1986-04-25-05 |
Previous | 5 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 32
atm
VABA EESTLANE reedel, 25. aprillil 1986 — Friday, April 25,1986 Lk. 5
Lään® D mi$lpämik i 11
is Hess.
\to: Vaba Eestlane
lukat näitust, võttes
Foto: Vaba Eestlane
[88 Rootsi komitee, mis
tle nimimärgiks võtnud
|a populaarseima looma —
— ingliskeelse nimetuse
)o", pidas StokholmisesJ-^
formatsioonikoosoleku aja-seie
ja siinseile eesti raa-
Arutleti sõiduvõimlusi
ie'is toimuvatele Esto pi-
|e 1988/89. aastavahetusel.
Ijate esialgse arvamise põh-
Rootsist Austraaliasse len-
|emalt 400 kaasmaalast, op^
arvates isegi 1200.
ise nimel andsid seletusi
Sven „Tillu'* Hanson ja
^nno. Juhatusse kuuluvad
Irgus Kalmaru (turustami-
|rl Vare (finantsiala), Eva
(administratsiooni sekretär)
Joandi (sporditoimkond)/
Jimalusi on õige mitu ja
jmd varieerub olenevalt leo^
jusest, vahepeatustest ja ise-
(üürilennuk, grupilend või
id). Lendude hindadena
5.000 Rootsi kroonist kuni
[Rootsi kroonini (ca 1400—
kanada dollarit), Finnairi
laailmareis maksab 10.750
krooni (ca 2000 Kanada
IKS teatati ,iKangaroo" juha-
)lt. et reisihuvilistel on ju-
Jgu võimalik avada erikonto
ikeni juures 11,75 protsen-
[endlsega, saastes 100 kuni
)oni kuus, vähemalt kaheksa
)ksul. Selle järele on võima-laenata
kolmekordne summa
^d rahast, maksimum 42.000
Tingimuseks on Esto-reisi
le „Kangaroo" kaudu. Kogu
korraldus toimub koostöös
.ultuuri Koondisega.
1 fi 0 1
Dakar, 9. veebruar 1986.
: Umbes sama! ajal aasta varem
reisisime Egiptusest kuni Healoo-tuse
Neemeni, Musta Mandri kaugeimasse
lõunatippu, et'avastada
Aafrikat. Nüüd' oleme samal kontinendil
tagasi, seekord kõige lääne-poojsemal
servajj — 'Senegalis. Mis
tõi meid nii peatselt uuesti Aafrikasse?
Esmajoones tunne, et eelmisel
korral jäi selle suure ja mitmepalgeline
maailmaosa eripärast
nii mõndagi tabamata. Meile kalduti
ehk liigselt tutvustama Aafrikat
sellisena nagu ta naeratab vastu
turismiplakateilt: metsloomad;
Kilimandzhaaro lumine müts otse
ekvaatoril, luksuslikud country
dub'id. Ja kui tahtsime lähemat
pilku heita argi^elju, tutvuda põgusaltki
Aafrika mureküsimustega,
olime seda sunnitud tegema nagu
vargsi omai algatusel niivõrd kuidas
täiskiilutud üldplaah võimaldas.
Nüüd kavatseme trotsida kõiki
.ebamugavusi ja sekeldusi, käia ringi
neegrikülades ja turgudel, sõita
maastikuautol läbi kas või ainult
paarsada kilomeetritki põuast vaeva
tud S a hei' i piirkonna st. J ah, jõu-da
välja koguni Timbuktusse, tollesse
kaugesse kõrbekaravanide
oaasi, kuhu naljatoonil saadetakse
mõnikord neid,| kelle juttu ei taheta
uskuda ja mida samastatakse
maailma kõige eraldatuma kolkaga,
kuhu nii paljudki ei vaevuks
minema vist isegi süs kui neile
selle eest peajie makstakse.
Viibime Dakari lennujaamas ja
et meie poolt valitud Aafrika osa
ameeriklaste turismile just lem-mikpaigaks
pole, näitab juba asjaolu,
et^ Air Afrique liinil on New
Yorgi ja Senegali pealinna vahel
lennuühendus vaid kaks korda nädalas.
Neegrist ametimees uurib
oma poolhämaras kabiinis viisasid
meie passides, ja tagastab need sõnatult,
ilma et ta ilmes leiduks vähimatki
märki julgustusest või külalislahkusest.
Kuid, hea seegi. Teises
Lääne Aafrika riigis -~ Beninis
— oleks meid pikema jututa lennukisse
tagasi saadetud kui passist
avastatuks Lõuiia Aafrika Vabariigi
möödunudaastane viisa — või
siis Iisraeli, Taivani ehk Lõuna-Ko-rea
omad. Selle eest hoiatati meid
juba Washingtonis ette.
Pikast lennust uniseina. oleme
hetkeks nõutud kõigi nende transporti
ja muid teenuseid pakkujate
parves, kust end kiiresti leiame,
kuid kohe tõtta^ appi meid oodanud
kohalik turismi juht, tõstab
kohvrid autosse ja sõit läheb muidugi
kõgepealt hotelli, mis -Lääne-
Aafrika mõistes on ülimalt luksuslik,
kuid paljurännanud turistile
ei midagi erilist. Hotell asub
mäenõlvakul ja fuajeest viivad trepid
alla supjelbasseini alale, mille
äärne restoran,, baar ja muu hoonestik
matkib arhitektuurilt ning
ehitusmaterjalilt Aafrika külamil-jööd
ja sellest :pisut allpool avardub
Atlandi ookean. Seda kõike vaatame
ja loeme meile juba registreerimisel
antavast broshüürist, kuid
kõigepealt tuleks pisut puhata, katsuda
tund või paargi unevõlas organismile
tagasi maksta. Aga meile
ei anta selleks mahti. Poole tunni
pärast, täppelt keskpäeval algavat
basseini ääres suurejooneline
pärismaalaste tantsuetendus. See
ei kordu, sellest ei tohi kuidagi ilma
jääda. Nii et kibekiirelt ujumis-riidad
selga, meeled enam-vähem
vastuvõtmisvormi. Kes siis nii kaugele
magama tuli. Ruttu, ruttu —
muidu jääb veel mõni number nägemata!
Meid ootali ees puhvet prantsuse
kulinaarkunsti hõrgutistega ja
ÄastdSpiakingifiis
Eesfi Osakonncik GremSko suuremeelsus
seadusandlus sisaldab sätte, mille
i kodanikeks kõik inimesed,' kes
kuuluvad selle
y «.«a inimene on ku°
ta hetkel viibib Yöi millise t#
see nealesuBii-vaagnate
juures teenistusvalmis
seisvatel kokkadel on pisut pettunud
näod ees kui tõstame sellest
küllusest vaid pisut kahvliotsaga;
oma taldrikuile. Aga nad mõistavad
kui selgitame, et oleme otse
lennult tulnud inimesed.
• • Meie • ootame tantsijaid,.- kuid.
nendest ei ole mingit märki.
Kell on juba pool üks. Kuhu nad
Lääne-Aafrika neegrikultuuri rütmid ja meloodiad
Foto: Vaike Külvef
enam:, peatada; -Muidugi' tulevad•
mängu ka maskid ja moöndrüüd
oma grotesksuses, minnes üle ri-tuaalMekši
mida varem teistsugustes
variantides, pisut müstilisemas
õhtuhämaruse miljöös oleme näinud
ainult Sinibabves.
Mõne tunni puhänuit väljume ho-telist,
et omal käel pisut tutvuda
õhtuse I>akariga. Äga see ei edene
meil kuigi ladusalt. Peaselt on juu-jres
keegi peataja, siis teine ja kol^
mas, võttes hõlma alt välja käevõ-ru,
kaelakee või puunikerduse.
,,Ehtne elevandiluu. Puhtast kullast.
Antiik. Ja ainult murdosa
sellest hinnast, mida kaupluses kü-
.sitakse,'^ ^ - v - ' •
Muidugi on elevaodiluH asemel
vaid plastmaterjal, kaelakee kuÜa-tud
plekist ja kuju kuskil kohapealses
kuurialuses treitud, kuid meie
ei hakka vaidlema ega kauplema,
vaid püüame visalt, eemaletõrjuvalt
oma teekonda jätkata: Siis
loivab meile juurde võrdlemisi korralikult
riietatud neegrinoormees,
kel on sinine lips jä kollakad hambad.
Tema ei tundu sugugi agressiivsena,
vaid jätab kuidagi/tagasi-
Küsime kelnereüt, kes kehitavad
õlgu. Küllap ehk tulevad ühe paiku,
arvab üks. Teine teab ütelda,
et etendus algab kell kaks ja kui
püüame pisut nuriseda, et meile
anti ebatäpset informatsooni, noogutavad
nad mõistvalt ja oletavad,
et oleme vist esmakordselt Lääne-
Aafrikas.
Kella kahe paiku hakkavad need
tantsijad oma pillide, kostüümide,
kõmpkarkude ja muu varustusega
lõpuks siestatunni lõõgastunud
kõnnakul kohale kompima, aga
tubli pooltund! kulub veel ümber-riieturaiseks
ja instrumentide häälde
timmimiseks. Siis on järsku
paugupealt igasugune letargia
haihtunud, maksvusele pääseb pä-rismaine
ürgne rütm helis, liiku-misekstaasis,
akrobaatikas. Trummipõrina
hulgas kostab teiste löök^
pillide kõlksumist ja klõbinat, õige
pisut sekka ka keelpillide melanhooliat.
J a pikakasvulistel naisliik-metel
selles ansamblis on seljas
maitsekamustrilised, kogu keha
katvad rüüd, mõned samast materjalidest
turbanitega juuste ümber.
Prantslannadest päevitajad samas
basseini ääres ja murule paigutatud
lamamistoolidel on aga rinnahoidjad
täielikult hüljanud, ning
säilitanud ainsa täieliku alastioleku
kattena vaid ahtakese bikiniriba
niude ümber. See tundub isegi
ameerikaliku moraaliliberaalsuse-ga
harjunule nagu omamoodi paradoksaalse
osade ümbervahetamisena.
Oleks pigem eeldanvid pilti,
kus neegritüdrukud kargavad päris
paljaina ringi, kuid turistidest daamidel
ou võibolla koguni ebamugavust
trotsivad aga tsiviliseeritusjt
rõhutavad moeriided üll. Ent, küllap
oleme selles suhtes ajast maha
• Etendus, olles nii visalt kord juba
alanud, omandab järk-järguliselt
selise hoo ja dünaamika, nagu
oleks mingi perpetummobile käiku
; pandud, mida: d suudetagi
N. Liit loeb onia kodanikel
needki eestlased, kes Teise maailmasõja
eel, ajal või järel qn põgenenud
okupatsiooni eest • Hullem
veel —. kõlönia älimpeerium peab
oma kodanikeks neidki eesüasi,
kes sündinud juba Rootsis, USA%
Kanadas, Austraalias või mujal;
Väga harva ,,karistab" N. Liit
inimesi kodakondsuse äravõtmisega,
--'r'-^: .'-
Esimene, kes- • nõukogude kodakondsuse
kaotas ja maalt välja
saadeti, oli Lenini lähim abimees
Leon TroÄ.^^^^^ , V
See tõsiasi ei takistanud küll Stali-nit
hiljem kasilasivärbamast, kes
Trotski Mehhikos tapsid.
Ka viimastel aastatel on mõnelt
inimeselt võetud nõukogude kodakondsus.
Meenutame näiteks kirjanikke
Soltzhenitsõni ja Maksimovit.
Kodakondsus võeti ära Sergei Sol-d_
atovüt ja tema abikaasalt.
Nüüd saame teada uuest kodakondsuse
äravõtmise aktist. Nimelt
on N. Liidu ülemnõukogu presiidiumi
esimees Gromõko 20; jio-vembril
alla kirjutanud seadlusele
millega kodakondsus voetakse ära
kolmelt eestlaselt.
Neted on r Maire Bahfeidi, Kristi
Tammik Ja-Kiho Mesilane. -Kõils:
: kolm töötavad VABA-EUEOOPA
• eesti: osak((mnas.\';'
Kallid sõbrad! Olete nähtavasti
head tööd teinud ja punase karu
raevutsema pannud. Võtke vastu
käepigistus ja õnnitlused.
Aarne Vahtra
siHHissiiinHiiHiiiinBiniHHiiiaiiHnii^^^^^^^^^
üBued ja parandammeo
So6me ehStajad
Šaliiiinen 4924351^^
Metrp liceii
8IH9BPlillll0ini!SllSll]lliilHISIIIIIIlllinilHlin»il^
Sisseseaded, uuendused ja paranü»
diised elumajades või ettevõtetes,
Litsents nr. E. 1Ö44
EESTI ALUMIIN
Müüd saadaval noed EUROOPA STIILIS
Tasuta hindamine. Helistage: töökoja tel,
M)335KeekStr.,Maple^ Ontario
„Mu nimi on T a t u ' ü t l e b ta.
,,Mina ei soovi teilt midagi. E l ole
mul ka kaupa müüa pakkuda. Tahan
vaid ütelda teile tere tulemast
minu kodulinna ja ka hoiatada-et
need kaubitsejad on petised, võivad
koguni madame'lt käekoti napsata.''^
Eesti ettevõte
i- Ja elektriaiijud 0 KorstnaTOodiid (chifimey llnlDg)o
Tel.27S-1280 Roland Kulfik
tänu, aga on
re." . / -
,,Voibpna ei taha te minuga kõ-bis,! Haitis, Lädina-Ameerikas ja
nelda seepärast, et mina olen must paljudes teistel paikades. Oleme
ja teie valged?" vaiksed omaette vaatlejad ega soovi,
et keegi jutukas võõras meil
Orval kombiks. Ent samaaegselt
mõistame ka. Tatut ja neid teisi,
kes hõlma alt midagi müüa pakuvad.
Elatise teenimine pole sugugi
kerge Senegali pealinnas, kus tööhõive
on madal ja kuhu pidevalt
voolab põgenikke teistest Aafrika
maadest aladelt, kus võimalused
oii"Veelgi kitsamad või kogu^^
iiälg varuks. Ja pisut stiiituhdeli-selt
ning nukralt kõnnime tagasi
hoteEi oma Lääne-Aafrika reisi esj-mese^
niahedaiimalisel õhtul.
Tatu on omamoodi osavalt puu-dut;
anüd ameeriklasest turistile valusat
tündenärvi. See võtab võõra
nagu kohkuma, paneb ta ehk seisatama
ja kinnitama, et selline mulje
on ekslik; Siis hakab muidugi jutulõng
hargnema ja võibolla jõutakse
lõpuks kokkuleppele, et neeger, kes
võõraid abistada selles
;, omakäsupüiidlikus linnas,
tuleb kaasa ja näitab vaatamisväärsusi.
Äfüidugi ei tihkaks
keegi sellist teenust vaid külaliis-
Jahkusena võtta, ehkki Tatu midagi
ei soovi ega
varguse ja tule vastin
Tel. 496-2334
köduš4!W.8m
iiiniiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiHiiiHniiiHiHHuniiiiin
Ilmar Külvef
ie ei saa aga kaubaky kuna
Lugege kaks korda nädalas ilmuval
,¥ÄBA lESTLASr
- sisukani ja odavam eesM
ajaleht vabas maailmas!
na
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 25, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-04-25 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860425 |
Description
| Title | 1986-04-25-05 |
| OCR text | Nr. 32 atm VABA EESTLANE reedel, 25. aprillil 1986 — Friday, April 25,1986 Lk. 5 Lään® D mi$lpämik i 11 is Hess. \to: Vaba Eestlane lukat näitust, võttes Foto: Vaba Eestlane [88 Rootsi komitee, mis tle nimimärgiks võtnud |a populaarseima looma — — ingliskeelse nimetuse )o", pidas StokholmisesJ-^ formatsioonikoosoleku aja-seie ja siinseile eesti raa- Arutleti sõiduvõimlusi ie'is toimuvatele Esto pi- |e 1988/89. aastavahetusel. Ijate esialgse arvamise põh- Rootsist Austraaliasse len- |emalt 400 kaasmaalast, op^ arvates isegi 1200. ise nimel andsid seletusi Sven „Tillu'* Hanson ja ^nno. Juhatusse kuuluvad Irgus Kalmaru (turustami- |rl Vare (finantsiala), Eva (administratsiooni sekretär) Joandi (sporditoimkond)/ Jimalusi on õige mitu ja jmd varieerub olenevalt leo^ jusest, vahepeatustest ja ise- (üürilennuk, grupilend või id). Lendude hindadena 5.000 Rootsi kroonist kuni [Rootsi kroonini (ca 1400— kanada dollarit), Finnairi laailmareis maksab 10.750 krooni (ca 2000 Kanada IKS teatati ,iKangaroo" juha- )lt. et reisihuvilistel on ju- Jgu võimalik avada erikonto ikeni juures 11,75 protsen- [endlsega, saastes 100 kuni )oni kuus, vähemalt kaheksa )ksul. Selle järele on võima-laenata kolmekordne summa ^d rahast, maksimum 42.000 Tingimuseks on Esto-reisi le „Kangaroo" kaudu. Kogu korraldus toimub koostöös .ultuuri Koondisega. 1 fi 0 1 Dakar, 9. veebruar 1986. : Umbes sama! ajal aasta varem reisisime Egiptusest kuni Healoo-tuse Neemeni, Musta Mandri kaugeimasse lõunatippu, et'avastada Aafrikat. Nüüd' oleme samal kontinendil tagasi, seekord kõige lääne-poojsemal servajj — 'Senegalis. Mis tõi meid nii peatselt uuesti Aafrikasse? Esmajoones tunne, et eelmisel korral jäi selle suure ja mitmepalgeline maailmaosa eripärast nii mõndagi tabamata. Meile kalduti ehk liigselt tutvustama Aafrikat sellisena nagu ta naeratab vastu turismiplakateilt: metsloomad; Kilimandzhaaro lumine müts otse ekvaatoril, luksuslikud country dub'id. Ja kui tahtsime lähemat pilku heita argi^elju, tutvuda põgusaltki Aafrika mureküsimustega, olime seda sunnitud tegema nagu vargsi omai algatusel niivõrd kuidas täiskiilutud üldplaah võimaldas. Nüüd kavatseme trotsida kõiki .ebamugavusi ja sekeldusi, käia ringi neegrikülades ja turgudel, sõita maastikuautol läbi kas või ainult paarsada kilomeetritki põuast vaeva tud S a hei' i piirkonna st. J ah, jõu-da välja koguni Timbuktusse, tollesse kaugesse kõrbekaravanide oaasi, kuhu naljatoonil saadetakse mõnikord neid,| kelle juttu ei taheta uskuda ja mida samastatakse maailma kõige eraldatuma kolkaga, kuhu nii paljudki ei vaevuks minema vist isegi süs kui neile selle eest peajie makstakse. Viibime Dakari lennujaamas ja et meie poolt valitud Aafrika osa ameeriklaste turismile just lem-mikpaigaks pole, näitab juba asjaolu, et^ Air Afrique liinil on New Yorgi ja Senegali pealinna vahel lennuühendus vaid kaks korda nädalas. Neegrist ametimees uurib oma poolhämaras kabiinis viisasid meie passides, ja tagastab need sõnatult, ilma et ta ilmes leiduks vähimatki märki julgustusest või külalislahkusest. Kuid, hea seegi. Teises Lääne Aafrika riigis -~ Beninis — oleks meid pikema jututa lennukisse tagasi saadetud kui passist avastatuks Lõuiia Aafrika Vabariigi möödunudaastane viisa — või siis Iisraeli, Taivani ehk Lõuna-Ko-rea omad. Selle eest hoiatati meid juba Washingtonis ette. Pikast lennust uniseina. oleme hetkeks nõutud kõigi nende transporti ja muid teenuseid pakkujate parves, kust end kiiresti leiame, kuid kohe tõtta^ appi meid oodanud kohalik turismi juht, tõstab kohvrid autosse ja sõit läheb muidugi kõgepealt hotelli, mis -Lääne- Aafrika mõistes on ülimalt luksuslik, kuid paljurännanud turistile ei midagi erilist. Hotell asub mäenõlvakul ja fuajeest viivad trepid alla supjelbasseini alale, mille äärne restoran,, baar ja muu hoonestik matkib arhitektuurilt ning ehitusmaterjalilt Aafrika külamil-jööd ja sellest :pisut allpool avardub Atlandi ookean. Seda kõike vaatame ja loeme meile juba registreerimisel antavast broshüürist, kuid kõigepealt tuleks pisut puhata, katsuda tund või paargi unevõlas organismile tagasi maksta. Aga meile ei anta selleks mahti. Poole tunni pärast, täppelt keskpäeval algavat basseini ääres suurejooneline pärismaalaste tantsuetendus. See ei kordu, sellest ei tohi kuidagi ilma jääda. Nii et kibekiirelt ujumis-riidad selga, meeled enam-vähem vastuvõtmisvormi. Kes siis nii kaugele magama tuli. Ruttu, ruttu — muidu jääb veel mõni number nägemata! Meid ootali ees puhvet prantsuse kulinaarkunsti hõrgutistega ja ÄastdSpiakingifiis Eesfi Osakonncik GremSko suuremeelsus seadusandlus sisaldab sätte, mille i kodanikeks kõik inimesed,' kes kuuluvad selle y «.«a inimene on ku° ta hetkel viibib Yöi millise t# see nealesuBii-vaagnate juures teenistusvalmis seisvatel kokkadel on pisut pettunud näod ees kui tõstame sellest küllusest vaid pisut kahvliotsaga; oma taldrikuile. Aga nad mõistavad kui selgitame, et oleme otse lennult tulnud inimesed. • • Meie • ootame tantsijaid,.- kuid. nendest ei ole mingit märki. Kell on juba pool üks. Kuhu nad Lääne-Aafrika neegrikultuuri rütmid ja meloodiad Foto: Vaike Külvef enam:, peatada; -Muidugi' tulevad• mängu ka maskid ja moöndrüüd oma grotesksuses, minnes üle ri-tuaalMekši mida varem teistsugustes variantides, pisut müstilisemas õhtuhämaruse miljöös oleme näinud ainult Sinibabves. Mõne tunni puhänuit väljume ho-telist, et omal käel pisut tutvuda õhtuse I>akariga. Äga see ei edene meil kuigi ladusalt. Peaselt on juu-jres keegi peataja, siis teine ja kol^ mas, võttes hõlma alt välja käevõ-ru, kaelakee või puunikerduse. ,,Ehtne elevandiluu. Puhtast kullast. Antiik. Ja ainult murdosa sellest hinnast, mida kaupluses kü- .sitakse,'^ ^ - v - ' • Muidugi on elevaodiluH asemel vaid plastmaterjal, kaelakee kuÜa-tud plekist ja kuju kuskil kohapealses kuurialuses treitud, kuid meie ei hakka vaidlema ega kauplema, vaid püüame visalt, eemaletõrjuvalt oma teekonda jätkata: Siis loivab meile juurde võrdlemisi korralikult riietatud neegrinoormees, kel on sinine lips jä kollakad hambad. Tema ei tundu sugugi agressiivsena, vaid jätab kuidagi/tagasi- Küsime kelnereüt, kes kehitavad õlgu. Küllap ehk tulevad ühe paiku, arvab üks. Teine teab ütelda, et etendus algab kell kaks ja kui püüame pisut nuriseda, et meile anti ebatäpset informatsooni, noogutavad nad mõistvalt ja oletavad, et oleme vist esmakordselt Lääne- Aafrikas. Kella kahe paiku hakkavad need tantsijad oma pillide, kostüümide, kõmpkarkude ja muu varustusega lõpuks siestatunni lõõgastunud kõnnakul kohale kompima, aga tubli pooltund! kulub veel ümber-riieturaiseks ja instrumentide häälde timmimiseks. Siis on järsku paugupealt igasugune letargia haihtunud, maksvusele pääseb pä-rismaine ürgne rütm helis, liiku-misekstaasis, akrobaatikas. Trummipõrina hulgas kostab teiste löök^ pillide kõlksumist ja klõbinat, õige pisut sekka ka keelpillide melanhooliat. J a pikakasvulistel naisliik-metel selles ansamblis on seljas maitsekamustrilised, kogu keha katvad rüüd, mõned samast materjalidest turbanitega juuste ümber. Prantslannadest päevitajad samas basseini ääres ja murule paigutatud lamamistoolidel on aga rinnahoidjad täielikult hüljanud, ning säilitanud ainsa täieliku alastioleku kattena vaid ahtakese bikiniriba niude ümber. See tundub isegi ameerikaliku moraaliliberaalsuse-ga harjunule nagu omamoodi paradoksaalse osade ümbervahetamisena. Oleks pigem eeldanvid pilti, kus neegritüdrukud kargavad päris paljaina ringi, kuid turistidest daamidel ou võibolla koguni ebamugavust trotsivad aga tsiviliseeritusjt rõhutavad moeriided üll. Ent, küllap oleme selles suhtes ajast maha • Etendus, olles nii visalt kord juba alanud, omandab järk-järguliselt selise hoo ja dünaamika, nagu oleks mingi perpetummobile käiku ; pandud, mida: d suudetagi N. Liit loeb onia kodanikel needki eestlased, kes Teise maailmasõja eel, ajal või järel qn põgenenud okupatsiooni eest • Hullem veel —. kõlönia älimpeerium peab oma kodanikeks neidki eesüasi, kes sündinud juba Rootsis, USA% Kanadas, Austraalias või mujal; Väga harva ,,karistab" N. Liit inimesi kodakondsuse äravõtmisega, --'r'-^: .'- Esimene, kes- • nõukogude kodakondsuse kaotas ja maalt välja saadeti, oli Lenini lähim abimees Leon TroÄ.^^^^^ , V See tõsiasi ei takistanud küll Stali-nit hiljem kasilasivärbamast, kes Trotski Mehhikos tapsid. Ka viimastel aastatel on mõnelt inimeselt võetud nõukogude kodakondsus. Meenutame näiteks kirjanikke Soltzhenitsõni ja Maksimovit. Kodakondsus võeti ära Sergei Sol-d_ atovüt ja tema abikaasalt. Nüüd saame teada uuest kodakondsuse äravõtmise aktist. Nimelt on N. Liidu ülemnõukogu presiidiumi esimees Gromõko 20; jio-vembril alla kirjutanud seadlusele millega kodakondsus voetakse ära kolmelt eestlaselt. Neted on r Maire Bahfeidi, Kristi Tammik Ja-Kiho Mesilane. -Kõils: : kolm töötavad VABA-EUEOOPA • eesti: osak((mnas.\';' Kallid sõbrad! Olete nähtavasti head tööd teinud ja punase karu raevutsema pannud. Võtke vastu käepigistus ja õnnitlused. Aarne Vahtra siHHissiiinHiiHiiiinBiniHHiiiaiiHnii^^^^^^^^^ üBued ja parandammeo So6me ehStajad Šaliiiinen 4924351^^ Metrp liceii 8IH9BPlillll0ini!SllSll]lliilHISIIIIIIlllinilHlin»il^ Sisseseaded, uuendused ja paranü» diised elumajades või ettevõtetes, Litsents nr. E. 1Ö44 EESTI ALUMIIN Müüd saadaval noed EUROOPA STIILIS Tasuta hindamine. Helistage: töökoja tel, M)335KeekStr.,Maple^ Ontario „Mu nimi on T a t u ' ü t l e b ta. ,,Mina ei soovi teilt midagi. E l ole mul ka kaupa müüa pakkuda. Tahan vaid ütelda teile tere tulemast minu kodulinna ja ka hoiatada-et need kaubitsejad on petised, võivad koguni madame'lt käekoti napsata.''^ Eesti ettevõte i- Ja elektriaiijud 0 KorstnaTOodiid (chifimey llnlDg)o Tel.27S-1280 Roland Kulfik tänu, aga on re." . / - ,,Voibpna ei taha te minuga kõ-bis,! Haitis, Lädina-Ameerikas ja nelda seepärast, et mina olen must paljudes teistel paikades. Oleme ja teie valged?" vaiksed omaette vaatlejad ega soovi, et keegi jutukas võõras meil Orval kombiks. Ent samaaegselt mõistame ka. Tatut ja neid teisi, kes hõlma alt midagi müüa pakuvad. Elatise teenimine pole sugugi kerge Senegali pealinnas, kus tööhõive on madal ja kuhu pidevalt voolab põgenikke teistest Aafrika maadest aladelt, kus võimalused oii"Veelgi kitsamad või kogu^^ iiälg varuks. Ja pisut stiiituhdeli-selt ning nukralt kõnnime tagasi hoteEi oma Lääne-Aafrika reisi esj-mese^ niahedaiimalisel õhtul. Tatu on omamoodi osavalt puu-dut; anüd ameeriklasest turistile valusat tündenärvi. See võtab võõra nagu kohkuma, paneb ta ehk seisatama ja kinnitama, et selline mulje on ekslik; Siis hakab muidugi jutulõng hargnema ja võibolla jõutakse lõpuks kokkuleppele, et neeger, kes võõraid abistada selles ;, omakäsupüiidlikus linnas, tuleb kaasa ja näitab vaatamisväärsusi. Äfüidugi ei tihkaks keegi sellist teenust vaid külaliis- Jahkusena võtta, ehkki Tatu midagi ei soovi ega varguse ja tule vastin Tel. 496-2334 köduš4!W.8m iiiniiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiHiiiHniiiHiHHuniiiiin Ilmar Külvef ie ei saa aga kaubaky kuna Lugege kaks korda nädalas ilmuval ,¥ÄBA lESTLASr - sisukani ja odavam eesM ajaleht vabas maailmas! na |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-04-25-05
