1987-08-25-07 |
Previous | 7 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 63 Nr. 63
XOBX . ' L i j u i r i i mm
VABA EESTLANE teisipäeval, 25. augustil 1987 - Tuesday, August 25, 1987 Lk. 7 (•
0 0
ija Liisa Bobereiner
;tuse§» ' Foto: H. Oja
7 a. 1. Marni Fraser.
— 10—12 a. L Kristina
u, 2. Liivi Selde.
7 a. 1. Mami Fraser.
|ouveri Eesti Spordi Klubi
parimale ja sportlikumale
iie omas 14. aastane An-
Aloel Goloradost.
liiiiifiiiiiifiiiiiiniiHsisniiHiitiHitiissei
Sõidame lennujaama. Selle
lud telgid. Laager on ü m - ;
bd peab ikka olema, muidu
nuki maandumisrajale sat
|cija.'" ;^
ata. võibv tähele panna.: et
aeid. Tumedad on kohe iigi
peaaegu filtrini tõmmatud
llusilmale .Teised teevad
fetti tahäb^ tumeciale anda;
^b veeta üks öö .Järgmise!;
Keegi pn kusagilt .kuulda
a ametlikult pole öeldud,
hdel olla/
ira\ jöüame Järelduse 1 e> et
Jkui • väljas ringi kolada,
jheledateit raha ja paremad
la minek; pole vene rahaga
|3ste arVates on parem raha
indud laudadel. Lauad on
ceha jääb ikka külma maa
\ 5 inimesele. Kuid meie ei
[üdyerie sõdurid ja seetõttu:
tud. Järsku kostab karjatus,
[pistnud jä üks õnnetu mees
s mõnel lõuna poolt tulnW
k karvamütsi pähe panema,,
[artvat kehaosa soojendada.
läks . A h i küll Ön v kuid ah-
[aja midagi, mida; põletada,
^iaali leida? Kolanie mööda
ksi. Ja ennäe, m^
Ib, ilus vaadata, aga mis sest
yobume okste põletamisest.
)an sineli üle peaj ja püüan
[eha väriseb külmast. Vastu
ima jääda. Hommikul on
ihuliikmed on külmast ja
Inud.
kifjanous " kunst * muusika
mm \mm
Eestluse eliijõii kõlarikas demoistratsiooe
SENK ' käis Toromitost läbi
rõõmustava ja jmlgustava
tuulepuhanguna: elurõõmust
pakatav laulugrupp eesti noori
— nii suu kui südamega Eesti
koorikultuuri teenistuses.
Noortekoori kava oli võetud
kahest eesti koorivaramu servast:
põline raudvara ja siis
uhiuus nii kompositsioonl-tehni-lises
kui siinmail kuuldu mõttes.
Kõike seda vürtsitasSd valitud
näited. rahvusvahelisest kooriliteratuurist.
Toronto perspektiivist vaadatuna
tõi SENK lausa eesti uudis-leiba.
Koor esitas rea laule
Lätte, Ratasseppa, Alo.Ritsingu
ja Tubina ulatuslikust varamust.
Siin oli uudset j a põnevat
nii lauluveteranidele kui ka
värsketele alustajatele.
Omaette süi^d^useks kujunes
— kontserdi teises osas —
Joseph Horovyitz'! lavalise tegevusega
elavaiks, jah isegi
põneval^is kujundatud ballaadi-jutustuse
taoline helind „Noa
laev**. Vitmasei oli ladusasse
eesti keelde tõlkinud kooriliige
Helle Lemmik.
Briljantse lavaistuse j a virtuoosse
laulu võimekuse täiesti
vaba nautimist takistas mõnevõrra.
„Noayeva**sümbo
sisuna. See teema on
tõsine, et oma sisus olla paisatud
küll ladusa, aga stiililt „Noa
laeva** teema juurde mitte-kuu-luva
muusikalise maitse rüppe^
Toomas Tuulse komponeeriks
samadele sõnadele palju stiili-käma
j a sisuga korrespondeerl-
-väma;teose./;''v::.
Kontserdiks valmistatud ka-väraamatus
seab koor ise endale
eesmärgi: Saavutada oma
nägu, oma profiil. Eesti laul ja
eestikeelne laul õn küllaltki
huvitavad selleks, et neid ttiitte
unarusse jätta* *. Toronto kontserdil
tutvustas SENK ennast
muusikaliselt võimeka, eesti
koorikultuuri edasi-viiya jõuna.
Koor on vokaalselt hästi
Imnitüd; Üthlase kolaga olgu
madalas või kõi^ges regioonis,
piaahos või lortes. L ^^
põhjatiktilt ;^elged, diktsioon
eeskujulik. Õ häälik inanner-eesti
kõlaline. Muusikaline intonatsioon
akordide puhtus
kiiduväärselt kõlav ja
.•tasakaalus.- -
Sellise kvaMteecii loojaks/autoriks
muidugi on koori juht Jaan
Seim; Tema juhatamise välimus
on sundimatu aga autoriteetne;
vaba juhatamise liiglihast, aga
inspireeriv. Koor reageerib talle
painduvalt , ja : laulude sisusse
-.tungivalt.^/:-
• Toronto Kontsert oli nende 10
päeva kestnud Ameerika luriiee
viimane. Need 10 päeva ei pinud
vähendanud koon füüsilfe^^ ega
:vokaalsef • võimekust,;.-intfellek-:
tüaalset vahedust. i
Kontserdil la^sa soliste ei
olnud: A^ä vajalikes sook)par-tlides
esinesid m^iukaltriii Piia
T^oomas Tuulse omaloomingulise
efektse helitööga klaveriL
Suure j a vastutusrikka üles-laevas**
täitis toetavalt ja i l lustreerivalt
jällegi Toomas
Tuulse klaveril.
Stockholmi Eesti Noortekoor
koos oma juhi Jaan Seimiga jätsid
Torontosse maha'meeldivaid
muusikalisi mälestusi, aga ka
rõõmu sellest tasemest, kuhu
Jaan Seim on oma koori juba
0. Timmas
Hiljuti viibis Oid Forge'is,
N.Y. Osvald Timmas abikaasaga,
kuhu ta oli kutsutud auhindu määrama
kunstinäitusele nimega
Adirondacks National Exhibition
of American Watercolors.
Auhinna-zhürii oli kaheliik-meline.
Teiseks liikmeks oli Arthur
Barbour New Jerseyst, kes
on mitme akvarelli õpperaamatu
autor. Näitusele olid esitanud töid
498 kunstnikku üle Ameerika, üks
töö kunstniku kohta. Nendest oli
näitusele pääsenud kaheksakümmend
tööd valikuzhürii otsusel.
Valiku kunstiline tase oli kõrge.
Esines rida tuntumaid Ameerika
akvarelliste. Teatavasti on akva-rellkunst
Ameerikas väga heal järjel.
Auhindu oli kakskümmend
neli ja nende määramine teostele
kunstiväärtuse põhjal oli tükk
rasket tööd; Auhindajate teosed
on näitusel väljaspool võistlust.
Mõne aasta eest oli samal näitusel
Timmase akvarell üks auhinna
võitjaid.
Auhindajad ühes abikaasadega
olid Oid Forge'i Art Center'i
külalised. Neid koheldi oivaliselt
ja kostitati Adirondacks piirkonna
markantsemais lokaalides.
Kanada Akvarellistide Ühingu
presidendina oli Timmasel nõupidamisi
American Watercolor
Society juhtivate kunstnikega
koostöö küsimusis USA ja Kanada
kunstiorganisatsoonide: vahel.
AiüTio Tamm — esimemie silmapaistev eesti soost lau^atar, hllisennia Tallinmia konservatooriumi
direktori Jaan Tamme õde; sündinud 7. detsembril 1864. aastal Tarvastus, surnud 7* detsembril
1945. aastal Tallinnas. Õppis Peterburi muusikakoolis, täiendas ennast Saksamaal, Itaalias
ja Prantsusmaal Alustas kontserditegevust 1891. aastal kodumaal; hiljem Pariisis, Londohis,
Peterburis ja mujal esinedes tutvustas muuseas eesti rahvalaule. Oli 1923-35 Tallinna Konser-^
vatooriumi oppejõurd. Avaldas 1925. aastal kontsertlauljatele eesti rahvaviisjde seadeid.
o 0 a .-,
Austraalias elunev Tiiu Salasoo
teostab praegu uurimist keelte ja
nende õpetamise alal, ka ^ s t i keele
õpetamisest eesti kooliäes. öma
uurimistöös leidis ta, et Connecticuti
College for Wömen on õppinud Ellen
Lipp. Ta on kirjutanud oma õpingute
ajal töö eesti keele õpetamise kohta
; USA-s. See töö ori saanud kolledzhis
väga kõrge hinnangu.
Tiiu Salasoo ön huvitatud kontaktist
' Ellen Lipuga just neis keele ppetaniise^
küsimustes. Ta palub kõiki, kes
võiksid teada Ellen Lipu praegust
elukohta, teatada temale viimase
aadress, et võtta vajalikke; k^^
Tiiu Salasoo palub endale kirjutada
aadressil: 75
Mõjuvõimas klassikalise
muusika ajakiri ,,Ovation*'
avaldas oma juulikuu väljaandes
heliplaadikunstnike kandidaadid;
kellede hulgast valitakse nn.
Recording Artist of the Year —
1986/87. Lõppvõistlusele pääseb
kolm: ooperilaulja Kathleen Bat-tle,
pianist Vladimir Horowitz ja
dirigent Neeme Järvi. Artikli
juures on kõigi kolme fotod.
Sellest kölrriikust valitakse üks
aasta parimaks heliplaadi-kunsthi-^
kuks. Aühindamistseremoõnialoi- ^
mub septembris, Carnegie Hallis.
On võibolla huvipakkuv, et äuhin-damiskomisjoni
koosseis on ligi
50 inimest suur. Nende hulgas
kogu ,,Ovätiom" toimetus, kriitikud,
klassikalise muusika
raadio-programmijad jt.
Järvi osäš;ori auhindamiskomis-jqnile
tugeva mulje jätnud tema
repertuaari valik ja suhtumine
töösse. Üks auhindajaid põhjendab
ouia otsust järgnevalt: Oma
hääle Järvile andmisega hindan
suurelt osalt seni ignoreeritud
muusika päevavalgele toomist
tema poolt. Teiste hülgas heliloo-jäilt
nagu Gade, Steinhammar jä
Glazunpy; * * Teine kriitikuid
mainib: ,,ölcri suurt naudingut
saanud tema seeriast Sibeliuse, nii
tuntud kui ka tundmatust, muusi-kast;
Tema repertuaar on
tavapärasest kõrvalekälduv, äga
alati huvitav. Järvi tuleb toime
tohutute saivestusprojektidega,
jättes kumrhatigi mulje, et ta
mõtleb kahekordselt läbi iga
noodi igas helitöös. Ja (vähemalt
seni) on
Uudisena teatab ,,Ovation'*, et
on loodud ,^küulsuste galerii**
klassikalise muusika alal: ,,The
Clašsical Musie Hall of Fame''.
; Selle -esimesteks
Heino Eller, kelle 100 a. sünEipäeva kodumaal suure
pidulikkuse ning põhjalikkusega pühitseti, leiab niiiidksi
äramärkimist väliseestlaste seas, - heliplaadi„Music froiii
Estonia'' kaudu, mille osa salvestanud Shpti Rahvuslik
Orkester Neeme Järvi juhatusel. Prof. H. Eller^it^ kes sandis
7. märtsis 1887.a., loetakse õigustatult eesti moodsa muusika
isaks, kes nii loova isikuna kui ka pedagoogina, on otsustavalt
mõjutanud me muusikakultuuri suunda ning arenpt.
Eestis tähistati Elleri juubelit
ülemaaliselt, eriti aga Tallinnas ja
Tartus teadusliku konverentsi,
pianistide korikursi; kontsertide,
Elleri monumendi avamise ning
eksürsiooniga — üritused, mis
kestsid 26, veeb. kuni 7. märtsini.
Lisaks loetletule anti välja
postiümbrik H. Elleri foto ning
nootidega. ,,Music from Estonia''
on inglise heliplaadi firma
Chandose toode, kus Elleri loomingust
on esitatud järgmised
kompositsioonid: 1931.a. valminud
,,Eleegia harfile ning keelpil-
, 1953.a. lõpetatud ,,Viis
iele'' ja 192^^^
jutätud sümfooniline poeem
sümfoonia-orkestrile.
at" iseloomustab eesti
muusikateadlane Mart Hunial
järgmiselt: „01ulise osa H. Elleri
orkestrimuusikast moodustavad
teosed keelpilliorkestrile. Eleegia
keelpilliorkestrile jä harfile e-möll/|
931/pianist-pedagoög jä
valitud Vladimir Horowitz, Leonard
Bernstein, Rudolf Serkin, Sir
George Solti j a Isaac Stem;;
Neerne Järvi nimi esineb ajakirjas
ka huvitavate uute plaatide
ülevaates. Kõne all on heliplaat
Glazunovi balletist ,,Raimonda'',
mille Järvi salvestas Shöti
Rahvusliku Sümfooniaorkestriga.
Sellest öeldakse: ,,Järvil on märkimisväärne
tunnetus Glazunovi
muusikast. Tema orkester mängib
asjatundlikult ja heliplaat ori
:;VES/K.T.;:::dait,
muusikateadlase Peeter Ramuli
mälestuseks on üks H. Elleri
helikeele radikaalsemaid teoseid.
Ta on kirjutatud vabas sonaadivormis
ning ehitatud lühikestest
motiividest ja fraasidest. Omapärastest
harmoonia-, tämbri- ja
nmeeleoluvaij undeis haruldaselt
sugestiivsena kuulub teos eesti"
keelpil 1 imuusika tippsaavutuste
hulka." Sümfoonilist poeemi
,,Koit" kirjeldab sama autor.
samuti; tunnustavalt: Elleri
esimene suurele sümfooniaorkest- -
riie loodud helitöö — sümfooniline
poeem ,,Koit*'/klaviir, 1915—
1918, partituur 1920/— võlgneb
oma kuulsuse eelkõige teost
aväyale kaunilt poeetilisele
oböesoolole. Vormiliselt koosneb
Koit" kaheksast kontrastsest
lõigust. . ; Uusromantilise, minevikust
tulevikku juhtiva teosena
s^i ,,Koit" tänu oma sisukusele
uue ajastu kuulutajaks eesti
muusikas. Heliplaadi ,,Music
from Estonia" tutvustava saate^
kirja autor on inglise muusikateadlane
Robert Layton, kes Elleri
karakteriseeringu kõrval mainib
ka ta õpilasi Eduard Tubinat^ Arvo
Färti ja Kaljo RaidL
Viimast esindab heliplaadi
teisele poolele paigutatud Sümfoonia
nr. 1 c-moll, mis valmis
1944.a/ mais. ,,Music from
Estonia" on saadaval kolmes formaadis:
LP heliplaat, kassett ja
kompakt ketas/digital/. Heliplaat
on müügil eesti ajalehtede juures
ja abistamiskomitee kaupluses.
Ka võib seda tellida k.Raidilt m-
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 25, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-08-25 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870825 |
Description
| Title | 1987-08-25-07 |
| OCR text | Nr. 63 Nr. 63 XOBX . ' L i j u i r i i mm VABA EESTLANE teisipäeval, 25. augustil 1987 - Tuesday, August 25, 1987 Lk. 7 (• 0 0 ija Liisa Bobereiner ;tuse§» ' Foto: H. Oja 7 a. 1. Marni Fraser. — 10—12 a. L Kristina u, 2. Liivi Selde. 7 a. 1. Mami Fraser. |ouveri Eesti Spordi Klubi parimale ja sportlikumale iie omas 14. aastane An- Aloel Goloradost. liiiiifiiiiiifiiiiiiniiHsisniiHiitiHitiissei Sõidame lennujaama. Selle lud telgid. Laager on ü m - ; bd peab ikka olema, muidu nuki maandumisrajale sat |cija.'" ;^ ata. võibv tähele panna.: et aeid. Tumedad on kohe iigi peaaegu filtrini tõmmatud llusilmale .Teised teevad fetti tahäb^ tumeciale anda; ^b veeta üks öö .Järgmise!; Keegi pn kusagilt .kuulda a ametlikult pole öeldud, hdel olla/ ira\ jöüame Järelduse 1 e> et Jkui • väljas ringi kolada, jheledateit raha ja paremad la minek; pole vene rahaga |3ste arVates on parem raha indud laudadel. Lauad on ceha jääb ikka külma maa \ 5 inimesele. Kuid meie ei [üdyerie sõdurid ja seetõttu: tud. Järsku kostab karjatus, [pistnud jä üks õnnetu mees s mõnel lõuna poolt tulnW k karvamütsi pähe panema,, [artvat kehaosa soojendada. läks . A h i küll Ön v kuid ah- [aja midagi, mida; põletada, ^iaali leida? Kolanie mööda ksi. Ja ennäe, m^ Ib, ilus vaadata, aga mis sest yobume okste põletamisest. )an sineli üle peaj ja püüan [eha väriseb külmast. Vastu ima jääda. Hommikul on ihuliikmed on külmast ja Inud. kifjanous " kunst * muusika mm \mm Eestluse eliijõii kõlarikas demoistratsiooe SENK ' käis Toromitost läbi rõõmustava ja jmlgustava tuulepuhanguna: elurõõmust pakatav laulugrupp eesti noori — nii suu kui südamega Eesti koorikultuuri teenistuses. Noortekoori kava oli võetud kahest eesti koorivaramu servast: põline raudvara ja siis uhiuus nii kompositsioonl-tehni-lises kui siinmail kuuldu mõttes. Kõike seda vürtsitasSd valitud näited. rahvusvahelisest kooriliteratuurist. Toronto perspektiivist vaadatuna tõi SENK lausa eesti uudis-leiba. Koor esitas rea laule Lätte, Ratasseppa, Alo.Ritsingu ja Tubina ulatuslikust varamust. Siin oli uudset j a põnevat nii lauluveteranidele kui ka värsketele alustajatele. Omaette süi^d^useks kujunes — kontserdi teises osas — Joseph Horovyitz'! lavalise tegevusega elavaiks, jah isegi põneval^is kujundatud ballaadi-jutustuse taoline helind „Noa laev**. Vitmasei oli ladusasse eesti keelde tõlkinud kooriliige Helle Lemmik. Briljantse lavaistuse j a virtuoosse laulu võimekuse täiesti vaba nautimist takistas mõnevõrra. „Noayeva**sümbo sisuna. See teema on tõsine, et oma sisus olla paisatud küll ladusa, aga stiililt „Noa laeva** teema juurde mitte-kuu-luva muusikalise maitse rüppe^ Toomas Tuulse komponeeriks samadele sõnadele palju stiili-käma j a sisuga korrespondeerl- -väma;teose./;''v::. Kontserdiks valmistatud ka-väraamatus seab koor ise endale eesmärgi: Saavutada oma nägu, oma profiil. Eesti laul ja eestikeelne laul õn küllaltki huvitavad selleks, et neid ttiitte unarusse jätta* *. Toronto kontserdil tutvustas SENK ennast muusikaliselt võimeka, eesti koorikultuuri edasi-viiya jõuna. Koor on vokaalselt hästi Imnitüd; Üthlase kolaga olgu madalas või kõi^ges regioonis, piaahos või lortes. L ^^ põhjatiktilt ;^elged, diktsioon eeskujulik. Õ häälik inanner-eesti kõlaline. Muusikaline intonatsioon akordide puhtus kiiduväärselt kõlav ja .•tasakaalus.- - Sellise kvaMteecii loojaks/autoriks muidugi on koori juht Jaan Seim; Tema juhatamise välimus on sundimatu aga autoriteetne; vaba juhatamise liiglihast, aga inspireeriv. Koor reageerib talle painduvalt , ja : laulude sisusse -.tungivalt.^/:- • Toronto Kontsert oli nende 10 päeva kestnud Ameerika luriiee viimane. Need 10 päeva ei pinud vähendanud koon füüsilfe^^ ega :vokaalsef • võimekust,;.-intfellek-: tüaalset vahedust. i Kontserdil la^sa soliste ei olnud: A^ä vajalikes sook)par-tlides esinesid m^iukaltriii Piia T^oomas Tuulse omaloomingulise efektse helitööga klaveriL Suure j a vastutusrikka üles-laevas** täitis toetavalt ja i l lustreerivalt jällegi Toomas Tuulse klaveril. Stockholmi Eesti Noortekoor koos oma juhi Jaan Seimiga jätsid Torontosse maha'meeldivaid muusikalisi mälestusi, aga ka rõõmu sellest tasemest, kuhu Jaan Seim on oma koori juba 0. Timmas Hiljuti viibis Oid Forge'is, N.Y. Osvald Timmas abikaasaga, kuhu ta oli kutsutud auhindu määrama kunstinäitusele nimega Adirondacks National Exhibition of American Watercolors. Auhinna-zhürii oli kaheliik-meline. Teiseks liikmeks oli Arthur Barbour New Jerseyst, kes on mitme akvarelli õpperaamatu autor. Näitusele olid esitanud töid 498 kunstnikku üle Ameerika, üks töö kunstniku kohta. Nendest oli näitusele pääsenud kaheksakümmend tööd valikuzhürii otsusel. Valiku kunstiline tase oli kõrge. Esines rida tuntumaid Ameerika akvarelliste. Teatavasti on akva-rellkunst Ameerikas väga heal järjel. Auhindu oli kakskümmend neli ja nende määramine teostele kunstiväärtuse põhjal oli tükk rasket tööd; Auhindajate teosed on näitusel väljaspool võistlust. Mõne aasta eest oli samal näitusel Timmase akvarell üks auhinna võitjaid. Auhindajad ühes abikaasadega olid Oid Forge'i Art Center'i külalised. Neid koheldi oivaliselt ja kostitati Adirondacks piirkonna markantsemais lokaalides. Kanada Akvarellistide Ühingu presidendina oli Timmasel nõupidamisi American Watercolor Society juhtivate kunstnikega koostöö küsimusis USA ja Kanada kunstiorganisatsoonide: vahel. AiüTio Tamm — esimemie silmapaistev eesti soost lau^atar, hllisennia Tallinmia konservatooriumi direktori Jaan Tamme õde; sündinud 7. detsembril 1864. aastal Tarvastus, surnud 7* detsembril 1945. aastal Tallinnas. Õppis Peterburi muusikakoolis, täiendas ennast Saksamaal, Itaalias ja Prantsusmaal Alustas kontserditegevust 1891. aastal kodumaal; hiljem Pariisis, Londohis, Peterburis ja mujal esinedes tutvustas muuseas eesti rahvalaule. Oli 1923-35 Tallinna Konser-^ vatooriumi oppejõurd. Avaldas 1925. aastal kontsertlauljatele eesti rahvaviisjde seadeid. o 0 a .-, Austraalias elunev Tiiu Salasoo teostab praegu uurimist keelte ja nende õpetamise alal, ka ^ s t i keele õpetamisest eesti kooliäes. öma uurimistöös leidis ta, et Connecticuti College for Wömen on õppinud Ellen Lipp. Ta on kirjutanud oma õpingute ajal töö eesti keele õpetamise kohta ; USA-s. See töö ori saanud kolledzhis väga kõrge hinnangu. Tiiu Salasoo ön huvitatud kontaktist ' Ellen Lipuga just neis keele ppetaniise^ küsimustes. Ta palub kõiki, kes võiksid teada Ellen Lipu praegust elukohta, teatada temale viimase aadress, et võtta vajalikke; k^^ Tiiu Salasoo palub endale kirjutada aadressil: 75 Mõjuvõimas klassikalise muusika ajakiri ,,Ovation*' avaldas oma juulikuu väljaandes heliplaadikunstnike kandidaadid; kellede hulgast valitakse nn. Recording Artist of the Year — 1986/87. Lõppvõistlusele pääseb kolm: ooperilaulja Kathleen Bat-tle, pianist Vladimir Horowitz ja dirigent Neeme Järvi. Artikli juures on kõigi kolme fotod. Sellest kölrriikust valitakse üks aasta parimaks heliplaadi-kunsthi-^ kuks. Aühindamistseremoõnialoi- ^ mub septembris, Carnegie Hallis. On võibolla huvipakkuv, et äuhin-damiskomisjoni koosseis on ligi 50 inimest suur. Nende hulgas kogu ,,Ovätiom" toimetus, kriitikud, klassikalise muusika raadio-programmijad jt. Järvi osäš;ori auhindamiskomis-jqnile tugeva mulje jätnud tema repertuaari valik ja suhtumine töösse. Üks auhindajaid põhjendab ouia otsust järgnevalt: Oma hääle Järvile andmisega hindan suurelt osalt seni ignoreeritud muusika päevavalgele toomist tema poolt. Teiste hülgas heliloo-jäilt nagu Gade, Steinhammar jä Glazunpy; * * Teine kriitikuid mainib: ,,ölcri suurt naudingut saanud tema seeriast Sibeliuse, nii tuntud kui ka tundmatust, muusi-kast; Tema repertuaar on tavapärasest kõrvalekälduv, äga alati huvitav. Järvi tuleb toime tohutute saivestusprojektidega, jättes kumrhatigi mulje, et ta mõtleb kahekordselt läbi iga noodi igas helitöös. Ja (vähemalt seni) on Uudisena teatab ,,Ovation'*, et on loodud ,^küulsuste galerii** klassikalise muusika alal: ,,The Clašsical Musie Hall of Fame''. ; Selle -esimesteks Heino Eller, kelle 100 a. sünEipäeva kodumaal suure pidulikkuse ning põhjalikkusega pühitseti, leiab niiiidksi äramärkimist väliseestlaste seas, - heliplaadi„Music froiii Estonia'' kaudu, mille osa salvestanud Shpti Rahvuslik Orkester Neeme Järvi juhatusel. Prof. H. Eller^it^ kes sandis 7. märtsis 1887.a., loetakse õigustatult eesti moodsa muusika isaks, kes nii loova isikuna kui ka pedagoogina, on otsustavalt mõjutanud me muusikakultuuri suunda ning arenpt. Eestis tähistati Elleri juubelit ülemaaliselt, eriti aga Tallinnas ja Tartus teadusliku konverentsi, pianistide korikursi; kontsertide, Elleri monumendi avamise ning eksürsiooniga — üritused, mis kestsid 26, veeb. kuni 7. märtsini. Lisaks loetletule anti välja postiümbrik H. Elleri foto ning nootidega. ,,Music from Estonia'' on inglise heliplaadi firma Chandose toode, kus Elleri loomingust on esitatud järgmised kompositsioonid: 1931.a. valminud ,,Eleegia harfile ning keelpil- , 1953.a. lõpetatud ,,Viis iele'' ja 192^^^ jutätud sümfooniline poeem sümfoonia-orkestrile. at" iseloomustab eesti muusikateadlane Mart Hunial järgmiselt: „01ulise osa H. Elleri orkestrimuusikast moodustavad teosed keelpilliorkestrile. Eleegia keelpilliorkestrile jä harfile e-möll/| 931/pianist-pedagoög jä valitud Vladimir Horowitz, Leonard Bernstein, Rudolf Serkin, Sir George Solti j a Isaac Stem;; Neerne Järvi nimi esineb ajakirjas ka huvitavate uute plaatide ülevaates. Kõne all on heliplaat Glazunovi balletist ,,Raimonda'', mille Järvi salvestas Shöti Rahvusliku Sümfooniaorkestriga. Sellest öeldakse: ,,Järvil on märkimisväärne tunnetus Glazunovi muusikast. Tema orkester mängib asjatundlikult ja heliplaat ori :;VES/K.T.;:::dait, muusikateadlase Peeter Ramuli mälestuseks on üks H. Elleri helikeele radikaalsemaid teoseid. Ta on kirjutatud vabas sonaadivormis ning ehitatud lühikestest motiividest ja fraasidest. Omapärastest harmoonia-, tämbri- ja nmeeleoluvaij undeis haruldaselt sugestiivsena kuulub teos eesti" keelpil 1 imuusika tippsaavutuste hulka." Sümfoonilist poeemi ,,Koit" kirjeldab sama autor. samuti; tunnustavalt: Elleri esimene suurele sümfooniaorkest- - riie loodud helitöö — sümfooniline poeem ,,Koit*'/klaviir, 1915— 1918, partituur 1920/— võlgneb oma kuulsuse eelkõige teost aväyale kaunilt poeetilisele oböesoolole. Vormiliselt koosneb Koit" kaheksast kontrastsest lõigust. . ; Uusromantilise, minevikust tulevikku juhtiva teosena s^i ,,Koit" tänu oma sisukusele uue ajastu kuulutajaks eesti muusikas. Heliplaadi ,,Music from Estonia" tutvustava saate^ kirja autor on inglise muusikateadlane Robert Layton, kes Elleri karakteriseeringu kõrval mainib ka ta õpilasi Eduard Tubinat^ Arvo Färti ja Kaljo RaidL Viimast esindab heliplaadi teisele poolele paigutatud Sümfoonia nr. 1 c-moll, mis valmis 1944.a/ mais. ,,Music from Estonia" on saadaval kolmes formaadis: LP heliplaat, kassett ja kompakt ketas/digital/. Heliplaat on müügil eesti ajalehtede juures ja abistamiskomitee kaupluses. Ka võib seda tellida k.Raidilt m- |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-08-25-07
