Vaba Eestlane, May 04, 1968

              35 VABA EESTLANE laupäeval 4 mail 1968 - Saturday May 4 1968 Lk 7
lk$ nuu$ikamt!sHt
jernest
Lv toimus
-- ud r-Sdalal-õpul
sc-t- w uaj" - a siv' i_ i„i l tviio Ahvenase j —
i] rT "is bajaaiümuuslka Ucc? - „
-- ir d fäga 'nma ja ="tzJWw„-ot- "iim— Klrruraml eEiuecstis Nkäaid-- lj a' alles möödunud kus esinesid
i rtstnkuu_ a iarcmm -- as Taru uu „"--
soome uuv LuUPamus m lnud eestlaste
j väga 5'" a suaamiuui-i- %sc-m"- - mandri ringreis ai- -
Vrtiia õuäris ja lõpeb eel- -
maiku selle aja jooksul
'--
„„ m oldevalt siinse
C3Q C3i" — "- -- - 5(kji owc1ii-a- —V—iii ka nuht--
oublikule kes ei
--eeniiasis'
430 mcW Helsingi asuno--
aga 'eadsid nasxi aioeuuse
XiCeT "?' V-Amejm-uicH
wv
manus
i-stlusi-cams
Nfnde kontsert on vorraiuu
j-- f näide baiaanimeisterlikku- -
j ia Seiie uillil võimaldatavast
kus esi- -
-- fvmiriKkusest li na klassikalisi kui kergemaid
tilasid samavõrdse osKUsega
jaatserdl esimesel poolel esitati
tiheldunusi A Anvenaise ja u
pityamaa poolt tuntud rahvus- -
Äfhsi helitöid mis aga aueuna
fbtfiuse Jinlandias" andis suu
ta orkestri efektsuse F Fucazza
LPrehidio & Fuga" oli aga puhas
--eipala Kuid muudeski palades
-- utsid nad imiteerida lapi tuu- -
Btst soome suviste häälteni mee--
[KcJukaid pilte
Teises osas esitati kergemat
ntai ja soome rahvaviiside
Utsupärasust Vahepeal de-monstreeris
L Pihlajamaa oma
tsatst kahebassilist bajaani
ji thtteist eriti pika lõõtsaga
tu?i mis kippus mängijagi oma
imedesse takerduma aga me- -
Ixxlia kestis ikkagi edasi Kont- -
f-rd- ile andis meeleoluka lisakül--
J? muusikute teadustamine kus
raljilugudeea loodi siduvus
Kontsertõhtu oli toredaks näiteks
t-Helaa- düise muusika meisterli-l- t
esitamisest kus pidi aina
setleaa meistrite tantsivate
[s5rrnede osavust Ja muusikalise
t5!?widuse väljendusrikkust
Saalitäie publiku hulgas leidus
h mõningaid eestlasi kuid tu
ikus peaksime küll enam tähe- -
1-p- aau andma neile Soomest
tiaud mitmesueuseile kunstni
ke kes siinset mandrit külas
tavad Nende tase on tavaliselt
Mrge ja hõimulikult lähedane
110
New Yorgis vübis nädalavahet-usel
suusasportlane Paul Wester- - fea kes elab Duluthis Minn
fcis ta omab talvespordialade va--
ratamisäri Ja esindab rea vabri--
teid kes toodavad talvesDordi- - i artikleid Siin viibis ta üle--
raahse talvespordialade suur-cuucarid- e
aastanäitusi! lm ta
esines Nagu ta märkis võib
ti esinemisega jääda väga rahule
tellimiste tõttu
DR MARET TRÜÜVERT
DR ANNE-L- Y WXLUK
HAMBAARSTID
6? Qendenan Ave Wo i TELEFON RO 6-13-
91
Vastuvõtt kokkuleppel
EESTI HAMRAARST
j DR MATI RAUDOJA- -
RMnu
231 Yonge St
Vastuvõtt kokkuleppel
iru im9n
Veterinaarid
°R T KALM VS
Eh "WIAKIUIXIK r- - oss Animal Hospital
122 Daniorth Aie
onh-Broad- view )
TeL 463-555- 5
Nägemutl Tuulisest Unnest
EESTLASED ILLINOISI NURMEDEL
ühendriikide postlminlsteeriu- -
mil on kombeks peale igasuguste j
muude Ja kõikvõimalike eri- - ja[
mälestusmärkide (väljaarvatud j
Balti riikide erimark nende 50 a I
Iseseisvumise deklaratsiooni tä-histamiseks
mis oleks võinud ve-nelasi
ärritada') välja anda osa-riikide
administratsiooni rajami-se
mälestus- - ja juubelimarke
Need on tavaliselt stiliseeritud
ajaloolised stseenid selle territoo
riumi minevikust või siis Jälle j meeleolulised kujutlused seda
osariiki iseloomustavast maastl- -
kust Mõnikord on need liigselt
graafilised või moderniseeritud '
kuid üheks meeleoluliselt tabava- - ]
maks pean hiljuti välja tulnud '
Illinoisi osariigi administratsioo-ni
rajamise 150 a Juubelimarki '
ülikõrge sinitaeva all laiuvad koi-lakaspruuni-d
vähese rohelusega
nurmed Ja põllud Punaste sein-tega
taluhoonete grupid nukrat
sevad kaugustes horisondist Just
parajasti allpool nende kohal i
avaruses seisavad üksikud kõr
ged pikad ja valged pilvemäed
Just seesugusena on jäänud Illi-nois
mu teadvusse varematelt
matkadelt Ja seesugusena hõl-mas
ta mind ka nendel varakeva-diste- l
matkadel ta idakaldal puls-seeruvass- e
suurde ja tuulisesse
linna — Chicagosse Kevad oli
saabumas kõikjal nii viimastes
lumepilvedes Chicago lennuvälja
kohal kui ka Mississippi suurve-te- l
Wisconsin! ja Illinois nurme-de
ja salude vahel Erakordses 73
kraadilises soojuses mõnules tol
korral suur linn kuld oli tuuline
nagu enamasti Tema valgusest
varjust ja hämarusest tahan ves-telda
edaspidi kuid kõigepealt ta-haks
vaadelda Inimesi kes elavad
metropoli keerices kust nad tul-nud
mida teevad Ja kohata ka
mõne profiiliga kes sooritanud
siia pika tee Läänemere rannalt
Iga neljas linnaelanik
immigrant
üteldakse et Chicago on nagu
mingi väiksem peegelpilt kogu
Ameerikast pidevalt ja mitme-külgselt
arenev edasisammuv Ja
alati otsisklev Arvestatakse et
vähemalt Uks igast neljast valgest
inimesest Chicagos on sündinud
mõnel teisel maal väljaspool
Ameerikat Ja 40% praeguse Chi-cago
elanikkonna vanematest on
tulnud siia otseselt välismaadelt
Itaallaste hiinlaste Ja neegrite
osatähtsus Chicago tänavapildis
on silmapaistev Edasi tulevad
suuremate rahvusgruppidena
sakslased (keda olevat 600000)
poolakad tshehhld leedulased
soomlased rootslased Iirlased ja VT' _1 I praeguseks võiks oua Kogu nn i
piirkonnas mis
AJl lAn Wr% nAKUnnnlca vqVio- - J vuili Aaua a fviijcyvi5v
maa kuni Milwaukeeni oma 1500
või enam eestlast Senine eestlas-te
ürituste ja kokkutulekute koht
— Soome Maja mis asub Põhja- -
Chicagos kuulub nüüd ühele sak -
sa organisatsioonile Donau-- 1
schwaben Verein" Ja kogu see
piirkond Lincoln ja Western Ave- -
nuede ümber kujutab endast
suurt saksa linnaosa kus on kl--
nod ainult saksakeelsete filmide-ga
saksa restoranid kohvikud
sööklad ja ookiudki ja kus Kuma-takse
ainult 100% saksakeelseid
raadiojaamu - kus loomulikult
ka reklaam on saksakeelne' I
(Hlis''' IJHHijjjjjHHr' ' jjjjjjjjjjjjH7
I
Chicago Eeti Maja varakevadises
i iil i 4 1 r ' &r ittlaH
fc m ~ wmW JHI B B
Tegelasi Leonid Tretti näidendist „EesÜ sonaat4 Chicago Eesti Seltsi
Näiteringi ettekandel Vasakult: Elmar Kunincas (iiulikunstnik Il-mar
Room) Hilja Ahcn (Salme Room) näitejuht Viil Rrnimrt ja
Erich Luhasaar (mag Albert Jalakas)
Helene Cayfon —
esimesi eestlasi
Chicagos
üheks esimeseks eestlaste hul- -
rnst Vpc nsiinur! f!hirnpnp tn- - esimees Ja Vi andi pre-Clayto- nl leb pr Helene ™?™
kes asunud siia 1923 a Johann RrüU t laekur
paigu Ta oli Vabariigi alg-- I Valter Märdtaiäe abllaekur J
aastail Välisministeeriumi Ahwn varaho dja R Magus raa-teenistus- es
ja kohtas nii ühel päe- - matukoguhoidja A Sivadi Ja ma--
vai läbisõidul Moskvas viibivat
Chicago Tribune" korresponden
tl John M Claytoni kellega peat-eelt
nHnlliie ia nen Phirarnstp il Maailmasõja ajal on '
Clayton olnud vastuluure teenis-tuses
ja ajakirjandusliku töö kõr
vai täitnud ka Valge Maja eri-ülesandeid
Helene Clayton on
Chicago Seltsi asutajaid
korraldanud hulgaliste eestlaste
sisserändamlst Ja organiseerinud
ablstamistegevust Ta on valitud
Chicago Eesti Seltsi eluaegseks
aupresidendiks
Teistest silmapaistvatest eest-lastest
kes elavad Chicago piir-konnas
aga ka nendest kes seal
kunagi asunud võiks mainida es-majoones
Eesti Rahvuskomitee
ühendriikides Esinduskogu liiget
Aleksander Kõppu Elukutselt
majandusteadlane on ta ka Illi-noisi
Eesti Organisatsioonide
esinduskogu esimees Ja kordu
valt Juhtinud mitmete erirahvus- - J
te ühisüritusi Chicagos Tartu
Ülikooli usuteaduse professor dr
tknnl ArVlir VAAKitc IKKtüVl
kes
Maywoodis ge mõningate na a
ülikoolis on teinud felod™maf lisustf al
uurimisrelse idamaadele" võimet
Ja rea rahvusvahelise L dramaatilist tege- - töid eestlaste rrtu„_"„ u „ „ !
Koguause vanei ja eemauvaaiajai
Jääb paratamatult mulje et neid "
VuniuviiniUuiViiuutucIuniAivno nv n TivAjnm(-l-ictf-lntin
ka väljaspoolt antud korraldused
Ja mitmesugused mõjud Kogudu-sed
on Chicago Esimene kogudus
Esimene Reform kogudus Ja Pau
luse kogudus milledest viimane
näib vast kõige vitaal--
semana õpetajad: O Pastik J
Teras Ja E
Vitaalne näitering 0
hea segakoor
Chicago Seltsi mitme-kordseks
esimeheks on ka praegu
tuntud spordiveteran Ja Pa
riisi olumpiaadlmees Johannes
miljöös
- & -- — - -- Hh
IawaüJM BSsssssssssBftairfHiiMHiaavaMHMBMflaBflHMajaiT''2VaflldH Mssssssl?HH HssssBlalHLHlllB
Villemson abiesimees August
Parts varemalt Juhtis Põhja-Illinois- i
Eestlaste Koondist
esimeheks arhitekt Olaf
Tammark sekretär Erich Luha-saa- r
abisekretär mitmekordne
pidada praegust
Eesti
Eesti
John
Eesti
asuvas Luterlikus üvsuste
Usuteaduse
mitmeid
avaldanud
momendil
Pahn
Eesti
meie
mil-le
nüüd
Java'lcI" -- - " fy
suuremate allorganisatsioonidena
tegutsevad Abistamiskomitee
Uks kvaliteetsemaid segakoore
Ühendriikides Heinrich Koopl ju
hatusel ja näitering Vivi Remme- -
tl Juhatusel Viimane tõi nüüd
esiklavastuses välja Austraalias
elava Leonid Tretti näidendi
Eesti sonaat" mille ettekannet
oli võimalik Jälgida See oli Chi-cago
asjaarmastajate hea tahte
pingutuste Ja ausa töö vill neile
antud olukorras Näitejuht Vivi
Remmet oli annud suure panuse
selle lavaletoomisel Ja Chicago
Eesti Näitering on ka alnukesl
ühendriikides peale New Yorgi
kes igal aastal Järjekindlalt ühe
lavastuse on esitanud
Eesti sonaat" on viiulikunst-nik
Ilmar Roomi lugu kes senise
maalritöö asemel Austraalias on
ostnud kalli viiuli ja komponee-rinud
Eesti sonaadi" et sellega
oma endisel kunstialal läbi lUUa
Sellest tuleneb mitmeid kompli
katsloone Leonid Tretti esimese
katsena kannatab tekst nõrga te--
ka tugevamat
kirjutada mis teebki lava
teose Eestlaste teatritegevuse
lalustas Chicaeos meie teeneline
ttlejtr O II Tp_env Vm aa
öu Juwo n
Vabaduspäeva aktusel Chica-gos
oli mõjuv pilt kui publiku
ette astus oma kaks tosinat Va
badussõja veterani nende hulgas
1r nslnltft Tnlion l-TnlV-OrfT
Vf}f ™:m?™!S„tZl jaoskonna Ja
se ülem major Jaan Jaagund ma-jor
August Võhma Ja terve rida
teisi Isegi Uks daam nende hul
gas Rõhuvat enamust Chicago
silmapaistvatest eestlastest võis
kohata sellel kokkutulekul nagu
Eesti Maja esimees Ja tshello- -
kunstnik Peeter Elias pianist Re- -
£'a Võhma viuldala Ludvig Ja
ku lihtsusega noor sopran Kar-me- n
Anlmägi ning vanameister
Paul Tammeveski
iesti Maja Illinois'!
nurmede vahel
Ja kuskil Illinoisi nurmede va-hel
t~-tunnllis- e sõidu kaugu-sel
Chicago keskrajoonidest asub
ka eestlaste oma maja — millest
võib kujuneda Uks soliidsemaid
Ilusamaid ja avarama Ümbrusega
Eesti Majasid kui kõik plaanid
suudetakse teostada ja kui Chi-cago
ja Illinoisi eestlased küllal
daselt Ja otsustavalt seda toeta-vad
Erapooletult vaadeldes ei
saaks Ju teist võimalust ollagi
Veidi Chicagost põhjalääne suu-nas
Prairie View linnakese lähe-dal
asub Chicago Eesti Maja
Osaühisuse kinnisvara Praegusel
kujul on see suurem Ja avaram
elumaja 4—5 avara toaga ja baa- -
Kuritegevus teatrilaval
E Rannet! Kriminaaltango ja väga korrali-kud
inimeesd" praegu Tallinnas kõige
menukamaks teatritükiks
FndUr Draamateatri Tallinnat mU nõud kannab V Kinsi-srpa-nlmcl- Uc
Draamateatri nime mingitaksr kifsolria aata ai-Sum- M
peale suure mrnuea FRon Rannrti uut 3-iaatlusr-list
satiiri
JvrimiiKMltanco Ja lica korralikud inimesed Ja srla Just sol-l- f
pärast rt srllo aine on akuutselt piriaVnhanr Ja üldist kõne-ainet
pakkuv — noorsoo kuritrRrwis Kulci annetajad on ri-dend- l
puhul märkinud rt mo kunstiliselt küllaltki sooiida jitah
ja problermldc-rohkusrs- e upub" ri booli teatrikülastajad sel-lest
laid lausa tornmad Kriminaaltangole"
Et seo verivärske Ranneti satiir tegemiseks kasutanud kolki tina
on avaldatud ka eelviimases „Loo- - päevaseid võimalusi ja momente
mingus" siis pole raske mõista isegi välisturiste kellega satiiri
miks tallinlased nii rohkearvull- - tegelastel on Jrüisi tehinguid"
selt etendust vaatama käivad olgu seo siis kas Jänkide näri-Kriminaaltang- ot"
on lõbus luge-- mlskumml" lõi Isekirjutavate sü-da
Ja see annab ünagl elava pildi lepeade" vahetamisega vöi muuga
ja kujutluse okupeeritud kodumaa sest Filosoofi nimeline tegelane
noortp probleemidest ning ka nen- - rõhutab seda mitmet puhku- - —
de tegevusest Küsimusele miks Jooksvad sissetulekud suurene-tänapäev- a
noortest paljud libeda- - vad meil välismaa turistidega"
le teele" on laskunud Ja vanemate-- ' Ja milleks kõike seda' — Ainult
ga vastuolus on ning miks kurite--' selleks et Varsti elab Iga mees
gevus teatavas noorte ringkonnas
lausa lokkab vastab üks satiiri
peategelasi siiralt- - Selles on kõik
süüdi nagu korratuste poolest sll- -
mapalstev kool pahatahtlikud
naabrid saamatu komsomol hai--
vad sõbrad ükskõiksed pedagoo- -
gid
siis muust polegi juttu s t polil-Neil- e liirnihetele Rannet
( tmspst Kasvatusest" See ei puu-om- a satiiri ehitanud näidates rfu# SPC moraalitsev moment
ühe abielupaari 17—18 aastast on j3ptlJ(J satlrl vaatajalelugejal-poeg- a (Jaanus) kes sõprade mõistmiseks sest teose vil-jal
laskub kuritegevusse — fihe I vaatuses koorub see aimata
kaupluse sissemurdjana vR]ja raiskuläinud nooruki
Jaanus unistas koolipingis arsti-- 1 kutsest kuld Jättis selle kiu seda
ja teist kippudes autojuhiks ja
transporttööliseks „need '
teenivad palju paremini kui harit '
lased mitmelgi erialal"
Vargabandega miilitsa jaoskon- -
da viidud Jaanuse puhul märgib
ta ema õigustatult et jioor arst I
õppinud ülikoolis kuus pikka ras-ket
aastat hakkab kohale määra-tuna
saama ainult seltse-kaheksa-kümme- nd
rubla — hiljem
tõuseb see ainult lõi saja
kahekümne rublani Kas see tasub
arstiks õppimist!" üks noor tüd-ruk
kes kuritegelike poistekamba-ga
ühinenud pihib miilltsaleltnan-dil- e
et ta tulnud kolhoosist linna
kergemat elu otsima" ta
„ilus välimus polevat sobiv sigade
talitamiseks" NII nagu
tegelast leiavad Ülejäänud viiski i
Kriminaaltango" tegelast õlge te-- 1
gevusvälja linnas kus on kerge
äritseda sahkerdada varastada ja
sissemurde teha isegi röövmõrva
plaanitseda ühele vanale akadee- -
mlku lesele
Ja kilke Ameerika iil lii- -
ne-maail- ma eeskujul kus „krl- -
mlnaalsus on käibel kui li- -
blproovitud abinõu kiireks rikas- -
lumiseks" nagu seda pihib va--
nematele raiskuläinud Jaanus
(
E Ranneti satiiris on pai
ka
on siis on
arusaadav Kriminaaltango"
tänapäeva Tallinnas on leidnud
suure külastajaskon-n- a
Autor on oma akuutseks
riga allkorral ning inimese
mahutamine ei teeks ka nüüd
raskusi Saali Juurdeehitaml
se mõte on Ja Chicago
oludes võiks olla sobiv 300 ini-mest
saal Maja on Uus
Ja soliidselt sisustatud krunt
5—6 aakrit Ja looduslikult
väga ilus Maja langeb
küngas väikese laguuni
poolt millede taga Des Plalnes
Jõekäär Lisaks suurtele loodus-likele
pargipuudele kõrged elu-puude
grupid dekoratllvkujud Ja
skulptuurid Maja
krunt Ja park on ideaalseks
kokkutulekuteks Ja ka
laagriteks enamusest kuudest
aastas
Maja sisemus on Juba praegu-sel
kujul solüdse klubi muljega
kroonlühtrid vaibad maalid
moodne mööbel rahvuslike
pildid klaverid Ja eriti oma-pärane
juba juurdetoodud klaas-seintega
rõduruum Klubilisele
tegevusele ongi praeguses Järgus
pandud pearõhk Ja seal on vestel-nud
spordiveteranid Georg Vuht
R Kiipsaar U Ja M
Laas korraldatud Erich Lepsi ja
Evald Voitkl kunstinäitused Vik-tor
Minneste poliitikast
a dr Arnold Seitam
tots konjak ors ja vorst
hammaste vahel" nagu seda unls- -
ongi
ku(!
m6-]- e alles
mases
valt
kuna
kuus
saja
kuna
need kaks
seda
hlstl
Kuna
migl
miks
teose
saja
Just
suur
kahe
süles
tab Superboy" nime kandev ku- -
ritegellk nooruk
Kolgest eelpoolsest nii katkend
"kult kui see ka Kriminaaltango"
põhlkudesld ei esita võib tekkida
küsimus kas kõnesoleva teoses
Jaanuse kahekõnest
NMmelt pole Jaanuse Isa küllal
dase parteilise —
sunre ajal pole ta
rindrl liidelnud vaid tagalas
kroonuklrjutajana kantseleis is-tunud
Ka tänapäeval ei tee ta midagi
muud kui kirjutab ajakirjadele ar
tlklcld noorsonküslmustcst kuld
ei julge sõnagi öelda
Tealegl märgib näitekirjanik te-ma
puhul et ta on samasugune
varas nagu ta poeg — nimelt võtab
Jaanuse Isa artiklite kirjutami
seks lauseid ja terveid repliike
teiste autorite varajasematel ae-gadel
Ilmunud artiklitest Seega
koorubki satiiri tuum välja vää-rast
kasvatusest mis po
le kehtiv mitte ainult näidendi
peategelase (Jaanuse) puhul vald
kõigi lavale toodud noorukite pu
hui kelle vanemad kuuluvad pä
Iritult „klike-aega-"
Millises ulatuses praegusel oku
kodumaal noorsugu rais- -
ku on läinud Ja millises ulatuses
seal „lääne-maailm- a eeskujul" ku
rltegevus on arenenud" seda on
raske kaugelt näha ja mõista kuid
et probleemid on Jõudnud juba
teatrilavale ja seal vaatajaskonnas
suurt leiavad siis võib
arvata et küsimused on küllalt
tõsised päevaprobleemidena Ja et
kunstiliselt õnnestunuks ei pea
on ka arusaadav — millegagi peab
ju puhkenud tulekahju" kustuta-ma
0v Ole
sest See on vald Eesti
Maja seltskondlikkude nädalalõp--
pude-koosvllblmls- te seerias Maji
abiesimees on Ants sek-retär
Rudolf Kivimägi laekur
Vello Suigusaar raamatupidaja
Uku Kruuslmägl varahoidja Karl
Varrak baar Eduard Loo
Oskar Kookla tehniline
külg John Lomp Ja nõukoguliik-med
Regina Võhma Enno Toom-salu
Imre Pagi Ja Evald Vliar
Nad asusid jälle Innukalt omi
plaanide juurde seal Illinoisi nur-medel
saates külalist varakevade
värskesse tuulde
Kaius
Ilmus:
rarrm
Kevad 1968
Müügil „Vaha Eestlase" talituses
üksiknumber 75 e
AasUtellimine $3—
ju tegemist niinlmet sexiprob- - arvustajad Kriminaaltangole" te-leemic-a"
— ühe naistegelase etteheiteid teevad ja seda
Scxpomm" —
erakordselt
tõstetud
mahutav
tagaküljelt
ümbritsev
või-maluseks
tege-laste
Kruusmägi
vestelnud
arstiteadu
vanemate
kasvatusega
Isamaasõja
väamähetest
kodusest
perltud
tähelepanu
murdosa
Hanssnn
kor-rastused
nl-rava- ld
1
4