Meie Elu = Our life, June 25, 1987

              1946) 1967
Isk- ja Lõu-t.
•
n maodsal
pitsentriga
a oli Eestis
Hood, pea­luid
toimuB
vaheajaga,
äiteks Tar-sed
tunhu-
(Isid voodi
kasid üles,
msid, puh"
dnõudkH"
i hpukuma
e maavari-
)nud maja°
ohvreid.
Vilniuse ja
ruskohnas
konstatee»
EPL
JLEVIK
>ciety
ib liikmeid,
pni saatmi-roma
nimi
416-766-
!S astuma.
,UT. USU
IJDUS
t, Toronto
teejaamon
Ich
irborough,
Ö-7853
117-
on püha-p.
l. Teenib
b suvekuu-jaduse
kor-a.
519-371-
Kirik,
'oronto
|!7-0410
kell 15.00
JENISTUS
)yal Beach
NID: igal
).30 omas
„ Toronto,
:ell 18.00-
3 Maple-
127-0410.
lUS
^63-6223.
ija
461-2077
kell 11
^ÜS. Tee-laoja.
'TISTI
'8;
owdale
)rorit(0)
lAL
kell 10
lUMALA-indreller.
fSEAAS-NISTUS.
Ngakoör.
INISTUS.
losoölod.
Jä
J
• i
1
iii r, JUME 7
sündinud 17. augustil 1912 Kaukaasias
MATTI
MARE
LINDA'
RITA
LAPSELAPSED
NOOIEPÖLVE. KAASLAST JA PÄEASTIST HEAD
oo oo
sündinud 20. juulil 1902 Kammeris,
surnud 8. juunil 1987 Torontos
sügavas
ja
AUGUST ja
00 00)
KAUAAEGSET SÕBRATAEI
SH
Sügav kaastunne D@tto ja Erikak AGNES
ARMAST SKAUDISOPRA
kurbuses
CARLAARLAHT
MAKS PERTENS
EVALD TUTSU
9
mälestab kurbuses
EESTI KODU
©o
kurbuses
SIGTUNA EESTI GÜMNAASIUMI
ÖPIllASED ja ÕPETAJAD
albikaasa LINDA.
fütar CHRISTA abikeasaga
pojad HASSO, RODERICH ja HANS
perekondadega
pojapoeg MARK abikaasaga
naiseõed LUDMILLA ja KAROLINE
OMA LIIGET
sündinud 20. 07. 1902
surnud 08. 06.1987
KOGU KANADAS
VAIMULIKUST PERSPEKTIIVIST.
Moodne inimene arvab, et ta võib teha ja
ütelda, mida ta soovib: Kuid JUMAL qn siiski
veel troonil!
„ÄRGE EKSIGE, JUMAL El ANNA ENNAST
PILGATA, SEST MIDA INIMENE KÜLVAB, SEDA
TA KA LÕIKAB!" ^ . . . ^
Galaatlastele 6; 7.
Eestlaste poolt eelistatud ja traditsiooniliseks kujunenud
Mdtusemaja on üle.115 aasta teeninud Metropolitan Toroniot
sama perekonna poolt väljakujunenud'traditsioonidega.
Moderniseeritud avarad ruumid, kvalifitseeritud personal ja
küllaldaselt parkimiseruumi. •
Väärikas teenimine
UU E R A L H O M E S L T D .
T. L ^ORRBSON — Funo^al Dir©ctor
P Sherboum® St., Toronto, Ont. M4X 1K5
Telefon 924-1408
Igasugused elektritööd, parandused,
uuendused, kodudes või ettevõtetes.
HALLING
Tel. 762-9190
» Lic. E1044 -
H A U A K I V I D
Eesti ettevõte
YONGE MEMORIALS LTD.
2044 Yonge St., Toronto, M4S1Z9
(Davisville & Eglinloni vahel)
487-2147
i Kü/asfage „MEIE
kus leiate
mifmesuguseid
sobivaid
Kanadas on surmanuhtlus taas
päevakorral. 1962. aastast peale po­le
Kanadas kedagi üles poodud ja a.
1976 tühistas valitsus surmanuht­luse
karistuse ametlikult. Suur osa
rahvalt aga pooldab nüüd surma­nuhtluse
taastamist. Ka rõhuv
enamus parlamendiliikmeid pool­dab,
olgugi et kõigi kolme erakon­na
juhid on üksmeelselt surma-
Paljud surmanuhtluse pooldajad
põhjendavad oma arvamust Piiblil,
peamiselt kahel Piibli avaldusel: 1.
Moosese raamatu 9 ptk. 6. salmil ja
Rooma kirja 13. ptk. 4. salmil. 1. Mo.
9.6. seisab: „Kes valab inimese vere,
selle vere valab inimene, sest inime­ne
on tehtud Jumala näo järele."
Rooma kirja 13.ptk. 4. salmis ütleb
apostel: ,,Sest tema,valitseja^on ju­mala
teener sinu heaks; aga kui sa
kurja teed, karda, sest ta ei kanna
mõõka asjata; ta on Jumala teenija,
kättemaksja nuhtluseks sellele, kes
teeb kurja."
Surmanuhtluse ärakaotamise
pooldajad väidavad, et 1. Mo. 9, 6.
nõue pärineb primitiivsete suguharu­de
ajastust või Hammurabi koodek­sist,
s.o. 2000 a. e. Kr., ega saada seda
enam tänapäeval rakendada. Pealegi
polnud see järjekindlalt rakendatud
ka mitte Piiblis. Kaini, kes tappis
oma venna Aabeli, ei karistanud Ju­mal
surmanuhtlusega, vaid võttis
oma kaitse alla ja pani talle margi, et
keegi ta kallal omavoli ei tarvitaks ja
ta maha ei lööks. Nad osutavad Moo-sesele,
kes tappis egiptlase. Taaveti­le,
kes plaanitses ja korraldas Batse-ba
mehe Uurija surma. Mõlemad olid
surmanuhtluse ära teeninud, aga Ju­mal
andestas neile. Vanas Testamen­dis
nõutakse surmanuhtlust mitte ük­si
roimarile, vaid ka: vägistajale, kid-näpperile,
lausujale, nõiale, valetun-nistajale,
inimesele, kes ühtib lojuse­ga,
oma ema lööb, ohverdab väärju­malatele,
teotab Jumala nime, teeb
tööd hingamispäeval, jne. Surma­nuhtluse
vastased ütlevad: Need, kes
Vana Testamendi osundite põhjal
surmanuhtlust õigustavad, peaksid
järeldama,:^et ka vägistajad, kidnäp-perid,
abielurikkujad, nõiad, jumala-pilkajad
jne. tuleks ka tänapäeval
hukata. Surmanuhtluse vastased üt­levad
ka, et mõõk, millest apostel
tab valitsuse voimusundust ühiskon­na
heakorra säilitamiseks, ei õigusta
aga mitte surmanuhtlust. ,,Sa ei tohi
tappa!", ütleb dekaloog, ja surma­nuhtluse
menetlus pole erand.
Surmanuhtluse vastased ütlevad,
et ainult Jumal võib kohaldaselt ka-
Hstada. surmanuhtlus lõpetab inim­elu
kättemaksu motiivil enneaegselt
ja jäädavalt. Surmanuhtlus on üm-berpöörmatu
ja surra võib ka süütu.
Sellised juhtumid on küll harukord­sed,
üks sajast, aga ka üks on juba
palju. I \
Paljud kristlased nõustuvad, et rii­givõimul
ori õigus surmanuhtlust ra­kendada,
aga ta ei peaks seda õigust
kasutama. Ühiskonna elu ja heakor­ra
kaitseks on ka teisi teid ja ta peaks
neid kasutama. Tungid, mis inimest
mõrvateole kihutavad on: vihkami­ne,
ahnus ja himu. Igaüks neist võib
olukorra tekitada, mille tulemuseks
on mõrv. Nii kaua kui need tungid
^ pole võidetud, jätkuvad mõrvad, vaa­tamata
sellele kas surmanuhtlus köh-tib
või mitte. Inimesed, kes pole
kõlvulised ühiskonnas elama, tuleks
ühiskonnast eraldada vangla või pa­randusmajja.
Vanglaõpetajad kinni­tavad,
et ka nende seas, kes kord
roima korda saatnud, on neid, kes
oma pattu Icahetsevad, meelt paran­davad
ja on saanud siiraiks kristlas­teks,
ükski inimene ei saa langeda
nii sügavale, et Jumala armastus sin­na
ei ulatu.
Õiglane karistus, ka siis kui korda
saadetud süütegii on väljaspool kaht­lust,
ei suuda väära kunagi heaks
teha. Kristlane usub, et üksi Jumal on
õiglane kohtumõistja ja mõistab kord
absoluutset õigust, vahepeal on aga
selle vastutava kohustuse pannud
meie peale, meie tahes või vastu meie
tahtmist. ^
Silmapaistev Kanada kriminaal'
advokaat Edward Greenspan ütleb:
surmanuhtlus on ebamoraalne ja ei
pidurda mõrvu. Surmanuhtlust ra­kendatakse
vaid pööbli vihkamis- ja
kättemaksuiha rahulduseks. Enamik
mõrvu sünnib silmapilgu vihahoo ja
ägeduse ajel. Tapjad on tavaliselt
esimest korda mõrvatöö korda saat­nud
ja on ebatõenäoline, et kordavad
hiljem. Ütleb Greenspan: Kui keegi
on kord tapnud, ei tähenda, see, et ta
on tapmise masin.
TEKSTIIL: linikud, linad, sohva padja­katted
jne.
PUUST: seinataldrikud, kannud,
kirstud jne.
EHISNAHATÖID: albumid, kirjaplokid,
külalisraamatud, raamatukaaned,
rahakotid jm.
HELIPLAADID ja KASSETID
RAAMATUD (ka lastele) ® .EESTI
LIPUD (suured) © EESTI MAA­KAARDID
® MAALID ® SEEBID
® KREEMID „KamiH" ® „RAKUDA;'
masseerijad 0 POSTKAARDID jne.
958 Broadviow Avo.
Toronto, Ont. M4K 2R6
Tel. 466-0951
(Eesti Majas, II korral)
n i i - i i u n a i . lil
on
OlgUS-ÜKSIKNUMBRID
ON MUUGIL
Rooneem® pagariäris . „». . . . . 484 Quoen St. W.
„MGie Elu" talituses . . . o . . . . . 958 Broadviow Av®.
Broadviaw Delicatessen . . . . . . . 141 Danforth Av®.
" " F o o d s 133LairdDr.
THÜWDERBAY
Finnish Book Stor® . . . o . . . . . . 168 Algoma Sl
t
Eastlaste ajalaht „ ^ E IE ELU" levib üle kogu maailma, kus
asub eestlasi. ® Tellige ja lugege „MEIE ELU". # Nõudke
„MEIE ELU" .proovinumbreid.
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a.^43.00, 6 k. 24.00,
3 L §15.00. i) ÜSA-sse 1 a. $47.00, 6 k. $25.00, 3 k. $16.00;
bu Ülemeremaadesse 1 a. $52.00, 6 k. $28.00, 3 k. $18.00. ®
Kiripostilisa: Kanadas 1 a. $39.00,6 k. $19.50,3 k. $9.75. USA-sse
1 a. $48.00, 6 k. $24.00, 3 k. $12.00. Õhupostilisa üle­meremaadesse:
1 a. $93.00, 6 k. $46.50, 3 k. $23.25.
„MEIE ELU" TALITUS
i58^Bro®d^5®w Av®^^ Canada
Tdlimiskupong:
Palun saatke mmule ,Meic Elu" kuuks.
Tellimisraha siinjuureÄ
(Tshekiga,, panga rahakaardiga, posti rahakaardiga).
Nimi: • •
Postiaadress:
k v
(AJDtiri)