1985-05-16-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
National Liorarv '^oco
E E S T L A S T ! LMU® IGAL TEISIPÄEVAIL
JA NEUAPÄlEVAL
Nr. 38 (3151) XXXIV aastakäik Neliapäeval, 16. maU 1985 Thursday, May 16,1985 Ükdknumbri hind 70 centli
; Sellise kommentaari tegid Illinoisi
republikaanX E. Porter ja
Kalifornia demokraat T. Lantös,
kes kuuluvad: / l ^ ^ Kongressis
inimõiguste kpniiteesse. Nad ütlesid
seda Ottawas peetud pressikonverentsil,/
mis korraldati Kanada,
USA, Austria ja Prantsusmaa esindajate
poolt. SeUejpures ei selgunud
siiski, kas neride väljendused
peegeldavad ka Valge Maja seisu-
; k o h t i . v . \ V / ^ ' . ; . r - k / , , . [:••:•'':.:
35-e riigi delegaadid on Ottawas
peaaegu täiielepanematuks jäänud,
laii kongress yeneMe soovil ja
Kanada vällšministn loe Clarki
lahkel . vastutulekul 1 Jsuutatati
kinnisekSo
Enamus ajakirjanikest c>n selle järel
boikoteerinud mõningaid võimalusi
uudiste saamiseks.
USA's on suurenenud skeptilisus
Helsingi kokkuleppe tõhususe üle,
kuna sel pole mingit väärtust, kui
seda saab karistamata rikkuda.
Kuid inimõiguste rikkumisi ei tohi
ignoreerida, neid tuleb diskuteerida,
sest alles sel viisil võib tekld-da
lootus, et aja jooksul kõik kokkuleppele
alla kirjutanud prooviksid
end parandada, ütles USA
ametlik delegaat \Richard Schifter,
kelle sõnavõtt toimus kihniste uste
taga, aga kes selle andis, hiljem reportereile.
Kahtleval i seisukohal oli ka
Prantsuse parlamendiliige Etienne
Pinte, iseloomustades möödunud
nädalal alanud konverentsi siiski
optimistlikult,
lootes et mingisuguseid võimalusi
sÜsk! on. meist küsimusist rääkida.
'
"Ka Austria parlamendiliige Jo-seph
Hochtl ütles, et arvestades N .
Liidu ja ida-bloki poolt seni täidetud
murdmisi Helsingi kokkuleppe
osas, et „teod on tähtsad, mitte sõnad
ja mitte punktid N . Liidu põhiseaduses."
N . Liit lubab kõneva-badust
ja vaba ajakirjandust oma
põhiseaduses, aga meil on rohkesti
teateid inimestest, kest Just sel
põhjusel on vangistatud, et nad
neid põhilisi õigusi on nõudnud.
Kuigi ametlikult on konverents
jäänud kinniseks, on USA esindajad
siiski väljaspool konverentsiruume
oma seisukohti väljendanud.
Nii ütles üks kõrgem..USA
inimõiguste ametnik, et vaikne
diplomaatia pole efektiivipeN. Liiduga,
^
selletõttu Richard Schifter tahafe
esitada ükisikjuhtumeid ja nime-
^ sid inimeste üle^ keda on vangistatud,
siseeksüli saadetud,
keelatud väljasõiduks viisade
andmisest, hoitud kinni psüliliiio
aatrilistes asutustes
või mõnel muul viisil kannatanud
•N. Liidus või teistes idabloki xii-
•kides. ,
Schifter avaldas selliseid mõtteid
teisel USA delegatsiooni pressikoh-verentsü
Ottawas ija lubas esitada
nimekirja konverentsile juba kolmapäeval
ja uuesti nimetada neid
oma sõnavõtus käesoleva nädala
reedel. Kuigi istungid on suletud
meediale, ütles Schifter, et pole
mingit võimu, mis sunniks individuaalse
osavõtja vaikima, mida ta
ütleks oma kõnedes ja se^isukohta-des
avalikkusele.
i N . Liidu delegatsioon on selgesti
väljendanud, et nad keelduvad
absoluutselt ükskõik millisteks sellelaadilisteks
läbirääkimisteks, kus
oleks arutlusele võetud individuaalsed
juhtumid ininiõigiiste rikkumisel.
USA aga soovib knuenädalist
konverentsi kasutada «läkituse
saatmiseks N. Liidu tijppjuhtlde-
2e«.
Tavaliselt on venelased' vastanud
sellistele süüdistustele mstusüüdis-tustega,
et USA rikub indiaanlaste
jt. inimõigusi.
Kui N. Liit ei nõustu juutide ja
teiste vähemuste olukorda parandama
idabloki inimõigueste alal,
„tuleb neil selle eest maksta" sellisel
pinnal nagu kaubavahetus
Lääneriikidega, ütles Schifter.
Ottawa konverents on kokku
kutsutud, et 35 Helsingi kokkuleppele
allakirjutanud riiki näitaksid,
kuidas nad sõlmitud kokkulepet
on täitnud inimõiguste parandamise
alal. .
Eestlaste f@g@vie's@st Ottcawcis B^ieiiSIgusf©
Ininiõigiiste konvereetsiga toimus kolmapäeval, 8. mail,
mi. Balti päev. Päeva esimeseks ürituseks oli demonstratsioon
kell 11 hommikul Nõukogude Liidu säat^
tänavale
T.E.S. Täienduskeskkooli XIX lennu abituriendid 1985. a. kevadel. Esireas j^asak^
Seoses Ottawas toimuva Mikk Altosaar, Lisa^Kald, Märgus Kask, Tiina Kindlam, RitaLees, Pia Metsala^ Andres
Musta. 2. rida: Andres Nurm, Kadri Nõmmik, Anne Pedä, Tiina; Pedd
Roose, Esther Roosipuu, Heiki Sillaste. 3. rida: Marcus Silmberg, Lisa Soots, Ghristo-pher
Timusk, Allan Vessmann, Särina Westerbto^ Foto: 0. Haamer
Kahesajaliikmeline lahvamass
marssis edasi tagasi kõnniteel ligemale
kaks tundi, kandes balti rah-vuslippe
ja loosungeid. Kostsid
hüüded saatkonna poole. ^Hüüded
muutusid eriti tugevaks kui mitmel
korral saatkonna ametnikud lahkusid
eesväravate kaudu. Eesti lippu
kandis . kohalik Ottawa eestlane
Ene Kukk^Sewchuck. Demonstratsioon
kestis. ligi. kaks tundi ja leidis
suuremat tähelepanu meedia
pooltj kaasaarvatud GBC.
Pärast demonstratsiooni toimus
Ikestatud Rahvaste grupi büroos
Ghateau Laurier hotellis pressikonverents.
Pressile näidati ka filmi
„Prisönland", mis käsitleb N . Liidu
poliitvangide olukorda. Samuti näidati
ka Tiina Soometi filmi „Esto-nians:
For The Record".
Samal päeval toimus sõdades
langenute mälestussamba ees uus
demonstratsioon. Rahvahulk oh
väiksem, aga siiski efektiivne, kuna
mälestussammas asub keset linna.
iKohal oli rootsi Mevisioon Ja
Intervjueeriti rootsi keelt rääkivaid
Isikuid.
Huvitav juhtumus toimus Eestlaste
Kesknõukogu Kanadas esimehe
Laas Leivati ja ühe Ameerika lennuväe
koloneli vahel, kes oli juhuslikult
möödumas. Kolonel haaras
pisar silmis -L. Leivati käest,
ütles": Luba, et ma surun sinu
kätt". Ja jalutas minema.
Õhtul toimus jällegi Ikestatud
Rahvaste büroo ruumis baltlaste
poolt korraldatud vastuvõtt parla-^
mendiliikmetele ja konverentsi delegaatidele.
Kohal olid parlamendi-liikmetest
David Oflikow, Aiidrew
Winter ja Alec Kindi.: Samuti olid
kollal: senaatorid Paul Yuzyk,
Stanley Haidasz ja Jeny Gräf-stein.
Delegaatidest olid Kanada
delegatsiooni abijuht Simon Wade
ja Hispaania, Nbrra,^ü^
si delegatsiooni esimehed. Viimane;
on muuseas läti päritoluga.
Päeväjoöksul toimus veel üks
huvitav: vahejuhtum. Konverentsi-hoone
ees oli lippudeväljak kõiki-!
de osalevate riikide lippudega.
Kolmapäeva hommikust alates, hoiti
vardas eesti lipp teiste lippude
juures, hästi lähedal N . Liidu lipule.
. Lipu; hoidjateks "olid,Ene .Kukk-
Sewchuck, Erika Pent ja Laas
Lcivat, kes tõmbasid enda juurde
televisiooiiijaamade, konverentsi
delegaatide ja kohaliku
politsei tähelejtäOTi
Lipu hoidmise ajal tuli konverentsi
hoones;t välja üks konverentsi korraldava
toimkonna ametnik; ja
nõudis lipu eemaldamist. Eestlased
vastasid riõudele üteldes, et on
koostamisel kiri konverentsi delegaatidele,
kus balti rahvad nõuavad,
et nende lipud lehviks ka konverentsi
hoone ees. kohalolevad
julgeoleku politseinikud leppisid
selle vastusega ja Eesti lipp jäi
lehvima päevaks konverentsi hoone
lipuväljakule.
. J E R U Ü S Ä l ^^
Vaatamata pahameeletormile ja
protesUdele ja Iisraelis, kü^
lastals president Reagau Bitburgi
sõjaväekalmistutj kuhu ta asetas
pärja sümboolseks vihavaenu mat-nii|
ek^ ja iiue ajajärgu aluštami-
-^efes ÜSA ja Lääite-Saksaüiaa vä-:
heWstes suhetels. Varem, samal
päe>al külastas Reagan endist Ber-gen-
Belseni kontsentratsioonilaagrit
austamaks natside aegu hukatuid
juute. Tõsiasi, et Reagan säinal
päeval külastas nii teakslaste haudu
kui juutide hukkamispaikatÕi esile
teravaid sõnavõtte iisraeli parlamendis.
Iisraeli : kaitseminister : yitzhak
Rabin . ütjes, et juüdid ei • andesta
Reaganile yõrdsustamast natse, kes
on maetud Bitburgis, hukatud juutidega
Bergen-Belsenis. Kaitseministri
sõnavõtt oU teravaim kogu
; kriitikast, mida Reagani külaskäik
pn ajendanud.
Iisraeli parlamendi erakorralisel
istungil II maailmasõja lõpu tähistamiseks
väitis peaminister Shimon
Peres, et'Reagani kiitaskäigud Bitburgi
ja Bergen-fielsenisse oh andestamatu
viga,. mis kutsus esile
palju valu. isegi surm ei saaVat
muuta tõsiasja, et ühed maeti mõrvaritena
ja teised mõrvarite ohvritena."
FESHAWARj Pakistan (AP) — Paljusid vangilaE-gemid
N. Liidu sõdureid ja lendurdd salaja km»
iii ja kuulatakse Me Pakistanis asuvaisvangilaagreis,^^w
litsuse teadmasd^:^ Tass' ja Afganistani partisa°
nidee^smdai
Sääraste vangide / ja vangüaag-iite
olemasolu sai hiljuti teatavaks,
kui grupp N. Liidu ja Afganistam
sõjavange surmati põgenemiskatsel
taolisest laagrisi umbes 15 küo-meetrit
Peshawarist, Afganistani
piiri läheduses. N. Lüt ja Afganistani
kommunistlik valitsus ön aval-,
danud selle üle protesti Pakistani
valitsuse juures.
Tass nimetab seda juhtumit v,Jä-ledaks
kuriteoks" 12 N. Liidu ja
sama arvu Afganistani sõduri vas-
Nad olevat langenud kangelaslt-kult,
surmates põgenemiskats€l
100 partisani Ja Pakistani sõdurit.
Iga säärane laager tähendavat jämedat
rahvusvaheliste seaduste
rikkumist ja võivat vüa tõsisele
kokkupõrkele N. Lüdu, kommunistliku
Afganistani valitsuse ja Pakistani
vaheL
, Samas, teatavad lääne diplomaadid,
surmasid N: Lüdu šoomus-väed
enam kui 1000 meest j naist ja
last märtsis toimunud rünnaloite
kestel Afganistani külade vastu.
Külade elanikke kahtiustafa partisanide
abistamises. Rünnakud
olevat leidnud aset 11.—18. märtsini
ja üksücasjad. said alles hiljuti teatavaks,
kui ellujäänud elanikud
said rünnakute piirkonnast põgene-
Kõrgemad partisanide ohvitserii
ja teised vastupanuliikumise ju-
. Md, kes soovivad jääda anonüümseks
väidavad, et partisanid
on toonud N. Liidu sõjavang©
üle Pakistani püri juba 198J,
aastast alates.
100 kuni 150 N , Liidu vangi ja väejooksikut
on toodud Pakistani julgeoleku
kaalutlustel, kuna N. Ludu
vägedel olevat erüised üksused,
kes on välj a õpetatud just sõjavän-
; gide päästmiseks. Pakistanis nad
aga e i julgevat opereerida.
OTTAWA (GP) — Nikaraagua
kaubanduslik esindus, mis praegu
asub Miamis, Floridas on teretulnud
Kanadasse, kui sandinistide
valitsus sooviks selle üleviimist Torontosse,
ütles peaminister Brian
Mulroney. Samaaegselt teatas välisminister
Joe Glark parlamendis,
et Kanada on revideerimas oma
vahekordi ja suhtlemispoliitikat N i -
karaaguaga hüjutise Ameerika embargo
valguses ja Nikaraagua presidendi
Ortega püüdlustes tihedamate
sidemete loomiseks N.- Liiduga.
Ühe välisministeeriumi ametniku
väite kohaselt on ministeeriumit
informeeritud, et Nikaraagua
plaanitseb oma kaubandusliku esinduse
toomist Miamist Torontosse.
N. Liidu osci
• • H A
Ottawas on toimunud seoses Inimõiguste konverentsiga
EKN esimees Laas Leivat ja Ameerika Hääle ko^^
stratsiooni N. Liidu Ottawa saatkonna ees bnaa: nõudeid
LONDON — Kuni miljon inimest
on nälgimas Lääne-Aafrika rügis
rida demonstratsioone. Pildil Malis. See on kannatanud põuatõt-
Arvi Tinitš peale demon^
esitamas-: i ^ ^ puudus suur. Elanikkond oleneb
puudus
EKN foto võõraste toiduabist.
Moskva (Reuter) — Iisraeli president
Chaim Herzog teatas Mihhail
GorbatshovUe, et juudid e!
unusta kunagi, millist suurt osa
mängis punaarmee juutide päästmisel
natside haardest, ütles Tassi
teadeteagentuur. n maailmasõja
lõppu tähistavas telegrammis Herzog
ühineb Gorbatshovi poolt väljendatud
lootustega, et 1945. aasta
ideaalide pürgimine peab jätkama
ka tulevösus.
„Juudid, kes võitlesid natside
vastu gettodes, metsades ja lütlas-te
armeede ridades, ei unusta kunagi
punaarmee tohutut panust
natside barbarismi hävitamiser
tsiteerib Tass Herzogit.
Moskva teatavasti katkestas dip-lomaatUised
sidmed Iisraeliga 1967.
aastal. Sellest peale on N. Lüt suhtunud
krütüiselt Iisraeli polütikas-se
ühenduses palestünlaste probleemiga.
Samas püüab Iisrael sundida
Liitu avardama juutide emigratsiooni
N. Ludust Iisraeli.
Object Description
| Rating | |
| Audience | Vaba eestlane , May 16, 1985 |
| Title | es |
| Language | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Subject | Estonian Pub. House ORTO |
| Publisher | 1985-05-16 |
| Date | text |
| Type | application/pdf |
| Format | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Rights | Vaba e850516 |
Description
| Title | 1985-05-16-01 |
| OCR text | National Liorarv '^oco E E S T L A S T ! LMU® IGAL TEISIPÄEVAIL JA NEUAPÄlEVAL Nr. 38 (3151) XXXIV aastakäik Neliapäeval, 16. maU 1985 Thursday, May 16,1985 Ükdknumbri hind 70 centli ; Sellise kommentaari tegid Illinoisi republikaanX E. Porter ja Kalifornia demokraat T. Lantös, kes kuuluvad: / l ^ ^ Kongressis inimõiguste kpniiteesse. Nad ütlesid seda Ottawas peetud pressikonverentsil,/ mis korraldati Kanada, USA, Austria ja Prantsusmaa esindajate poolt. SeUejpures ei selgunud siiski, kas neride väljendused peegeldavad ka Valge Maja seisu- ; k o h t i . v . \ V / ^ ' . ; . r - k / , , . [:••:•'':.: 35-e riigi delegaadid on Ottawas peaaegu täiielepanematuks jäänud, laii kongress yeneMe soovil ja Kanada vällšministn loe Clarki lahkel . vastutulekul 1 Jsuutatati kinnisekSo Enamus ajakirjanikest c>n selle järel boikoteerinud mõningaid võimalusi uudiste saamiseks. USA's on suurenenud skeptilisus Helsingi kokkuleppe tõhususe üle, kuna sel pole mingit väärtust, kui seda saab karistamata rikkuda. Kuid inimõiguste rikkumisi ei tohi ignoreerida, neid tuleb diskuteerida, sest alles sel viisil võib tekld-da lootus, et aja jooksul kõik kokkuleppele alla kirjutanud prooviksid end parandada, ütles USA ametlik delegaat \Richard Schifter, kelle sõnavõtt toimus kihniste uste taga, aga kes selle andis, hiljem reportereile. Kahtleval i seisukohal oli ka Prantsuse parlamendiliige Etienne Pinte, iseloomustades möödunud nädalal alanud konverentsi siiski optimistlikult, lootes et mingisuguseid võimalusi sÜsk! on. meist küsimusist rääkida. ' "Ka Austria parlamendiliige Jo-seph Hochtl ütles, et arvestades N . Liidu ja ida-bloki poolt seni täidetud murdmisi Helsingi kokkuleppe osas, et „teod on tähtsad, mitte sõnad ja mitte punktid N . Liidu põhiseaduses." N . Liit lubab kõneva-badust ja vaba ajakirjandust oma põhiseaduses, aga meil on rohkesti teateid inimestest, kest Just sel põhjusel on vangistatud, et nad neid põhilisi õigusi on nõudnud. Kuigi ametlikult on konverents jäänud kinniseks, on USA esindajad siiski väljaspool konverentsiruume oma seisukohti väljendanud. Nii ütles üks kõrgem..USA inimõiguste ametnik, et vaikne diplomaatia pole efektiivipeN. Liiduga, ^ selletõttu Richard Schifter tahafe esitada ükisikjuhtumeid ja nime- ^ sid inimeste üle^ keda on vangistatud, siseeksüli saadetud, keelatud väljasõiduks viisade andmisest, hoitud kinni psüliliiio aatrilistes asutustes või mõnel muul viisil kannatanud •N. Liidus või teistes idabloki xii- •kides. , Schifter avaldas selliseid mõtteid teisel USA delegatsiooni pressikoh-verentsü Ottawas ija lubas esitada nimekirja konverentsile juba kolmapäeval ja uuesti nimetada neid oma sõnavõtus käesoleva nädala reedel. Kuigi istungid on suletud meediale, ütles Schifter, et pole mingit võimu, mis sunniks individuaalse osavõtja vaikima, mida ta ütleks oma kõnedes ja se^isukohta-des avalikkusele. i N . Liidu delegatsioon on selgesti väljendanud, et nad keelduvad absoluutselt ükskõik millisteks sellelaadilisteks läbirääkimisteks, kus oleks arutlusele võetud individuaalsed juhtumid ininiõigiiste rikkumisel. USA aga soovib knuenädalist konverentsi kasutada «läkituse saatmiseks N. Liidu tijppjuhtlde- 2e«. Tavaliselt on venelased' vastanud sellistele süüdistustele mstusüüdis-tustega, et USA rikub indiaanlaste jt. inimõigusi. Kui N. Liit ei nõustu juutide ja teiste vähemuste olukorda parandama idabloki inimõigueste alal, „tuleb neil selle eest maksta" sellisel pinnal nagu kaubavahetus Lääneriikidega, ütles Schifter. Ottawa konverents on kokku kutsutud, et 35 Helsingi kokkuleppele allakirjutanud riiki näitaksid, kuidas nad sõlmitud kokkulepet on täitnud inimõiguste parandamise alal. . Eestlaste f@g@vie's@st Ottcawcis B^ieiiSIgusf© Ininiõigiiste konvereetsiga toimus kolmapäeval, 8. mail, mi. Balti päev. Päeva esimeseks ürituseks oli demonstratsioon kell 11 hommikul Nõukogude Liidu säat^ tänavale T.E.S. Täienduskeskkooli XIX lennu abituriendid 1985. a. kevadel. Esireas j^asak^ Seoses Ottawas toimuva Mikk Altosaar, Lisa^Kald, Märgus Kask, Tiina Kindlam, RitaLees, Pia Metsala^ Andres Musta. 2. rida: Andres Nurm, Kadri Nõmmik, Anne Pedä, Tiina; Pedd Roose, Esther Roosipuu, Heiki Sillaste. 3. rida: Marcus Silmberg, Lisa Soots, Ghristo-pher Timusk, Allan Vessmann, Särina Westerbto^ Foto: 0. Haamer Kahesajaliikmeline lahvamass marssis edasi tagasi kõnniteel ligemale kaks tundi, kandes balti rah-vuslippe ja loosungeid. Kostsid hüüded saatkonna poole. ^Hüüded muutusid eriti tugevaks kui mitmel korral saatkonna ametnikud lahkusid eesväravate kaudu. Eesti lippu kandis . kohalik Ottawa eestlane Ene Kukk^Sewchuck. Demonstratsioon kestis. ligi. kaks tundi ja leidis suuremat tähelepanu meedia pooltj kaasaarvatud GBC. Pärast demonstratsiooni toimus Ikestatud Rahvaste grupi büroos Ghateau Laurier hotellis pressikonverents. Pressile näidati ka filmi „Prisönland", mis käsitleb N . Liidu poliitvangide olukorda. Samuti näidati ka Tiina Soometi filmi „Esto-nians: For The Record". Samal päeval toimus sõdades langenute mälestussamba ees uus demonstratsioon. Rahvahulk oh väiksem, aga siiski efektiivne, kuna mälestussammas asub keset linna. iKohal oli rootsi Mevisioon Ja Intervjueeriti rootsi keelt rääkivaid Isikuid. Huvitav juhtumus toimus Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimehe Laas Leivati ja ühe Ameerika lennuväe koloneli vahel, kes oli juhuslikult möödumas. Kolonel haaras pisar silmis -L. Leivati käest, ütles": Luba, et ma surun sinu kätt". Ja jalutas minema. Õhtul toimus jällegi Ikestatud Rahvaste büroo ruumis baltlaste poolt korraldatud vastuvõtt parla-^ mendiliikmetele ja konverentsi delegaatidele. Kohal olid parlamendi-liikmetest David Oflikow, Aiidrew Winter ja Alec Kindi.: Samuti olid kollal: senaatorid Paul Yuzyk, Stanley Haidasz ja Jeny Gräf-stein. Delegaatidest olid Kanada delegatsiooni abijuht Simon Wade ja Hispaania, Nbrra,^ü^ si delegatsiooni esimehed. Viimane; on muuseas läti päritoluga. Päeväjoöksul toimus veel üks huvitav: vahejuhtum. Konverentsi-hoone ees oli lippudeväljak kõiki-! de osalevate riikide lippudega. Kolmapäeva hommikust alates, hoiti vardas eesti lipp teiste lippude juures, hästi lähedal N . Liidu lipule. . Lipu; hoidjateks "olid,Ene .Kukk- Sewchuck, Erika Pent ja Laas Lcivat, kes tõmbasid enda juurde televisiooiiijaamade, konverentsi delegaatide ja kohaliku politsei tähelejtäOTi Lipu hoidmise ajal tuli konverentsi hoones;t välja üks konverentsi korraldava toimkonna ametnik; ja nõudis lipu eemaldamist. Eestlased vastasid riõudele üteldes, et on koostamisel kiri konverentsi delegaatidele, kus balti rahvad nõuavad, et nende lipud lehviks ka konverentsi hoone ees. kohalolevad julgeoleku politseinikud leppisid selle vastusega ja Eesti lipp jäi lehvima päevaks konverentsi hoone lipuväljakule. . J E R U Ü S Ä l ^^ Vaatamata pahameeletormile ja protesUdele ja Iisraelis, kü^ lastals president Reagau Bitburgi sõjaväekalmistutj kuhu ta asetas pärja sümboolseks vihavaenu mat-nii| ek^ ja iiue ajajärgu aluštami- -^efes ÜSA ja Lääite-Saksaüiaa vä-: heWstes suhetels. Varem, samal päe>al külastas Reagan endist Ber-gen- Belseni kontsentratsioonilaagrit austamaks natside aegu hukatuid juute. Tõsiasi, et Reagan säinal päeval külastas nii teakslaste haudu kui juutide hukkamispaikatÕi esile teravaid sõnavõtte iisraeli parlamendis. Iisraeli : kaitseminister : yitzhak Rabin . ütjes, et juüdid ei • andesta Reaganile yõrdsustamast natse, kes on maetud Bitburgis, hukatud juutidega Bergen-Belsenis. Kaitseministri sõnavõtt oU teravaim kogu ; kriitikast, mida Reagani külaskäik pn ajendanud. Iisraeli parlamendi erakorralisel istungil II maailmasõja lõpu tähistamiseks väitis peaminister Shimon Peres, et'Reagani kiitaskäigud Bitburgi ja Bergen-fielsenisse oh andestamatu viga,. mis kutsus esile palju valu. isegi surm ei saaVat muuta tõsiasja, et ühed maeti mõrvaritena ja teised mõrvarite ohvritena." FESHAWARj Pakistan (AP) — Paljusid vangilaE-gemid N. Liidu sõdureid ja lendurdd salaja km» iii ja kuulatakse Me Pakistanis asuvaisvangilaagreis,^^w litsuse teadmasd^:^ Tass' ja Afganistani partisa° nidee^smdai Sääraste vangide / ja vangüaag-iite olemasolu sai hiljuti teatavaks, kui grupp N. Liidu ja Afganistam sõjavange surmati põgenemiskatsel taolisest laagrisi umbes 15 küo-meetrit Peshawarist, Afganistani piiri läheduses. N. Lüt ja Afganistani kommunistlik valitsus ön aval-, danud selle üle protesti Pakistani valitsuse juures. Tass nimetab seda juhtumit v,Jä-ledaks kuriteoks" 12 N. Liidu ja sama arvu Afganistani sõduri vas- Nad olevat langenud kangelaslt-kult, surmates põgenemiskats€l 100 partisani Ja Pakistani sõdurit. Iga säärane laager tähendavat jämedat rahvusvaheliste seaduste rikkumist ja võivat vüa tõsisele kokkupõrkele N. Lüdu, kommunistliku Afganistani valitsuse ja Pakistani vaheL , Samas, teatavad lääne diplomaadid, surmasid N: Lüdu šoomus-väed enam kui 1000 meest j naist ja last märtsis toimunud rünnaloite kestel Afganistani külade vastu. Külade elanikke kahtiustafa partisanide abistamises. Rünnakud olevat leidnud aset 11.—18. märtsini ja üksücasjad. said alles hiljuti teatavaks, kui ellujäänud elanikud said rünnakute piirkonnast põgene- Kõrgemad partisanide ohvitserii ja teised vastupanuliikumise ju- . Md, kes soovivad jääda anonüümseks väidavad, et partisanid on toonud N. Liidu sõjavang© üle Pakistani püri juba 198J, aastast alates. 100 kuni 150 N , Liidu vangi ja väejooksikut on toodud Pakistani julgeoleku kaalutlustel, kuna N. Ludu vägedel olevat erüised üksused, kes on välj a õpetatud just sõjavän- ; gide päästmiseks. Pakistanis nad aga e i julgevat opereerida. OTTAWA (GP) — Nikaraagua kaubanduslik esindus, mis praegu asub Miamis, Floridas on teretulnud Kanadasse, kui sandinistide valitsus sooviks selle üleviimist Torontosse, ütles peaminister Brian Mulroney. Samaaegselt teatas välisminister Joe Glark parlamendis, et Kanada on revideerimas oma vahekordi ja suhtlemispoliitikat N i - karaaguaga hüjutise Ameerika embargo valguses ja Nikaraagua presidendi Ortega püüdlustes tihedamate sidemete loomiseks N.- Liiduga. Ühe välisministeeriumi ametniku väite kohaselt on ministeeriumit informeeritud, et Nikaraagua plaanitseb oma kaubandusliku esinduse toomist Miamist Torontosse. N. Liidu osci • • H A Ottawas on toimunud seoses Inimõiguste konverentsiga EKN esimees Laas Leivat ja Ameerika Hääle ko^^ stratsiooni N. Liidu Ottawa saatkonna ees bnaa: nõudeid LONDON — Kuni miljon inimest on nälgimas Lääne-Aafrika rügis rida demonstratsioone. Pildil Malis. See on kannatanud põuatõt- Arvi Tinitš peale demon^ esitamas-: i ^ ^ puudus suur. Elanikkond oleneb puudus EKN foto võõraste toiduabist. Moskva (Reuter) — Iisraeli president Chaim Herzog teatas Mihhail GorbatshovUe, et juudid e! unusta kunagi, millist suurt osa mängis punaarmee juutide päästmisel natside haardest, ütles Tassi teadeteagentuur. n maailmasõja lõppu tähistavas telegrammis Herzog ühineb Gorbatshovi poolt väljendatud lootustega, et 1945. aasta ideaalide pürgimine peab jätkama ka tulevösus. „Juudid, kes võitlesid natside vastu gettodes, metsades ja lütlas-te armeede ridades, ei unusta kunagi punaarmee tohutut panust natside barbarismi hävitamiser tsiteerib Tass Herzogit. Moskva teatavasti katkestas dip-lomaatUised sidmed Iisraeliga 1967. aastal. Sellest peale on N. Lüt suhtunud krütüiselt Iisraeli polütikas-se ühenduses palestünlaste probleemiga. Samas püüab Iisrael sundida Liitu avardama juutide emigratsiooni N. Ludust Iisraeli. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-05-16-01
