Vaba eestlane , August 25, 1987

              Lk.
LEP'I spordipäevad Vancouve-ris,
B.C. toimusid üldiselt hästi
L i i s a Dobereiner'i üldkor­raldusel.
Päevade alguses,
kolmapäeval, 1. juulil, peeti
golfiturniir Briti Kolumbia
Ülikooli Golfiklubi maa-alal 16.
osavõtjaga. Korraldajateks olid
Tiiu ja Bill Hoiles. Auhind ,,Nor­thwest
Fo|urslide'' poolt, Portlan­dist.
Väga tihe sporditegevus toimus
neljapäeval, kell 8 hommikul
algas tenniseturniir Stanley Pargi
tenniseklubis kaheksa osalejaga
L. Dobereiner^i juhendusel. Kell
9 läks lahti laskmine West Van-eouveri
Rod & Gun Klubis 17
osalejaga K. ja V. Parik'u (San
Francisco) korraldusel^ kellede
poolt oli katrofee annetatud. Kell
10'sai teoks bridzhi<Kumiiri algus
Hotel Vancouveris 16 osavõtjaga
R. Rannala juhendusel. Trofee oii
VABA EESTLANjE teisipäeval, 25. augustil 1987 - Tuesday, August 25, 1987
• TENNIS - mehed: 1. Karl
Altau (W. Virginia), 2. Andres
Aloel (Colorado), 3. Urmas
Kärner (New York). Naised: 1.
Liisa Dobereiner (Vanc).
TÄPSUSLASKMINE - me­hed:
1. Valdek Parik (San Fran­cisco),
2. Peeter Tammark
(Vanc), 3. Bill Hõiles (Vanc).
- Naised: 1. Tiiu Hoiles (Vanc),
2. Liisa Dobereiner (Vanc), 3.
Anu Rehtlane (Vanc). — Algajad
alla 20 a.: L John Wrigglesworth
(Montreal), 2. Christopher
Timusk (Toronto), 3. Mihkel
Ranniste (Vanc).
• • BRIDZH — 1. Peeter Leesment
(Calgary) & Enn Soomet:(Galifor-nia),
2. Harald Ladon (Baltimore)
& Albert Aalop (Connecticut), 2.
Nelda ja Hugo Miina abielupaar
(Saudi Araabia).
VÕRKPALL - mehed: \.
Pordand, 2. Läänerannik, 3.
Idarannik. — Naised: I. Portland,
2. Läänerannik.
MALE - 1. Ilmar Vitsut (Los
Arigeles(, 2. Harold Ladon (Balti­more),
3. Indrek Lusik (San Fran­cisco).
— 1. Emily Paaks-
Nr. 63 Nr.: 63
MM-võistlustele
29. augustist kuni 9.
Ejoomas peetavaile II maailma­meistrivõistlustele
kergejõustikus
bn N. Liidu võistkonda saanud
kolm eestlast: N . L . meistrid va­saraheitja
Jüri Tamm ja kümne­võistleja
Valter Külvet,^^^n
odaviskaja Marek Kaleta..
Viimane võitis kuldmedali
81.42-ga Jugoslaavias toimunud
uriiversiaadil (üliõpilaste olühipia-annetatud
.Vancouveri. Pee- .
sionäride Klubi poolt. Kella 2-st
võisteldi võrkpallis King George
Keskkoolis viie võistkonnaga.
Reedel peeti kaks võistlust.
Male algas kell 10 kolme osaleja­ga
Vancouv^r Hotellis Tõnis Tutti
korraldusel ja kell 9.30 tehti
ujumist Aquatic Centre'is 11
osavõtjaga R. Neeme organiseeri­misel.
Laupäeva hommikul algasid
kell 9, esmakordselt kavas,
squash- ja racquetball mängud
kaheksa osalejaga Cambridge
Racquet Klubis, korraldatud M.
Wilson'i ja E. Paakspuu poolt.
Pühapäeval, viimasel spordi­päeval,
kell 8 hommikul (!)
plaanitsetud kergjõustik jäi teosta­mata
vihmasaju tõttu. Nii nagu
Portlandis (1985) polnud ka nüüd
kavas kergejõustikku üle 40 a.
vanuselistele? Esimene LEP-i
Masterite sport toimus San Fran­ciscos
(1983) neljal alal kuue
osalejaga (kaks korda rohkem kui
seekord males) eesotsas konsul
Aarand Roos'iga New Yorgist.
LEP-i spordiauhinnad jagune-
•sidrXV^; •
. • GOLF. . - : : L ; ^ : : Albert:' 'Priidik:
(Tacörna, ::Wash,),;^ 2^
Heiifield (Vancoüver, B.G.). —
>iga 1. Arne Koiga
- ) , 2. Albert
(TacomÄ). — Pikeim ,,Drive'
puu (Vanc),,2. Ivar Rennat (Col­orado).
RACQUETBALL - 1. Marvi
Wilson (Vanc), 2. Ramona
Holmes (Seattle), 3. Ivar Rennat
(Colorado).
UJUMINE - Poisid: Vabalt
-12 a. 1. Erik Waldin, 2. lan
v,pinMle'V - l
(Vanc;).
Hoiles
Soot.
13-14 a. 1. Jakob Selde, 2. A l -
deane Soot, 3. Anton Suurkask.
15-17 a. 1. Alan Kuusk, 2.
Mihkel Ranniste, 3. Hans Selde.
.: ;;Riiinuli: 10-!2^a.;/!. Erik:Wal-;
dihvi. lan Soot.
':::::T3---!4a.l Jakob :Sete^^
deane Soot, 3. Anton Suurkask.
15-17 a. 1. Alan Kuuske 2^
Hans Selde, 3; Mihkel Ranniste.
- 10-12 a . i . Erik^W^^^^^
LE Päevade spordiala üldkorraldaja Liisa Dobereiner
rahvapeo avamisel „yihmakiiidlas" Foto: H. Oja
dih.":''.:-:'-^''^: •••
13-^14 a: 1. JakbbSelde, 2.
deane Soot, 3. Anton Suurkask.
Selde.'^-';- [-''^
15—17 a. 1. Marni Fraser.
Selili - 10--] 2 a. 1.
15—17 a. 1. Alan Kuusk, 2. Pikksalu, 2. Liivi Selde.
Hans Selde.
Tüdrukud: Vabalt — 10-12 a;
1. Kristina Pikksalu.
15—17 a. 1. Marni Fraser. '
15—17 a. 1. Marni Fraser.
Vancciüveri Eesti Spordi K\\ibV
auhinna parimale ja sportlikumale
vo omas 14. aastane
Rinnuli — 10—1:2 a. 1. Liivi dresA: Aloel Coloradost.
Kaks kõige naljakamat ja samal ajal ka mõttetumat olid
psühhiaatri-härviarsti omad. Esimeses neist esitati hirmus
naljakaid küsimusi, teises peksti haamriga Vastu ihuliik­meid.
Mõttetuna tunduvad nad sellepärast, et sama asja ön
rnobiliseeritudjiiba nädal tagasi läbi teinud
keegi nii lühikese ajaga lolliks on läinud või närvihaigeks
jäänud. Kuid eks parem ole ikka mitu korda kontrollida.
Jasellenõmieduse lõpp on/et peame minema, ü
kehaosa paljas. Õue. Seal seisvas veomasinasasub röntgeni-ap;
iraätv Muidugi, kui natuke paremini organiseerida,
yoiksid need, kes autosse ei mahu, kusagil; sees soojas
oodata. Aga^ph ei, ega see, et soldatiron külm, ü
huvita. Nii _siis JÕdisenie üksteise võidii, vannume ja
ootame oma järge. Keegi meist ei oska muidugi aimata, et
juba lähemal ajal tuleb hoopis suurem külmetamine. Kes
teab, võibolla ongi nii mõõdud, et algul harjutatakse
lühemaajalise külniaga. Tõesti ei tea, m
oma liüri mõistusega mõtlevad. Kas nad üldse midagi
mõtlevad?
Pärast läbivaatust viiakse meid lattu ja hakatakse vor­me
kätte andma. Major küsibjalanumbri, vaat^ib kui pikk ja
lai keegi ph. Nagu hiljeni^^^^^^^^
prillidja kuulmisaparaat osta. Astun e^ saa­paid.
Tundub, et nad on suured. Imelik ka, kui liiga suured
ei oleks, see oinas on mulle kaks numbrit suuremad saapad
andnud! Ütlen seda majorile, igaks juhuks natuke kõvema
häälega, ehk siis kuuleb paremini. Käratab mulle vastu, et
idiitõnah. .! Misni^ olen
alles rjadõvoi^ eks ma siis pean na h. . minertia. Yahetarv
riided ära. Püksid on küll natuke lühema^m
aga mis parata. •
( Nüüd õii siis \^ne sõduri rii^
soeng mitte veel. Läheme siis peldikusse. See on ajutiselt
rnuiidetudjüiiksurl töökojaks. Võtame p
paarile antakse mingisugused väga huvitavad riistad. Ma ei
•varemtaolisi riistu iühtühüd:Eägema.^
siiski teab, mida nendega peale hakata. Ta vanaisal olevat
olnud sellised. Vanal ajal, kui veel elektrit igal pool ei
olnud, lõigati selliste asjadega juukseid. Eks siis proovime,
võibolla lõikavad. Ei, nad ei lõika, nad iiärivad. Närime
üksteisel pead paljaks, pärast laseme külma vee alt läbi.
Vaatan peeglisse, mingisugune kiilakas vahib sealt vastu!
See küll mina ei saa olla!
Jalutan kasarmus ringi. Üks lõunamaalt pärit teise
aasta mees tuleb 1 igi. Tahab mult käekella saada. Selgitan
talle, et mul.on seda endalgi vaja. Tema aga ei saa kuidagi
aru, kuidas mul võib seda v^yaplla^ kui tenial^
Hakkab juba tigedaks saama, tahab jõuga ära võtta.
Olukorra päästab sisenev ohvitser. Jume annab jalgadele
valu. Sellest ajast peale hoidsin ma kella alati taskus.
Saame teada, et Tondil peatume kolm päeva. Mis edasi
saab? Keegi ei tea. Eks siis ootame need kolm päeva,
vaatame, mis edasi saab.
Järgmisel päeval antakse väga omapärane ja huvitav
töö. Autodel kummid ei läigi küllalt hästi, on vaja neid
saapamäärdega poleerida. Nii kavalat mõtet ei oleks mul
endal küll pähe tulnud. Pärast lõunat on ülesandeks kapsaid
hunnikusse loopida. Nad on küll juba hunnikus aga ar­vatavasti
mitte päris õige koha peal. Peame mõned meetrid
kaugemale uue kuhja ehitama .Satume hoogu ja peksame
kogemata pooled kapsad sodiks. Õnneks ülemused ei ole
vaatamas. Selliste ja natuke teistsuguste^^^k väga
huvitavate ja mõttekate töödega lõbustatakse meid kolm
päeva. Nepnda päeva hoinmikul on äratus kella nalja ajal.
Saame teada, et hommikuse rongiga sõidame Riiga. Aga
kuhu sealt? Kes seda teab. . :
Balti jaamas, kui rorigi peale marsime, näen
vanameest. Ta on järelikult teada^^^^s^^^
sõidame. 'Tahaks paar sõna juttu ajada, aga fega ma rivist
väya ei saa ju minna. Panen vagunis oma kom^^
lähen ukse poole. Vanamees ön ka vagunisse tulnud, ta
tahab muMesöögikotti kaasa anda. Kuid
ohvitser meie vahele ja tõukab mind tagasi. Ma ei saa hästi
aru, mida ta tahab, kuid ta teeb selle mulle lühidalt ja
viisakalt selgeks. Jälle kõlab tuttav fraas, et idii tõ na h. .
atsuuda. Tekib metsik viha, virutaks talle vastu hambaid
suurima heameelega. Igaks juhuks jätan selle 1 iigutuse
tegemata. Püüan üle ohvitseri pea visatud koti kinni ja
lähem oma köhale; Vanameet ohvitser na h. . ei saada m
RIIAS
Riias on meil buss vastas. Sõidame lennujaama. Selle
kaugemasse äärde on püsti pandud telgid. Laager on üm­britsetud
okastraadiga .Nojah, aed peab ikka olema, muidu
võib keegi kogemata öösel lennuki maandumisrajale sat­tuda,
seda õnnetust nüüd veel vaja.
Kui laagriplatsil ringi vaadata, võib^^t^^^ ei
kokku on aetud päris palju rahvuseid. Tumedad on kohe ligi
ja keijavad suitsu. Annan oma peaaegu filtrini tõmma
kohi ühele kurva välimusega pilüsilmale. Teised tee
samuti, kes see ikka teryetsigaretti tahab tüm^^
: Saame teada, et telkides tuleb veeta üks öö. Järgmisel
hommikul lendame . A g a kuhu? Keegi on kusagilt kuulda
saanud, et vist Saksamaale. Aga ametlikult pole öeldud,
järelikult ei pruugi see väide kindel olla.
Mõne mehe kogemuste^^^^^ jõuame järeldusele, et
kasulikum on telgis lesida, kui väljas ringi kolada.
Tumedatel ön hirmus tahtmine heledatelt raha ja paremad
asjad ära võtta. Kunaonpiiri-taha minek, pole vene rahaga
enam midagi teha, aga meie poiste arvates on parem raha
ära hävitada kui teistele anda.
Pikutame telgi põrandale pandud laudadel. Lauad on
paigatud nii hõredalt, et pool keha jääb ikka külma maa
peale. Telk on mõeldud umbes 15 inimesele. Kuid meie ei
ole enam inimesed, oleme ju nüüd vene sõdurid jaseetõtt
on meid ka 40 sinna sisse pressitud. Järsku kostab karjatus.
Keegi on käe telgi ääre alt sisse pistnud j a üks õnnetu mees
on oma mütsist ilma. Ei tea, kas mõnel lõuna poolt tulnud
mehel ön nii külm, et peab kaks karvamütsi pähe panema,
või tahab la mõnd teist külma kartvat kehaosa soojendada.
Öö jõuabkätte. Kisub jahedaks. Ahi k^ ah­just
üksi on vähe kasu. Oleks vaja midagi, mida
Aga kus kohast seda küttemateriaali leida? Kolame
platsi ninad maas, otsime kuivi oksi. Ja ennäe, mõne oksa
isegi leiame. Süütame tule. Põleb, ilus vaadata, aga mis sest
kasu on kui ta ei soojenda. Loobume okste põletamisest.
Keeran mütsi klapid alla, tõmban sineli üle pea ja püüan
uinuda. Ei tule midagi väp^ keha väriseb külmast. Vastu
hommikut siiski suudan magama jääda. Hommikul on
pagana raske end püsti ajada, ihuliikmed on külmast "
Järgnefe
Eestluse elujõu kõlai
SENK käis Torontost
rõõmustava ja julgust
tuulepuhanguna: elurõõ
pakatav laulugrupp eesti n
— nii suu kui südamega
koorikultuuri teenistuses.
Noortekoori kava oli võ
kahest eesti koorivaramu
vast: põline raudvara ja
uhiuus nii kompositsiooni-te
lises kui siinmail kuuldu mõt|
Kõike seda vürtsitasid vai
näited rahvusvahelisest k
literatuurist.
Toronto perspektiivist va
luna tõi SENK lausa eesti u
leiba. Koor esitas rea I
Lätte, Ratasseppa, Alo Ritsi
ja Tubina ulatuslikust v
must. Siin oia uudset ja põn
nii lauluveteranidele kui
värsketele alustajatele.
Omaette sündmuseks kuj
— kontserdi teises osas
Joseph Horowitz'i lavalise t
vusega elavaks, jah i
põnevaks kujundatud balla
jutustuse taoline helind „
laev". Viimase oli ladu
eesti keelde tõikinud koori
Helle Lemmik.
Briljantse lavastuse ja vi
(Dosse lauluvõimekuse tä
vaba nautimist takistas m
võrra „Noa laeva" sümbol t
sisuna. See teema on
tõsine, et oma sisus olla pai
küll ladusa, aga stiililt
laeva" teema juurde mitte-luva
muusikalise maitse rü
Toomas Tuulse kompone
samadele sõnadele palju s
kama ja sisuga korrespond
vama teose.
Kontserdiks valmistatud
varaamatus seab koor ise e
eesmärgi: ,, Saavutada
nägu, oma profiil. Eesti la
eestikeelne laul on küll
huvitavad selleks, et neid
unarusse jätta". Toronto
serdil tutvustas SENK e
muusikaliselt võimeka,
koorikultuuri edasi-viiva jõj
Koor on vokaalselt
treenitud. Üthlase kõlaga
madalas või kõrges regio
piaanos või fortes. Laulu
põhjalikult selged, dikt
eeskujulik. Õ häälik ma
eesti kõlaline. Muusikalin
tonatsioon — akordide p
— kiiduväärselt kõla
tasakaalus.
Sellise kvaliteedi loojaks/
riks muidugi on koorijuht
Seim. Tema juhatamise väl|
on sundimatu aga autorite
vaba juhatamise Uiglihäst,{
inspireeriv. Koor reagec
painduvalt ja laulude si
tungivalt.
Toronto Kontsert oli nen
päeva kestnud Ameerika t
viimane. Need 10 päeva ei
vähendanud koori füüsilis
vokaalset võimekust, int
tuaalset vahedust.
Kontserdil lausa solist
olnud, Aga vajalikes sool
tildes esinesid mõjukalt ni
kui Mart Jürisoo