruses, peeti seal Fidel Castro juh­timisel
„Kolmanda jõugrüpi riikide"
könvepentsi, kus Castro ülistas N.
Vene gerontokraatiat ja sarjas
USA-d.';Viiepäevane konverents lõp­pes
siiski väikeste tulemustega Cast­role,
sest" kohale oli tulnud ka selle
jõu- ja võimugrupi asutaja Josip Tito
Jugoslaaviast, et hoida need riigid
erapooletul (non aligned) liinil, sidu­des
endid poliitiliselt ei N. Venega
ega ka USA-ga. Tito'le suureks abiks
oli konverentsil ka Singapore esin­daja
välisminister Rajaratnam, kes
üsna teravalt kritiseeris Moskva im­perialistlikku
ekspansioonipoliitikat
terves maailmas, eriti aga Indo-Hii-nas,
Kaug-Idas ja Pacificul. Selle
konverentsiga veelkordselt naeluta­ti
kinni maailma rahvaste jagunemi­ne
poliitiliselt võimujõu blokkidesse,
kus N. Vene oma abilistega (prq-cies),
nagu Castro Kuubal ja Pham
; Dong Vietnamis jt., teostab teiste
rahvaste orjastamist Moskva dikta­tuurile.
Vaevalt on ajaloos varem esinend
niiulatüslikku subversiooni ja valuv
süste kukutamisi kui käesoleval sa­jandil.
Ainult viimase üheksa kuu
jooksul on troonilt tõugatud1 (õn­neks!)
seitse diktaatorit, alates Poi
Pot'iga Kambodžhas ja lõpetades Ta-raki'ga
Afganistanis ning alles hilju­ti
cannibal Pokassa'ga Central Aafri­kas.
Näib, et selle globaalse kõmmu-'
nistliku subversiooni ja Moskva im­perialistliku
vallutuskampaania vas­tu
pole leitud veel õiget rohtu. Lää-ne-
demokraatiad on 2. Maailmasõ­jast
peale toitnud endid valeloötus-tega,
et N. Vene demokratiseerib end
ise seespidiselt. Selle asemel näeme
aga Moskva gerontokraatia pidevat
jõule ja vägivallale toetuvat ekspan­siooni.
Sellepärast eelseisvad aasta­kümned
võivad tuua suuri muuda­tusi
terves maaiimarahvaste peres,
eriti aga nende rahvaste juures, kes
. võitlevad mitte ainult oma vabaduse
vaid palju tähtsama — oma olemas­olu
eest.
Asjaomaste teadlaste uurimuste
kohaselt ühiskondlikud muudatused
ja ümberkujundus on kulgenud kest­valt
teatud tsükliliste arengjärkude-na,
nagu Peter Öuspensky ja Albert
Einstein'i universumi liiklus ~
space-time continuum, olgugi, et iga­päevases
elus d märgata seda.
Just samal viisil areneb, täieneb
või muutub ka elukprraläus ühiskon­nas
endas, päevast päeva jä ikka tea­tud
tsüklites, vahest rahvale raskem,
vahest kergem, olenedes ajavaimust,
etteotsa pääsenud poliitikute aususe-ja
riigitarkuse astmest ning rahva
; poliitilisest küpsusest. Viimase mõt­te
kohta märkis kord OttO; v. Bis-marck,
et mida haritum rahvas, seda
raskem teda valitseda. Niccolo Mac-hiavelli
(1469-1527) kõneleb ka ühis­kondliku
korra muudatustest tsükli­te
viisi ja leiab, et need muudatused
on nagu vastukaja kosmoloogilisele
süsteemile. Ta lisab, et iga muuda­tus
valitsemise süsteemis äigab ak­tiga,
mille toimeks vägivald ja juhi
heroiline isiksus. Edmund Burke
(1729-1797) lisab sellele, et teha
: muudatusi ühiskondlikus korras, tu­leb
tagasivaadata minevikku ja sealt
kasutada parem „laboratoorsel kat­setusel".
Ta ütleb, et valitsusasuti-sed,
mis ajalooliselt proovitud, tuleb
hoida ja juurelisada vaid ajakoha­seid
vähemaid muudatusi, sest vasta­sel
korral uus valitsus muutub sage^-
li autokräatlisöks türanniaks, kus
inimese loomupärane edevuhke kirg
võimu juure mängib otsustavat osa.
Selle vastu Karl Marx nõuab oma.
Õpetuses, et kõik vana tuleb visata
üleparda ja luua hoopis uus, sest te- .
ma järele on minevik kõik mäda.
Et jõuda ülestõstetud küsimusele
veidi lähemale, tuleks käsitleda ka
inimeste kui ühiskondliku olendi en­da
lähemaid ja kõigile inimestele
ühiseid muutmata loomuomadusi,
millest õieti olenebki ühiskondlik
kord kõigeolülisemal määral, nagu
kirg võrdsusele ja ebavõrdsusele
(Aristoteles) s.t. kes tunneb end ala­mal,
tahab kõrgemale ja kes võrdne,
tahab ka kõrgemale. Inimese loomu­omaduste
juures olulist osa mängi­vad
ka tema muutmata hinge kak-sikomadused,
nagu: headus^urjüs,
õigus-vale, ausus-pettus, šõprus-põl-gus,
rahuarmastuš-sõjakus, käskivüs-orjameelsus,
mõõdukus-ahnus, õig-lus-
omakasu, sällivus-kädedus, taga-sihoidlikkus-
ettetükkivus, kättemaks-andestus,
hoolsus-laiskus, 'kõlblus-lo-devus,
abivalmidus-üksikõiksus, ar-mastus-
viha jne. Puhast piiramata
armastust ja abivalmidust leitakse
ainult emade juures, vahekorras oma
sünnitatud lapsega.
Keegi ei abista teisi puMa kaastHin­de
pärast^
vaid lahtub ikka isiklikeist huviala­dest,
nagu: suguluse, sõpruse, rahvu­se,
tervise, päästetud elu, kaotatud
kodu, . var9iiduseK kuulsuse, selts­kondliku
positsiooni jne. parast.
Nõnda isegi gangsterite „maffia"
pealikud annetavad üldsuse huvides
heategevaks otstarbeks suuri sum-me,
et varjata oma kaotatud au. Tho-mas
Hubbes (1588-1679) järele ini­mese
tegutsemise peapõhjuseks on
tema enda alalhoiutung ja sellepä­rast
puudub temal ka sotsiaalne ins­tinkt,
et olla kaastundlik teiste vas­tu.
Tema õpetuse kohaselt iga elus­olend
püüab oma huvides end maks-mapannä
teiste suhtes s.t. lihtsas
keeles — /.kamandada". Muide ini­mesele
kuuluvate muutmata loomu­omaduste
tõttu ei õnnestunud Josif
Stalin'il oma pseudo-bioloog Trotim
Lysenko õpetuse kohaselt yormida
n.n. „nõukogude inimest" — kuule­kat
robotti.
Charles Pre§ton'i veendel eksistee­rib
ühiskonnas kestvalt teatud pinge
üksikisiku (individual rights) ja
ühiskonna (collective rights) vahel
— kasvõi ema ja perekonna julgeole­ku,
takside jne. pärast.-See pinge vä-heneb
ajutiselt, kui tõusetub mingi
uus poliitiline moevool või idee olgu­gi,
et uuele ideele rajatud kord aja-mpödudes
tekitab ise jälle uue pin­ge,
mis nõuab lahendust ja nõnda
käib see protsess dünaamiliselt lõpu­ta.
Burke väidab, et täieline inimõi-gus
(human right) loodusõiguse alu­sel
on alati konfliktis ajaloo^liselt väl­jakujunenudnõudmistasemega,
sest
see ei ole mitte rajatud mõnele filo­soofilisele
doktriinile, vaid ühiskon­na
arenguastmele ja senistele koge­mustele.
Sellepärast see küsimus tu­leb
alati <lahendada ja kehtestada
ühiskonnas läbirääkimisteivaidluste
. korras vastavate võimugruppide või
poliitiliste parteide vahel. President
Carter'i mission inimõiguste raken­damiseks
globaalselt ei õnnestunud
just sel põhjusel. Algatus leidis ko­gest
vastuseisu mitte ainult kommu­nistlike
maade poolt vaid ka mujalt.
Kokkuvõttes näeme, et vastust esi­tatud
küsimusele pole kerge leida ja
peamiselt just selle tõttu, et maail­mas
on kõik muutlik, ka inimese
meel. Muutmatuks jäävad aga tema
loomuomadused, mis ühiskonnas
igal võimalusel otsivad omale tege­vust
ja sellepärast ei ole võimalik
kujundada püsivamat ühiskondlikku
korda ka kõigeparema mustri järele,
sest muster, mis täna osutub rahul­davaks,
on homme hoopis kõlbmatu
ja luuakse jälle uus, mis ei tarvitse
aga sugugi olla parem eelmistest.
Sellepärast Preston märgib ka, et
poliitiliste teaduste teoreetikute töö
ei lõpe kunagi, sest alati jätkub ühis­konna
vaatlemiseks ja analüüsimi­seks
uusi olukordi ja nähtusi. Eks
öelnud ju vana Plato (427—347 e.-
Kr.), et poliitiliste probleemide taga
seisab inimese loomus. Ei või ooda­ta
paremaid riike seni kuni pole pa­remaid
inimesi. Näib, et vanal filo­soofil
oli õigus, sest enam kui kaks-tuhat
aastat hiljem takerdub inim­sugu
samades probleemides: Poliiti­lisel
maffial näib olevat tänapäeval
rohkem ruumi igas riigis kui kunagi
varem, sest võimalused on
mid avaramaks.
Vahetevahel mõned lehereporteri
ülesanded on tõepoolest nauditavad.
Nagu käesolevate ridade kirjutajale
osaks langenud intervjuu Dagmar
Kokkeriga näiteks, tema ja ta kollee­gi
Noräir Arteniani eelseisva ühise
Toronto kontserdi puhul. Mõlemad
kunstnikud on leidnud tähelepanu ja
tunnustust oma ühiste esinemistega
kahel klaveril, eriti nende viimasel
esinemisel Montreali Vänier College
muusikafakulteedi aaštakontserdil
McGilll ülikooli Pollock Hallis möö­dunud
kevadel ja üsnagi arusaada­valt
kulges vestlus Dagmar Kokke­riga
selle edu, ja kordamineku mee­leolus.
Ta jutustas oma esinemistest
koos Norair Artenianiga entusiastli­kult
ja avaldas siirast neadmeelt te»
maga'Torontos esinemise üle.
„Ma kujutan ette, et olles kord ju­ba
nautinud nende ühiste esinemiste
kordaminekut — te kindlasti esinete
ka Torontos kahel klaveril"
„Oo jaa! Me tõepoolest naudime"
seda muusikalist variatsiooni, eriti,
kuna tunneme endid loomuliku an­samblina!"
„See esitusvorm, kui ma õieti aru
saan, ei ole mitte just eriti laialda­selt
harrastatav?"
„See on tõsi. Kahele klaverile on
suhteliselt vähe muusikat kirjutatud.
Eestist ma mäletan ainult ühteainsat
• pala kirjutatud kahele .klaverile Mih­kel
Lüdiku poolt. Kuid ometi polnud
kahel klaveril esinemine Eestis tund­matu
— mängisime' tihti koos Hilja
Saarnega ja esinedes mitmel puhul
ringhäälingus. Viimastel aastatel on
märgata kahel klaveril esinemise po­pulaarsemaks0
muutumist igal pool.
•Kuid üsnagi oluliseks piduriks, siin
on asjaolu, et enamik muusikahalle
on ikka' veel varustatud ainult ühe­ainsa
klaveriga. Ja teadagi teise kla­veri
hankimine on alati seotud lisa­kuludega"
,;Teid see asjaolu ei näi olevat se­ganud?"
„Önneks mitte. Montreali Vanier
College, kus me mõlemad töötame,
on varustatud klaveritega rikkali­kult.
Ja töötades pealegi üheskoos
nimetatud kolledzhi muusikafakul-teedis
ühel ja samal alal — on meil
loomulikult ka kergem võimalusi lei­da
üheskoos harjutamiseks."
„Te mõlemad töötate klaveri eri­alal?"
. ~
„Täpsel.t. Ja meie mõlemi hoolde
on usaldatud need Õpilased, kes on
valinud klaverimuusika oma eri­alaks.
Milline asjaolu on meile mõle-mile
eriliseks rahulduseks."
„Kui ma õieti mäletan •— sinu kol­leeg
Artenian on armeenia päritolu­ga?"
••
„Jah. Ja meie Toronto kontserdi
kavas on muuhulgas esiettekande?
kahele klaverile kirjutatud ^Armee­nia
rapsoodia".
„Näib, et eesti ja armeenia temne-ramendid
sobivad muusikaliseks
koostööks suurepäraselt. Ja kui see
ülearusena ei peaks kõlama — kõige
paremat kordaminekut teie sellel To­ronto
kontserdil!"
Dagmar Kokkeri ja Norair Artenia­ni
kontsert leiab aset pühapäeval, 18.
novembril tartu College ruumides
korporatsioon ,,Fidentia" korraldu­sel.
,. Henn Arvo