0274a |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
1 b 1 I J! "i I -- 1 m zrr-- U1 MÜNCHENI ÕPPETUND Tshehhoslovakkla on kordutalt nud? ajaloo viitel olnud suurjiudude Müncheni dlalemma on ka hil-lahinguvälj-aks Riigipööre Prahas jem teistes kohtades esUe kerki-kutsu- s Joba 17 sajandil esile koi- - nud See esines niiteks 1954a mekörane aastase soja Ja 1938 a Suessls kus Anthony Edeni otsas kujunes Saksamaa sune Tsheh- - hävitada Nasser oli kahtlemata hoMovakklale ning selle lihi tek-- majutatud jireleandmisepoliltika klnud Euroopa kriis prelüQdiks armetust nurjumisest kolmeküm-Teisel- e maailmasõjale 1918a oli nendatel aastatel See kordab ka kommunistide võimuhaaramine Vietnamis kus tugeva liini pool-Prah- as teguriks mis alustas külma dajatele läänemaailmas on Lõuna-söj- a ja hiljutised dramaatilised Vietnam Kauglda Tshrhhoslovak-sündmuse- d samas tõesta ad taav kiaks ja selle alistamine avaks kordselt et Tshehhoslotakkla on agressorile tee üle kogu Kagu endiselt Euroopa kindluseks mida Aasia OkskJ Ideoloogiline türannia ei Ajaloolised paralleelid on mul-sa- a Jätta omapead Sinna on nüüd dugi ohtlikud nagu Eden avastas uuesti langenud Müncheni kuri- - Nasser ei olnud mingi Mussollnl kuulsa kokkuleppe vari viles meie Ja võibolla ei ole Mao Tse-tun-g mõtted tagasi suurele rahvusva- - mingi Hitler Sellest hoolimata on helisete kriisile 30 aastat tagasi München õppetunniks mida ei saa Müncheni konverents tolmus ! unustada Kolmkümmend aastat 30 septembril 1938 ja kujunes j tagasi küsiti — mis mees on õieti kõige dramaatilisemaks ning täiel-- [ Hitler? Kas ta on vald konvent-davamak- s episoodiks kahe maa-- sionaalne Saksamaa riigimees ilmasõja vahelises rahvusvaheli- - [kes tahab vaid taastada Saksama-aks poliitikas Hitleri Saksamaade viärikat positsiooni Euroopa sursele järeleandmisega arvasid ühiskonnas või püüab ta haarata Inglismaa ja Prantsusmaa et nad kogu Euroopat oma võimu alla? on garanteerinud raha maailmas ja isegi seda et nad plästsiA Tshehhoslovakkla Inglise sisem-inister Slr Samucl Hoare mirkls selle kohta et Tshehhoslovakkla võib end nüüd tunda niisama Jal-gena naga Shveits Kaas kaad hil-jem okupeerisid Hitleri vled Praha ja Tshehhoslovakkla muudeti Sak-samaa protektoraadiks Aasta pä-rast Müncheni lepingut oli Euroo-pa sõjas Poleemika Müncheni kokkulep pe umber kestab veel tänapäeval-gi Ühelt poolt nimetatakse seda häbiväärseks alistumiseks Jõupolii-tika sarvele Moraalselt Ja polii-tiliselt oli see täiesti andestama-t- a naga kajakalt tõestas Teine maailmasõda oma tohutute ohv-ritega Mehed kelle arvele tuleb jkii-jatad-a (Müncheni fiasko ei võtnud seda aga kanagi omaks Nad väitsid koguni et kokkuleppe sõlmimisega nad võitsid väärtus-likku aega mille vältel Hitleri vas tastel oli võimalik sõjaks etteval mistada Nad rõhutavad et ilma Münchentta oleks sõda alanud aasta varem Ja see lõppenuks klnd lasti Hitleri võiduga Pealegi esi oUd lord läbi - - tavad nad oma kritlseerijalle ' — teie - — N Liidu vaba ei on et — N ja — enam mingisugust Ja enam okupeerimise puhul juhtkirja Londoni ajaleht Economist" kes küsib iro-niseerivalt oma lugejatelt: „Kas te mäletate Euroopat?" Kui see küsimus meie lastelastele mainib ajaleht siis saadakse sellele tõenäoliselt Euroopa on üks vanamoodne nimi piirkon-nale kus Vene ja maa-ilm Economist" oma analüüsis et pole nii ebaefektiivne kui nnnaArme stAiinlde selliste raske kui antakse võimalus liiku-da me muidugi teame vastast sellele küsimusele kuid vastus oli selge ka tol Hitler Ja ise oma JWeln Kampfls" seda täpselt määritlenad Ja lääneriikide Jahid teosega põhjali-kult tatvunenud Chamberlain aga keeldus võtmast konkreetse toendmaterjalina ja ta koguni val-landas välisminister Vansit-tart- i kai see jahtis tähelepana Hitleri tõelistele kavatsustele ning jäi oma veendumuses kind-laks arvavad et isegi Hitleri kavatsusi nähes oleks teatav järeleandmine Münchenis olnud see olnuks tagasitõmbamine kooskõlas pikemaajalise poliitilise plaaniga Ka praega leidub maailmas kül-laltki neid kes Liidu eesmärkides Ometigi on need ük sikasjaliselt määrltletud Lenini poolt miski ei sellele et tema oleks voetud revi-deerimisele Isegi tänapäeva Juhid on avalikult ütelnud et nende sihiks on kord matta lääne-maailm Sellele kõigele on põhjust mõelda Müncheni nasxo mida oleksite tel- - kümnendal Euroopa suurvõimude mängukann Inglise ajaleht Economist" Tshehhoslovakkla akupeerimisest Tshehhoslovakkla kiire jõhker vallutamine sõjajõudude poolt millele maailm olnud võimeline ühegi vastuabinõuga tekitanud Euroopa tunde Euroopa on muutunud kähr suurvõimu Liidu mängukanniks Euroopa ei moodusta maailmas suurjõudu ning Washingtonis Moskvas ei arvestata Ilmselt kuigi palju Sak-samaaga ja Prantsusmaaga Tshehhoslovakkla kirjutab esitatakse järgmine vastus: Ameerika kohtusid" väi-dab Euroopa minevikus kunagi olnud leiavad läbivii-mine Nüüd kahtlevad õpetus LONDON riikides vaheliseks praegusel momendil Nii liitusid neli Euroopa riiki oma vene pere-meestega alla suruda viienda Euroopa riigi vabadusepüüdeta Ülejäänud kellede rahvaarv võr-dub agressori rahvaarvule ja kel-lede rahvuslik sissetulek on tundu-valt suurem kui agressoril vaata-sid kõike seda abitult pealt Mitte sellepärast ameerik-lased käskisid neil selliselt käi-tud- a vaid põhjusel neil puu-dub üksmeel vahendid teist-suguste sammude astumiseks OkupatsioonijÕudude! ' rdusi rnis tupanu korral olek-- su kahtlemata veelgi suuremal Oli tagaSUOOke 'määral mõjule pääsenud Nii näi-- WASHINGTON-ühendriik- ide' tek5 k"kkj!sid ud fWdJa sõjalised eksperdid märgivad %eoa"tlod ~mlduid m-ne- d üksu-riikid- e X Liidu teiste Varssavi pakti oma irelveost ning koordi-hoslovakk- la Tsheh-!5e- d sõjajõud tegutsesid okupeerimisel efek puudumine andis palju-tiivse- lt kohtadcs teravalt tunda-plaanid- detailselt väljatöötatud jdes e kohaselt mis annab hea- - Mnnanmi too le Sõjamehed on eriti häiritud Äsja Jõudis tagasi Washingtoni lääneriikide salaluure ei saanud jDC Väino Riismandel kes andmeid venelaste kallaletungist! töötab õigusteadlasena mereväe NATO riigid seisid 20 augustil Juures kes tegi reisi maakera suure üllatuse teisele poolele Filipiinidesse Invasiooni kritiseerijad et operatsioonide ei ole eriti sõjaväe-Üksustel- e Ilma vastupanuta Vaatamata ekupatsJoonljõudude kiirele su ajal oli selle seda Ajaloolased paratamatu kuid kalkuleeritud N ja viita Krem-li xoime-küsimus- e aastapäeval ja reageerima Ühendriikide Inglismaaga et et et et ja et dr ja Ja es Ta ja ja ja peatus Manilas Ja teistes USA baasides mereväe ülesannetes esindades oma peakorterit Was-hingtonis teatavais läblrääkimisis Filipiinide valitsuse Ja mereväe ga Tagasiteel tegi ta lühema pea- - juvale liikumisele võis venelaste tüse Honolulus oreratrioonldes märgata ka suuri ülesannetes VABA EESTLANE kolmapäeval 23 septembril 1963 — Wednesday Sept 23 196S samutl ameti-- IIäBB0BBBBBB%BaV4BFlSSSBSSSSSSSSVSSSSSSSSSUSSSSSSSSSwSSSSSSSSssUrr JjHIjk_r" käH 'jbbbbbbH BBBBBBBBBBaamBBBBBBBBBBBB'' T äjlflHbBBBBbI BjjajBjjajBjjajrCf HHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHBfl BJBJjajBJjajBr BJBJt - VHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHRHHHHHHHHBHHHHHK] LBPkAN vtBLLLLLLLLLLLLLB" ~ il!Tkv!LB BJBJBJBamrVv-a- wl f --— L BBBBBBBBBBBBBBBW__C f --J 3SÄ "2_'"-B- BT BHKH JjBI Bi@BSS39BHbIbIbI t'fTz~&t j ''äWBLLLLLLLLLLBLjMM- - HM=SHBin0BBlHDK ?4mJ% BjBJBJBJBBIBlBJJBJBJBJBjBJBJBJBjmBJBJBJBJBJBJBJBJBJBJBJBJBJBJBJBJB KjBJBJBBBBBBBBjm Kanada peaminister Trudeau asus toimunud parlamendi avaistungil pea- - tsentrum eeslinnades minisn jaoxs reserveerima xonaie paremal nnamsminister t nenson aeija laga eestlastele kättesaadavani b parlamendiliige Donald MacDonald ja põllutõõmlnister H A Olsen „Maailm on unustanud kolm rahvast " lootsi ajakirjanik kõneleb hirmutavatest elamustest" N Eestis — Pilk Baltikumi isegi pealiskaudne on mitmel viisil tugevaks elamuseks See hurmab ja sa-mal ajal hirmutab — kirjutab 9 sept Sydsvenka Dagbladetis Niis Uthorn kes on käinud Tallinnas ja kirjeldab oma muljeid maast kuhu välismaalasteel alles Üsna hiljuti oli võimatu pääseda Ut-hor- n ütleb välja et selle sissevaatega4 on ta saanud hoopis teise pilgu oma kodumaa ja enda tlPnttltMlffl T SSnariiAAN % ftA lltar41ra ImuaI mK lk1ä SXV korterimaja teatrihcorele-kos:$e- - rvvvv „l-u„- „j UU1TU iMuiKi ugtcu vmcid talitusse KV- -n endastmõistetavaks Ja rootsi õigusühiskond väärtuslikumaks maailmajaos on veel üks Berliini kus diktatuuriga dramaa- - i„hnn1Ih Kuid meie diktatuuri ohvritele on kahtlemata infas huvitatud ehitustes: Uthorn märgib et ta on targasti teinud ja lugenud vajalikku kirjan-dust enne reisi sest kommunisti-de esitatud andmed Baltiku-mi ajaloo kohta lähtuvad Marxist ja Engelsist" Ja on kaugel tõest Ta toob näitena kommunistliku ajalookirjutamise väiteid et balti rahvad juba vanal ajal on „saksa-skandinaav- ia hordide" vastu ot-sinud alati tuge oma sõbralikelt naabritelt Idas" ütleb et ingliskeelne Moskvas antud raamat Esto-nia" teeb lugemisel pea Jcergelt segaseks" KUI HAUDADEST EI OLNUD TÕENDEID — Alguses kirjeldatakse rootsi aega Erik XIV kuni Karl XII ni süngetes värvides siis vabastab Peeter vaese ja saabub rõõm ning rahu Autoril tuleb äk ki meelde aga et tsaarivalitsus õieti oli ülimalt despootne ning teeb siis toreda täispöörde — va-bastatud vabastatakse veel kord 1917 kui ainult mõneks näda-laks siis uuesti 1940 ja lõpuks 1944 Kuid see mis puudu jääb loogikas kaalutakse kindlu-sega oma usus Praeguses balti kultuurielus avaldub see suurepäraselt üht ar-heoloogia professorit on tugevasti süüdistatud selle et ta oma väljakaevamistes ei tõendanud eestlaste ja venelaste vennalikku koostööd juba vanemal rauaajal Et Tartu ülikool asutatud Gustav II Adolfi on ainult kodanlik vale: tegelikult tull see tolme 1802 tänu Aleksander I-se- le EI MINGIT VAIMUSTUST REZHITMI VASTU Autoril tuleb meelde vanaaegne rootsi riim: „I Reval sitta ni alla natt i slaveri " Vana riim mida võib lugeda kas edas- - või tagaspidi kerkib mälust kui augustipimedus tiheneb hUg lõunapool On teada et Tallinn kunagi oli vaba-- t dusetuse kraadi on raske otsus slseltskonna rahvuse olla üks number muutub vähemaks ja nii kon-takti eestlastega Nad rõõmsamaks kui kõneldakse keelt üks ja tuleb Juur- - de et hõimudega Pisike-- 1 sed poisid kerkivad välja et da kuulpliiatseid ja närimiskum mi kaupa mida siin ei leidu Täiskasvanud ei ütle palju jätkub üteldustki Mingit vaimus-tust Estonskaja SSR vastu ei suu-da meist keegi Uthorn püüab liikuda ringi omal käel et saada oludest paremat Ta kirjutab edasi: — üllatused juba tollis Minu tagasihoidliku pagasi kont roll oli uskumatult Kont-rollan- t leiab raamatu ainsa mis mul on kaasas See juhtub olema rootsi tõlkes kuid ei ole isu talle ütelda Mees hakkab lehitsema raamatut leht-lehe- lt Lõpuks kutsutakse veel üks ja abiga te-hakse kindlaks lõpuks et ei ole Mao ega Svetlana tööga ega kuulu seepärast konfiskeeri-misele „ühe Jahimehe päevik" pääseb nii Ida-Euroopas-se Nat-slsakslas- te ajalehekontroll mida ma elasin korda üle Sassnit-zi- s enne ei rohkem hoolikas VENESTUS AJANI Raske kui kaugele on venestamine jõudnud ütleb Ut-horn Arvestuste kohaselt on um-bes 700000 Inimest kogu Baltiku-mist pärast punaarmee sissemarss! vümatl kohutav aad-rilaskmine väikerahvastele sama palju venelasi on sisse tulnud Mis Eestisse puutub siis olen kuulnud arvu 40 protsenti kõneldes maa praegusest vene keelt kõnelevast elanikkonnast Tallinna osas 60 protsenti andmed ei tundu ebatõenäolistena Pealinna tänavatel kuuled rohkem vene keelt kui eestlaste emakeelt See on õpetusaineks algkooli tei sest klassist alates Kell näitab Moskva aega mis klapib väga hal-vasti päikese seisuga nendel laius kraadidel rahaüksuseks on mui- - laslike segamissaatejaamade üle dugi rubla ja koplk hästi RHK PEAB TEADMA KUS SA OLED tada Mind on juhus pannud ühte Autor konstateerib et üksi lii- - väikesse soome turistide gruppi kumisel vähemalt pääseb Inturis- - ületanud Soome lahe ti-gli- di jutlusest Maa minevikust Tänan eriti juhust just rei-e- i näi sellised teadvat pärast Tund-mus vaid sellega pealegi saab paremini muutuvad soo-me teire kõnelda nori kuid pil-ti algasid põhjalik seda ametmees selle paar sõda MOSKVA ütelda kadunud" Vähe-malt nad kõnelevad meelsamini kiriku-tornide kõrgusest mis spordipa-le- e on maksnud jne Oma käe peal kõndides ei on on 60 ei ta ta et on si ei te on on v~_ tk „x rimaja on ia sobin it U ka b kasutamiseks Ja ei sus u wj utu sBn-U- s'dlU _ Mj rj temast j 'i 1kiVtAllt naa I Tl tu on osa Ji teiTultk kosuta et neU ftUii SeUes -- - — — on I suurem c- - I poolt Autor aastal välja I rahva a poolt aastal i— I Reval — olnud on palju — satub V- - 9 saaks ühteks võiks VanttoU sellest registratura" Ta lä- - Ja sel kiirendaksid nai sisse ja näeb araJooksu torustiku ehitasj kümnekonda mis ühe luugi ees kodu alpist Kr näpu vahel tu- - dl korterimaja ka pensionäride koda - Wtainlseka ei ole mingid välismaa kahtlased tüübid sovjetikoda-pr°m- s nlkud kes huvlreisijatena on tui--' se"is€ 1 nud kuueteistkümnendasse ludu "le olema praera suu= ja sellega on nliütelda " v i- - kodus Kuid kõrgem võim peab ikka hetkel kus nad asu-vad Kui üksainuski nendest unus-tab ennast meldimast variseb ilma tugevaim superrilk kohe kok-- ' ku Olin lootust hetk varem teha kõrvalhüppe ka rootsi asundustesse — see osutub täie-likult ebatõeliseks Mingeid kõrval-hüppeid juba ette kindlaks reisimarsruudist! PALJUÜTLEVAD TREPIKOJAD Paldiski piirkonnas asub külaline sisse elumajade trepikäi-kudess-e mis on paljukõnelevad ole kahe- - ja kolmekord-seid elumaju värvitud enam paar-kolmkümme- nd aastat Iga trepi-koda sama must igal tagahoo-vil sama vaesuse lõhn Korra seisavad nimed igas trepikojas — autor leiab mõ-ned rootsi mõned vene enamikus aga eesti nimesid Tal tekib küsimus kus elab too venelasi? Kas see ülemklass elab moodsates üüri-kasarmut- es Nõmme eeslinnas? Sinna jõua aga minna Toompeal kogeb loss suletud kuid Toomkirik on ava tud Seal ta tükikest root ajalugu: — Kuld kellelgi praeguses Eestis ei ole midagi üle jäänud rootsi väejuhtidele ja landshövdingutele parlamentaarne vabariik likvideeriti a 1940 ela teis kui keskealiste ja vanade les Stallnlepohhi kohutavad küü-ditamise- d lõppenud appihüü-ded ülem-valitsej- ad töötavad nüüd dlskreet-semat- e vahenditega RÖÖVLI KÜÜSIS EI OLE Samasugust tähelepanu abi" kui tshehhid aastal 1968 ja ungarlased said a 1956 said lätlased ja lee-- autor Rannavärava ligiduses I dulased ühe sucuofilve eest Maa (nähtavasti Pikal tänaval) vana- - ilm näib olevat need aegse ette mille alumisel kolm rahvast LUQIJA KIRJUTA! Miks mitte eestlaste EAK krundile? Eesti Abistaroiskcr-Ite-t iv dAS noolt ntptnrt lalt suur et sellele saaks yciuiuuanue Koauie teisi hooneid TiVc teks kõne alla tulla uue Ta—- - kolmanda eesti kceperatiiTk erutus? senised kais terimaja oma osanikke tU määral rahuldanud kahtles leidub küllaldaselt isikud" oiessid nuvuaiua sellest iaes projektist KUllaltk) koha tõttu sinna kocadaij suurema eestlaste saics kortertmajaie v5:ks kia alla tuua kohviku või Jr mide ehitamine mis aitaksid tu-s- a pensionäride kedu nalark misele Ka täiendusosa kui seltskondlikud ruurr„d oleksid tsöeldani kui seda mõtet edasi aren da miks nõelia moodsale saalile? Või koguni Eesti MaV üleviimisele sellesse ke$ VEieicsctie?Maja soodne 'uruhfcidjjü( puutub asukohta siis oleks äsja esmakordselt vasaxui linna Need sjmm laiciiuusKCOU rU2S võibolla ehitamisele 'ülevast College'ist Võibolla viimane to tud ettepanekutest liiga uudie kaugeleulatuv kuid kcrteus'i küsimus peaks olema Olles ise huo tud sooviksin meelsasti teiste asjahuvilistega tiiuse'i alustada läbirääkimisi EAXpi hiu uiuiiiuu Paluksin märpkiiirõjuitaadaa'l selle lehe palju võibolla ainult koht müür kohtamine nõukogude veel tilisem kaastunne Baltikumis" suurematest möödunud Üles pärast oleks lamba-karjas avastada" Turgenjev mul tege-mi- s ehitan elarate'e korral asub Punul tw-he- b uudishimust vene keelt kõnele-- omakorda soodustaks poo-vat inimest sabas närde ehituse kõigil pass mida müügiga üharA leb tembeldada: laheneks Need vajaliku algkipsü vaid VaJaduus korlrLTaa peaks vabariiki teadma maa hellitanud määra-tud maantee Ilmselt kohaselt elanike protsenti kohtab Isegi mil-line mee ammugi vaikinud OLEK UUDIS ärata-nud saavad eestlased unustanud hoone keskuse gevuse Pierre reaalne islkelamute kõrget hiada Taraplaaaüt VABA EESTLAM TOIMETUS JA TALITCS avatud esmaspäevast denl kell 9—4 ree Telefonid: toimetus 364-752-1 talitus 364-77- 3 Toimetajad kodus vilju pool tööaega: Karl Arro 766-205-7 Ilmar Külvet 5-98- 05 Heino Jõe 76M107 Talitu väljaspool too aega: Helmi Liivandi 251-649- 5 KUULUTAMINE VABA EESTIASES oo ttJuv ajalehe laialdase leviku tõttu Kuulutuste hinnad: Uks toll ühel veerul kuulutused tekstis !!& esiküljel n KUULUTUSI VÕTAVAD VASTU: 1 Vaba Eestlane talitus 135 Tecumseth St Tel 364-767- 5 Postiaadress: Box 70 Stt Toronto 3 Ont 2 Mrs Leida Marlf J 149 Bishop Ave Willowdale Ost Tel 223-008- 0 Kui üks inimene != j£l „m- e- Hiie- -s- iiiu v„ -o- —i-- ] nea'—j j tus kuna see on süadaa -- aga Jääb röövlite Httj ftj Samuti on see riik- - ™% tua eain w1"' j rutil sna tõsises mõttes Jäte- v-cis-- H oma hmumiseie —- - -- j meediumid siinpool x--(- Ja:f
Object Description
Rating | |
Title | Vaba Eestlane, September 25, 1968 |
Language | et |
Subject | Estonia -- Newspapers; Newspapers -- Estonia; Estonian Canadians Newspapers |
Date | 1968-09-25 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | VabaeD8000162 |
Description
Title | 0274a |
OCR text | 1 b 1 I J! "i I -- 1 m zrr-- U1 MÜNCHENI ÕPPETUND Tshehhoslovakkla on kordutalt nud? ajaloo viitel olnud suurjiudude Müncheni dlalemma on ka hil-lahinguvälj-aks Riigipööre Prahas jem teistes kohtades esUe kerki-kutsu- s Joba 17 sajandil esile koi- - nud See esines niiteks 1954a mekörane aastase soja Ja 1938 a Suessls kus Anthony Edeni otsas kujunes Saksamaa sune Tsheh- - hävitada Nasser oli kahtlemata hoMovakklale ning selle lihi tek-- majutatud jireleandmisepoliltika klnud Euroopa kriis prelüQdiks armetust nurjumisest kolmeküm-Teisel- e maailmasõjale 1918a oli nendatel aastatel See kordab ka kommunistide võimuhaaramine Vietnamis kus tugeva liini pool-Prah- as teguriks mis alustas külma dajatele läänemaailmas on Lõuna-söj- a ja hiljutised dramaatilised Vietnam Kauglda Tshrhhoslovak-sündmuse- d samas tõesta ad taav kiaks ja selle alistamine avaks kordselt et Tshehhoslotakkla on agressorile tee üle kogu Kagu endiselt Euroopa kindluseks mida Aasia OkskJ Ideoloogiline türannia ei Ajaloolised paralleelid on mul-sa- a Jätta omapead Sinna on nüüd dugi ohtlikud nagu Eden avastas uuesti langenud Müncheni kuri- - Nasser ei olnud mingi Mussollnl kuulsa kokkuleppe vari viles meie Ja võibolla ei ole Mao Tse-tun-g mõtted tagasi suurele rahvusva- - mingi Hitler Sellest hoolimata on helisete kriisile 30 aastat tagasi München õppetunniks mida ei saa Müncheni konverents tolmus ! unustada Kolmkümmend aastat 30 septembril 1938 ja kujunes j tagasi küsiti — mis mees on õieti kõige dramaatilisemaks ning täiel-- [ Hitler? Kas ta on vald konvent-davamak- s episoodiks kahe maa-- sionaalne Saksamaa riigimees ilmasõja vahelises rahvusvaheli- - [kes tahab vaid taastada Saksama-aks poliitikas Hitleri Saksamaade viärikat positsiooni Euroopa sursele järeleandmisega arvasid ühiskonnas või püüab ta haarata Inglismaa ja Prantsusmaa et nad kogu Euroopat oma võimu alla? on garanteerinud raha maailmas ja isegi seda et nad plästsiA Tshehhoslovakkla Inglise sisem-inister Slr Samucl Hoare mirkls selle kohta et Tshehhoslovakkla võib end nüüd tunda niisama Jal-gena naga Shveits Kaas kaad hil-jem okupeerisid Hitleri vled Praha ja Tshehhoslovakkla muudeti Sak-samaa protektoraadiks Aasta pä-rast Müncheni lepingut oli Euroo-pa sõjas Poleemika Müncheni kokkulep pe umber kestab veel tänapäeval-gi Ühelt poolt nimetatakse seda häbiväärseks alistumiseks Jõupolii-tika sarvele Moraalselt Ja polii-tiliselt oli see täiesti andestama-t- a naga kajakalt tõestas Teine maailmasõda oma tohutute ohv-ritega Mehed kelle arvele tuleb jkii-jatad-a (Müncheni fiasko ei võtnud seda aga kanagi omaks Nad väitsid koguni et kokkuleppe sõlmimisega nad võitsid väärtus-likku aega mille vältel Hitleri vas tastel oli võimalik sõjaks etteval mistada Nad rõhutavad et ilma Münchentta oleks sõda alanud aasta varem Ja see lõppenuks klnd lasti Hitleri võiduga Pealegi esi oUd lord läbi - - tavad nad oma kritlseerijalle ' — teie - — N Liidu vaba ei on et — N ja — enam mingisugust Ja enam okupeerimise puhul juhtkirja Londoni ajaleht Economist" kes küsib iro-niseerivalt oma lugejatelt: „Kas te mäletate Euroopat?" Kui see küsimus meie lastelastele mainib ajaleht siis saadakse sellele tõenäoliselt Euroopa on üks vanamoodne nimi piirkon-nale kus Vene ja maa-ilm Economist" oma analüüsis et pole nii ebaefektiivne kui nnnaArme stAiinlde selliste raske kui antakse võimalus liiku-da me muidugi teame vastast sellele küsimusele kuid vastus oli selge ka tol Hitler Ja ise oma JWeln Kampfls" seda täpselt määritlenad Ja lääneriikide Jahid teosega põhjali-kult tatvunenud Chamberlain aga keeldus võtmast konkreetse toendmaterjalina ja ta koguni val-landas välisminister Vansit-tart- i kai see jahtis tähelepana Hitleri tõelistele kavatsustele ning jäi oma veendumuses kind-laks arvavad et isegi Hitleri kavatsusi nähes oleks teatav järeleandmine Münchenis olnud see olnuks tagasitõmbamine kooskõlas pikemaajalise poliitilise plaaniga Ka praega leidub maailmas kül-laltki neid kes Liidu eesmärkides Ometigi on need ük sikasjaliselt määrltletud Lenini poolt miski ei sellele et tema oleks voetud revi-deerimisele Isegi tänapäeva Juhid on avalikult ütelnud et nende sihiks on kord matta lääne-maailm Sellele kõigele on põhjust mõelda Müncheni nasxo mida oleksite tel- - kümnendal Euroopa suurvõimude mängukann Inglise ajaleht Economist" Tshehhoslovakkla akupeerimisest Tshehhoslovakkla kiire jõhker vallutamine sõjajõudude poolt millele maailm olnud võimeline ühegi vastuabinõuga tekitanud Euroopa tunde Euroopa on muutunud kähr suurvõimu Liidu mängukanniks Euroopa ei moodusta maailmas suurjõudu ning Washingtonis Moskvas ei arvestata Ilmselt kuigi palju Sak-samaaga ja Prantsusmaaga Tshehhoslovakkla kirjutab esitatakse järgmine vastus: Ameerika kohtusid" väi-dab Euroopa minevikus kunagi olnud leiavad läbivii-mine Nüüd kahtlevad õpetus LONDON riikides vaheliseks praegusel momendil Nii liitusid neli Euroopa riiki oma vene pere-meestega alla suruda viienda Euroopa riigi vabadusepüüdeta Ülejäänud kellede rahvaarv võr-dub agressori rahvaarvule ja kel-lede rahvuslik sissetulek on tundu-valt suurem kui agressoril vaata-sid kõike seda abitult pealt Mitte sellepärast ameerik-lased käskisid neil selliselt käi-tud- a vaid põhjusel neil puu-dub üksmeel vahendid teist-suguste sammude astumiseks OkupatsioonijÕudude! ' rdusi rnis tupanu korral olek-- su kahtlemata veelgi suuremal Oli tagaSUOOke 'määral mõjule pääsenud Nii näi-- WASHINGTON-ühendriik- ide' tek5 k"kkj!sid ud fWdJa sõjalised eksperdid märgivad %eoa"tlod ~mlduid m-ne- d üksu-riikid- e X Liidu teiste Varssavi pakti oma irelveost ning koordi-hoslovakk- la Tsheh-!5e- d sõjajõud tegutsesid okupeerimisel efek puudumine andis palju-tiivse- lt kohtadcs teravalt tunda-plaanid- detailselt väljatöötatud jdes e kohaselt mis annab hea- - Mnnanmi too le Sõjamehed on eriti häiritud Äsja Jõudis tagasi Washingtoni lääneriikide salaluure ei saanud jDC Väino Riismandel kes andmeid venelaste kallaletungist! töötab õigusteadlasena mereväe NATO riigid seisid 20 augustil Juures kes tegi reisi maakera suure üllatuse teisele poolele Filipiinidesse Invasiooni kritiseerijad et operatsioonide ei ole eriti sõjaväe-Üksustel- e Ilma vastupanuta Vaatamata ekupatsJoonljõudude kiirele su ajal oli selle seda Ajaloolased paratamatu kuid kalkuleeritud N ja viita Krem-li xoime-küsimus- e aastapäeval ja reageerima Ühendriikide Inglismaaga et et et et ja et dr ja Ja es Ta ja ja ja peatus Manilas Ja teistes USA baasides mereväe ülesannetes esindades oma peakorterit Was-hingtonis teatavais läblrääkimisis Filipiinide valitsuse Ja mereväe ga Tagasiteel tegi ta lühema pea- - juvale liikumisele võis venelaste tüse Honolulus oreratrioonldes märgata ka suuri ülesannetes VABA EESTLANE kolmapäeval 23 septembril 1963 — Wednesday Sept 23 196S samutl ameti-- IIäBB0BBBBBB%BaV4BFlSSSBSSSSSSSSVSSSSSSSSSUSSSSSSSSSwSSSSSSSSssUrr JjHIjk_r" käH 'jbbbbbbH BBBBBBBBBBaamBBBBBBBBBBBB'' T äjlflHbBBBBbI BjjajBjjajBjjajrCf HHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHBfl BJBJjajBJjajBr BJBJt - VHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHRHHHHHHHHBHHHHHK] LBPkAN vtBLLLLLLLLLLLLLB" ~ il!Tkv!LB BJBJBJBamrVv-a- wl f --— L BBBBBBBBBBBBBBBW__C f --J 3SÄ "2_'"-B- BT BHKH JjBI Bi@BSS39BHbIbIbI t'fTz~&t j ''äWBLLLLLLLLLLBLjMM- - HM=SHBin0BBlHDK ?4mJ% BjBJBJBJBBIBlBJJBJBJBJBjBJBJBJBjmBJBJBJBJBJBJBJBJBJBJBJBJBJBJBJBJB KjBJBJBBBBBBBBjm Kanada peaminister Trudeau asus toimunud parlamendi avaistungil pea- - tsentrum eeslinnades minisn jaoxs reserveerima xonaie paremal nnamsminister t nenson aeija laga eestlastele kättesaadavani b parlamendiliige Donald MacDonald ja põllutõõmlnister H A Olsen „Maailm on unustanud kolm rahvast " lootsi ajakirjanik kõneleb hirmutavatest elamustest" N Eestis — Pilk Baltikumi isegi pealiskaudne on mitmel viisil tugevaks elamuseks See hurmab ja sa-mal ajal hirmutab — kirjutab 9 sept Sydsvenka Dagbladetis Niis Uthorn kes on käinud Tallinnas ja kirjeldab oma muljeid maast kuhu välismaalasteel alles Üsna hiljuti oli võimatu pääseda Ut-hor- n ütleb välja et selle sissevaatega4 on ta saanud hoopis teise pilgu oma kodumaa ja enda tlPnttltMlffl T SSnariiAAN % ftA lltar41ra ImuaI mK lk1ä SXV korterimaja teatrihcorele-kos:$e- - rvvvv „l-u„- „j UU1TU iMuiKi ugtcu vmcid talitusse KV- -n endastmõistetavaks Ja rootsi õigusühiskond väärtuslikumaks maailmajaos on veel üks Berliini kus diktatuuriga dramaa- - i„hnn1Ih Kuid meie diktatuuri ohvritele on kahtlemata infas huvitatud ehitustes: Uthorn märgib et ta on targasti teinud ja lugenud vajalikku kirjan-dust enne reisi sest kommunisti-de esitatud andmed Baltiku-mi ajaloo kohta lähtuvad Marxist ja Engelsist" Ja on kaugel tõest Ta toob näitena kommunistliku ajalookirjutamise väiteid et balti rahvad juba vanal ajal on „saksa-skandinaav- ia hordide" vastu ot-sinud alati tuge oma sõbralikelt naabritelt Idas" ütleb et ingliskeelne Moskvas antud raamat Esto-nia" teeb lugemisel pea Jcergelt segaseks" KUI HAUDADEST EI OLNUD TÕENDEID — Alguses kirjeldatakse rootsi aega Erik XIV kuni Karl XII ni süngetes värvides siis vabastab Peeter vaese ja saabub rõõm ning rahu Autoril tuleb äk ki meelde aga et tsaarivalitsus õieti oli ülimalt despootne ning teeb siis toreda täispöörde — va-bastatud vabastatakse veel kord 1917 kui ainult mõneks näda-laks siis uuesti 1940 ja lõpuks 1944 Kuid see mis puudu jääb loogikas kaalutakse kindlu-sega oma usus Praeguses balti kultuurielus avaldub see suurepäraselt üht ar-heoloogia professorit on tugevasti süüdistatud selle et ta oma väljakaevamistes ei tõendanud eestlaste ja venelaste vennalikku koostööd juba vanemal rauaajal Et Tartu ülikool asutatud Gustav II Adolfi on ainult kodanlik vale: tegelikult tull see tolme 1802 tänu Aleksander I-se- le EI MINGIT VAIMUSTUST REZHITMI VASTU Autoril tuleb meelde vanaaegne rootsi riim: „I Reval sitta ni alla natt i slaveri " Vana riim mida võib lugeda kas edas- - või tagaspidi kerkib mälust kui augustipimedus tiheneb hUg lõunapool On teada et Tallinn kunagi oli vaba-- t dusetuse kraadi on raske otsus slseltskonna rahvuse olla üks number muutub vähemaks ja nii kon-takti eestlastega Nad rõõmsamaks kui kõneldakse keelt üks ja tuleb Juur- - de et hõimudega Pisike-- 1 sed poisid kerkivad välja et da kuulpliiatseid ja närimiskum mi kaupa mida siin ei leidu Täiskasvanud ei ütle palju jätkub üteldustki Mingit vaimus-tust Estonskaja SSR vastu ei suu-da meist keegi Uthorn püüab liikuda ringi omal käel et saada oludest paremat Ta kirjutab edasi: — üllatused juba tollis Minu tagasihoidliku pagasi kont roll oli uskumatult Kont-rollan- t leiab raamatu ainsa mis mul on kaasas See juhtub olema rootsi tõlkes kuid ei ole isu talle ütelda Mees hakkab lehitsema raamatut leht-lehe- lt Lõpuks kutsutakse veel üks ja abiga te-hakse kindlaks lõpuks et ei ole Mao ega Svetlana tööga ega kuulu seepärast konfiskeeri-misele „ühe Jahimehe päevik" pääseb nii Ida-Euroopas-se Nat-slsakslas- te ajalehekontroll mida ma elasin korda üle Sassnit-zi- s enne ei rohkem hoolikas VENESTUS AJANI Raske kui kaugele on venestamine jõudnud ütleb Ut-horn Arvestuste kohaselt on um-bes 700000 Inimest kogu Baltiku-mist pärast punaarmee sissemarss! vümatl kohutav aad-rilaskmine väikerahvastele sama palju venelasi on sisse tulnud Mis Eestisse puutub siis olen kuulnud arvu 40 protsenti kõneldes maa praegusest vene keelt kõnelevast elanikkonnast Tallinna osas 60 protsenti andmed ei tundu ebatõenäolistena Pealinna tänavatel kuuled rohkem vene keelt kui eestlaste emakeelt See on õpetusaineks algkooli tei sest klassist alates Kell näitab Moskva aega mis klapib väga hal-vasti päikese seisuga nendel laius kraadidel rahaüksuseks on mui- - laslike segamissaatejaamade üle dugi rubla ja koplk hästi RHK PEAB TEADMA KUS SA OLED tada Mind on juhus pannud ühte Autor konstateerib et üksi lii- - väikesse soome turistide gruppi kumisel vähemalt pääseb Inturis- - ületanud Soome lahe ti-gli- di jutlusest Maa minevikust Tänan eriti juhust just rei-e- i näi sellised teadvat pärast Tund-mus vaid sellega pealegi saab paremini muutuvad soo-me teire kõnelda nori kuid pil-ti algasid põhjalik seda ametmees selle paar sõda MOSKVA ütelda kadunud" Vähe-malt nad kõnelevad meelsamini kiriku-tornide kõrgusest mis spordipa-le- e on maksnud jne Oma käe peal kõndides ei on on 60 ei ta ta et on si ei te on on v~_ tk „x rimaja on ia sobin it U ka b kasutamiseks Ja ei sus u wj utu sBn-U- s'dlU _ Mj rj temast j 'i 1kiVtAllt naa I Tl tu on osa Ji teiTultk kosuta et neU ftUii SeUes -- - — — on I suurem c- - I poolt Autor aastal välja I rahva a poolt aastal i— I Reval — olnud on palju — satub V- - 9 saaks ühteks võiks VanttoU sellest registratura" Ta lä- - Ja sel kiirendaksid nai sisse ja näeb araJooksu torustiku ehitasj kümnekonda mis ühe luugi ees kodu alpist Kr näpu vahel tu- - dl korterimaja ka pensionäride koda - Wtainlseka ei ole mingid välismaa kahtlased tüübid sovjetikoda-pr°m- s nlkud kes huvlreisijatena on tui--' se"is€ 1 nud kuueteistkümnendasse ludu "le olema praera suu= ja sellega on nliütelda " v i- - kodus Kuid kõrgem võim peab ikka hetkel kus nad asu-vad Kui üksainuski nendest unus-tab ennast meldimast variseb ilma tugevaim superrilk kohe kok-- ' ku Olin lootust hetk varem teha kõrvalhüppe ka rootsi asundustesse — see osutub täie-likult ebatõeliseks Mingeid kõrval-hüppeid juba ette kindlaks reisimarsruudist! PALJUÜTLEVAD TREPIKOJAD Paldiski piirkonnas asub külaline sisse elumajade trepikäi-kudess-e mis on paljukõnelevad ole kahe- - ja kolmekord-seid elumaju värvitud enam paar-kolmkümme- nd aastat Iga trepi-koda sama must igal tagahoo-vil sama vaesuse lõhn Korra seisavad nimed igas trepikojas — autor leiab mõ-ned rootsi mõned vene enamikus aga eesti nimesid Tal tekib küsimus kus elab too venelasi? Kas see ülemklass elab moodsates üüri-kasarmut- es Nõmme eeslinnas? Sinna jõua aga minna Toompeal kogeb loss suletud kuid Toomkirik on ava tud Seal ta tükikest root ajalugu: — Kuld kellelgi praeguses Eestis ei ole midagi üle jäänud rootsi väejuhtidele ja landshövdingutele parlamentaarne vabariik likvideeriti a 1940 ela teis kui keskealiste ja vanade les Stallnlepohhi kohutavad küü-ditamise- d lõppenud appihüü-ded ülem-valitsej- ad töötavad nüüd dlskreet-semat- e vahenditega RÖÖVLI KÜÜSIS EI OLE Samasugust tähelepanu abi" kui tshehhid aastal 1968 ja ungarlased said a 1956 said lätlased ja lee-- autor Rannavärava ligiduses I dulased ühe sucuofilve eest Maa (nähtavasti Pikal tänaval) vana- - ilm näib olevat need aegse ette mille alumisel kolm rahvast LUQIJA KIRJUTA! Miks mitte eestlaste EAK krundile? Eesti Abistaroiskcr-Ite-t iv dAS noolt ntptnrt lalt suur et sellele saaks yciuiuuanue Koauie teisi hooneid TiVc teks kõne alla tulla uue Ta—- - kolmanda eesti kceperatiiTk erutus? senised kais terimaja oma osanikke tU määral rahuldanud kahtles leidub küllaldaselt isikud" oiessid nuvuaiua sellest iaes projektist KUllaltk) koha tõttu sinna kocadaij suurema eestlaste saics kortertmajaie v5:ks kia alla tuua kohviku või Jr mide ehitamine mis aitaksid tu-s- a pensionäride kedu nalark misele Ka täiendusosa kui seltskondlikud ruurr„d oleksid tsöeldani kui seda mõtet edasi aren da miks nõelia moodsale saalile? Või koguni Eesti MaV üleviimisele sellesse ke$ VEieicsctie?Maja soodne 'uruhfcidjjü( puutub asukohta siis oleks äsja esmakordselt vasaxui linna Need sjmm laiciiuusKCOU rU2S võibolla ehitamisele 'ülevast College'ist Võibolla viimane to tud ettepanekutest liiga uudie kaugeleulatuv kuid kcrteus'i küsimus peaks olema Olles ise huo tud sooviksin meelsasti teiste asjahuvilistega tiiuse'i alustada läbirääkimisi EAXpi hiu uiuiiiuu Paluksin märpkiiirõjuitaadaa'l selle lehe palju võibolla ainult koht müür kohtamine nõukogude veel tilisem kaastunne Baltikumis" suurematest möödunud Üles pärast oleks lamba-karjas avastada" Turgenjev mul tege-mi- s ehitan elarate'e korral asub Punul tw-he- b uudishimust vene keelt kõnele-- omakorda soodustaks poo-vat inimest sabas närde ehituse kõigil pass mida müügiga üharA leb tembeldada: laheneks Need vajaliku algkipsü vaid VaJaduus korlrLTaa peaks vabariiki teadma maa hellitanud määra-tud maantee Ilmselt kohaselt elanike protsenti kohtab Isegi mil-line mee ammugi vaikinud OLEK UUDIS ärata-nud saavad eestlased unustanud hoone keskuse gevuse Pierre reaalne islkelamute kõrget hiada Taraplaaaüt VABA EESTLAM TOIMETUS JA TALITCS avatud esmaspäevast denl kell 9—4 ree Telefonid: toimetus 364-752-1 talitus 364-77- 3 Toimetajad kodus vilju pool tööaega: Karl Arro 766-205-7 Ilmar Külvet 5-98- 05 Heino Jõe 76M107 Talitu väljaspool too aega: Helmi Liivandi 251-649- 5 KUULUTAMINE VABA EESTIASES oo ttJuv ajalehe laialdase leviku tõttu Kuulutuste hinnad: Uks toll ühel veerul kuulutused tekstis !!& esiküljel n KUULUTUSI VÕTAVAD VASTU: 1 Vaba Eestlane talitus 135 Tecumseth St Tel 364-767- 5 Postiaadress: Box 70 Stt Toronto 3 Ont 2 Mrs Leida Marlf J 149 Bishop Ave Willowdale Ost Tel 223-008- 0 Kui üks inimene != j£l „m- e- Hiie- -s- iiiu v„ -o- —i-- ] nea'—j j tus kuna see on süadaa -- aga Jääb röövlite Httj ftj Samuti on see riik- - ™% tua eain w1"' j rutil sna tõsises mõttes Jäte- v-cis-- H oma hmumiseie —- - -- j meediumid siinpool x--(- Ja:f |
Tags
Comments
Post a Comment for 0274a