Vaba eestlane , November 25, 1980

              Lk. 2 fABA EESTLANE teisipäeval, 25. novembril 1980 — Tuesday, November 25, lÖSü Nr. 88
VABADE EESTLASTE HMLSKANDJA
•.VÄLJAANDJA: O/Ü: Vaba Eestlane,135 Tecumsött S . Toir®nto.
I TOIMETAJA:
POSTIAADRESS: P,0; Bos 70, Štn: C, ToroEtp Olt.
TELEFONE): toimetus 364-7521, talitus
364-7675
TEIJLimSmNNAD Kanadas: aastas $38^^ poolaastas $21.— ja
veerandaastas $11.— kiripostiga aastas $81.—^
ja veerandaastas $17^
TELLIMISHINNAD yäljaspool kaiadat: aastas $42.—, poolaas­tas
$23.— veerandaastas $12.—. Kiripoštiga USA-s: aastas
$S7._ poolaastas $35.50 ja veerandaast $18.50
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $76.—, poolaastas
$38.— ja veerandaastas $20,—
Aadressi muudatus 50 c. — ÜksiknumbriÄd ^ e.
PübiisW Free Estonian PuWisher Ltd., 135 TecümsÄ
Toronto Ont.M6J2H2
Eesti Püssi- Ja Püstoliklubi lipu õnMstamiEe, omistab abipmosi T. Nõmmik, uu^ valves Kadri
Koop, • Eick Tae Ja; E l l e i lub.erg. Vaba Eestlane
Kambodzha küsimus on mrautBi- s^nti: Kambodzlia
Mud Lütunud Rahvaste Organisat- peab ennast seaduslikuks maa
sioOnis ja irahvusvahelistel konve- sejaks ning nimetab Vietnami ar-irentsidel
omapäraseks tüliõunaks, mee abil võimule tõstetud
millele keegi ei oska sobivat lähen- Samrlni Kambodiha is\'is
dust leida. Maailmaorganisatsiooni See kummaline o M o r d on kan-üldkoo^
lek võttis hiljuti j^astu ot- dimud üle ka rahvusvaheiistele kon-suse,
mille kohaselt tÜleks järgmi- verentsidele ja Liitunud Rahvaste
§el aaial Kambodzha küsimuses Organisatsiooni, kus Ameerika
korraldada rahvusvaheline konve- Ühendriigid jä teised lääneriigid on
irents. Samal koosolekul nõuti ka andnud sageli oma
n
tada võiksivad ning sarnaseid sünd- liste koosoleku peale, mida tööli-musi
ette tulla ei laseks, tegi ühel sed muidugi milgi kombel oodata
häälel otsuseks palvet avaldada, et ei võinud, kuna nad valitsuse kõige
sõna-, trüki-, koosolekute- ja ühi- kõrgema võimu ^oolt kubermangus
suste-vabadus antaks ning isiku lubadused olivad saanud, et nad
puutumatus kindlaks määrataks; sõjavägede kallaletikkumiste eest
November on olnud eestlastele,
aga ka mitmeile teistele rahvaste-le,
raamatukuuks. Sügisene raama­tute
ilmumine oli plaanitsetud nii,
et selle kulminatsioon keskendus
novembrile, et jõuti uute raamatu­tega
tutvuda, neid soovitada Ja va­lida
sõpradele jõuiukingiks. No­vember
aga muudeti raamatukuuks
Eestis pärast Eesti Raamatuaas­tat,
et ühel kuul suunata tähelepa­nu
i-aamatule, aga seda ka šelle^
kohaste sündmustega sisustada.
Meie tänavune november on juba
lõppemas. Mingit raamatule tähe>
lepanu osutamist pole olnud, ega
pole sel kuul ka olnud elavamat
raamatute kirjastamist. Väike ele­vus
oli Juulis seoses ESTO-80 sünd­mustega,
mis süski näiliselt' mär-gata\|
aid tulemusi ei andnud, kuna
sõidukulud Ja elamiskulutused olid
niigi kõrged, mis raamatute vastu
huvi väikeseks jätsid.
Eüll pidanuks need Rootsis Ja
Inglismaal ilmunud raamatud no­vembris
igale poole saadavale
Jõudma. Eesti Kirjanike Koopera­tiivi
(EKK) kuuraamatuist on
uuem Ja tõenäoliselt sügishooaja.
mõjukam ehk koguni ainus teos
Arved Vürlaidi romaan ,,Märgi­tud".
E K K levitamissüsteemis on
see ka siia mandrile Jõudnud. Kuid
Juba Juulikuul sama kirjastuse
poolt välja antud Kalju Lepiku„Ko-gutud
luuletused" pole veel süa
jõudnud, mitte ta välistesse müügi­kohtadesse.
Samuti on elavalt kü­situd
Inglismaal Borease kirjastu­sel
ilmunud kahte viimast raama­tut,
eriti aga Andres Kiingi inglis­keelset
„Ä Dream of Freedom^',
mis oleks suurepärane Mnketeos
teistest rahvustest sõpradele. Raa­matuid
aga pole saadaval.
Vietnami okupatsioonivägede ko- lisse aetud terroristidele, keda pee-hest
lahkumist Kambodzhast. Selle takse Kambodzha seadusliku valit-resohitsiooni
esitajad ja toetajad susee^^ Seoses sündmusega võttis Tallin-olid
Kambodzha naabrid Tal, F i l i - se samal ajal maa okupeerijaks, kes na linnavolikogu vastu rea ötsu-piüsnd,
Moneesia, Malaiaa ja Sim- on as^^ astumiseks oma „ , , , , , . ... ,
gapm.^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^-^^^^^^^^ ^^^^^^^^^^^^^^ ™ neid lubadusi jaivad
Kambodzha probleemide lähen- Olukord'on seda segasem veel see- r i i ( v k j ) kuna Oktoobrikuu 14 seaduse-andjaks koguks kokku kut- töölised ka uskuma."
damme et ole siiski mii: lihtne, et tõttu, et kommunistlik Hima toetab päeval kella 4 ajal pärast ^lõunat nutaks, miUe liikmed üleüldse, ühe- ,,Sel kombel saadeti sõjavägede
mõni rahvusvaheUne konverents M m e r R ^ ^ kuritahtelised rahva- õig"slise, otsekohese ja salajase poolt terve rida mõrtsukatöösid
võiks; selüse vormeli leida,. mida Moskva on andnud oma täie toetu- hulgad Talünnas purustama ja healetamise põhjal peavad valita- korda, mülede ohvriteks surnute-kõik
i asjaosalised aktsepteeriksid, se Vietnami|e. lõhkuma. Väikesearvuline tundma- Volikogu palub tähendatud na ja haavatutena sajad inimesed vitamisega on raskusi. Vümane on
Olukord on kujunenud isegi niivõrd Khmer Rõuge juMd on hakMud ta inimeste sälk, W langesivad inimesed, .keUede tegeükult tööd ^p^^^
pentsikuks, et kambodzha rahva ar-. seda rahvisvahelist^^^^^^^^^^^ tõkkeid^ valitsusekohtäde Kuna tööliste nõudmiste ühe osa püüdmine ja siht oli - linnas kor- tõusvate postikulude ; Juures
vamised j a soovid jäävad kõigi meis- kasutama ning oma liikumisele rah- poolt ei leidnud, kellede hooleks täitmine mitte linnavolikogu yoimu- da jalule seada ja alal:hoida.'
de lahenduskatsete otsunise jurares^v^^ ses ei seisnud (polütiliste süüaluste
Selletõttu võibki järelduse teha,
et meil leidub neid, kes kirjastami­sega
toime tulevad, kuid keUel le-
Niisuguse asjaolu tagajärjel tuli
linna volikogu otsusele, et admi­nistratsioon
kõigi tema võimuses
Janduslikult kurnav kirjastajale,
kelle kalkulatsioonid on tehtud nii^
gi minimaalseid kulusid arvesta­des.
Aga ilma müügile laskmata
kirjastada ei saa.
Tulevikuvaated selliste tingimus­te
Juures on kurvakstegevad. ühed
ning eestkätt tulevad Rgzhümi juhi kohalt on kõrvalda- tud, toimetas oma purustamise- ja ^^^^^^^"^^^^ -'^^^^^^^^^^^^ ^'
vaatluse a l a j a kaalumisele, miili- tud massimõrvar Poi Pot, kelle saa- röövimisetööd üma takistuseta havailt ära kutsumine), pööras
§ed on ühe või teise suurvõimu tüse ja asukoha kohta puuduvad mitme tuhni jooksul, ühest poest ja innapea oma abiga Imnavolikpgu
tahtmised või ideoloogilised kaahit- andmed, ning tema asemele on pai- ühelt uuütsalt teise minnes. Gaasi- ^^^^^ ^'^^^'^^ kuberneri poole ja pa-lused
Kombodzha tuleviku kujim- gutatud 49-aastane Intellektuaal valgustus kustutati ära, uulitsatelt
damiseks. , . Khieu Samphan, kelle vägede kont- kadusivad inimesed ning kõik öö takse. Seda kuberner ka lubas, öel- - ^. , - , • , kurdavad et nntp hi^ei^id tPi^od
Kambodzha on üks neid ri^e,,Olli alla kuulub suur mägede ja oli terve linn hirmus. Järgmise ^^S'®^ P^o^^^^^^^P^^^^^ olevate abmoude peale vaatamata
kelle rahvast ajaloo keerdkäigud on dzhunglite ala Tai püri ääres, mida päeva hommikuks kutsuti linnapea^^^^^ ^^^^^^^^^^navaü ei ole ja töö- kormsäUitamiseks täiesti võimetu ^^^^^^^^^'^^ S d ^
tabamid eriti vatasalt ja hävitav* vi^^^^ pole poolt linnavoMkogu erakorrahne ^^^ed lubasid sd^^^ '''''''"Jf-^n^^^
kuna kambodzhalased on sattunud suutnud vaUutada. Khieu Samphan koosolek kote^ mis kella 1 kuni ^ Imnakaitse oma hooleks võt- avalike kuritegehke sammudega,^^"^^^^^ " p ^ ^^
kahe rivaliseeriva kommunistliku teeb oma rezhiimBle vabas maaü- ^ k^gtis " ^^a kui õhtul keUa pool ühe- mis elamke vastu korda saadeti saaueuia^ uus raamat, sest muuu
rezhümi hävitavasse haardesse. Pä- osavat propagandat, süüdista- ;,Linnavolikogu arvas seüeks, et üheteistme. ajal tööliste kaitsesal- elanike j u l g e o l ^ kaitsmise nime voimamst ei ole eesti raamatuga
irast ameeriklaste toetusel •võimul des^^^P^^ ' " - - - - " - ' • - - _~ i.::...^. i
püsinud t o u Noli valitsuse kokku- mõrvades
variseinist 1975. aasta aprillis, tu- tembeldades
I d Kambodzhas võimule punaste süüdistusi liialdatuteks. rohl^ org^seeiitu ehkki kuberneri poolt antud luba- 1. ,„Kõige otsustavamat protesti
partisanide Khmer Rõuge rezhiim, Khieu Smaphan kinnitab, et te- sellel põhjusel, et needsamad ^"^^^^^^^ möödunud. Ja nende metsikute abinõude yastü
mis oli Uks õudsemaid jai julme- ülemjuhatuse alla kuulub veel töölised jaanuarikuu segaduste ajal "^^^ sõjaväeüksüsed peksid tööli- avaldada, mis administratsiooni
maid süsteeme, mida maaömä aja- 00.OOO kömmunistUkku sõdurit, kes ggjjgg ^gj^g ijnnale kõige -suuremat läbi. Vahejuhtumi peale kogu- poolt korra ja rahu alalhoidmiseks reageerivat ja eemaldub -tiuteTaä^
lugu ^tunneb. Kurikuulsa Pöl Pofi avaldavad Vietnamist saabunud sis- toetust ülesse näitasivad. ^^^^ töölised uueks koosolekuks, tarvitusele võeti ja misjuures mit- j^g^jj^g hankimisest iga uue rasku-
. . - i - x . _ k . „ . i 1 ! — . _.__x.._^_.. 5» • et neid tingimusi veel läbi arutada,'te ainult täiesti ^
LäbirääMmisediöölistega lõppe- millega nad linna edaspidise julge- ka neid,'kes kõike oma jõudu ela- keegi, sest kellegü ei õle võimalust
sivad heade tagajärgedega, sest oleku oma hoole alla võtaksid. Sa- nikkude kaitsmiseks ära kulutavad, jug^j^jdiugema sundida kättesaa-et
volikogu tööliste ettepandud muti tuli linnavolikogu kokku nen- ilma vähemagi põhjuseta puruks matuid raamatuid Seilejuures ilm-mõudmised,
mülede täitmisel nad de tingimuste arutamiseks. Tingi- lasti. neb siiski, et raamatute tegijaid
nõus oUvad linna kaitset oma-muste hulgas oli sõja
peale võtma, täiesti õigeks ning tänavailt ära kutsumine.
Nü oleme oma raamatuga nagu
nõiaringis, kus igaüks näib mingi­suguse
kaotüstundega olukorrale
juhtimisel tühjendati linnad inimes- setungijatele visa vastupanu ja te-test
ning sajad tuhanded inimesed Mtäyad neile suuri kaotusi. Asja-gunniti
dzhunptesse surema. Taga- omastes ringkondades arvestatakse
slhoidlike arvestuste kohaselt mõr- neid jõudusid süski amult 30.000
väsid Ehmer Rõuge terroristid lige- mehele, kes on suutnud võitleva ük-male
3 miljonit immest j a tõukasid susena püsida ainult seetõttu, et sõ-kogu
riigi ja selle elanikkonna äär- durid on saanud suurel määral abi
jä toetust Taisse saadetud rahvus­vahelisest
abist. H i i n a on samal ajal
saatnud dzhunglites opereerivatele _ , . , . , ...
_ „ _ , KhmerRouge^sõduritele relvi: ja Need noudm^^^^
väed üli püri Kambodzhasse, sun- laskemoona, mis on paljude eksper- POitikasuudlaste vabakslaskmine,
dis Poi t>oti koos oma löögiüksuste tide arvates saadud salateid kaUdu ""Ilusatelt soDavagede ärakutsumi-eesotsas
ipõgenema Tai p M ääres säbi Tai. ne nmg ülemale valitsusele järg-asuvatesse
mägedesse jädzhungli- - L- — — . 1^^^ ^^se sisuga telegrammi saatmine:
misesse viletsusesse..
, Kuid sus tuli'„päästja«
oli naaberriigi Vietnami kommu-üiistlik
valitsus, kes saatis oma sõja
tiimis-meil
ön Ja et neid ümub. Kirjah-da,
et ka nende^ isikute ko^^ dusajalugu registreerib Umunud,
tas.
terve rea mõrtsukatööde korda­saatmises
Tallinna Uuel turul süüd­lased
on, jalamaid uurimise ette
võtaks.
Tööliste saadikute nõupidamise % Tänasest päevast saadik polit-ajal
anti linnaVoHkogule teada, et seile kukide-tulude^a^^^
kuberner sõjavägede ärakutsumise- summasid kuni korra jaluleseadmi- .raamatuist, kä-asuvatesse
ma^eaesse j a öznmigu- g^j^^^^^^ ggaa ttääiieessttii nnõõuuss oonn jjaa sseeUlleekkoohhaassee seni mitte enam:maksta.^^^^ ^^^-^^ . .t
tesse^nmg^dis «^eüsse o n ^ m i - j,^^^^^^^
kuvahtsuse Samnni luhtimi- „„„i;^4c;n««si võs m õ n p i rahwnievfl- ydiivdi idmnnas ette j.^. astiiHn ia lahi rääkida knidnc oma eestikeelsed raamatud, uus-aga
mitte loetud raamatuid ja sel­lest
aspektist kogu asjale lähtudes
on kõik korras. Ka käesoleval no­vembrikuul.
kuid see toob siiski meenutuse
aamatuist, mida ootusärevate kä­tega
vastu võeti Ja mis olid süda-
Heng ' ganisatsioonÜ või mõnel r a h v u s v a - . ^ . ^ , .„ . Tööliste kaitsesam^^^^ rääkida, :
i r « « , . n , . « « f c ^ i i väna v ä w J** '"^s idiesu iseäraliste - • . ^ . c o i f o W H i i c o iirraa n i a V n Voi
kuidas uus-sel.
Ja nüüd on tekkinudki omapa. • taverentsil on väga vähe ^ T ! ' ! " , •'^ ^ is^ai-aiisie r^^^^^^^^ seletati sellega seltskondlise julge oleku kaitsmise looming eesti kultuurivaramusse
rane komplitseeritud rahvusvaheM-^^^^^^^ ara lõpetati, sumiita- kokkupõrget aga. seletati sellega, ,
ne olukord, kus Polt Poti terrorist^ datuste
Mk rezhüm. M e hävitusoperatsioo-nide
ohvriks on langenud; 40, prfiDt-eks
».:
sivad linnas üleüldist hirmutund^^^ö^ komiteed asutack, kuna l i n n a v ^^
mist. Volikogu, kes oma erakorra- Peale seUe teate saa-lisel
koosolekul nende abinõude üle "^^^^ läks linnapea uhes ünnanou-aru
pidas, mis elanikkusid vaigig-n^u^enderiga kuberneri j
ja tööliste esindajad läksid voli-,
likad- jõujaamad, söekaevandused, :• , • .•::.,. • .. •: ~ ^ ~ T ~ kogu vastust töölistele teatama^
õli- ja gaasiväljad; kõik maapõue- hi omadusi, tuleb hinnata ja mitte kes ÜUe turu peale vastust oota-varad
j a ressursid: metallid, mine- halvustada. Mina lepin^meelsamini ^^^s kokku olid kogunenud.
raalid,' mets j a vesi; ka väliskaü- napbleonliku Trudeauga kui klaun-
V - ]. bandus ja t^tud rasketööstused, nik Joe Clarkiga, kes oma rekord-
Demokraatlik riigikord on suu- j ^ ^ ^ ^ oii rahvuslikud ühisvarad või lühikese valitsemisaja kestel suutis
reparane asi, sest igal kodaniM j^g-jj^ vajalikud teenindused, mil- näidata saamatust nÜ peaministri-voibollaoma
arvamus ^ ta voib^^^ suurkapitali jooksupoisi^
seda^yabalt ka val3endäda. Luge- ^g^g
des lugeja , , M " ,,teist arvamiste j^g^g^^
ppan taryüikuks ka oma arvamust ^g^^y^^^^:^^^^ võib selle le-avaldada.
y pinguliselt anda eraettevõthisele.
Hirm sotsiahseerimise ees, mida -^^j^j^^^^g^^^g ^^j^j^g ^^^ada riikli-
Trudeau Kanadas kavatsevat ra^j^^ kontrolli alla võtta samad as-kendada,
et tohi muutuda paani-sus
temale nõuetavad summad
määrab.
5. Mmistrite nõukogu esimehele
krahv Wittele järgmist telegrammi
ära saata: „Tallinna volikogu tele­gramm
sisemiste asjade ministrile.
Selle kuu neljateistkümnehdal päe­val
kell neli algasivad linnas lõh-kümised
j a purustamised, mis ter­ve
öö kestsivad. Elanikkudel ei ol-riud
mingisugust kaitset. Viieteist­kümnendal
läks linna omavalitsu-
Ja samal ajal siiski eesti kodudes-s
e . ' - • '•. ::•
Eestlastel tuleks Kanada prae- kusagil ei olnud, läksid sõdurid
guste probleemide liihdamisel võt- sinna, kus töölised ja linnaelanikud
ta võrdluseks Eesti põhiseadus, linnas korravalveks vajalikke äbi-
Eesti riiklikud eti;evõtted (näit. r i i - nõusid arutasid.
KPnnaaa luui muuLuuü uamu- , . . ^ , ^ giraudteed,Riigi Ringhääling, Rii- -^^^^
^ Sist^^rik^^^^ gi Põl^^^^^^^^^ .iigi.^^^^^^^^ linnavoUko,^^^^^^^^
dan,et Kanadas oleksid n a t s i o n a l i - ^ " ' - ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ . polj.m.) j a president Patsr 3a
seeritud kõik kommunikatsiooniva- Minu arvates on Eanadal praegu Kas Eesti oli sotsialistlüi: riik dik- politsei-ametniku poole pöörata
hendid: raudteed, laeva ja lennu- ainult üks poliitüine juht, kes suu- taatoriga eesotsas? Milhsena me katsusivad, avati ilma ühegi hari-liinid,
post, telefon, telegraaf, raa- dab föderatsioonile anda. ajakoha^ Kanadat tahame naha? uku hoiatuse ja märguandmiseta
dio ja televisioon; kõik energia-al- se põhiseaduse. SUmapalstvaid ju- , H„ tule-andmine kogupaukudega töö-
Sel ajal Imusid äkki Ja täiesti
ootamatult Imna tänavaile sõja­väeüksüsed,
et kellegi poolt „luu-letatud"
lõhkumist Viru Ja Kar­j
a tänavail maha suruda. ,
• ; . \ sel korda tööliste abil rahu lalule
Kuna^aga minfisugust Johkumi^ ^
sõjaväe uu-
QUEBEC CITY - Tulevik näb
hirmutavat Quebeci provintsi Parti
Quebecois juhti peaminister Rene
Levesque't, kuna möödunud es­maspäevasel
täiendus valimisel
Quebeci neljas valimisrajoonis läk-litsatelt
ära kutsuda. sid kõik neli kohta liberaalidele.
Kuueteistkümnendal selle kuu , , ^. ,
päeval, kui liimavolikogu töäliste f f "J^f ..
vanematega seUe ffle läbirääki/"^«t?f
misi pidas, kudas Unnas korda P^rfst 1976. a. üldvalimisi, Teata-alal
hoida anti sõjaväe poolt ra vast, oh Levesque kavatsus valimi-huliku
rahvakogu peale, kes Mn-nakaitse
kiisimusl harutas, püs­sidest
tuldi-g
lk. 7)
sed korraldada juba sel sügisel,
kuid kõigi tunntiste järgi oli aeg
täile: kahjulik ja ta lüld^as selle
edasi järgmisele aastale, mil ta
peab seda tegema.
Nr. 8J
29.
922-31
6. ii
921-7';
eesi
.Rasi
Jv novt
elava
kes õpi
sis. OHI
püssi,
Ta leilil
püssi k
ülevaatl
oli pui
nud la^
mis
Laeng
Õnne
eest N<
Eesti tiE
ja, õigi
poja P(
OlafI
19;
Majas
VangistI
Abistan]
TammaJ
konna
des, et
rõhutudi
on hakc
ma jini
Meie k(
toetust
lejatele
Sõhall
Marga
toimus
tamiseks
nustega^l
sel pidaj
Korraldj
Rudolf
keele
et gümni
petulemij
kvalifikal
seks. Kui
tiv Äustfl
oodata vi
tärnist si|
ka teiste
tunnustus
keele õpi|
se.
19. n(
kooli Br^
Ranniti lj
luule ülei
ja Yäle'i
dusteadul
son. Teat
Gollege'i
meks.
Boyscc
ris Grape|
mata põf
majakordl
• büroo. Kl
selt kohal
dagi pääj|
' • korra sisi
Ilmar
ajal. Idara
se Eesti
võttis o^al
. Jõudes j ai
kõik inatä
asjad olidI
• Samas
peakorter]
abikaasa
KII
23 WEIj
Rex
mi