1982-02-25-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE neljapäeval, 25. veebruaril 1982 ~ Thursday, February 25, 1982 ' Nr. IS" Nr. 109 itilililllllliliiillillltilillllHllillillllilllllliilililllllilliiilllliillliiilillilliiU^ Simeoe järve [ml lehvis EestS rahvuslipp) Laupäeval, 20. veebruaril toimus Toronto Eesti õngitsejate ja Jahimeeste Seltsi kalapüügi võistlus 23. osavõtjaga. Et järve jääl on umbes jala paksune lumekord, mis tegi autoga võistluse kohale sõidu võimatuks ning jalakäimise raskeks ja väsitavaks, siis tulid Ro-yal Beachis elavad eesti kalasport-lased linlastele oma mootorsaanidega abiks ja võistlus võis alata õigel ajal ja väi japuhanult. Kohale jõudes püstitati lumme lipuvarras Eesti lipuga ja seltsi esimees hr. Riko tervitas võistlejaid ning tegi teatavaks võistlus-tingimused. Külma talve tõttu on jää eriti paks ja sellel umbes 12 tolli paksune lumekord, kuid see ei andnud kaladele mingisugust kaitset, sest eesti kalasportlased tungivad oma püügu-iistadega; jääaukude kaudu järvesügavusesse ja jätkavad ka talvel kalapüügisporti. Toronto läheduses asuval Simeoe järve jääl , ön püstitatud tuhandeid kalapüügi-majakesi, kus kalamehed sooritavad mõnikord võrdlemisi saagirohkelt oma talvist püüki. Kalapüügi võistlused toimuvad aga väljaspool püügimajakesi lagedal jääl. Nii toimus ka laupäevane võistlus Royal Beachi ja indiaanlaste saare vahelisel järve jääl. Võistlus algas kel 8 hommikul ja lõppes kell 12 p. Püügiriistad koos ja kalad kotis, sõidutasid ,'Jküüdi-mehed" võistlejad Royal Beachis oleva seltsi juhatusliikme F. Aadli kodusse, kus toimus kalade kaa-lumme ja" seltsi esimehe poolt auhindade väljajagamine. Seekordne saak ei olnud kiiduväärt, kuid auhinna väärilisi kalu tõmbasid jääaukudest välja järgmised: I auhind»>-^ A. Nõmm 7,5 nl. havi, II — pr. V.M. Parrast 3,r nl. siig ja III — K. Paap 3 nl. havi. Hr. Suuma Õnge otsa ,„eksis" küll suurem kala, kuid' see oli luts ja seda auhmna komisjon ei hinnanud vääriskalaks ega andnud auhinda, aga „asjaks" ta siiski oli. Muidugi saadi rohkem kalu kui nimetatud, Imid need ei olnud oma kaalu ja pikkuse poolest väärt auhindamiseks. Peale auhindade väljajagamist tänas esimees hr. Riko võistlejaid Ja teatas^ et järgmine võistlus toi-mub^ samas 13. märtsil samal ajal. Nüüd lasti „kuumadel koertel" hea maitsta ja vähesel määral külma ,,luust" väljaajamiseks ka „jaM-meeste" jooki. I.-Sgi Eestlased siisasamäei Möonstoneis veebruari alul peetud Põhja-Aineerika Balti suusa-, võistluste esimesel päeval olid korraldajad eestlased murdmaasuusatamise võistluste organiseerimisel, teisel päeval korraldasid lätlased mäestläskümise võistlused slaalomis ja suur-slaalomis. 30-st osavõt-. jast olid 4 eestlased, kuna näis, et lätlased harrastavad hulgaliselt just seda talispordi ala. Neljast eestlasest olid kolm eriti tubUd ja pääsesid esikolmikuisse oma klassides. Nii oli slaalomis 17-44-aastaste meeste klassis teine Mark Saar ajaga 37,4, kolmas Ra-vo Lainevool 37,9. Üle 45-aastaste meeste klassis kolmas Rein Lainevool 42,1. " Suures slaalomis oli 17—44-aas-taste klassis jälle kaks eestlast esikolmikus, Ravo Lainevool, kes varem oH jäänud Mark Saare järele, vahetas nüüd viimasega kohad, tulles teiseks ajaga 46,7. M. Saare aeg 47,6. 45-aastaste ja vanemate nieesteklassis tuli Rein Lainevool teisele kohale ajaga 55,0. r r- f r 3 m la iO B B B m m B 1 13 B • H H B /7 i i A ZO m 22 B B B • 9 26 27 B B 29 30 51 • 32 *• 33 fl m • B 1 • 37 * B B 39 m B 40 • i ü lil B fl 42 . . • MÜÜGIL „VABÄ EESTLASE" TALITUSES 1 HindSaate- $ kollid EESTI ŠKAUTLlüS¥nSKt)MMEND AASTAT . 2.—• ESTONIAN SCOUTING 3.— $1. .35 .70 EDUARD RÜGA graafik ja maalija Ä. Käbin — VAIM JA MULD L. Kaagjärv — AAŠTAPÜHAD PõiJa-ead: 1. ühe eesnimi Heiti,, teisel Herman, liignimi ma, 6. Naiivne, 10. Riidetükid, Usuline talitus, 12. Tugipost, Riik Aafrikas, 14. Irevü olev, Tuntud kooliUnn Inglismaal, Viga mootoris või masinas, Haldjas eesti mütoloogias, Mitte seda, 24. Tasakaalustav on sa- IL 13. 16. 22. Maieteateid Veebuarikuu maleõhtu Toronto Eesti Majas peeti kaheksa maletaja osavõtul. Toimus ka kiirmale turniir (2 x lO mui), kus I, II ja III kohta: jagasid kolm maletajat: L. Jošelin, E. Talve ja V. Pikkand, saavutades sama arvu punkte, igaüks neli võitu viiest võimalikust. Kohal ölid veel järgmised maletajad: H. Aavik, A. Loorits, K. Söö-dor, E. Türner ja Elmar Tani, kes esmakordselt osa võttis turniirist. Aprillis toimub malevõistlus Etobi-coke maleklubiga ja osavõtjaid palutakse end selleks registreerida. Toronto Eesti Maleklubi järgmine maleõhtu toimub 11. märtsil kell 7 Õhtul Toronto Eesti Majas, Kõik on teretulnud. Ülikoolide lõpetajaid Arlingtpnis, Virginias elav Karin Luule Soobert lõpetas University of Virgima GharlottesvilleMs biokeemia alal. Nüüd ta jätkab õpinguid arstiteaduses Norfolkis asuvas Eastern Virgina Medical Schooris. Alexandrias, Virginias elav Indrek Cven Grabbi lõpetas Geneva's New Yorgi osariigis asuva Hobart CoUegi'! majandusteadlasena. Ta kuulus ülikooli korvpalli ja* kergejõustiku meeskondadesse. Praegu töötab ta Washingtonis, kavatsedes jätkata edasiõppimist MBA kraadi saavutamiseks. University of California San Die-go osakonna lõpetas ajaloo alal :BA kraadiga Mark Looy. Ta on omaaegse ajakirjaniku Yri Naelapea tütrepoeg. Lõpetaja jätkab õpinguid magistrikraadi saavutamiseks. ¥ÄIPADE & MÖÖBL8 PUHASTUS anmga «steamcleaning^^ EEL. ERIK LOKBIK 447-9S^ rem, 25. Peavad autol olema korras, 27. Mehenimi, 29. Tööline omaaegses mõisas, 32. Mitte tegevteenistuses, 35. Mehenimi, 36. Soe ihn talvel, 37. Suur ahv, 39. Juurvili, 40. Kõige enne, 41. Eesti naiskirjanik, 42. Katmata, paljas, 43. Pealinn Euroopas. Püstread? 1. Tähtis heaoluks, 2. Vedeliku mõõtühik, 3. Kaunis, 4. Eesti helilooja KanadaSj 5. Pääsmed, 7. Avameelne, 8, Ka, ühtlasi,^ 9. Tsentraalne, 12. Laulu või luuletuse osa, 15. Riide liik, 16. ohutus,' innustus, 17, Osmikud, 20. ...maa —- Skandinaavia põhjapoolsem osa, 21. Auaste sõjaväes, 23. Üle, peale, 26. Imetlust avaldama, 28; Istutustaimed, 29. . . . mõisa — koht Tartus, 30. Koht Põhja-Eestis rannikul, 31. Sõidu, suund, kurss, 33. Talutööline, 34. .. .päev on veebruaris, 37. Linn Ontarios, 38. Kohta, paika, .RISTSÕNA Nr. 105)1 LAHENDUS, Pöikread! 1. Kapsas, 5. Tombak, 9. üritama, 10. Elas, 11. Karu, 13. Vatt, 15. Imal, 17. Ilo, 18. Anton, 21. Avi, 22. Kanuu, 23. Urnis, 24. Lehar, 25. Kiisa, 27. Imaam, 30. One, 31. Sedan, 34. Aju, 35. Kell, 37. Paas, 38. Aade, 40, Ahaa, 42. Sorinal, 43. Topelt, 44. Galeer. , Füstreads 1. Kohvik, 2. Sült, 3. Ara, 4* Sisin, 5. Takso, 6. Oma, 7. Mari. 8. Kalus, 10. Eton, 12. Uman, 14. Alaline, 16. Avitaja, 18. Aulas. 19. Tahud, 20. Nurin, 25. Kokett. 26. leia, 28. Aaäa, 29. Muster. 32. Ebert, 33. Avang 36. Lase. 37. Pall 41. Haa. Heino Jõe — LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST Evald Mänd — AASTATE PÄRAND (kolmas valimik vaimulikke vaatlusi) TERR KUNGLA JUUBELIALBUM (T. E. Rahvatantsijate Rühm) Johan Kangur — VAIM, VöIM JA VABADUS Hanno^Kompüs — KUSTUMATA NÄLG Herbert Michelson — SKAUTLIKUL TEEt Eduard Krants — LUMELÜTLASED Ouuletnskogn) August Kubja — KADUNUD KODUD — mälestused Dona Laaman MIS NEED i^IPELGAD (luuletudccgn) Aarand Roos — JUMALAGA,/KARS JA EaRZURUM Ants Vomm — VARJUD Ouuletuskogn) .... Salme Ekbaom ^ AJATAR Ants Vomm — RISTSONAE Ants Vomm — MINl^ HING (inuletuskogin) Aarand Roos JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS Urve Karuks KODAKONDUR amdetndJogBi) Hannes Oja — KOPUTUSED ENESES Hannes Oja — TUNNETE PURDEL EinarSanden -^LOOJANGUL VARRAKU JUTULEHT — KUS ON V. Veedam — LURIGH AMEERIKAS RAAMATUID LASTELE^ KAIvEVIPOEG (õppe- ja tööraamat lastele) ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat Eelkooliealistele lastele värvitrükis) ÕPETA MIND LUGEMA ü (õppe- ja tööraamat eelkooliealistele lastele värvitrükis) EESTI KEELE HARJUTUSTIK I PIKKE MIKKE — Tuttsaba javuttsabo 10.— .50 5.— •70 10.— $1.-; 7.50 $1— 2.— .35 8.— .50 15.— $1.00 7.50 .50 11— .85 3.50 .35 10.— .50 3.— .50 L3.— .50 9— JO 5.— .40 .JO 3— oSO JO 2.— JtO 3.— , JO 4— ^0 8— 450 4— .30 2.50 ^0 2.25 .30 2J5 .30 2.25 20.— M 5.— .40 8.80 .40 6.— .30 1.5© .30 2.75 .30 14.— .50 16.20 .50 5.— .50 8.— •70 5.-=. ^ .50 3.— M 5.— 3.— 2.50 .40 .40 .50 .50 iffliipfiHiiffimfiHniii^^ MBiiffiiiHjiiiHinnHiniiiiiiii SODAMEVALLUTAJiy Evelyn aina päästis meie perekonna au, naeratades edasi armuliselt väikesele peletisele ja. kinnitades, et see ei tegeyat midagi, et tal on hea meel temaga tutvuda ja ta loodabj et, härra tunneb end hästi^meie juures. ^ Millele see minutit kõhklemata vastas: „0h, tänan väga. Olen veendunud selles. Kas olete proua Verdeley, kui tohin küsida?" „Seda mitte," vastas Evelyn, kasvades peavõrra pikemaks uhkusest, et teda peeti prouaks. Mu , tädi, proua Verdeley, teeb sel kellaajal harilikult oma pärastlõunaui- -nakut, sellepärast ta ei kuulnudki teie helistamist. Olen ta õetütar, preili :Evelyn Verdeley, ja siin on mu õde Nancy." Nancy muiatas ta poole ja va bandas oma jahuseid käsi. ,,Ja see," jätkas Evelyn, „on mu noorim õde," kusjuures ta peatus ja seda — nagu ta jem seletas — sellepärast, et oli unustanud mu õige nime. Ma arvan, et ongi paras aeg loobuda oma pilkenimest ja anda ta iile sellele olendile, kes meil nüüd elab, kuna tema alles see õige „tuulepea" ongi. Ta on seda kümme korda enam kui mina Ja ka palju rumalam tuulepea kui mina. Ta hakkas tõepoolest ümisema viisi mingist revüüst, millest meilgi noot olemas: Siin mu noorim sõsafj silmitsege teda, silmitsege hoolsalt ~ V Ja samal ajal ta tõesti vaatles mind sääraselt, et oleksin -^teda tahtnud supiks keeta viha pärast. .„Tõesti, liiga lahke teist teha sidrunikreemi just sellepärast, et teha mulle heameelt. Kinnitan teile, sidrunikreem on mu lemmiktoit —"„ - . Siis kinnitasin endale, et see jääb mu viimaseks lusikatäieks! Temale aga ütlesin tõelise eemaletõrjuva häälega: „Ma ei tea, et oleksin teinud ta just teie pärast." „Kuidas? Ei teinudki sõdurpoisi jaoks?" hüüdis ta, püüdes mind panna naerma. Mind! Oleksin meeleldi võtnud poti kuuma keedisega ja valanud ta punasesse pä-. he. (Oodake veidi, õige varsti jõuan ta punaste juusteni.) Saatsin talle pilgu — no ja, kirjeldada seda ju ei saa. Oleksite ise pidanud nägema. Igatahes saatsin talle pilgu, mis tedagi jahutas, kuni ta lõppeks loobus mulle pilgutamast silmi. Pöördus õdede poole ja tal jätkus tõepoolest häbematust paluda tee „sissejuhatust" juba nüüd; siin köögis kohe. Kell oli siis kolmveerand neli ja selle asemel, et Evelyn ja Nancy talle oleksid öelnud, et teed saab alles tünni ja veerandi pärast — ma tõesti häbenen neid nad korraldasid talle teed veel lühema ajaga kui sulg seda kirjutada jõuab. Nad tõid parima laudlina pannes selle köögilauale, kuhu ladusid kõiki neid maiusi, mida olime valmistanud, mu sidrunikreem kaasa arvatud. Loobusin loendamast, kui mitu võileiba see mees neelas. Siis jälgnes köögitüdruku kalapasteet, sellele Evelyni kook — millest väga lugu peeti, siis uuesti sidrunikreem, ja kõike loputati alla kuuma, magusa tee suurte lonksudega. Lõpuks: „Noh, tütariapsed, mõtlete vist küll, et olen teab mis õgija." \ ; Tütarlapsed! Ta julgeb meid sääraselt kõnetada ja tunneb* meid vaevalt kakskümmend minutit! ,,Fakt on nimelt see, et tulles siia ,jumalast— ma • mõtlen, •tulles siia külla, mul ei olnud mahti midagi süüa. Ja kui olime jõudnud pärale — aitäh. Kas see oli juba Jcuues tass teed? Seitse on õnnenumber.. no jah, siis sain ainult nii palju aega, et vaatasin, et poisid süüa saaksid." Nancy pÜgust võisin juba öelda, mida ta mõtleb, nimelt kui ennastohverdav mõelda enne oma sõduritele, ise" olles söömata. När gin, et ta oli valmis kas või sulama pisaraisse ainult sellest mõttest. Ma vist mainisin eespool Nancy sentimentaalsust? Ja tõepoolest, milline lollus asja nii näha. On ju loomulik, et ohvitser vaatab esmajoones, et ta meeskond süüa saab. Lõppude lõpuks Oli see ju tema kohus. Miks siis lüüa nii palju lärmi sellepärast? Ratsameeskond peab ka esmajoones hoolitsema oma. liobuste eest. Ma poleks tollest väikesest leitnandist Frank Lascelles'ist kuigi palju lugu pidanud, kui ta oleks vaid hoolitsenud enda eest. No nüüd ta tegi ju heaks kõik kaota-, tu. Ei leidnud põhjust vaadata pealt kõike seda fa pealegi hoolitseti tema eest küllalt hästi minu-tagi. Nii siis väljusin köögist, ümise-des mingit viisi, ja kadusin meie koopasse^ et istuda seal üksinda. Sama koobas, kus olime nii palju arutanud võimalusi, mis nägu too meie kostiline ohvitser tuleb. Kunagi ma polnud mõelnud, kui äär-mis0lt huvitu too noormees olla võiks. ütlesin seda ka Evelynile ja Nancyle täna õhtul, kui nad tulid kammima juukseid ja veel veidi peksma keelt enne magamaminekut nagu tavaliselt. Nemad aga särasid ja hõõgusid — nähtavasti oli esimene mulje jooksul rohkem lollust kui tavaline tüdruk tervel päeval," ütles härra Lascellesist neisse hoopis Evelyn. „Kes õieti algatas toda teisiti mõjunud kui minusse. Kõne-' sõdurikUUe romantikat? Mina iga-lesin neile, mida mõtlesin temast, tahes mitte — „Kõige pealt, mi väike!" ütlesin „Noh, võib-olla Nancy kasutab vastikustundega. „Nii põngerjalik!" siis võimalust," ütlesin neile, hüpa- „LolIus! Ta« on viis jalga kuus tes voodisse ja seades patju hästi tolli ja veel natuke enam-pikk, na- kuklaõnarusse. „Punastu ometi, gu ta ütles, ja see pole kellegi väi- Nancy, iga pruut peab punastuma. ke," ütles Evelyn. „Meile see tun- Mina olen sulle ainult pruutneit-dub ainult nii, sest oleme hiiglaste siks. Ei. Olen sulle „isaneiuks", perest." , nagu nad, seda nüüd kutsuvad. „Tundub!" osatasin. „Ta on ša- „Isamehe" ülesandeks mehe poolel ma pikk kui kaks teetassi ülestikku, on leida laulatussõrmus, kui see Ta on pisike!" kukub ja kaob põrandaprao vahe- . „Väikesed mehed on > vahel pa- le, nii et minu ülesanne seisab vist runad sõjamehed," arvas Nancy. peigmehe järele valvamises, et too „Vaata Nelsoni, vaata Napoleoni." ^ära ei kaoks. Jumaluke, jah, pisi- „Kuidas ma saaksin seda teha? ke on ta ju küll, et kaduda," jät-Ära ole absurdne. Mida aga võin kasin õelalt. „Teisest_küljest ei näe vaadata, on tob koletis ja ta hir- ma võimalust istuda ta põlvel, vä-mus välimus. Ta juuksed. See hemalt meie perekonnast ei saa -õudne rebasepunane värv. Ja tema seda küll keegi teha. Olgu kuidas tobe tedretähniline nägu!" , on, aga võistlus on ju nüüd teie „Siiski," tuletas mulle fevelyn kahe vahel. Head ööd ja head õn-ebalahkelt meelde, „on ta sinu ne." Tõmbusin kerra, et alata au-oma kaartide järgi!" ga teenitud puhkust. „Mina loobun," vastasin, pannes äkilise liigutusega roosa linti palmiku otsa. „Ei ole tänu Väärt," imiteerisin.abiõpetaja häält, kui ta ArtY.cori i * i oli meil olnud teel. „Loobuii oma „ J^^^.VÄ* ^ ^ '1°'' võimalusest. Pigemini abiellun-va- -Jrlti^^^lt na aedniku Pennyga,, olgugi et tal on must parukas, mis aga ikkagi H ^^uic parem kui oma maa peal kasvatatud punased porgandid —" . „Tuule~-" I ,,Nii et kui keegi teist pretendeerib Suure Sõja Romantikale töile Lascelles'ist poisiga, miš lõpeb sõjalaulatusega ja. mõõkade auväravaga, siis ärge laske endid segada noorema õe poolt, kui tobia paluda. Kas kuuled, Evelyn?" „Kuulen, et räägid poole tuimi (Ji^g&eb) lii Aidake kaasa ,.VA»A EESnASE !e?fkiil^, seHega aitate kaasa 6«sti'keele säüttemisele!
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , February 25, 1982 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1982-02-25 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e820225 |
Description
Title | 1982-02-25-06 |
OCR text | VABA EESTLANE neljapäeval, 25. veebruaril 1982 ~ Thursday, February 25, 1982 ' Nr. IS" Nr. 109 itilililllllliliiillillltilillllHllillillllilllllliilililllllilliiilllliillliiilillilliiU^ Simeoe järve [ml lehvis EestS rahvuslipp) Laupäeval, 20. veebruaril toimus Toronto Eesti õngitsejate ja Jahimeeste Seltsi kalapüügi võistlus 23. osavõtjaga. Et järve jääl on umbes jala paksune lumekord, mis tegi autoga võistluse kohale sõidu võimatuks ning jalakäimise raskeks ja väsitavaks, siis tulid Ro-yal Beachis elavad eesti kalasport-lased linlastele oma mootorsaanidega abiks ja võistlus võis alata õigel ajal ja väi japuhanult. Kohale jõudes püstitati lumme lipuvarras Eesti lipuga ja seltsi esimees hr. Riko tervitas võistlejaid ning tegi teatavaks võistlus-tingimused. Külma talve tõttu on jää eriti paks ja sellel umbes 12 tolli paksune lumekord, kuid see ei andnud kaladele mingisugust kaitset, sest eesti kalasportlased tungivad oma püügu-iistadega; jääaukude kaudu järvesügavusesse ja jätkavad ka talvel kalapüügisporti. Toronto läheduses asuval Simeoe järve jääl , ön püstitatud tuhandeid kalapüügi-majakesi, kus kalamehed sooritavad mõnikord võrdlemisi saagirohkelt oma talvist püüki. Kalapüügi võistlused toimuvad aga väljaspool püügimajakesi lagedal jääl. Nii toimus ka laupäevane võistlus Royal Beachi ja indiaanlaste saare vahelisel järve jääl. Võistlus algas kel 8 hommikul ja lõppes kell 12 p. Püügiriistad koos ja kalad kotis, sõidutasid ,'Jküüdi-mehed" võistlejad Royal Beachis oleva seltsi juhatusliikme F. Aadli kodusse, kus toimus kalade kaa-lumme ja" seltsi esimehe poolt auhindade väljajagamine. Seekordne saak ei olnud kiiduväärt, kuid auhinna väärilisi kalu tõmbasid jääaukudest välja järgmised: I auhind»>-^ A. Nõmm 7,5 nl. havi, II — pr. V.M. Parrast 3,r nl. siig ja III — K. Paap 3 nl. havi. Hr. Suuma Õnge otsa ,„eksis" küll suurem kala, kuid' see oli luts ja seda auhmna komisjon ei hinnanud vääriskalaks ega andnud auhinda, aga „asjaks" ta siiski oli. Muidugi saadi rohkem kalu kui nimetatud, Imid need ei olnud oma kaalu ja pikkuse poolest väärt auhindamiseks. Peale auhindade väljajagamist tänas esimees hr. Riko võistlejaid Ja teatas^ et järgmine võistlus toi-mub^ samas 13. märtsil samal ajal. Nüüd lasti „kuumadel koertel" hea maitsta ja vähesel määral külma ,,luust" väljaajamiseks ka „jaM-meeste" jooki. I.-Sgi Eestlased siisasamäei Möonstoneis veebruari alul peetud Põhja-Aineerika Balti suusa-, võistluste esimesel päeval olid korraldajad eestlased murdmaasuusatamise võistluste organiseerimisel, teisel päeval korraldasid lätlased mäestläskümise võistlused slaalomis ja suur-slaalomis. 30-st osavõt-. jast olid 4 eestlased, kuna näis, et lätlased harrastavad hulgaliselt just seda talispordi ala. Neljast eestlasest olid kolm eriti tubUd ja pääsesid esikolmikuisse oma klassides. Nii oli slaalomis 17-44-aastaste meeste klassis teine Mark Saar ajaga 37,4, kolmas Ra-vo Lainevool 37,9. Üle 45-aastaste meeste klassis kolmas Rein Lainevool 42,1. " Suures slaalomis oli 17—44-aas-taste klassis jälle kaks eestlast esikolmikus, Ravo Lainevool, kes varem oH jäänud Mark Saare järele, vahetas nüüd viimasega kohad, tulles teiseks ajaga 46,7. M. Saare aeg 47,6. 45-aastaste ja vanemate nieesteklassis tuli Rein Lainevool teisele kohale ajaga 55,0. r r- f r 3 m la iO B B B m m B 1 13 B • H H B /7 i i A ZO m 22 B B B • 9 26 27 B B 29 30 51 • 32 *• 33 fl m • B 1 • 37 * B B 39 m B 40 • i ü lil B fl 42 . . • MÜÜGIL „VABÄ EESTLASE" TALITUSES 1 HindSaate- $ kollid EESTI ŠKAUTLlüS¥nSKt)MMEND AASTAT . 2.—• ESTONIAN SCOUTING 3.— $1. .35 .70 EDUARD RÜGA graafik ja maalija Ä. Käbin — VAIM JA MULD L. Kaagjärv — AAŠTAPÜHAD PõiJa-ead: 1. ühe eesnimi Heiti,, teisel Herman, liignimi ma, 6. Naiivne, 10. Riidetükid, Usuline talitus, 12. Tugipost, Riik Aafrikas, 14. Irevü olev, Tuntud kooliUnn Inglismaal, Viga mootoris või masinas, Haldjas eesti mütoloogias, Mitte seda, 24. Tasakaalustav on sa- IL 13. 16. 22. Maieteateid Veebuarikuu maleõhtu Toronto Eesti Majas peeti kaheksa maletaja osavõtul. Toimus ka kiirmale turniir (2 x lO mui), kus I, II ja III kohta: jagasid kolm maletajat: L. Jošelin, E. Talve ja V. Pikkand, saavutades sama arvu punkte, igaüks neli võitu viiest võimalikust. Kohal ölid veel järgmised maletajad: H. Aavik, A. Loorits, K. Söö-dor, E. Türner ja Elmar Tani, kes esmakordselt osa võttis turniirist. Aprillis toimub malevõistlus Etobi-coke maleklubiga ja osavõtjaid palutakse end selleks registreerida. Toronto Eesti Maleklubi järgmine maleõhtu toimub 11. märtsil kell 7 Õhtul Toronto Eesti Majas, Kõik on teretulnud. Ülikoolide lõpetajaid Arlingtpnis, Virginias elav Karin Luule Soobert lõpetas University of Virgima GharlottesvilleMs biokeemia alal. Nüüd ta jätkab õpinguid arstiteaduses Norfolkis asuvas Eastern Virgina Medical Schooris. Alexandrias, Virginias elav Indrek Cven Grabbi lõpetas Geneva's New Yorgi osariigis asuva Hobart CoUegi'! majandusteadlasena. Ta kuulus ülikooli korvpalli ja* kergejõustiku meeskondadesse. Praegu töötab ta Washingtonis, kavatsedes jätkata edasiõppimist MBA kraadi saavutamiseks. University of California San Die-go osakonna lõpetas ajaloo alal :BA kraadiga Mark Looy. Ta on omaaegse ajakirjaniku Yri Naelapea tütrepoeg. Lõpetaja jätkab õpinguid magistrikraadi saavutamiseks. ¥ÄIPADE & MÖÖBL8 PUHASTUS anmga «steamcleaning^^ EEL. ERIK LOKBIK 447-9S^ rem, 25. Peavad autol olema korras, 27. Mehenimi, 29. Tööline omaaegses mõisas, 32. Mitte tegevteenistuses, 35. Mehenimi, 36. Soe ihn talvel, 37. Suur ahv, 39. Juurvili, 40. Kõige enne, 41. Eesti naiskirjanik, 42. Katmata, paljas, 43. Pealinn Euroopas. Püstread? 1. Tähtis heaoluks, 2. Vedeliku mõõtühik, 3. Kaunis, 4. Eesti helilooja KanadaSj 5. Pääsmed, 7. Avameelne, 8, Ka, ühtlasi,^ 9. Tsentraalne, 12. Laulu või luuletuse osa, 15. Riide liik, 16. ohutus,' innustus, 17, Osmikud, 20. ...maa —- Skandinaavia põhjapoolsem osa, 21. Auaste sõjaväes, 23. Üle, peale, 26. Imetlust avaldama, 28; Istutustaimed, 29. . . . mõisa — koht Tartus, 30. Koht Põhja-Eestis rannikul, 31. Sõidu, suund, kurss, 33. Talutööline, 34. .. .päev on veebruaris, 37. Linn Ontarios, 38. Kohta, paika, .RISTSÕNA Nr. 105)1 LAHENDUS, Pöikread! 1. Kapsas, 5. Tombak, 9. üritama, 10. Elas, 11. Karu, 13. Vatt, 15. Imal, 17. Ilo, 18. Anton, 21. Avi, 22. Kanuu, 23. Urnis, 24. Lehar, 25. Kiisa, 27. Imaam, 30. One, 31. Sedan, 34. Aju, 35. Kell, 37. Paas, 38. Aade, 40, Ahaa, 42. Sorinal, 43. Topelt, 44. Galeer. , Füstreads 1. Kohvik, 2. Sült, 3. Ara, 4* Sisin, 5. Takso, 6. Oma, 7. Mari. 8. Kalus, 10. Eton, 12. Uman, 14. Alaline, 16. Avitaja, 18. Aulas. 19. Tahud, 20. Nurin, 25. Kokett. 26. leia, 28. Aaäa, 29. Muster. 32. Ebert, 33. Avang 36. Lase. 37. Pall 41. Haa. Heino Jõe — LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST Evald Mänd — AASTATE PÄRAND (kolmas valimik vaimulikke vaatlusi) TERR KUNGLA JUUBELIALBUM (T. E. Rahvatantsijate Rühm) Johan Kangur — VAIM, VöIM JA VABADUS Hanno^Kompüs — KUSTUMATA NÄLG Herbert Michelson — SKAUTLIKUL TEEt Eduard Krants — LUMELÜTLASED Ouuletnskogn) August Kubja — KADUNUD KODUD — mälestused Dona Laaman MIS NEED i^IPELGAD (luuletudccgn) Aarand Roos — JUMALAGA,/KARS JA EaRZURUM Ants Vomm — VARJUD Ouuletuskogn) .... Salme Ekbaom ^ AJATAR Ants Vomm — RISTSONAE Ants Vomm — MINl^ HING (inuletuskogin) Aarand Roos JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS Urve Karuks KODAKONDUR amdetndJogBi) Hannes Oja — KOPUTUSED ENESES Hannes Oja — TUNNETE PURDEL EinarSanden -^LOOJANGUL VARRAKU JUTULEHT — KUS ON V. Veedam — LURIGH AMEERIKAS RAAMATUID LASTELE^ KAIvEVIPOEG (õppe- ja tööraamat lastele) ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat Eelkooliealistele lastele värvitrükis) ÕPETA MIND LUGEMA ü (õppe- ja tööraamat eelkooliealistele lastele värvitrükis) EESTI KEELE HARJUTUSTIK I PIKKE MIKKE — Tuttsaba javuttsabo 10.— .50 5.— •70 10.— $1.-; 7.50 $1— 2.— .35 8.— .50 15.— $1.00 7.50 .50 11— .85 3.50 .35 10.— .50 3.— .50 L3.— .50 9— JO 5.— .40 .JO 3— oSO JO 2.— JtO 3.— , JO 4— ^0 8— 450 4— .30 2.50 ^0 2.25 .30 2J5 .30 2.25 20.— M 5.— .40 8.80 .40 6.— .30 1.5© .30 2.75 .30 14.— .50 16.20 .50 5.— .50 8.— •70 5.-=. ^ .50 3.— M 5.— 3.— 2.50 .40 .40 .50 .50 iffliipfiHiiffimfiHniii^^ MBiiffiiiHjiiiHinnHiniiiiiiii SODAMEVALLUTAJiy Evelyn aina päästis meie perekonna au, naeratades edasi armuliselt väikesele peletisele ja. kinnitades, et see ei tegeyat midagi, et tal on hea meel temaga tutvuda ja ta loodabj et, härra tunneb end hästi^meie juures. ^ Millele see minutit kõhklemata vastas: „0h, tänan väga. Olen veendunud selles. Kas olete proua Verdeley, kui tohin küsida?" „Seda mitte," vastas Evelyn, kasvades peavõrra pikemaks uhkusest, et teda peeti prouaks. Mu , tädi, proua Verdeley, teeb sel kellaajal harilikult oma pärastlõunaui- -nakut, sellepärast ta ei kuulnudki teie helistamist. Olen ta õetütar, preili :Evelyn Verdeley, ja siin on mu õde Nancy." Nancy muiatas ta poole ja va bandas oma jahuseid käsi. ,,Ja see," jätkas Evelyn, „on mu noorim õde," kusjuures ta peatus ja seda — nagu ta jem seletas — sellepärast, et oli unustanud mu õige nime. Ma arvan, et ongi paras aeg loobuda oma pilkenimest ja anda ta iile sellele olendile, kes meil nüüd elab, kuna tema alles see õige „tuulepea" ongi. Ta on seda kümme korda enam kui mina Ja ka palju rumalam tuulepea kui mina. Ta hakkas tõepoolest ümisema viisi mingist revüüst, millest meilgi noot olemas: Siin mu noorim sõsafj silmitsege teda, silmitsege hoolsalt ~ V Ja samal ajal ta tõesti vaatles mind sääraselt, et oleksin -^teda tahtnud supiks keeta viha pärast. .„Tõesti, liiga lahke teist teha sidrunikreemi just sellepärast, et teha mulle heameelt. Kinnitan teile, sidrunikreem on mu lemmiktoit —"„ - . Siis kinnitasin endale, et see jääb mu viimaseks lusikatäieks! Temale aga ütlesin tõelise eemaletõrjuva häälega: „Ma ei tea, et oleksin teinud ta just teie pärast." „Kuidas? Ei teinudki sõdurpoisi jaoks?" hüüdis ta, püüdes mind panna naerma. Mind! Oleksin meeleldi võtnud poti kuuma keedisega ja valanud ta punasesse pä-. he. (Oodake veidi, õige varsti jõuan ta punaste juusteni.) Saatsin talle pilgu — no ja, kirjeldada seda ju ei saa. Oleksite ise pidanud nägema. Igatahes saatsin talle pilgu, mis tedagi jahutas, kuni ta lõppeks loobus mulle pilgutamast silmi. Pöördus õdede poole ja tal jätkus tõepoolest häbematust paluda tee „sissejuhatust" juba nüüd; siin köögis kohe. Kell oli siis kolmveerand neli ja selle asemel, et Evelyn ja Nancy talle oleksid öelnud, et teed saab alles tünni ja veerandi pärast — ma tõesti häbenen neid nad korraldasid talle teed veel lühema ajaga kui sulg seda kirjutada jõuab. Nad tõid parima laudlina pannes selle köögilauale, kuhu ladusid kõiki neid maiusi, mida olime valmistanud, mu sidrunikreem kaasa arvatud. Loobusin loendamast, kui mitu võileiba see mees neelas. Siis jälgnes köögitüdruku kalapasteet, sellele Evelyni kook — millest väga lugu peeti, siis uuesti sidrunikreem, ja kõike loputati alla kuuma, magusa tee suurte lonksudega. Lõpuks: „Noh, tütariapsed, mõtlete vist küll, et olen teab mis õgija." \ ; Tütarlapsed! Ta julgeb meid sääraselt kõnetada ja tunneb* meid vaevalt kakskümmend minutit! ,,Fakt on nimelt see, et tulles siia ,jumalast— ma • mõtlen, •tulles siia külla, mul ei olnud mahti midagi süüa. Ja kui olime jõudnud pärale — aitäh. Kas see oli juba Jcuues tass teed? Seitse on õnnenumber.. no jah, siis sain ainult nii palju aega, et vaatasin, et poisid süüa saaksid." Nancy pÜgust võisin juba öelda, mida ta mõtleb, nimelt kui ennastohverdav mõelda enne oma sõduritele, ise" olles söömata. När gin, et ta oli valmis kas või sulama pisaraisse ainult sellest mõttest. Ma vist mainisin eespool Nancy sentimentaalsust? Ja tõepoolest, milline lollus asja nii näha. On ju loomulik, et ohvitser vaatab esmajoones, et ta meeskond süüa saab. Lõppude lõpuks Oli see ju tema kohus. Miks siis lüüa nii palju lärmi sellepärast? Ratsameeskond peab ka esmajoones hoolitsema oma. liobuste eest. Ma poleks tollest väikesest leitnandist Frank Lascelles'ist kuigi palju lugu pidanud, kui ta oleks vaid hoolitsenud enda eest. No nüüd ta tegi ju heaks kõik kaota-, tu. Ei leidnud põhjust vaadata pealt kõike seda fa pealegi hoolitseti tema eest küllalt hästi minu-tagi. Nii siis väljusin köögist, ümise-des mingit viisi, ja kadusin meie koopasse^ et istuda seal üksinda. Sama koobas, kus olime nii palju arutanud võimalusi, mis nägu too meie kostiline ohvitser tuleb. Kunagi ma polnud mõelnud, kui äär-mis0lt huvitu too noormees olla võiks. ütlesin seda ka Evelynile ja Nancyle täna õhtul, kui nad tulid kammima juukseid ja veel veidi peksma keelt enne magamaminekut nagu tavaliselt. Nemad aga särasid ja hõõgusid — nähtavasti oli esimene mulje jooksul rohkem lollust kui tavaline tüdruk tervel päeval," ütles härra Lascellesist neisse hoopis Evelyn. „Kes õieti algatas toda teisiti mõjunud kui minusse. Kõne-' sõdurikUUe romantikat? Mina iga-lesin neile, mida mõtlesin temast, tahes mitte — „Kõige pealt, mi väike!" ütlesin „Noh, võib-olla Nancy kasutab vastikustundega. „Nii põngerjalik!" siis võimalust," ütlesin neile, hüpa- „LolIus! Ta« on viis jalga kuus tes voodisse ja seades patju hästi tolli ja veel natuke enam-pikk, na- kuklaõnarusse. „Punastu ometi, gu ta ütles, ja see pole kellegi väi- Nancy, iga pruut peab punastuma. ke," ütles Evelyn. „Meile see tun- Mina olen sulle ainult pruutneit-dub ainult nii, sest oleme hiiglaste siks. Ei. Olen sulle „isaneiuks", perest." , nagu nad, seda nüüd kutsuvad. „Tundub!" osatasin. „Ta on ša- „Isamehe" ülesandeks mehe poolel ma pikk kui kaks teetassi ülestikku, on leida laulatussõrmus, kui see Ta on pisike!" kukub ja kaob põrandaprao vahe- . „Väikesed mehed on > vahel pa- le, nii et minu ülesanne seisab vist runad sõjamehed," arvas Nancy. peigmehe järele valvamises, et too „Vaata Nelsoni, vaata Napoleoni." ^ära ei kaoks. Jumaluke, jah, pisi- „Kuidas ma saaksin seda teha? ke on ta ju küll, et kaduda," jät-Ära ole absurdne. Mida aga võin kasin õelalt. „Teisest_küljest ei näe vaadata, on tob koletis ja ta hir- ma võimalust istuda ta põlvel, vä-mus välimus. Ta juuksed. See hemalt meie perekonnast ei saa -õudne rebasepunane värv. Ja tema seda küll keegi teha. Olgu kuidas tobe tedretähniline nägu!" , on, aga võistlus on ju nüüd teie „Siiski," tuletas mulle fevelyn kahe vahel. Head ööd ja head õn-ebalahkelt meelde, „on ta sinu ne." Tõmbusin kerra, et alata au-oma kaartide järgi!" ga teenitud puhkust. „Mina loobun," vastasin, pannes äkilise liigutusega roosa linti palmiku otsa. „Ei ole tänu Väärt," imiteerisin.abiõpetaja häält, kui ta ArtY.cori i * i oli meil olnud teel. „Loobuii oma „ J^^^.VÄ* ^ ^ '1°'' võimalusest. Pigemini abiellun-va- -Jrlti^^^lt na aedniku Pennyga,, olgugi et tal on must parukas, mis aga ikkagi H ^^uic parem kui oma maa peal kasvatatud punased porgandid —" . „Tuule~-" I ,,Nii et kui keegi teist pretendeerib Suure Sõja Romantikale töile Lascelles'ist poisiga, miš lõpeb sõjalaulatusega ja. mõõkade auväravaga, siis ärge laske endid segada noorema õe poolt, kui tobia paluda. Kas kuuled, Evelyn?" „Kuulen, et räägid poole tuimi (Ji^g&eb) lii Aidake kaasa ,.VA»A EESnASE !e?fkiil^, seHega aitate kaasa 6«sti'keele säüttemisele! |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-02-25-06