Vaba eestlane , July 25, 1985

              . 2 VABA EESTLANE neljapäeval,-25. juuiÜ 19S5 — Thursday, July 25, 1985 Nr. 56
.rrEBa
VABADE EEOTLASTE EMLEKANDJA
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba EesÜane, 1955 Leslie St. Don Mills,
Ont. M3B 2M3
TEOEVTOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETAJA: Olaf Xopvillem
ilÖIMBIIJ^ E O l Ä E a i l ^ AJTO, Heino Jöe, Olev
ÄEFONIDrto
1 ekspeditsioon)^ 444-4832
TEOJMISHINN^ $54.—^ poolaastas $30.
ja veerandaastas $16.«^
TELURflSmfÄJAB väljas Kanadat: aastas
aastas IS?.-^ ja veeraiidaastaa$ 19.-
Aadressi muudatus 70 c. Üksiknumbri hind 70 c.
KUULUTUSTE HINNAD:
toU ühel v^rui: $5.00, esiküljel $5.50
iM:nwm»UUUi
Füblished by Free JEstonian Publisher Ltd.
1955 Leslie St. Don Mills, Ont. M3B 2M3
Metsad
Põhja-Ameerika Igasuvine nuht­lus
— metsakahjutuled on oma
täies hoos. Kanadas lõõmasid met­sad
New Foundlandis, Manitobas,
Albertas ja Briti Kolumbias.
Ühendriikides võimutsesid metsa-tuled
14. osariigis, kõige raskemalt
aga Kalifornias. Kümneid tuhan­deid
ruutkilomeetreid palgimetsa
on hävinenud, looduslikult ilusad
maastikuvaated oii muutunud tah­masteks
surnuaedadeks, tuhandeid
inimesi tülepiirkondade asulatest
on evakueeritud, inimesi ja kodu­sid
on langenud tule ohvriks. Rah­vamajanduslikult
on see hiigel-kahju:
miljonid dollarid iga päev
muutuvad suitsuks.
Metsatuletõrje — see on üks tä­napäeva
eri-väljaõppega tuletõrje
liik — on varustatud moodsa teh-iaga.
Nende käsutuses on
kandlest, millised on ehitanud sa- Püdü kandlepäevalised: Gila lennuMd ja hebkopterid vee veda-Ühendriikides
peeti 25.-26. sna vana kandle eeskujul Gottlieb Veskimets, Anu Esop, Lilian Esop Jatena kahjutidepaikadesse, biddoo-maü
Järvemetsal Lakewoodi lähe- Peets. Kannel oU ka kõne all kui (päevade juhataja), Tima Ets, Tai- mootorsaed^ tulepaikade
dal IM kandlepäevad. Anü näpu- rahvnslik sümbol ja vabadusiha m püramiseks, transpordi jatwtlusta-näiteid
kandle mängijaile ja ehjfa- õhutaja, oUes püsmud läbi aegade, Einberg,^^^^^A^^^
Jaile. Kõige vanem oli SO-aastane Esitati laule ja luuletusi, muuhulgas Jään Veenpere nindanuseks. Lisaks^ tule ^te^^^
kannel, mille ehitas Walter Raiöd- Bemard Kangro „Suur tamm". See mann, Malle-Mai Schuster, Tõnis kahjudele x>n torje kulud omaKor-kivi
Vüii-Jaagupis suvel 1935 ja kõneleb tammest, nüš Eesti vaba- Veenpere. Püdü puuduvad Lemmi erakordselt kõrged. Osa^ sellest
Mis Eestist põgenedes 28, septemb- nemisel maha raiutakse ja miUest Rikka, GotfliebPeets ja ieisio^^^^ on aastarmgne kulu, metsatuievai-ril
1944 kaasa toodi, Noorim kan- ehitatakse ka kannel — seUe saate! võtjaid,
nea oli 2-päeyanej üks ka^^ f Foto: Xaän Veenpere
ÄoMeldinmeviie rägi
nistrid kohtuvad käesoleva jmdi-knu
lõpul HeMngis tähistamaks
detente poliitika tippsaavutuse —?
Helsingi kokkuleppe — aastapäe­va.
Kokkuleppele kirjutati alla 1.
augustil 1975. Helsingi lõplik sM
pidi vähendama kokkupõrgete ohtu
Euroopas ja Mnnitama järelsÕja
aegsed yiikide piirid, nende hulgas
ka Eesti kuuluvuse N . Liidu alla.
Lepingu allakiijutamiselli^^
dia Hallis kiitis N . L^idu juht Leo­nid
Brezluievkpldralepet kui «edu­sammu
kõigile, kes hinrlavad rahu
|a julgeolekut meie planfcedü". Äga
•Jubaj siis hoiata!s -USA president
tierald Ford, Ät rahu oli palju
(enam kui just tükk paberit: «Aja­lugu
teeb otsušö selle konviereritsa
üle — mitte nende lubaduste tõttu
mida teeme, vaid nende lubaduste
lõttu^ mida: me pealne."
pi, kus on osavõtvate riSMde vahe­liste
suhete võrdsus ähvardnsSst
loobumine või yägivallajõu kasuia-mise
keeld, teiste riikide puutuma­tuse
isäilitamine, nuttersekkumine
teiste - siseasjusše, iMimõiguste ' res-pekteerimlne
ja teised põhilised
:vabadused.V:'. '^
Just inimõiguste sdal kohustusid
35 paktile allakirjutajad respektee­rida
põhilisi vabadusi nagu mõtte-vabaduis,
perekondade iihendamise
võimaldamine ja ligipääs laiemale
informatsiooniteenindušele. OsayÕt-jad
nõustusid „usaldustloova va­hendina"
andma teateid suuremaist
manöövreist ja võimaldama vastas­tikuse
VaaÜeja ligipääsu; -
ilmis Rem Taagepersi mgliskeehe mamat
LüdusrJüri Kiike juhtum). Järgnevad tõlkekatked käsMevad mõnk
sundi
\ ^Lootused,, :;et; koIMepe; • võllks:
mü permanentseile kergendusile
rahvusvahelises pinges pole reali­seerunud.
Mäs on »saiüdistanud^^^>^^
Mtu, ei viimane, pole täitnud oma
üubadusi inimõiguste ala! västavaM
aUaldrjutatud kokkuleppele. Süški
on Euroopa julgeoleku ja koostöö
konverentsid funktsioneermud kui­dagi
selle kümne aasta jooksul.
OsävÕtjadj Kanada, USA ja kõik
Euroopa riigid, väljaarvatud Albaa­nia,
on jätkanud oma diskussioone
julgeoleku, inimõiguste ja kultrapri-liste/
kiisiniiu^®;^^ ".•^:\,-:
: :;:Lopl!k:.^a^^^^ .hõlmas lörmaalselt
detente, andes printsiipe koostööks
|a häid kombeid internatsionaalsete
suhete arendamisel ja tunnustas
liirpopa sõjajärgsete piiride pmstu-
Lääneis vaadatakse Helsmgi kok-
Meppele kui moodusele Ida julge­oleku
tingimuste, kes soovb tun-
Biusti]|st oma söjajärgseile vallutusi-
•'ie Euroopas, ' ja; vLääne poolsete^
Inimõiguste eesmärkide vahel.
aastapäeval on või­malus
teha kokkuvõtet täidetud In-badusist,
aga ikka rohkem kaldub
õiguse andmine president iFordi
seisukohale. Kümnenda aastapäeva
kokkutulek arvataks olevat vaid
tseremoniaalne, kuigi võimaldavat
inf ormaalseld kontakte välisminist-rentse
on peetud mitmeid. 1984. a.
jaanuarist peale on toimunud üks
neist Stokholmis sõjaohu vähenda-^
miseks. Hiljuti oli Ottawas inimõi­guste
konverents. Tulemused on
igal pool saniad — tulemusetnis.
Washington on süüdistanud Mosk­vat
ja vastupidi. Moskva on lüka­nud
süüdistused tagas! ja kui muud
pole M üle jäänud, siis üfleb, ett
see puudutavad just Helsmgi kok­kuleppe
punkti: mittesekkumist t^I-se
riigi siseasjitöse! V
Lääne, kommentaatorid' ütieväi,
et vaatamata raskustele ja tule-ve
tornide, valvemeeskondade ja
alaliste tõrje-lendsalkade näol. Su­vel
— kahjutulede ajal suurenda­takse
meeskondi tuhandet^ inimes­tega.
Näiteks olgu nimetatud, et
Briti Kolumbia 750 kahjutule tõr­jumiseks
tänavu suvel oli raken­datud
ligi 4000 tuletõrjujat, ühend­riikides
oli metsatuletõrjeks täna­vu
rakendatud kõigi aegade rekor-
„So£teiling Without diHne arv - 17.000 meest. . . .
mumine ilma libera- Metsakahjutuled on nii levmenud
oht, et iga suvüa otiianik, kalamees
või metsamatkaja peab mingil
määral probleemist teadlik olema:
^; V .. kuidas metsakahjutuled tekivad,
. ^Vologda on provintsikeskiis des vaevleva Juri haiglasse. Teh- nentis, on inimesed skeptilised pi- mi^a iga inimene peab teadma
Põhja-Venemaal, 700 km Eestist ti analüüse ja pumbati magu sikeste valede suhtes, ent kahtlused nende vältimisest ja kuidas end või
otse itta ja 400 kiil Moskvast põ^^ ^^i^^uvad, kui vale tehakse; küÜal- om
ja poole- Oma veerand miljonit Tehti vereülekannet ja anti tilguti- daselt suureks. N. Lüt pääseb ilma hui; Kirjäü sel-elanikku.
Masinaehitus ja kuulsad kaudu ravimeid. Süste Kogan nägu suurema kärata nündt sellepärast, le kohta levitavad tasuta loodusva-pitsimeistrid.
ENE andmeil ka ei maininud. Jüri suri reedel 27. et seadused, mülest avalikult ei rade ministeerium, loodiiskaitse
j,tsaariajal sundasunlise paigaks^ märtsil^^^M^ d a t a t a, ei ole m i t t e asutused ja tuletõrje
K - f " ^ ^T^^^^ -S,. P i asi^ ^ai^ seadusele^ ^p- Metsakahjutulede 'peamise põh-
•haiglaOE 256-10,. .mis^^teeniÄb Koganijutu jargi johtus surm jatud valitsemise ^moiste^ oluhne jusena tänavu ; mainitakse loodus-arvukaid
vangilaagreid ule terve kolmest tegurist koos: mao laiene- moonütatamme. Mis pole avalik, ^y^^ g^i^^^g^
oblasti. • minevmis põhjustas südame.puu- sed võib ka igal ajal muuta, nn kuused on loodusUkudpiksevardad,
Eesti ajaloos esineb Vologda ni-,^uli^^^ puit süttib kergesti
mivpeäegu aimilt^ühes seoses. Kui Põhjustada maO laienemise; selle võimurite tuju. Ja mitte ainult ja levitab tule kohe üle pürkonna.
P Ä I Eesti vallutamise ajal kõik kohta arvamust ei avalda- tipp^õimurite: iga pisike ametnik- Rikkalikud äikesetormid on seega
Tartu kodanikud küüditas, sattus nud. Nagu . põrandaalune ajakiri ki võib oma laiskust peita, pomi- paljude kahjutulede alustajaks,
suur osa neist Vologdasse — vt. „Lisandusi" nentis: sedes midagi umbmäärast seadus- järgmisena tuleb hooletu inime-
Sulev Vahtra artikkel raamatus ,jSumud oli inimene, kelle kohta test. Antud hetke avaldamatud ne. Iga kustutamata sigaretikoni,
„Lehekülgi Tartu ajaloost", (Eesti veel kuu aja eest ENSV Siseminis- seadused Vologdas väideti olevat, tuletikk või tühjaks koputatud piip
Raamat, 1964). " " ~ "' " ' ' " ' '
Enamus linnakodanikest olid
saksa soost, ent juhtum andis
aluse esimesele teadaolevale
poeemile etötlase sulest: Käsu
Hansu pikk nutilauL
Siis taTenemaale ve!
Kik se liina rahvast väest
Isanda hing emanda
üli hallestikiva:
Venemaale mmnen siin,
, ma vaene Tarto liMo
teeriumi Paranduslike Tööde vaht- et Jüri metsas on kuritegu. Skau-susväitis,
viia Tartusse, aga tema surma-laagrites ja kämpides kehtib ab-
, / , . . , , . ^ kohe tingimata pidi viidama goUuitne tulekeeld. Tuld võib süü-e^
tema tervi^ data ametivõimude erüoal ja vü.
kistatal kanstuse kandmist mng tohtis. mastil kogemustel seda l u4 liht-keUe
OÜd terveks tunnistanud j^^^us toimus esmas äeva^^^^^e^
L h ^ e l e Ä ohtlikku
süiil^m^ p ü r o n j a j ^ huUude
^ nud tosin vabakäigu vangi, politsei- P*>olt. Lmnade kahjutuledest on
Kogan ei osanud ödda,^^^m^^^ ja vähemalt üks väga suur osa ^süütamisi — tulehuUude
kus viimane sundtoitmine aset M erariides mees. ja mingisiiguste sadistlike kätte-dis.
Ta .väitis ka, et ta ei tohtivat
Silvale ametlikku surmatunnistust
tähelepanelik
'A . . ^ f • . , 1 « / maksjate poolt. Tahtlikult stiüda-Üpns
e b a ^ M i l m ^sündmuse^^t^^ m^tsakahjutulesid on raske
akt oli os-sä:
Euroopa julgeolek, nia| lus-.
Mk, tehnoloõgüme ja kelsldconna-' nõude ideesid,
alane koostöö ja koostöö humani-taarseii
ja muudel aladel. Julgeole­ku
sektsioonis on kümme primtsil-mustetusele,
olevat Helsingi ^kokku­leppe
aliisel jätkunud kontaktid
ainsad Ida—liiane vahel viimaste
aastate
Üks tolemus on. siisM Helsingi
kokkuleppel — N. Liidus on tek­kinud
elav dissidentlns, mis on küll
paljusid vanglaisse viinud, aga
sealtki on edasi kandunud väbadns-
nä••i•dTjaV t. a, , aga etL see saadJ e^t avat Tar- Svo-aiili vmiMl ue^ s tioe. lait^da nvuodijm mu•di• ikJ auhnk u,s uremt a.ts at «e^raoiMdaoaiiao nwoioniei,t.ucsaecsft .
« . «... . III l^<-:iKK^»lillJ1^icl^llaR.LlllK r»LiiiMhJsscr. .~ . . . ~. . .. Satiiuti ou Task© hooletuscst oral-õhtul
1981, parast nelja nädalat II- J u d iSetaki-VMevaeau^M- ^"'^ g" ei tahaks uskuda, et praegune
ma, mmg.t. teadeteta Jurist. gg^f^^.^'^^-^ naalselt s u ^^
tu Perekonnaseisuaktide Büroosse. .s;..„^^-„.^^^ . ——— - — — ^-—^^-^^ - ~
^! Kui Silvi sealt kaks kuud Mjem^f^^
—hjuste kohta. Jälle kord irratsio- g„ ^^haks usku^
. . . . . . . _ . . . . , u ^ ^ . u . . . . ^^^l^T^ Uma rmdejooneta sõda õigustab
Teie abikaasa maetakse 30. ki eelnevaist arsti-ekspertiisklest "^^ul^ vastase kahjustami-mädsil;
võite osa võtta. Allkiri:; polnud tMdanud taolist ^da^^^ S^^i^SS.^^^ T ! ^ seks. Metsade põletamine/on üks
Kogan. KaugulstesthooMata OÜ defekti.^ V^^^^ tSid^i ^^"^^«^ kartust nendest. Võib arvata, et läheb veel
Silvi järgmisel päeval kohal koos ga paistsid andvat hoopis erineva - Pa^JW aastaid enne kui praegu käi-loo.
Jürit polevat kordagi sundtoi- Oti Otse uskumatu, nudanad^s^^^ o^^^at ideoloogiUst gerüjasõ-aeasemel
kalmule püsti lõid: ^^^^^^'^^^"^^^
teivas Jüri Kuke vangunimbriga hakatakse. Momendil peetakse se-
(23 781) aga ihna tema nimeta, haiglase ettekujutusega inimes-
Ja kõike seda tegid nad leinajate *® v^^^^
Iga mimese kohus on oUa. metsa-tuletõrjuja
vähemasti selle ohu pre­ventiivses
tule vältimise osas.
Esimene nõue — austa, tea ja täi-vMe'
J 1 J -4 rr . . ^ . äotM rängal teekonnal ja ta võis
Nad lendasid^ T ^ ^ .L^!?^radioUa teadvuse kaotamid.^^^
kaudu. ^ s e d A n d i ^ ja Lu^ jäid .bapädev sündtoitmine Votogdas
ko]u. ^Maletagu^ nad oma .isa nii .aatis mi palju vedelat toitu Jüri
^ u ta v^ja nagi enne ^oümmi;^^^^^^
OÜ poo . , võimude vastuolulme käituname
Paistab, et Jüri pandi Murmans- jätkus lõpuni, välja kas vaheldumi-ki
kandis rongile^21.märt^ si või koguni samaaegselt: ühelt
salgakese juuresolekul, kell^ kon
taktid läänemaailmaga olid tea-
Toroniõ Transit Ctommissioni töö-r
Ilsed tagasi
kokkuleppe pakkumise ja hakkasid
arutlema, inglal suvelõpul oi
>• biväm aeg: streiki alustada. Tavaü-.
selt; on seE^^^^ GNE (Canä-dian
National Exhibitio^^
nä siis on inimestel suurim vaja-
• - dus avalike liiklusvahendite kasu-taniiseks-
Läbirääkimised siiski jät^
• kuvad ja ametüliihgu juhid loodä-r
vad, et jõutakse kokkuleppele, s.t.
tullakse vastu nende suurele palga-tÕsu
nõudmisele.
Möödunud aastal hääletasid ame­tiühingu
: liikmed samuti: streigi
poolt, aga Ontario konservatiivide
: valitsus sundis nad paavsti. külas-äigu
tõttu; tööle tagasio
ISIAMABAP-- Afgaani partisa­nid
tulistasid rakettidega pealinna
Kabulit, tabades N. Liidu saatkon­nahoonet,
lennuvälja ja teisi märk­laudu
viimastel mitu päeva kestnud
rünnakutel. Mitmed mäapmnalt tu­listatud
raketid tabasid saatkonda
2. juulil,: surmates või haavates
kuut N.Lüdu valvurit ja hävitades
mitmeid sõidukeid. N. Liidu ja va­litsuse
kahuryägi vastas tiilegä
ümbruskonna mägedele.
Võitlused on olnud intensiivsed
ka muudes kohtades. Partisanid
.ründasid Panjsheri orus sÕjaväeko-loni,
kuni 150 N. Liidu ja Afganis-tanüe
kuuluvat sõidukit, nende hul­gas
õlitsisteme,'hävitati.
Sihtkohaks õli vist Siber ja otse- poolt katsuti vangi surnuks vintsu- -^^"^^^^^ ^^^^ matuse üksikäs- da täpselt tulekaitselisi korraldusi
seim raudtee sinna kulgeb läbi Vo- tada ja teiselt poolt rakendati sund- '^^^ Rootsi telefoneeritud ja muidu- Nende vastu eksimise puhul tehak-logda.
Enam kui; 1600 km sõitu toitmist vältimaks surma ^ oli koera kombel, mmetu haua- se enamasti hoiatus, kuid eksimme
pidi võtma vähemalt kolm päeva ^iivV m i n . liiha la^a matm^
-^küllalt, etaõpp peale teh^BäP
jastreigistnõrgestet mehele, ^s^^^^^ S S S Ä Ä - ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ " ™ - '"^'^
enam et^sund.toitmist rongil;ei ra- alusel,: mida. ta ei suutnud täpse- Matuselised laulsid kahmil Koi-kendatud.
mait nimetada ega kirjalikidt näi- dula „Mu isamaa on minu arm."
_Silvi ja ta sõbrad võeti Vastu 30, data. Taolised sala-seadused, mida Koidula suri Kroonlinnas. A. 1946
niärtsi hommikul Boriss Abramo- ei tohi näidata rahvale, kelle kohta nõustusid N. Liidu võimud .repat-yitsh
Kogani poolt, kes oli Vologda need seadused rakenduvad, on rieerima tema põrmu, ent a. 1981
oblasti parandusliku töö ^ ^ -
jalikult läbi — mida teha,, kui si­nu
m^tsakodu satub tuleohtu. Tee
oma strateegilme kava metsakodu
kaitsmiseks või eluga põgenemi­seks
erinevate tuule suundade pu­hul.
. - . . .... V ij J , ^ jr 1 Soeta ja hoia korras kustutus-asutuste
tõesti N. Ludus olemas, pöörates keddus.d nadmoonmast Kuke pe- ^^^^^^ tetutusämb.
V i „ n ^ » . . v K'"V' - seaduslikkuse mõiste naljaks, rekonnale aohst ynmast armuandi. ^ kirved/kirkad ja kas.
ten Vinogradoy, haigIa,0Dera- KGB keeldus dotsent Jun Kukke
tiiv-osakonna ülem ja seega haig- S''^^"'^^
la tegelik komandant mitte-aS- seaduse kohaselt, Ä sisu ta ei ./, damiseks). H«me asu^^^^
t l , ; ; ' t r • ^fnM tfiinHa^ / maarab ka kustutusvahoudid. Tea-kes
teimusis 1^^^^^ tohi tunda. Raamatut saab tellida kirjasta- ta kohe ametivõimudele, kui on
dov ütlesid, et Juri toodi Vologda N. Liidu salaseadustesträäghak- jalt: University Press of America, süttinud metsakahjutuli või on mi-eeluurimis-
vangia etapi-osakonda se läänemaailmas har\'a nimelt sel- 4720 Boston Way, Lanham, MD dagi kahtiast, mis kahjutule võiks
24. inmsil. iulles 20706, USA, või 3 Henrietta tekitada. Ideaalne oleks, kui teata-kuhu.
beda nad ei teadvat ^ groteskne, et see, kes seda mainib, kreet,:Lon^^^ raise ajaks jääb tule juurde valve
Ülejärgmisel päeval kl. 5 p.l, viis kaotab usutavuse. Nagu Hitleri land. Hind saatekuludega 14.50 või kustutušmeeskond.
Mirabo müüd Juba suurtes ygiiu- propagandaülem Goebbeis mõnuga ameerika dollarit W
Nr. 56
33-päevas(
Leida Karl
Elna LibeJ
Kask, Ari
Novek, L]
Johanson,
jõgi orgai
Portlandi
sul iiletatil
K. Jõgi
polnud tal es
gi ta sõidu
kaks aastat
vel pärast El
lisriikidest t
on kontakt
Travel ikom
dal sõidul o
kord oli
buss, aga ku
oli igale oma
end
olid kõigil
muga vi
- tehes kc
märkis K. J|
dasid tublilt!
läinud kaõll
vanus loli 6^
niealistena
33-päevasek5|
jäid sõidu 1
hule. Mõnell
vast täpselt
da tuli ümbi
mad peatusi
Vancouverisf
aega.
Kuna sõit]
said kõik
toimus eh
peeti üks^
dutsetimii
Reišiseltskoi
eriti tcf
na ja laulul
ütles ,,päevi
Aruja luges I
hansoni reisil
. Kuna rin)
tatud, siis,
puuteid ka
Ste. Marie,
toni, White
Vancouveri
rast Portlanl
Chicagos. K]
küsis teadsic
nad otsiti ülil
junes meel(|
kaasmaalaste
K. Jõgi ]|
eestlasest J(
olnud kullal
ja metsaäritj
mat
Huvitav t\
koguka
,iThe Sti
Synthcsils
Raamat ilmi
House Pressi
nis, B.C. T J
lüüs töölehti
seist kokkul
hendas. autd
tele. I
Kuidas oj
seletab K. 1
pikk ja mui]
du, sööma
Pärast keskj
olid ainult
miste tippu c]
jaile juba li
tulevad ne:!i