Vaba eestlane , October 25, 1977

              Nr. -^S (2^25) XXVI aastakäik Teisipäeval, 25. oktöobrU 19?? 1^^%, October 25, 1917 89 <mi
WASHINGTON --Hüjuti saablis Valgesse. Majja president JimmyCaj-lerv mnele adresseeriteil
,,avalik kuts mis dateeritud 30;juuiuga^^^B^^
na ja Eesti Rahvuslifciii Noorsoo Assosiatsiooni p Ä on algeK^emplans eesti keeles, millele
on tekst inglise keeles juurde lisatud, kirjeldatakse Eestis-N. Vene okupatsiooni aü valitsevat õigusteta
olukorda Ja taotletakse Eesti ja teiste Balti riikide. Läti ja Leedu küsimuse ülestõstmist Belgradi kon-verentsü..
Loetletakse^-samme, ms;vaba:
taigas Balti riikide huvides. \ •
RUTH TULVING
Eesti kdnstnik Ruth Tulving,
kes hiljuti koos abikaasaga läli-kassd
Inglismaale, kus prof. En­de!
Tulving sai^ Oxfordi ülikoolis
kiilalisprofes^ori koha, on vali­tud
Kanada Kunstiakadeemia liik­meks
desain-kategooriasse (print-ma&
ing) alal. Rutt Tulving sõi­dab
isel puhul Torpi^tosse, ©t osa
võtta 26. nov. lõunasöögist Royal
York hotellis, kus teda uue liik-niena
tutvustatakse teistele aka-
.deemlkutele. /
Kirjas märgitakse, et Eesti on
enam kui 37 aastat olnud N. Liidu
kui 20. sajandi röövriigi okupat­siooni
all, samuti Läti ja Leedu.
Helsingi kohtumisel mindi nende
kolme iseseisva riigi okupeerimi­sest
vaikides mööda. Selline olu­kord
ei või mingil juhtumil enam
korduda Belgradis, arvavad kirja-saaijad./--';
Antakse kokkuvõtlik ülevaade
Eesti Ja N. Vene vahel sõlmitud
rahulepingu tingimustest . Eesti
iseseisvuse ning territoriaalse
puutumatuse kohta Ja N. Vene
korduvad katsed ning teod selle
lepingu, nagii ka kõigi teiste le­pingute
rikkumiseks.
„Kui Nõukogude Liit peaks kinni
enda poolt ailakirjutatud lepingu­test,
nagu see on kultuuririikidel
kombeks, siis poleks Eesti, Lati ja
Leedu mitte N. Liidu kolooniad Eu­roopas,
vaid Ilad osalöksid kui
võrdväärsed partnerid Belgradis
Euroopa? julkeoleku ja koostöönõu­pidamise
ettevalmistamisel", Öel­dakse
kirjas. ,Praegu Eestil, Lä­til
ja Leedul see seaduslilr võima­lus
: Kuid sellest toolimata me ta­haksime
teha mõningad ettepa­nekud
Euroopa Julgepleku. Ja
koostöönõupidamise ettevalmis-tuskohtumisele
Belgradis.**
1. Inimõigusi ja vabadusi tuleb
Belgradis arutada kindlasti eraldi
punktina, nagu on selleks ettepane­ku
teinud ka lääneriigid. Neid
probleeme tuleb käsitleda erilise
põhjalikkusega. Me rõhutaksime
veelkord: erilise põhjalikkusega,
kuna kõigi probleemide alus on
inimene. Siin ei või N. Liidule teha
mittemingisuguseid järeleandmisi.
Ilma inimvabadusteta ja -õiguste­ta
ei saa Euroopas kindhistada
kindlat ja püsivat rahu.
2 Kuulutada ka ebaseaduslikuks
juba varem sõjalise jõuga (II
maailmasõja ajal) Yõi muul viisil
võõraste •territooriumite haarami­ne
ja omamine ning nõuda nende
kohest tagastamist seaduslikele
valdajatele. See on parim ja kind­laim
tagatis rahu ja julgeoleku
kindlustamisekis Euroopas.
3. Eestis, Lätis ja Leedus Nõuko­gude
Liidu okupatsioonirezhiüni ja
venestamise kohene lõpetamine^
kohalike mariouetlike võimuorga­nite
likvideerimine ning Elesti,
Läti ja Leedu iseseisvuse kiire
taastamine.
' i
AASTA FEÄKOOSOLi
piihap.j 6. nov. kell 16.00 Eesti Majas
Belgradi konverentsil,' vaid ka
UN-is.;
Eesti ja teiste Balti riikide rah­vaste
olukorda kirjeldavad märgu­kirja
saatjad president Jimmy
Carterile järgmiselt:
,,Meie maa on okupeeritud Nõu­kogude
Liidu poolt; meie vabadus
ja rahvuslik uhkus ön porri talla­tud
; meie varandus röövitud, meie
rahvust ähvardab otsene hävimis-oht^
ja venestamine . . . selline on
tõeline olukord. Väga nõrk lootus
on ainus, mis veel on jäänud ja se­da
viimast lootusekübet ei saa kee­gi
meilt ära võtta.
Meie, lootus OK seotud^ Teiega,
härra Cärter; meie lootus on
seotud Ameerika Ühenöriikide-ga;
meie lootus ena seotud kõiki­de
vabade. rahvastega . .
Teadaolevalt ei olnud Valges
Majas kahtlust kirja ehtsuses, ku­na
oli teada tee Hing viis, kuidas
kiri kätte toimetati. Eestikeelses
tekstis on tarvitatud sõnu, mis on
käibel ainult kodumaal, näiteks, et
Eesti, Läti ja; L ^ d u „osaleksid"
Belgradi nõupidamisel „ v 6 t ^ id
osa" asemel jne.
Kirja maht on 110 kirjutusmasi-iia
rida, ca 1100 sõna; Ingliskeehie
EVELYN EOOP
EESTI VÕISTLUSTE (17. SEPT.)'MEDALITE VÄLJAANDMINE
Kolmas punkt loetakse eelmise
kahe punkti loogiliseks Järeldu­seks
Ja kolmele Balti rahvale
kõige elulisemaks.
Kirjasaatjad avaldavad lootust, et
Jimmy Carter kui võimsa USA
president Balti riikide rahvaste
' õtglasi nõudmisi toetab mitte üksi
(Järg Hk. 5)
OTTAWA --Seoses kuninganna jdile Ja võimlemispedagoogile Evc-
Elizabethi 25. aastase valitsemis-j lyn Koop'ile ja kunstnik Osvald
Juubeliga niig tema külaskäiguga Timmasele, kes on teinud endale
Ottawässe, annetati Kanadas ku- Kanadas nime originaalsete Ja vär-ninganna
hõbemedaleid väljapaist­vamatele
ühiskonna ja kultuurite­gelastele.
Seni teada olevate and­mete
kohaselt annetati medalid ka
kahele eestlasele— Kanada Mood­sa
Naisvõimlemise'Liidu
STONE CHURCH, 45 Davenport Rd. 29. okt. s.a, kell 7
viküllaste akvarellidegia.
Juubelimedalitega koos saabusid
Evelyn Kooplle Ja 0#ald Timma­sele
Kanada kindralkuberner Le-geri
allkirjaga Idrjad, milles tõs­tetakse
esile nende tööd Ja seni­seid
saavutusi ning mainitakse, et
kuninganna medal on jtunnustuscks
nende silmapaistva panuse eest
I T i Ä fl
läup,, 26. nov. 1977 Monarch Park Secondary SehooFi
esilavastusel LEMBIT KOORITS'a komöödia
Lavastus — LYDIA. VOHU
Hootsi-eesti laiilu- Ja sõnapõimik: Ingrid ja Evert Söderholm,
Marika Krabi, Vüma Krabi, ElofAhlberg j.t. Kõneleb misjonär
Ervinlviolin KÕIK KUTSUTUD!
NOORTEKOOR LOOTUS JA: VAIMULIK ORKESTRI
: ANSAMBLITE^JASOLIŠTIDiE ;
i kirikus pühapäeval, 6. novembriI 1977 kell 6 õhtul.
Juhatavad;LemMt.Avessoii|aInga-PiaKorjus "
annetus Sissetulek esinejate Ühendriikide
iandusel kontsertmatka heaks OSVALD TIMMAS
esitab 6. Rahvusvahelisel Teatri FESTIVALIL laiip., 12. novembril kell 8 õ.
ST. LÄWRENCE TEATRItOWN HALLIS Arvo Mägi satiirilise Jkomöödia:
Lavastus — RIINA REINIK.® Lavakujundus Ja kostüümid — TIINA LIPF/
Kaastegevad - RIINA: REINIK, OÜDI KALM,. ANNE- TÜLL, RUDOLF
. LIPP, HARRI LILLIOJÄ, AUGUST .TOMBAND, UDO LEPPIK . '
Pääsmete eelmüük algali neljapäeval, 20. oktoobril St. Lawrence Centre
Town Häiris, 27 Front St. East, telefon 366-7723 kella 11 hommikul
kella 9 p.l., kaasaarvatud laupäev. ® Abistamiskomitees Eesti Majas,
tel. 461-1344;POKO's, 767 Mt. PleasahtRd.,^ •
®. Elsa Vellner,. tel. 223-6927..,, : ..•
ST. LÄWRENCE ART CENTRE, TOWN HALL, pühapäeval, 6. nov.
John van Druten*! südamlik-lõbus perekonnalugu
.Lavastus:-REIN ANDRE LavapUt: ARTHUR MIHKELSOO • ,
Eestlastest osalised:' LEENA NORHEIM, REIN ANDRE, TAMARA;. / • .
'NORHEIM,. TIINA NORHEIM,'-ALAR :AEDMÄ,'-.VALLI SÕRMULIS. :
Pääsmed: $5^)0, 4.00- Pens. & õpn. $3.00 -~ teatri kassas, 2^Fron^
360-7723 ® Eesti Majas: Abistamiskomitee, 461-1344 ja ,,M^^ Elu", 466-
5951 © POKCs Mt. Pleasänt, 488-2078 @ Pääsmed ja informatsibon,
V. Andre, 485-7823
12. novembril 1977 :Ar kell 7.00 -k Eesti Maja suures saalis
Eeskava KAJA orkester auhind parimale kostüümile
Pääsmed koos kohvilauaga $4.50; õpilased $2.50
4-
Kavas:^ „MA LILLESIDEME VÕTAKS ...muusika,.sõnaline,
^uspildid. Esitavad Dr. Laine. ja • Heino' • LOo; Vancouverist.
Näitus: Manivalde Aesma pu«®^^nied, tööde demonstratsioon
Pääsmed: $4.— Kohvilaud
Avatud igal päeval kl. 10—10 õ.
Tasuta sissepääs
:- Vi