Vaba eestlane , January 14, 1982

              VABA EESTLANE öeijapäevai; 14. jaaBuaril 1982 — Thufsday, January 14^ 1982 Nr." 4
CZXCB
• .ggaaBaraggBaBgBšaiBgBiggagsgafaa
Ongvar Liitofa jagab
esikohta Kanada
noorte male-eneistrivSistlusel
Vancouveris toimus Kanada
noorte malemeistrivõistlus, kus esi­mesele
kohale tulid Ingvar Liitoja
Torontost ja Deen Hergott Kitche-nerist.
Meistritiitel tuleb nende va­hel
otsustamisele nelja lisamängu-ga,
kusjuures Kanada noortemeis­ter
esindab Kanadat eeloleval su-^
¥el Taanis peetavail noorte maail-mameistrivõistlusel.
Arvates rahvusvahelist malehin-nangut,
kus võetakse arvesse ka
eelmisi osavõtte võistlusist ja tuge­vamate
maletajate võitmisi, peaks
olema kahest tugevam D. Hergott.
Liitoja pole võtnud osa suuremaist
malevõistlusist, kuid ta on suuren­danud
oma malehinnet 120 punkti
võrra viimasel neljal aastal.
' Millal nende kahe vaheline
võistlus peetakse, pole esialgul veel
selgunud.
Spordimärkmeici
Norralane Geir Karistad uisutas
Innsbruckis peetud võistlustel 3000
m uisutamises uue noorte maail­marekordi
ajaga 4.15,08.
Jaapanis peetud maratonijooksu-hooaja
viimasel võistlusel oH esi­mene
austraallane Robert de Cas-lella
ajaga 2.08,18, teiseks jäi jaa­panlane
Kunimitsu Itoh ajaga
2.09,37, ka kolmandale kohale tuli
jaapanlane Takeshl Soh ajaga
2.10,19.
Stokholmis peetud Rootsi ja
Soome koondiste tõstevõistluste
maavõistlustel tulid võitjaks soom­lased
vahekorraga 6:4. >
Möödunud taliolümpial 15 km
suusatamises kuld- ja hõbemedali
saanud rootslane Thomas Wass-berg
ja soomlane Juha Mieto jäid
Rootsis 8 km distantsil viiendaks
ning seitsmendaks. Esikoht läks
ajaga 30.47 rootslasele Thomas
Erikssonile.
Soomes, Pyhäsalmis peetud suu-satamisvõistlustel
kaotas Soome
neljakordne olümpiavõitja Hilkka
Riihivuori 5 km distantsil kahe se­kundiga
Marja-Liisa Hämäläisele,
kelle aeg oli 17.07. 15 km distant­sil
oli esimene Harri Kiviniemi
ajaga 45^30, kellele järgnesid Mat­ti
Pitkänen 46,10 ja Kari Rista-nen
46,19.
. , il
• Etiooplane 37-aastane kahekord­ne
olümpiavõitja Miruts Yifter on
end ravinud suvel saadud vigastu­sest
ja alustanud uuesti treeningut.
Ta ütles, et paar eelolevat aastat
on talle üleminekuaastad,'mille
ajal ta jookseb nii 5000 m ja
10000 m kui ka maratoni. Los
Angeleses peetavail olümpiamän­gudel
tahab ta jooksta ainult ma­ratoni,
muidugi kui sealne saastu­nud
õhk talle üllatusi ei tekita, '
Rootsi kettaheitekuulus ^ Ricky
Bruch teatas, et ta pöördub rekord-spordi
juurde tagasi. 36-aastane
Bruch' treenis möödunud aastal
eriti tugevasti jä tema parimaks
tulemuseks mõõdeti 64.50.
Internationale Sport-Korrespon-denzi
ringküsitluse tulemusena sel­gitati
möödunud aasta maailma
parimad sportlased; Meestest valiti
esimeseks inglise kergejõustiklane
Sebastin Coe, teiseks USA tenni-semängija
John McEnroCj kolman­daks
USA elukutseline poksija Ray
Sugar. Naistest valiti esimeseks
USA kergejõustiklane Evelyn Ash-ford,
teiseks idasakslannast ujuja
Ute Geweniger, kolmandaks USA
tennisemängija Chris Lloyd.
Inglane Nick Rose jooksis Ana-heimis
Kalifornias uue ebaametliku
10 km piaanteejooksu maaihnare-kordi
tulemusega 27.43,5. Selle
distantsi endine rekord kuulus
keenialasele Michael Muyokije,
mille ta jooksis New Orleansis
möödunud aasta aprillis.
USAN amatöörsportlaste liit on
valinud möödunud aasta parimaks
sportlaseks tõkkejooksja Edwin
Mosese, kelle käes on 400 m tõk­kejooksu
maailmarekord tulemuse­ga
47,13. 26-aastane Moses on ol­nud
sel alal kaotuseta aastast 1977
alates.
ii
Bergenis, Norras peetud tõste­võistluste!
jäid droogide tarvitami­se
tõttu „vahele" kaks taani ja üks
rootsi tõstja, kõik noorte sarja
kuuluvad. Põhjamaade võistlustel
011 igast maast kaks võistlejat.
Soomele avanes selletõttu võimalus
võitmiseks. Soomlaste Tõsteliidu
juhataja Juhani Salakka oli rõõ­mus,
et soomlaste juures ei saadud
tõendeid droogide tarvitamisest.
JllllllIlllllllllllllilililllllll«llllllüJttlllllllll!IIUII«
RAAMATUID
MüüÖfL „ ¥ A B Ä K S T L A S i " TALITUSES
Hind Saate-
Eešüasesr dirigendi Neeme Järvi austamise õhtul anti kabele külali­sele
üle kõigi osavõtjate allkirjadega auaadressid. Pildö EKN esimees
Laas Leivat auaadressS üle andmas Neeme Ävile, keHe kõrvi on heli%
looja Arvo Pärt. Vaba Eestlane
Sygesene „ W o r I d Literätwre Toda/"
Rahvusvahelise kirjandusajakir­ja
„World Literature Today", mil­le
toimetajaks oh eesti luuletaja ja cia.
kirjandusteadlane Ivar Ivask, sügi­sene
number on pühendatud sak­sakeelsele
' kirjandusele: «Sisenemi­ne
kaheksakümnendaisse aastaisse:
saksa kirjanduste mosaiik". Mit­mest
eriaspektist Vaadeldakse kahe
Saksamaa, Austria ja Shveitsi kir­jandust
nende eriprobleemidega,
kus üheks osaks on konflikt fas-histliku
mineviku ja sellele täna­päevaste
terminite leidmine.
Autor Ursula Mahlendorf Colo­rado
ülikoolist ütleb, et antifas-histlik
kirjandus saksakeelseis
maades algas juba 1929 Thomas
Manni teosega „Mario ja võlur".
Tänapäeva kirjanik seisab isoleeri­tuna
kõigist jõublokkidest, kuna
vaid sel teel võib ta säilitada oma
selge kriitilise visiooni. Saksamaa
kirjanikku iseloomustab vaimsus
ilma võimuta, viimase saamiseks
pole kaasaegseil loovisilcuil vähi­matki
illusiooni. . r :
Ajakirjas tutvustatakse tänavu
aastal väljaandmisele tuleva järje­kordse
Neustadt • rahvusvahelise
kirjandusauhinna kandidaate, kelle
hulgast 12-riikmeline zhürii teeb
oma valiku. Zhürii alaliseks esime­heks
on I. Ivask. Tänavused kan­didaadid
on inglane Ted Hughes,
ameeriklased Laura Riding, Robert
Penn Warren ja John Hawkes,
Lääne-Säksamaal elav venelane^
juut Vladimir Yoinovich, mehhik­lane
Octavio P^z, shveitslane Max
Frisch, prantslane Guillevic, hiin­lane
Ba Jin, rootslane Artur Lund-kvist
ja itaallane Leonardo Scias-
Eesti kirjandusest: retsenseerib
Ilse Lehiste Kalju Lepiku • „Kogu-tud
luuletused 1938—1979". Krii­tik
leiab, et raamatus olevad luule­tused
annavad ulatusliku ülevaate
Kalju Lepikust, eesti peoeedist ek­siilis,
mitte eksiilpoeedist, kuna see
on pagulus, mis on peamine aine"
vald Lepiku luules. Veel leiab I.
Lehiste, et Lepik on üks viimane
eesti eksiilpoeetidest, kes on säili­tanud
sideme eesti keele ja kultuu­ri
elava mullaga, mis on õnneli­kuks
müsteeriumiks vähestele.
Kuid ta on ka moodsaim eesti
poeetidest, leidlik vormi ja sisu
uuendusis ning kahjatseb, et Lepi­ku
luulel pole olnud kohta eesti
luule peavooludes. Kriitik arvab,
et kui saja aasta pärast eesti kir­jandusajalugu
kirjutatakse, siis
leiab ka Lepik omale õige koha
seal poeedina^ kel oo oma hääle^
kõla.
Teise eesti autorina vaaneb
.35
.70
.50
.70
$1.—
35
JO
$1,00
JO
.85
.35
.50
JiO
M
JO
.40
..30
M
M
on
M
!
Terras lühidalt Ihnar Jaksi romaa--
ni „Talu", öeldes et see lühiro­maan
omab enamuse neid iseloo­muomadusi,
mis on sama autori
novellides, kus ta vaatleb inimesi
ebasentimentaalse realismiga psüh­holoogilise
analüüsijana ja kriitüi-se
jutustajana, kes on alati valmis,
esitama küsimusi ja ei kar Ja neile
ootamatuid vastuseid
Eesti nimega autoreist vtatleb R.
Terras sakslase F. Rothi luuletus­kogu
„Schieres Glück". ^
EESTI SKAUTLUS VUSKÜMMÄD AASTAT 2.—
ESTONIAN SCOUTING
Fred Limberg — ISAMAA EEST •
EDUARD RÜGA graafik ja maaiip ^^O-—
A. Käbin — VAIM JA MULD 5.—
Ivar Ivask — ELUKOGU ^0.—
L. Kaagj^nr — AASTAPÜHAD , .
pübüteoloogiüsi vaatlusi 7.50
Heino Jõe—LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST • 2.—
Evald Mänd - - AASTATE PÄRAND
Gcolmas valimik vaimulikke vaaöusi) S»""
TERR KUNGLA JUUBELIALBUM
(T. E. Rahvatantsijate Rühm) 15.—
Juhan Kangur — VAIM, VÕIM JA VABADUS 7.50
Hänna Kompus KUSTUMATA NÄLG
KUNSTI JÄRELE ai.—
Anna Ahmatova—Marie Under REEKVIEM 3.50
Herbcrt Michelson — KODUMAALT VÕÕRSILE 10.—
Herbert Michelson — SKAUIMKUL TEEL . 3.—
Herbert Michelson — NOORSOOTÖÖ RADAINEL 3.—
Herbert Michelson — EESTI RADADELT 9.
ESTCKVIAN OFHCIAL GUIDE 5.-
PaiA Laan —MÕTTELEND —pUte {a peegelia^ 5.-
Edufflrd Krants — LUMELUTLASED
(Ittiletnskogn) \ 3.-
Augnst Knbja — KADUNUD KODUD —
mälestused
August Kubja — MÄLESTUSI KODUSÄÄSELT 2.»
Bona Laaman — MIS NEED SIPELGAD
(luuletuskogu) , 3.—
Aarand Roos — JUMALAGA» tARB JA.
ERZURUM 4.—
Ants Vomm — VARJUD (luuletnskogu) 8.—
SSalme Ekbaum — AJATAR Quidetuskogi^ ^ 4.—
Ants Vomm — RISTSÕNAD I 2.50
Ants Vomm — RISTSÕNAD H 2.25:
Ants Vomm — RISi;SõNAD l ö 2.2S
Ants Vomm — RISTSÕNAD IV 2.25:
Ants Vomm — MINU HING Pouletusltogu) ... 20.—
Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS
TALLINNAS ' Är-
Jofaan Pitka — RAJUSÕLMED Ii80
Urve Karuks — KODAKONDUR (Imäetuskogci) ^
Hannes Oja — KOPUTUSE ENESES
, Onoletuskosu) L50
Hannes Oja — TUNNETE PURDEL
(luuletuskogu) 2.75
Andres Küi« — MIS TOIMUS SOOMES? 14.—
Einar Smdea — LOOJANGUL
LAHKUMINE TALLINNAST 16.20
VARRAKU JUTULEHT — KUS ON
NEEME VANAVAARA? 5.—
V. Veedaan — LURICH AMEERIKAS ..:
RAAMATUID LASTEIE:
KALEVIPOEG (5pp©. ja tööraamat lastele) 3.-«
ÕPETA MIND LUGEMA I ^õppe-jji tööraamat
eelkoolieal^ele-lastele väpvkrükis> 4.—
ÕPETA MIND LUGEMA D (õppe- ja töošeaamat
eelkooliealistele lastele värvitrüküs) 5.—
EESTI KEELE HÄRJUTUSTIK l 3—
PIKKE MIKKE — Tnftsafea ja v«ttsaba 2.^0
.30
.50
M
.30
.30
M
M
M
40
.40
.30
^0
.50
.50
.50
.70
.50
.40
.40
.50
.50
ün!»niniuii]iiiinHiiiiiiiiii!uniiiiiiiiiiiifm
Mehed arutlesid olukorda istu­des
raudtee taga: Telefoniliin kul­ges
raudtee vastaspoolsel lagedal
soises maastikus. Pehmesse maas­se
kaevamine olnuks hõlbus, aga
kuna hommik' oli juba valge ja
kaevajat Võidakse näha, tull sel­lest
mõttest loobuda.
Nad olid istunud vaatluspaigal
juba paar tundi ja jälginud hooli­kalt
liiklust jaamas. Nad olid las­kunud
raudteele lähemale, kohta
kus kõrge järsak oli nende taga.
Nüüd nad hakkasid kuulma hääli
ja kisa järsaku taga. Ilmselt olid
päevatööd alanud.
—-Ma lähen vähe pilku heitma
mida seal tehakse, ütles Jussi ja
hakkas tõusma järsakul©. Seljan-diku
harjale jõudes ta nägi, et
mingisugust suurt sõjalist objekti
valmistati suure kiirusega. Teed
ristlesid kui linna tänavad igal
pool ja ehitustööd olid kõvasti käi­mas.
Jussi hakkas piirkonda pildista­ma
ja tegi täpseid märkmeid. Val­gust
oli küllaldaselt, kindlasti võt­ted
'pidid õnnestuma. Saades ob­jektid
pildistatud, läks ta tagasi
Viile juurde oma tähelepanekuist
rääkima. Nende mõtteks oli alul
kohe matka jätkata just selles suu­nas,
aga nüüd oli tee kinni. Tuli
teha uued plaanid.
Samas nad nägid, et jaamast
lahkus dressiina. Jussi seadis .jälle
kaamera valmis pildistamiseks.
Dressiihas istus neli relvastatud sõ­durit,
üks neist näis mütsi järgi
arvestades olevat mingisugune
ametimees. Kaks rohelise vormiga
^durit hoidsid hoogu sees ja pea­gi
dressiina oli kadunud teekääna­ku
taha.
Nüüd oli aega mõtelda peidu-
;,koha'leidmisele,'^t^mingithädar.
ohtu ei juhtuks, lähedal oli sõdu­reid
^ja mitmesugust liiklust.
— Ma katsun minna sinna raud­tee
juurde ja saada selgust nende
postide numbreist, ütles Jussi.
Selle järele pildistan poste, nii et
numbrid on näha, vaatle sina siin,
et ei juhtuks üllatust tulema.
— Kui vaid ise oled valvel, et
keegi ei slõida dressiinaga sulle
peale, naeris Ville,
— Siis dressiina puruneks, kin­nitas
Jussi.
Raudtee äärde jõudes märkas
Jussi, et postil oli nii numbreid kui
ka tähti otse kolmes reas. Ta pil­distas
posti mitu korda eri viisil
valgustades, et pildid kindlasti õn­nestuksid.
Siis ta läks tagasi, kat­sudes
rnõõta sammudega vahekau^
gust kinnispunktist, milleks oli jär­saku
servas olev suur kivi. Veel
võeti täpne kompassisuund telefo­nipostile
ja ta hakkas sobivat pei­dupaika-'
otsima. tJsna lähedal kas­vas
kuusk ja selle juurel oli sipel­gapesa
mille elanikud olid ammu
hüljanud.
— Siia peidame selle rahapaki,
ütles Jussi, r-^ On kuradi sobiv
koht ja kaevamine ei võta palju
aega.
Kaevamine • läkski kiiresti ja
varsti oli sobiva sügavusega koo­bas
valmis; 'Jussi võttis rahapaki
oma seljakotist ja asetas selle au­ku.
. - ,
~ Mullast sina oled tulnud ja
mullaks pead sa jälle saama, jäl­jendas
Jussi pastori paatost.
Peidukoha maskeerimine tuli te­ha
põhjalikult, kuigi mehed kogu
aeg kartsid, et keegi võiks sattuda
pealtvaatajaks. Jussi koeus august
kaevatud mulla jälle hoolikalt paki
peale, tasandas sineli>aDesa endise-kujuliseks
ja katsus lähgdalt leida
kivistikku peitmaks kaevatud koh­ta.
Lõpuks Jussi otsustas veeJ teha
oma loomulikud vajadused peidu­koha
peale.
— Nüüd venelase koeradki mi-,
nu paska ei nuusuta, naeris ta. —
Nüüd on tehtud selline moondami­ne,
et paremat pole vajagi.
— Aga kui see venelasest suur
nina tuleb pimedas oma rahade jä­rele,
siis võib end pahasti määrida,
naeris "Ville.
— Ei sellest pole lugu, haisevad
nad ennegi, irvitas Jussi.
Ta pildistas veel kord ala. Pei­dukoht
oli tehtud nüüd kõigi ees­kirjade
kohaselt ja Icõik võis rahu­likult
toimuda.
— Oleks tore ' teada milline
ametimees seda siit ära viima tu­leb,
rääkis Jussi.— See ei saa ta­valine
ülemus olla, küll sel on
präänikuid rind täis. Aga suur ta
töötasugi.
— Seda see on, teeb meele pä­ris
kurvaks, kui peab sellise raha­summa
maha matma, ütles Ville.
— Aga tehtud, mis tehtud, kui õi­gel
ajal ei tulnud meelde muuda­tusi
teha, siis kui pall veel lendas
ja tuul viinuks läände.
Mehed otsustasid nüüd siirduda
päeva ajaks kindlamasse kohta.
Sellest kohast oleks raske end lah­ti
kiskuda kui neid märgatakse.
Raudtee tagune maastik oli täiesti
lage ja jaamale lähedal. Seljandiku
taga jälle oli sõjaline piirkon'1, kus
oli rohkesti rohelises vormis sõ­dureid.
Need olid vormi järgi ot­sustades
mingisugune piirivalve või
NKVD üksus, kellega, ei sobinud
mängida. Meeste praegune asu­koht
oli õigesti nagu koti põhi,
nad oleksidki kadunud hinged, kui
koti suu suletakse.
Nüüd oleks targeim suunata mi-nsek
otse kta. Jaamahoone ümber
olevast lagedast ida pool oli sobiv
küngas ja mehed otsustasid jääda
sellele kogu päevaks, kui midagi
ootamatut ei juhtuks. Sealt !oli hea
nähtavus igasse suunda ja? mis
tähtsaim, nad näeksid sealt oma
tulekujälgi. Kui nad püsiksid päris
liikumatuina siis neid vaevalt mär­gatakse,
kui mõni mitte päris ko-,
gemata kohale ei satuks. Paarist
sõdurist nad võiksid end klaarida
hääletult, kui niitte suurem üksus
ei ilmuks lähedale. ^
Künkalt vaadates oligi raudtee­jaam
kui kandikul -meeste ees.
Küljelt oli näha elumajasid ning
Petsamo jõe üle viivat silda. Neil
oli hea võimalus vaadelda liiklust
nii jaamas kui ka sillal. Ville ütles
teadvat hea ületamiskohä jõel; Ta
oli kasutanud seda juba eelmisel
aastal.
— S i i n on hea sild, naeratas
Jussi. —- Miks asjatult vette kahla-ma
minna, kui pääseb kuivaltki
üle.
— Ja hästi pääsekski, äga saata­nat,
et matsime rahad maha. Oleks
olnud tee lahti kasvõi taeva kau­du.
Kas tead, et valvur saatnuks
meid kättpidi üle silla, kui olnuks
pakkuda sobiva paksusega rahapa-takas
talle vaevatasuks, f
— Kes kurat neid teab, kahtles
Jussi. — Mina olen küll sel arva­misel,
et see hea püstol siin aitab
paremini ega pole vaja aega kao­tada
kauba tegemisel. Need on
sellised valvurid tingima ja mina ei
viitsi vankaga millegi üle tingida.
Mäng peab olema aus, kuhigi on
vähe toores.
Päeva jooksul pildistas Jussi
usinalt nii kaugobjektiiviga kui
Monoxiga. Ta võttis nii must-val-geid
kui ka värvifotosid. Raudtee­liiklus
oli üllatavalt vähene, vaid
paar rongi liikus päeva jooksul
raudteel. Kuid seda rohkem oli
lennuliiklust. Pildistamine õnnes­tus
soodsais valgustusoludes suure­päraselt.
Jaama ümbruskonnas lii­kus
päeva jooksul palju inimesi.
Mehed arvasid, nähes venelaste
käte liikumist, et seal peeti suuri
vestlusi ja arutlusi.
—-Seal neid Soome südamesõp­ru
on üsna rohkesti, naeris Ville.
— Sõber ei röövi teise koduko­has;
sellepärast tuleb meilgi asuda
päris teisele maale nende tegevuse
tõttu, ärritus Jussi. — Me asuksi­me
küll palju meelsamini suvepuh­kusel
Kannäse maastikus, kui var­jates
siin end oma hinge hinna
eest.
—— Sama see on, kus oma puh­kust
veedad, kui on vaid hea pidu,
kihistas Ville. — Ja ega neid pole
karta vaja kui mitte kinni ei satu..
~ Kui neid veel kartma peaks,
siis me siin ei olekski. Aga sinna
ei saa midagi parata, et alati teeb
mõtetes tuska kui venelast näen,
tunnistas Jussi.
Päev möödus rahulikult. Mehed
magasid kordamööda ja nüüd oli
magamine tõeline puhkus kui ma­gaja
teadis,, et teine on kõrval val­vel
ja mitte keegi ei pääse üllata­ma.
Väiksemaid
REMONTTÖID
majade juures:
elekter, torud, pnwtöod jne.
Helistage — J. MEIUST 22S-3283