es

              lational Lijrary Sopf^-^ K,.
\•;-..'•.••••'^v:.J
iregistration nombfö S T L L i i Ä N D J mMUB IGAL TEISB^ÄEVAL
J A NEUAPÄEVAL
Nr. 3 (3116) XXXIV aastakäik Neljapäeval, 10. jaanuaril 1985 — imm&y, January 10,1985 Ükj^oHimbd hind 70 centi
Otsustati jätkata läbirääkimisi
GENF Kauaoodatud koktiMMine
mesel päeval kestsid USA välisministri
lised läbirääkimised seitse timdi, misjärel
nud 700-le reporterile. Teisel päeval kestis
ÜSA välisminister €• SMtZj et^kokkelepe
eskdajate valiel toimus^
ja N. Liida välisministri
ei antud maailmast
iile viie tunni ja pärast
Kahe suurriigi väüsministrite va- USA välisminister G. Shultz pi-lielised
läbirääkimised olid esime- das seda tähtsaks alguseks, kuid Formaalsed' läbirääldmised koi-sed
suurriikide kõrgemate riigijuh- ta ei olnud kindel, kas need läbi- algavad loodetavasti
tide kokkupuuted pärast 13-kuulist rääkimised võiksid viia tulemusele, kesk-märtsis ja tõenäoliselt jälle
vaheaega. Esimese päeva bttenäh- kuid igal juhul on ees pikk tee', ^"^s. Iga grupp töötab omaette
tust pikemaks kujunenud nõupida- Kuid nii tema kui Gromõkp olid ^^^^^ saavutanud
mised andsid arvamise,', et kahe nõustunud, et läbirääkimised peak^ kokkuleppe, nad ei oota mitte teisi
riigi vahel aetakse tõsisemat juttu, sid vüma „täielikule tuumarelvas- ^^.t.,*^^^. ^okkuleppe formaalset
Päevakorra üheks osaks oli tuse elimineerimisele igal pool",
raamkava koostamine ,i tulevikus
peetavaiks kaitse- kui ka ofensüv- ^^^^ ^^J^"^^ ^^s N. Liidu vanem
tuumarelvade vähendamiselläbirää- pressiametnik andis samasugude
kimiste pidamiseks. USA välismi- optimistliku aruande,
Kister G Shultz andis peale kohtu- us^^Sk' nad usuvad, et m jm-mist
ajakirjandusele mformatsioo- ^^^^^^ arusaamisele selliste
^» •» ifnirin«i«iiM»4-iai vaJaduscs.
ratifitseerimist.
Mõlemate poolte olulisim ees­märk
on lõpetada pingelist sõ-nade-
sõda Ida ja./Lääne vahel, mis
ori kestnud üle^iästa. 1 •
©eides et nad saavutasid kokkaj- Tegelikult see kokkulepe oli ainult
leppe läbirääkimisteks uute maa- algus, tõelised läbirääkimised on
ilmaruumi ja ml^apealset® relva- veel ees.
de vähendamise üle
Üks vaneiA USA ametnik, presi- võitjaid ega kaotajaid, mõlemad
dent RonaidKeagani spetsiaalne põled olid andnud pärast pikka
nõuanidja Jack Matlock külastab ä i i Ä h i s t veMike järefev Seegi oli
nüüd oma Europa- liitlasi Euroo- olniÄ "alies^^ 1 ^
pas, Jaapanit ja Kanadat, selgita- ikuna vareni oUGroinõko olnud jä-des
lähemalt läbirääkimiste tule- relandmatu, et USA peab loobuina
mtisi ja väljavaateid edaspidisteks oma ^,Štars War'^ uurimisplaanist,
N. liit kes omal'ajal
Sut^^^t^^ingisu^^^^ toimus tavakohane vastuvõtt Eesti Vabariigi aupeakonsul
leppele saamiseks läbirääkimiste Imar Meinsoo kodus. Pildil endine riigivolikogu liige ja mitmekordne maavaneni
laua ümber. Mihkel Hanseffij kes 29. dets. tähistas oma 80.. sünnipäeva, Margot Hemsoo ja Dniaff
Kokkupuute ajal polevat olnud ei Foto: Vaba Eestlane
vältimaks relvastuse senisest veel­gi
suurenemist.
Jiutide asystused
Olaf Kopvilie .Ihatarele
OB
purde
, JBRUUSALEMM —Grupp mi-sammudeks,
kuna seni on vaid mida ametliktiit nimetataks© Stra- ^^^^uj^j^j^ii^^^^^^^
põhiHsed punktid läbirääkimisteks tegic Defence Initiative. taluvad ehitada Lõuna-Liibanonis- üieeldiv UllatyS
tehtud avalikulcs. ^ väHsminister G Shultz üt- ^^utide asustusi. Yuri Heller,
Nü määrab kumbki suurriik de- ks hiljem anüid pressikonverent- S^up juht, ütles ajalehele Koi Ye- Jõulupühadeks oll „Ehatare*' olnud avatud elanikel©
legatsiooni, kes on jagatiid koi- sü, et läbirääkimised ei olevat oi- rushdayim, et ta arvestas seda Lii- jgj külalistele kohn aastat, kusjUUres märgiti, et see OE
meks arultusgmpiks. Esimene nud mitte kerged, aga lõpuks siis- ^anoni osa, km Piiblis Iisraelile c„„„„j iu;«««(h,J ^^Zi ^
USA ja N. liidu arutiusgrupp uurib ki mõlemad pm>led saavutasid pea- Jum^a poolt lubatud maad. Heller SeUe ajaga Saauud humatud aSUtuseks eestl uhiskounas,
teid ja võimalusi kuidas vähenda- mise eesmärgi, avastades need ^les, et 10 iisraeluü on seni lutu- kahjatsetatakse vaid, et omal ajal Seda S U U r e m a u a et
da tugevate interkontineütaalsete punktid mitte üle nad tulevikus nud.selle grupiga, nende hulgas 7 «laanUcehiil Aa^stflvafipfiicpl <s»ahii« innlnkinoihicpkä^^
strateegüiste rakettide arsenali nõustusid uuesti läbirääkimisi pi- perekonda lastega. „Kui valitsus ei Plaamtsetod. Aastavaheto^^^^ ,,JOUlukmgltUSekš
m õ 1 e m a 1 pool. f e i n e dama. Kuuepunktiline kommündkee anna meile legaalset luba, me võ- „Ehatareie teade, et mm hakkavad saama ruklikku toe»
grupp hakkab arutlema keskkau- olevat alguseks reaüstlikele suhe- tarne hussi, laadime sellele oma va­gusega
. tuumalaenguga rakettide tele Ida ja Lääne vahel tulevikus, rustuse ja sõidame piirUe ihna loa-piiramist,
nagu on USA tiib- ja
Pershing 2 raketid ja N. Liidu
SS-20 raketid, mis paigutatud Eu-rööpasse.
Kolmas grupp avato läbirääkimi­sed
kaitsesüsteemide üle nagu' on
USA plaan paigutada satelliitide
vastased relvad maailmaruumi.
ta," ähvardas Heller.
Tyleonnetiiii
DD
Reedel, 4. jaanuaril oii „Ehata-res"
tulekahju. Kell 12 päeval hak­kas
tuleohualarm helisema. Selgus
LäänemaaiMa eriti aktiivne äMstam^^
pia näljahäda leevendamiseks on põhjustanud
kasutamistd
Eesti Abistamiskomitee Kanadas nayad tõetruud andmed oma ma-esimees
Alfred Sepa ütles, et juba janduslikust seisukorrast „Ehatare"
poolteist aastat tagasi alustati riik- ja EAK juhatustele. Kõik nende
liku abi taotlemisega, et kergenda- sissetulekute tshekid tuleb esitada
da nende ,,Ehatare" elanike olu- „Ehatarele", kes arvestab neiude
korda, kelle majanduslik seisund alusel jpuuduva osa välja ja mak-pole-
küllaldane katma „EhataTes" sab siis rendise osas juurde,
elamise tingimusi. Seni on neid , , ,
toetanud E A K ise tungiva vajadu- ^ui aga praegu kainiäs okyad
se puhul taotlused ka toitlustus- ja hooldus-taotlustele
peaksid 'täituma,
Abi taotlemise juures on; eriti
aktiivselt asju ajanud Jaan" Soots,
Ehia" Kungla, piev Tralla j ä erilise
innukusega noor advokaat Enn
Kuuskne. .
pilleks on lootust olemas, siis
oleks kõik vajadused käes.
A. Sepa ütleb veel lisaks, et kui
need: mõlemad toetused on saadud,
Riiklikku toetust antakse kahes siis, on ,,Ehatarer tä,ielik õigus
em
l u i c u u u a m i i u n c u ö c u i a oci Uh ^ddls Abebast teatataksej ct Ka- tut ülej^
rrtuh^olTlXtTlänuTR^S^ ^^^^ saatnud mett, Jordaania: organisatsioonid soovitavad^^^t^^^^^^^ kes on minnaScarbiro linnavalitsuse
toas õnnetuskohale iõudes selgus ^^^S^ismaa shokoläadi4inna-pam, mida vajatakse, mitte mil- tõeli^ hakkavad esial- de linnamaksust vabaks saamiseks,
et koridor ja tuba olid juba p i s u ^emaitselist püma,
suitsu täis. Kui tuletõrje ja politsei,
kohale saabus, leiti et tuli oli saa­ni
makarone
Yorgi firma
Oxfain 35 ton- lest tahetakse lahti saada; (nagu gul toetust saama ainult reqdise
ja nuudleid, New eesti pagulastele Saksamaal saade- arvel,
soovib lennukitega ti Ühendriikidest hobuserautamise
. nud alguse TV-aparaadist, mis oli ^ ^ f ^^^^ kingi, neist _mo.^^m
.Vaba Eestlase toimetuse juur- ^lema sütinud. Kahju hinnatakse ^ed naeltega spordikmgad, _ tei^^^
de on -asunud toole Kanada eesti 4ooo.ie dollarile, kuid ruumis tu- " ' f ! ^^^^^^ kontsadega naistele. .
ühiskonnas hasti tuntud koorijuht, jgi^^eha täielik remont Maailm on avanud oma südame
meeleolulaulja ja muusikaliste ves- . ' Etioopia 8 miljonile näljahädalise-tete
looja Olaf Kopviliem, kelle Just enne tuleõnnetust õli „Eha" le, • " ;
„vindilised viisid" onUuntud üle- tare" juhtkond teostanud ruumides . aga mõned heatahtlikud inlme-maailmselt
eestlaste hulgas. Olaf kontroUkäiku, Kuid mõne minutiga sed pakuvad neile seda mida po-
Kopviliem pole ajakirjanikuna pä- oli tulekahju süttinud ja TV-apa-ris
tundmatu, omal ajal ilmusid raadist oli järele jäänud peotäis
tema vested „Vaba Eestlases", tuhka. Õnnetuse puhul koondati
Kuid kälgiBs on ka teise toetuse
taotlemine, mis kataks toitlustuse
ja hoolduse puiidujäägid.,
Kui ka see õnnestuks, ütleb A. Se-'
pa, siis ei oleks enam neil muret MOSKVA Udmurdi auto-tunda,
iel oma. majanduslik o l u - P ? ^
kord ei kanna. - / : l.nn Izhevsiü nnnetafe «mber 20.
VATiK/iN CITY -^.^ . detsembril surnud N . Ludu kaitse-ie
haiialisjeie va^a ega voimaM^., p^^^^^^^ ^^Ig^^ toetuse maksmi- ministri Dmitri Ustinovi nimeli-kasptada
» ideoloogilised huvid" ' kiiidiüsta- ne 1984. a. jaanuari nimekirja alu- seks. ižhevsk asutati .1760. aastal
Abistamisorganisatsioonid. ütle- maks' eesolevate läbirääkimiste tit- sel; Käesolevas- jaanuaris tuleb ja tehti Udmurdi autonoomse va- •
uue tööjõu asumine ajaleheijuurde elanikud alakorrusele, .mille juures vad, et mõned ärid Läänes katsu- leitüsi Genfis, ütles paavst X^^ uus täiendatud elanike-bariigipealinna^^
tagab selle veelgi sisiikamaksT ja kõik teenistujad ja-elanikud käitu- vad oma tulumaksust .vabaneda, nes Paulus II oma uusaasta läki- nimekiri. Ä.; Sepa rõhutas eriti, et
mitm 11 vülgsemaks m u 111.mist. sid rahulikult. annetades ladudes leiduvat kasu- tušes. toetust antakse ainult neile, kes an- oli linnas elanike arv456.000,
13illll!!!i;!!;!!!ll!i!li!IIIIl!llllll!llill!lllili!i!l!!lli!in!Illi!!i!nillliiniH
TeIIimiskuponglke3
niiii!iiiiiiiiiiiiniii3iiiiiiniiiininiiiiiiiiiii!iiiiinii!]iiiiiniiiiit!i!Siisiiiiiiii!^^