Vaba Eestlane, July 14, 1965

              w
&!
V
Lhk2 VABA EESTLANE kolmapieraL 14 Juulil 1965 — Wednesday July 14 IMS
Ülemaailmsed Eesti
Päevad
Käesolev suvi Ameerika mand-ril
on olnud erakordselt rikas
suurte rahvuslikkude pidupäeva
de poolest mis koondasid tuhan- -
Af'
konna hooleks
aeg kui
Rootsis
deid eestlasi ja muutsid lapikesed mais ja sellest üritusest kutsutak-võõra-st
pinnast sümboolselt Ees-js- e osa võtma eestlasi üle kogu va
ti Vabariigi territooriumiks Xen-b-a maailma
des väikestes Eestides loitsid või- - Nii siis on esitatud ja
dutuled lehvisid sini-must-valge- d küsimus kas need päevad oman-linu- d
( meie rahvuskultuuri davad ülemaailmse iseloomu või
sõnajalaõis ja kõlasid sütitavad suurel määral Amee- -
sõnad mis seadsid entusiastlikke
tähiseid tulevikuks Need suvised
kokkutulekud Kiviojal Seedriorul
Lakeu oodis Port Arthuris Port-landis
Minneapolises ja mujal
1968
rika
Kas siin on küllaldaselt hu-vi
sel Rootsi
Asjastel suvepäevadel eriti USA
läänerannikul
näitasid poolt et pikaks näitavad et see idee ei ole kau- -
veninud pagulusaastad ei ole suut-- geltki ja rohkearvuliselt
mul hiiularia mip rahviittprvikllt : eestlasi on hetest
eestlane leiab võõrsil ikka puhkused WNte viibisid koos asetäitja Humplireyga
tee teiste eestlaste juurde Tei-sest
küljest demonstreerisid need
suvepäevad eestlaste ja
jest suurenevat mobiilsust
saabus vas-tus
tagasi
takse Eesti Päevad
kutse
õitses
mitte jääb
eestlaskonna
puhul
avaldatud
ühelt
surnud
Ameerika
aasta
suurt
seoses olid kõikjal rahvamasside huvi
saaksid võtta Rootsis Eesti
Päevadest praegu on küllalt
asjahuvilisi et üks eestlaste
nprannikn ppctiacti mpnHpvaflp võiks startida
le ilmunud näiteks külalisi Ja teine Lõuna Kaliforniast
j
j
trvaaari i
-
HHF- - H
" 'tnjAt __— -
" "' m
Jm Alk __
' - ? Hi ____§ —Hra mi
Jim McDivitt ja Ed
ja ka 1968 lennureisiks (paremal) presidendi
jär
Lää- -
nad nad tulipunktis
osa
Ien
nuk Vancouverist
oli Sa-- I
y
Havai saarelt Kanada muti tuntakse suurt huvi seks pu- - Endel Kuiki Eesti
keskustest Kiviojale huks lennuki uurimise vastu Chi
viis kahe tee Gaanast j cagos ja teistes USA eestlaste kes-- J Eestlaste rah-- verest ja tema päritolu kohustu-- rahvuslikku usku mille usutun- -
Aafrikast ia ka— _ kohtades kustes vusmihad la eestlaste suurkokku-- sed kõnnivad ta Järel ükskõik Inistus Uldioonte_s_ „lä—re„mine: leidus rohkearvuliselt Siinsete tulekud väljaspool kodumaad kus ta ka oleks millise Ja eestlased on üle lU0 anaaasse siis v:ibsiiaci
____ i ii i - -- — kohta et düüslen- - mat sõitu aasta Rootsi Eesti need eestluse eesmärkide eesti danik ta ka ei oleks missugust aasta elanud Läänemere
nukite ajastul ei ole Päevadele takistab ainult üks pea- - rahvustunde eesti südametunnis- - passi ta oma taskus ei kannaks dal Nad jäävad sinna ka määra- -
kõige kaugemad distantsid oma- - mine asjaolu — sealne untus ka- - tüse ja eesti kultuuri Meie vabade maade matuks olgugi et nad
vaheliseks vatsetakse korraldada mais kunsti ning rah-- ühiskonnas on praegu järgmised: praegu on Eesti meie
enam ületamatud Selliste kaugete siinsel mandril käivad sel ajal vuspärimuste jätkamise rõhuta- - Meie on olla lojaalsed
reiside sooritamisele aitab kaasameel paljud lapsed koolis Seepa- - Ja päevad sellele maale ja tema riigikorrale
ka eestlaste sissetulekute suure- - rast oleks soovitav et Rootsi eest- - Need on aga ka need päevad kus kuhu meie oleme asunud
nemine ja kaas-- lased lükkaksid oma Eesti Päeva-- vabaduses viibivad eestlased tule-- Neid ülesandeid täites on meie
nevad pikemad puhkused j de ühe võrra edasi selleks et arendada ja
See kergitab uuesti vahepealse' Juhul toimitakse ja selle sidet et kontrollida alal hoida eesti keelt kuna levasteks päevadeks
unustuskatte alt esile ürituse ja vaadelda seda tõotust mille on kõige tähtsam tunnus I tõstab ka meie
möödunud suvel Toronto eestlas- - leiab siin ka edaspidi kõlapinda andsime kadus silmist ko Meie rahvusliku aktsiooni ft&Lr rahva
ti suvepäevadel ülesseatud ees-- oleks loomulikult soovitav et ka dumaa rand
margi — Rootsis ko- - laulukoorid ja I Ja need paljud ja paljud
dunrre kaldal ülemaa- - võimlejad kelledel on eeloleval eestlased täna siia on kokku tui-ilmse- d
Kesti Päevad mis tooksid aastal kavas reisid Euroopasse nud Kanada Ja ühendriikide suur-esinejat- e ja külalistena kokku lükkaksid need edasi kuni 1968 linnadest selle suure mandri met- -
'
estlasl ka teistest maailma osa- - aasta suveni nii et saaksime sade lõpmatusest preeria avarus- -
Jest Toronto eesli organisatsioo-- Rootsis armsa Läänemere kaldal test eesti taludest kaugetelt tee- - me meie koos organisatsioo- -
uide esindajad kiitsid selle idee anda ühise võimsa demonstrat- - delt ja vetelt — siis on nad tei- -
heaks ja sccjärele jäi edaspidiste siooni vabade eestlaste püsivast nud seda kõik sellesama tungi
sammude astumine Rootsi eestlas- - (soovil mis meid kõiki teeb
Noorus astub ellu
Käesoleval aastal vabas ülikooli haridust Samal ajal ühine rahvustunne mis meid kõi-maailm- as
taas suur arv kindlusta üksikisiku karjäär ning üle merede ja kaugus- -
hariduse saanud eesti noori edu mitte ainult tema
hakates endile oma eriala raami-des
eluteed rajama Ja
sammsammult ülespoole
tõusma Kuigi eesti noorte hulgas
on viimastel aastatel kõrgema ha-riduse
taotlemisel märgata teata-vat
loidust Ja ükskõiksust on üli-kooli
lõpetajate arv võrreldes
vabas maailmas viibivate eestlas-- J te üldarvuga siiski jäänud rõõ-mustaval
kombel erakordselt suu-reks
millest võib järeldada et
pole kaotanud
haridusehitte poole püüdmisel
eestlastele omast teadusejanu ja
energiat
Eestlane on juba ärkamisajast
alates oma loomuliku intelligent-siga
aru saanud et ühe väikerah-va
püsimiseks ja suurte rahvaste
keskel positsiooni säilitamiseks
on vajalik tõsta meie rahva hari-duslikku
taset Ja kasvatada kõrge-ma
hariduse andmisega meie rah-vale
mitte ainult erialade spetsia-liste
ka teadlikku intelli-gentset
ja Juht-konda
Selle arusaamise tulemu-sena
oli meile tekkinud Esimese
maailmasõja lõpul Eesti Vabarii-gi
rajamisel oma eriteadlaste
spetsialistide Ja riigitegelaste kaa-der
kes oli võimeline organisee-rima
tsaaririigi laostunud vareme-tel
õitseva Eesti ning
viima võiduka Eesti Vaba-dussõja
vältel üles kas-vanud
eesti nooruse auks peab
ütlema et nad on säilitanud eesti
rahva traditsioonid kõr-gema
taotlemisel Suu-relt
osalt on see kahtlemata vane-mate
teene ja nende selgitustöö
et meie noorus oskab hinnata ha
Sealt
mõni Stokhol-mis- t
teatati et korralda
aastat
mandri otsus-tada
sõitmiseks?
mõtted
valmis kasutama oma astronaudid
Euroopasse millega äsja Pariisis
Juba
näiteid eestlus
mise
tähtaja kokku rõhutada kohuseks kõnelda
rahvuse
positsioi oni i vaiua annau jtouuu jia_
kaalu juurde kogu meie rahvus-grupile
tõstes meie osatähtsust
teiste hulgas ning
võimaldades edukamalt jätkata
meie võitlust Eesti rahva pääst-miseks
kommunistliku ikke alt
Meie oleme et ka
käesoleva aasta eesti noorte ha-ritlaste
lend pühenda ai-nult
oma Isiklikule elule ja kar-jäärile
vaid ohverdab osa
ajast ka eestlusele Elutee raja-mise
esimesed aastad on kahtle-mata
okkalised ja rasked ja mõ-nelgi
noorel tuleb tegelikku ellu
rakendumisel üle elada esimesi
pettumusi Kuid üksikute
tuleb arvestada ning
eestlane oma tugevate närvidega
ning püsivusega on alati suutnud
ületada ka kõige suuremad takis-tused
Esimeste elurajamise aas-tate
möödumisel peaks Igaühel
siiski jääma üle aega ka eesti
ühiskonnale ja tema
kulgedes langeb Uha rohkem
le See on seda olulisem et aas-Inime- si
välja vanema generatsioo
ni ridadest Ja neid on vaja täien
Eestit teistel aladel
saanud kunstis kirjan- -
haritlaskonna esindajatega Noo-ruse
aktiivsus on seda vajalikum
et välismaailmas hariduse saanud
eestlastel tekib nende positsiooni-de
ja laitmatu keeleoskuse tõttu
palju soojemaid ja tugevamaid si-demeid
isikutega
kui seda suudavad organiseerida
vanema Inimesed
Iga kõrgema haridusega varus-tatud
eesti noort ootab vabas
maailmas kahtlemata huvitav ja
elu paljude rõõ
mude Ja muredega Meie loodame
riduse tähtsust ning pühendab siiski et hariduse
oma noorusaastad õppimisele ainult ühekülgseks ja kitsatesse
Kuid kahtlemata saab ka meie saanud eesti noore elu ei kujune
noorem generatsioon juba raamidesse surutud isiklikuks
aru et ühe väikese rahvusgrupi eluks vaid et iga noor elab selle
liikmel kellel puuduvad siinses kõrval ka eesti rahva ning
ühiskonnas igasugused vajalikud võtab aktiivselt osa eesti rahva
sidemed on ainult siis võimalus muredest Ja rõõmudest milleks
lüüa Ja Juhtivale positsiooni- - teda kohustab ta rahvus ja vöö-dele
pääseda ta omab vajalik- - iraste võimude poolt okupeeritud
ku ettevalmistust — see tähendab 'isade maa
+V[S2£Z '%'_______?_
B_HfHlfHlfHlfHlHHHHH_Hfl9HB_?J3f lK______P_i_R_HI
HHHHHESHHHHHHHI HI
k
&i f™flfl_3f?:HflflflflB
--9HHL 'ä _____feN__
kus
kuu vad
ellu
end
oma
lasteks
see on see eesti verehääl meis
kõneleb jälle sellistel päevadel
nagu seda on tänane päev
See on tuhandeid aastaid
siirdus ei
ülikooli- - ki
lõpuni
ei
tp
f 1
h--
i —
Vana eesti rahvajuht rahvapä- - jÄ
rimuste koguja Ja üks meie &z
mesi rahvuslikke filosoofe Jakob [
Hurt ütles kord paljude aastate "
eest "Eestlased ei ole kärbsed
kes täna sünnivad Ja homme su- -'
revad vald üks vana ja visa
kes ammu Juba maailmas
on elanud ja ka parast meid veel
kaua kestma saab"
Need sõnad on
tõesõnad täna nagu nad olid mit-mekümne
aasta eest
Nendest sõnadest järgnevad ka
need ülesanded mis Eesti
ja rahva saatus meile peale pa-neb
ja mille täitmist Eesti meUt
ootab
Tänasel suvepäeval tahangi käsit-leda
neid ülesandeid mida meie
oleme kohustatud täitma eestlas-tena
Eesti vastu — kuid andes sa-mal
ajal ka oma panuse oma
praegusele
Mitmete rahvuste kultuurid on
loonud seguna uue mitmekesise
Kanada kultuuri ja vastavalt iga
tugevusele on mine meid ja
mellne mõjutama Kanada kultuu-ri
Sama põhimõte kehtib ka kõi--
dada väljaspool hariduse gil — teaduses vai--
noorema Ja
elu
duses kuld samuti ka majandu-ses
Ja poliitilises elus millest me
selle ühel või
teisel viisil osa võtame
Meie oleme Inimesed
kes Juba 25 aastat suurte ajaloo
sündmuste keerises on otsi- -
õigust
õigust anta siis peame selle
eest See on võitlus oma
rahva Ja rahvuse eesmärkide
— võitlus edasielamise õiguse ja
vaba õiguse
See võitlus mida eesti rahvas
tuhandeid aastaid on võidelnud
Seda võitleb ta ka täna — nii
füüsiliselt kui vaimselt
kui ja
vajaduse ja võimaluste korral
ka
Meile peab selge olema keegi
saa lahti ütelda rahvu-sest
ega rahvuslikust päritolust
Igaüks meist Jääb eest-laseks
kui ta on sündinud eesti
jälle
punktis peab te Ja Ja
saaDuu vai
ja
peab järjekindel ja
Oma ülesannete
nidega sidemeid prae
guse asukohamaa
nikkudena
te isikutega
ühtki - vaba &
_jj ya ——
J™flPl m$ŠF aJ?''
K___Bf i i-- - M__P _
J_V ::J
Kuik kõnetoolis
Meie aktiivsus on meie tähtsa
maks ning see tohi'
suuna
ta toetavatele
sõjaliselt
on meie
moon
Kuna ja USA
koosnevad paljudest
gruppidest siis ei ole loo-- !
mulikumat kontakte
Ja sidemeid teiste rah--
vitciTTiinr$rla' o rt-r- r~4 + -- isvn I
kelledega on ühised
kohustuseks on
nud oma Kuna meile seda ' osa võtta poliitilisest
eest
eest
end
elust ning seda peame ka
siinsel nii
ka eestlaste-na
Kanadas või USA-- s elav
ei ennast isoleerida
maa ühiskonnast vaid
ta omaks võtma kõik
ja kõik
selle on ja väärtu-setu
Eesti on meie meie
Välhajaklrjaiiduf
Üleminek
meetrimõõdustikule
1975 võib kerges-ti
olla nii et ja
ÜSA on ainsad riigid maailmas
I mõõdavad veel
kvartldes Ja
Selline on väljavaade Juhul kui
Inglismaa oma
praeguse kavatsuse ja läheb üle
siis järg-nevad
kohaselt sel
lele eeskujule ka Austraalia Uus-Merem- aa ja Lõuna-Aafrik- a kuna
kõik nimetatud riigid olenevad
suurel määral su--
Ühendriikide (vasakul) Inglismaaga
Põhjused sunnivad Ing-lismaad
üle
Eestlase sammude kaja kao
ja Kokkuvõte kõnest suvepäevadel kaugematest
suvepäevad Eesti
on
praegusel on või 4000 kai
eestlastel ka'
ilmavaate kohustused tulevikuks
ühendusepidamiseks vaimuloomingu orjuses on
kohuseks
demonstreerimise
teenistusvanusega
vaid
läbi
liste
on
rahva
tema poole
alati tagasi temast
ftuuuuusv
tänaseks
ülemaailmseks muutmine Kord ajalooratas
korraldada rahvatantsijad
elujõust
isiklikku
karjäärire-delei- l
pagulaseestlased
kõrgeklassilist
Pagulusaastate
rahvusgruppide
veendunud
tagasi-löökidega
probleemlde-tat-e
mõjuvõimsate
generatsiooni
mitmepalgeline
akadeemilise
-- z___B
ei
rah-vasugu
samasugused
asukohamaale
valguse
praegu olema tõuseb Kalev hauast
nouiiiiuiiiiiiut vaoaause
See hoiak meis gel hobusel
olema
pea
oma
eest--
oma
looma oma
selle
Täis täis
laskem
-- _____B
?{___'
Endel
relvaks
rahvusgrupi
generatsiooni muloomlngus
elanikkudena
eestlased
enesemääramise
majan-duslikult
kultuuriliselt
igavesti
kompromissitu
organisatsioo
li? 3_ Di'i' MMi
Informatsiooni
organisatsioonidele laske
Kanada
rahvus
midagi
sõlmida
nidega
huvid
tegema
mandril kanadlastena
ameerikiastena
eest-lane
siinse
peab
tühine
rahva
kommentaar
aastal
kaugel Kanada
millised naeltes
tõesti
meetrimõõdustikule
kõigi
kaubanduslikest
meetrimõõdustikule
Kesk-Kana- da
eestlase
tristes
kestnud
rahvuse igavene
mulik kodumaa
vaatame
Jõudu "j Eestiga
suhtelise
esimesed
iseseisva
põlised
hariduse
võitlema
põrmust
naievipoeg
arusaamine põrguväravast
täitmiseks
Sellele päevale mõteldes peame
kasvatame vaadelda temkusaji
noorust
endauhkust eestlasena
iseteadvust
nidega silmapaistvate mõjuka- - heisakem
roostetada
aktiivselt
Jardides
lehvida tänase pidupäeva vabadel
liDDUdel! Eestlase sammnrip '5!? ei kao kostab nende lippude
O1 tükikese erme
vatsused
X3-- 1 The _____
Isikutele
rahvast!
kud
kui
tihedaid
meil
Iga
kasuliku
mis
iga- -
olukord
viib läbi
sest
eelduste
mis
Rootsist
eestlaste
ühendab
VABA EESTLANE
TOIMETUS TALITUS
avatud esmaspäevast ree-deni
kell 9—4
Telefonid: toimetus 364-752- 1 talitus 364-767- 5
Toimetajad kodus väljas-pool
tööaega
Karl Arro 766-205- 7 Ilmar Külvet 466-461- 6 Heino Jõe 766-510- 7
Talitus väljaspool töö-aega:
Helmi Liivandi 251-649- 5
KUULUTAMINE
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu
Kuulutuste hinnad:
üks toll ühel veerul
kuulutuskülgedel
tekstis
esiküljel $200
Korterikuulutused alam-määr
Kirikute organi-satsioonide
isikute teada-anded
$100
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
Vaba Eestlase talitus:
Tecumseth St
Tel 364-767- 5
Postiaadress: Box 70 Stn
Toronto 3 Ont
2 Põua
59 Glenside Ave
Toronto 8 Ont
Tel HO 3-87- 86
Aidake
„VABA EESTLASE"
vene loomulik levikule sellega aitate kaasa eesti
aeg seda enam
peame oma mõttes pildi Ja mcce P"111115''6
Eestist Peame hakkama!
endile mingisugust _______________£
minema on kahti
kaaluvad "' m
dVõeibt-oallv- a õlu ieni gmlasaeitlsee Uritei
kuiseernisservceruaicsTp
des psoiionleptiunldeibhstes vu
arvestada seda et 70 p
riikidega millised kuS
meetrimõõdustikku iJJÄ
krooniline välisvaluuta 1S nõuab eksportkaubanduseuS
damist kui mõõdud sellel
kistusi teevad hZZ
oma süsteemi selles osas
Kui Inglismaa võtab tarvituse' meetrimõõdustiku kas „ Kanada Ja USA jääda kauah praeguse mõõdusüsteemi juujl
Ottawas kaalutakse Prae~ meetrimõõdustikule ülemiser! u"uurlwmist tmeonsutasptaokosiel Svaemelgaiw- -
"1M "aluses uöa-- s -
sel- - hulgalise- - — ei maa ko- - (~E~e~sti —
ja
' ise
'
esi- -
ei
et
ei
ei
Ja loo
—
Ja
n-cige-su
tegemist 'ulutu tWga
peame paratamatult an
lama laktiga et Kanada on sd
haagitud
külge me müüme
Kolmandikku ekspor
uisi ic "'"" mu tr„c mutame ka ja tu-- ":„-- „! x:u tn ~ t I ttaT:'
kui nii oma keel
siis kui L
kui
kui
maa
maa
kät
siis ? aiaui-- iniiu
või- -
kui
siit
maa
kain
L
Mis
Me
les osas ISi
kjiks oma uai
ivauaud laseit sia meetrimõõdustikule
nende USA eelistavad
jaaaa vana inglise süsteemi juu:
Siin on kahtlemata tarvis to
Plaanl Ja läbirääkimisi Selles sät
sammuma oma teed ja usu-(c- s tuleb Põhj a-Amee- rika majas- - ga elame ise ja oma aust ühise
selle vaba koda- -
ja ja
Ja all
tollilt
kaasa
tuleviku
ja Ottawa ühise"
pead kokku panema
lähe üle
peame leidma mooduse
rimiseks kahe erinevate noh-udega
maailma vahci
I ' Jr VV Ika s'n vaba Kanada pinnal kuhu aE teha omapoolset p!aas ?! iLmÜ oleme rajanud Ees-- kui selguvad Washingtoni ÄWWt- -
?C Ii ?T Firar Pc? # ___
kodaniku
tohi
jätma kõrvale
Ja
ja
JA
$160
$175
$100
Ja
1
135
Riho
ja kodumaa Mida
pikemaks venib
hoidma ! KCCe
elavana
kujundama '
kuid e
ja
tuleb
muuu
J
aga jnu
kindlalt
kuna umb
i-"utju-oic
uuol tl unaaiia
uie
vanemad
planeerimiseks peaksd
Washington
Kui USA
uuele mõõdusüsteene
eksistee
Me ei
b i
ai j
C
K
sai
Tasakaalustatud
vaekauss
Hiljuti tasakau _ kaksti
sat rahvus vahe lis isckaussl l
kallutatl koguni t- - sl:? p:::t:
Kahe sajand' "isul -
EurooDa invesr -- irrud USAJ
suuremad kui TRA Kp:'uW
tus Euroopas
Veel 1956 aas'u ri EurrT
omand USAs ka-- : k rda $'--ic
kui USA omandi vaufus Eu"
pas Nüüd on aga rr:effladTv- -
sed ja kumbki as'aosa
omab teise piirkonnas uTles
miljardit dollarit
Miks aea kõne ikse sel Jä
igal pool USA kao"aU iil-ist"?
Vastus sellele s- - srcb asa -
kuidas see 16 mi -- rd d:-s- -"
'
Jaotatud
Ameerika 16 p- - ardist d:J---
on 10 miljardit kuTrserrides- -!
lised kuuluvad -- ies i~-ühendriik- idele
Vaesed Eu'
kanitali oooi' korr ud £-- -
USA-- s nagu Sae-- i ia Bort
mi-unefava- H sinul Ühe lt—
diku Euroopa 16 raUjardat 4
larist üleiäänud CS3 on M- j-sadadesse
firmadesse kus eff_
lased on ameenkaste kot-hemuse- s
Ja USA 16 nu --rdit on £
Vnwteonfroerltllrf DcTOidi'- - _eii in rroSt- - maa omavaa mut — r--Euro-opa
autotööstusest
101KU ei VUl Uliiaiws —--- -
vi Piiroona firma
t - i v-irats- e ?'
oma ust USA tewsteer--jj
kuid kavatseb seda Wt-- '
Sama eesmärk on ka !
ce—cf HliBra_ S—UUr kP-t- - et välismaale vöid ae-- —
pansiooni kodumaa: #:3 S& I
-- ine u""7
1
sai
ru
4a
fc
se
Vr
ta