1982-11-25-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 83 Nr. 88 EESTLANE neljapäeval, 25. hovembrü 1983 — Thursday, November 25, 1982 Lk. 3
ama
iltjise ausära nautijana
puti surnud N. Lüdu dik-leenid
Brezhnev tundnud
rahuldust, kui tal oleks
olnud Kremli Punasel
Ipma matuseid jälgida. Vä-vaatlejad
pidasid matust
jsieks spektaakliks, mida
võimsad prkestrihelid,
paraadimundris sõdiu-id
mausoleumi rõdult pee-lu
elutööd iilistavad lei-
Vaheldumisi suletud ja
|iüsärki liigutati rezhii ko-
|asi-tägasi, puusärgi kõrval
!({ sõdurid viskasid Hitle-puste
eeskujul painutamata
iraadisammu nmg puu-tmisel
viimsele puhkepai-lesid
aukandjatena uued
(led vastavalt oma posit-lääratud
järjekorras: esi- .
|as uus peasekretär Juri
ja peaminister Nikolai
nmg teises reas kaitse-lömitri
Üstmbv ja poliit-te
Konstantin Tshernenko,
fzhnev valis oma järgla-kelle
seljatagune osutus
|s Juri Andropovi toetaja-jõimust.
Vaatemäng oli
Ita Võimas ja ei jäänud
(oobrirevolutsiooni aasta-irlävastustest,
kuigi selle
H üsna silmatorkavalt
jteatraalse vulgaarsuse
[esindajad. Neid oli kokku
murel arvul. Kõrgemaid
oli saabunud lääneriiki-mid,
eesotsas Kanada pea-iPierre
Trudeauga, kuid
jtlikud riigid olid peale
pii esindatud välisma-jaatnud
kohale oma tipp-jsotsas
selliste rahvusva-lulsusiega
ja endale oma-le
teinud meestega^ nagu
Itlel Castro ja Poola kind-kski.
Kogu jumalagajätu
^ia ajal oli eriliseks üllale
õigeusu piiskoppide il-jväies
ametirüüs kadunu
Ijuurde. See vahepala oli
kavandatud välismaade
lisaadete jäöks, et de-l^
ida selle g a Venem a ai v a -
susallivUst. See propagan-.
|i labaselt ületehtud, kuna
Lgakiusamine Brezhnevi
tis sama intensiivselt na-
•^elkäijate valitsemise pe-
LThendriikide presidendile
avaldati mitmelt poolt
ituscle sõitmiseks, pidas
J stiili ning loobus sõidust,
Ihale asepresident Bushi,
[Ipobusid ka Inglismaa,
laa ja Laäne-Saksamaa
juhid,, peaminister Mar-
^.tcher, president Mitter-
Untsjer Kohi. Osa ühend-jakirjaridüst
ja poliitilisi
pidasid vajalikuks presi-iganit
matusele sõidust
pärast kritiseerida, lei-lešident
oleks saanud ma-tütvumissidemeid
sõlmidia
Be diktaatori ja läänemaa-pdaaluste
operatsioonide-
(anud endise KGB juhi Ju-
)viga.
jridi peale oli eriti pahane
Iide mõjuvõimsam aja-
York Times", kes mai-iJuhtkirjas
14. novembril j
Jnt plevat matusele sõi-
|u(misega lasknud mööda
|«re ajaloolise momendi,
võimaldanud tal ennast
rahvale tutvustada,
vab, et vene televisioon
[anud Oma rahvale matus-jühehdriikide
presidenti,
olnud sama efektiivseks
iise mooduseks nagu
Iide televisioon omal ajal
teris ameeriklastele Niki-
(Järg lk.'3)
|es on mõistetud kolme»
[eks aastaks vangi, Amee-isteakadeemia
korrespon-
Ige Juri Orlov, preester
fynin, psühhiaater Anato-
5iri, rohuteadlane Viktor
U Koyaljoyide perekond,
I'a Matuseyichi abielupaa-jad
Podrabinekid, hiljuti
'listetüd muusikateadlane
fostaya ja paljud teised.
gide ja kõigi inimeste
:es on süüdi mõistetud
fkspidamiste ja nende mit-
Ise tegevuse pärast on
lesem seos informatsiooni
(tu vahetamisega, rahvus-usalduse
ja -koostööga.
, VALVEARST
MUDALALõPUL
27. ja 28. novembril
dr. M. Leesment, tel... 481-6834
• 4 Ja 5. dets. •
dr, A. Mae, tel. 493-7231
Läänemere põhjcses^
saanud sõjaliseks
huviobjektiks
. HELSDfGI — Soome sõjajõudude
ülemjuhataja kindral Lauri Sutela
ütles hiljutise Rootsi allveelaeva-afääri
puhul, et need sündmused
ütlevad ka Soomele, et ei elata
enam kuskil unustatud maailmas,
vaid et Lä^emere piirkonna §õjä-lisstrateegiline
rõhuasetus, mis on
alles selle lõunaosas, NATO ja
Varssavi liitude vahelisel rajal
Taani väinade läheduses, on muutumas
Ja sõjalist huvi näidatakse
tunduvalt ka Läänemere põhjaosa
^astu.
Sutela arvates on selge, et i,meie
valmisolekust ja võimest on olenev,
kuidas võõrad suhtuvad meie
kaitsmise tahtesse nü nüüdsel rahu
ajal, kui ka kriii^i juhtumil. Seller
tõttu on meie piiride valvamine
igapäevane julgeolekupoliitika, mida
kaitsejõud koos pürivalvega
teevad igal hetkel Mida paremini
me seda teeme, seda usaldusväärsem
on meie kaitsepolütika."
(Algus lk4)
Hiidlaste Seltsi Tnardipeol esmes Toronto eestlastele noorim lauluansambel, mis esmemise puhul oli veel
nimeta. Pudil vasakult Kai Tüll, Maret Liik, SmisanValvur-Vanaselja, Kadri Toop, Christüaa Greenbaum,
Aime Ilves jä kitarril saatja Ken Valvur. Foto: Vaba Eestlane
Toronto Eesä Ühispanga majanduslik olukord on ^ V Kanada majanduselis aset'
leidnud Muudatuste tõttu hakanud kiiresti paranema ja kui senine olukoird jätkub, siis võib panga tegevus
käesoleva aasta lõpuks saavutada kalkuleeritud puudnjääg! asemel ligemale 100.000-doIlarilise ülejäägi.
Olukorra paranemme on peamiselt tingitiidiildisest intressimäärade la panga juhtkond loodab,
et selle arengusuuna tulemuisena hakkab elavnema ka laenustamise tegevus, mis on olulisemaks panga eduka
tegevuse pandiks.
Toronto £esti Ühispanga praegusest majanduslikust olukorrast ja väljavaadetelst andsid eesti ajaldr-jandusele.
jutuajamise; panga juhatuse esimees V. Nooländi ja laekur A..- Kütt,; keMedeMonnats^ ,
järgnevalt ''•^^^^^
f58 Braadview Ave. Toronto,
Odavad laenud kaasmaalastele
Diiformatsiooniks helisteidcB!
465-4659
Kahju küll ~ ajaleht ei oska vahet
teha vene ja ameerika televisioonisaadete
i^ahel. Vene tsensuur
oleks kindlasti selle eesti hoolitsenud,
et Moskva televisioonisaated
oleksid, heal juhul vene rahvale
näidanud ailiult president Reagani
varju. Ja see moment oleks kindlasti
olnud piinlikult „ajaIooline",
kui ühendriikide president oleks
isiklikult sõitnud selle mehe matusele,
kes saatis oma tankid tsheh-hi
rahvast alla suruma, käsutas pu-
_ näärmee diviisid Afganistani sealset
rahvast vägistama, ässitas iQes
Ladina-Ameerika rahvaid maksvate
rezhümide vastu ja kelle surve
tõttu Poola rahvas tohutult kannatab.
Pealegi on „New York Times'*'
vist unustanud, et Moskva saatis
Washingtoni president Kennedy
matusele \ ainult kolmanda järgu
mehe — peaministri asetäitja
• Anastas Mikojani. 1
Toronto suures miljonitelimas
on kahtlemata kõige tuntuimaks
eestlaseks teatrikriitik ja-arvustaja
ürjo Kareda. Ta on tegutsenud pikemat
aega teatri- ja filmikriitikuna
Kanada suurima ajalehe Toronto
„Stari" ja populaarse ajakirja
„Maclean'si" juures, olnud
dramaturgiks Stratfordi teatris
nmg valiti nüüd kõrgelt hmnatud
^ Tarragoni teatri kunstiliseks direktoriks.
^
Ajakirja ^,Toronto Life" novembrikuu
numbris i pühendatakse
pikem artikkel kolmele Toronto
väiketeatrile ja nende, juhile ning
võetakse üksikasjalise vaatluse alla
ka ürjo Kareda ja tema võimed
Tarragoni teatri kunstilise
juhina. Teatri endute juht Bill
Glassco, kes usaldas Tarragoni Kareda
hoolde, mainib oma järeltulijat
iseloomustades, et Kareda
omab parimad ajud Kanada teatris.
Ta ei ole lavastaja, kuid on
kiindunud kanada näidenditesse ja
uutesse töödesse ning ta omab silmapaistva
talendi näitekirjanikuga
koos töötamiseks.
Kareda, kelle kohta mamitakse,
et ta On Eestis sündinud, kinnitab
ise, et ta otsib selliseid töid, mida
ta tahab lavale tuua, kuid
mitte ise lavastada. Teatri mängukavas
on käesoleval hooajal kolme
algupärandi lavastamine — kõik
kanada autorite teosed.
^ ürjo Karela ülesanded üldise lugupidamise
võitnud ja hinnatud
teatri juhtimisel ei ole kahtlemata
kerged. Kuid ta on vastu võtnud
talle esitatud väljakutse ning kui
tema ajusid hinnatakse parimateks
Kanada teatrielus, siis võib
oodata, et ta saavutab farragoni
teatri jiditimisel sama suure menu,
nagu ta seda tegi teatriarvus-
Eestr Ühispanga majanduslik
olukord paraneb üle ootuste kiiresti
Teatavasti langes kanada pankade
„prmie rate" 3/4 protsenti
käesoleva aasta 10. novembril ja
sellega koos langesid umbes sama
palju ka teised nii niaksetavad kui
ka saadavad intressid. Viimase nelja
kuu jooksul on intresside määrade
langus ületanud vüs (5) protsenti;
Seda olukorda oH võimatu
ette näha isegi kolm kuud tagasi.
Toronto Eesti tJhispanga aasta
peakoosolekul käesoleva aasta
märtsikuu lõpul esitatud eelarve
nägi ette küll panga majandusliku
olukorra paranemist, kuid oletatavad
arvestused näitasid palju väiksemat
langust kõikides intressimäärades.
. Eelarves kalkuleeriti kulude ülekaalu
$177,800 ulatuses.
Tegelikult jõudis iihispank ok- ^
toobrikuu lõpuks olukorda, kus kulude
ülekaalu asemel on nüüd juba
tnlP ülekaal umbes 12.000- dollari
ulatuses. Käesoleva aasta lõpuks,
kui midagi ettenägematut ei
juhtu kanada majanduselus, peaks
aasta ülejä-äfe olema umbes
$100.000.
Samal ajal on jäänud stabiilseks
ka Eesti Ühispanga; varanduslik
seis, rais oli tasakaalus $23.384.283
oktoobrikuu lõpuks. Kä siin võib
näha kasvu Jkiäesoleva aasta lõpuks.-.'
:. ;
Laenude osas on eesti rahaasutuse
liikmed maksnud oma kinnisvara
laenusid antud olukorras maha
nii kiiresti kui võimalik.
Kinnisvaralaenude seis oktoobrikuu
lõpuks oli $9.570.76§,
$527*105 vähem kui käesoleva
aasta alguses.
Isiklikud laenud ori vähenenud
$74.152 võrra seisule $L2Ž3.i50.
Aasta lõpuks loodab panga juht-kpnd
näha laenude suurenemist,
kuna mitmelt poolt on ennustusi,
et laenude intressid on jõudnud
peaaegu madalseisu.
. üldiselt võib loota, et ka Kanada
majanduslik olukord on madalseisust
üle jõudnud. Inflatsioon on
hakanud vähenema koos intreisside
määradega, olgugi, et töötute arv
kindlasti kasvab järgmistel kuudel.
See olukord peaks aga paranema
järgneva: aasta kevadel.
Kanada ja Ameerika Ühendriikide
valitsuste laenude nõudmised
võivad tõsta intressi määrasid mõningal
määral 1983. a. jaanuaris
ja veebruaris, ^kuid suveks peaksid
need jälle langema praegusele tasemele.
- • . :
Ühispankade olukord kogu Kanada
ulatuses ja eriti Ontarios
Muutub paremaks nii kaua kui
intressid langevad või vähemalt
püsivad praegusel tasemel,
6. novembril kutsus Ontario
Ühispankade Keskpank kokku era-r
korralise peakoosoleku, et selgitada
oma praegust majanduslikku
olukorda ja esitas uue plaani eelmisel
aastal tekkinud kahju likvideerimiseks.
Kuna Keskpanga eelmisel
aastal esitatud plaani ei kinnitatud
aasta peakoosolekul ja sellele
järgnev seadus (Ontario Bill
151) ei saanud ka loodetavat toetust
ühispankade poolt, siis seekord
oli enamus ühispankasid uue
ettepaneku poolt. -
Uue plaani kohaselt tuleb igal
Ontario ühispangal anda. 1. Jaanuariks
1983 Keskpanga nõnda
nimetatud ^Liquiditi Pooli"
hoiule 5 protsenti oma kapi^st
kuni 1999 aastani.
Selle summa pealt maksetakse
ühispankadele 10°/o aastas. Seda
intressimäära peab keskpanga aasta
peakoosolek igal aastal kinnitama
või muutma.
Toronto Eesti Ühispangale on
uus vastuvõetud plaan kasuks, kuna
peame nimetatud fondi andma
ainult 5 % oma kapitalist eelmises
plaanis ettenähtud 10% asemel.
See' jätab meile umbes 1 miljon
dollarit investeerimiseks kõrgemate
intressimääradega.
Keskpank saab uue plaani kohaselt
peaaegu 900-lt ühispangalt 140
miljonit dollarit eelpool nimetatud
fondi (pooli), mille oskusliku investeerimise
jä kulude kärpimise tulemusena
keskpank peaks lähemas
tulevikus pääsema praegustest, majanduslikest
raskusist. Keskpanga
tegevust juhib Ontario valitsuse
poolt määratud Ottawas asuv üle-ptovintsiline
Kanada Ühistegeline
Krediidi Ühistu (Canadian Co-ope-rative
Credit Society).
Peab veel mainima, et keskpanga
erakorralise peakoosoleku peakõnelejaks
oli vastava ministeeriumi
(Ontario Consumer and Com-mercial
Relations) minister dr. Robert
Elgie, kes oma kõnes mitmel
korral rõhutas Ontario valitsuse
toetust ja kinnitust eelpool nimetatud
plaanile ja valitsuse tagatist nü
fondile kui ka ühispankade liikmete
hoiustele.
EESTI ALUMIINIUM KOMPANII
Akeude asendamine thermo-akendega. -^Ir S-toUised veereimM
kuues värvis. ^ Räästaalnste katmine.
Keldriakendel® sissemurdmise vastu metalHuiitsed.
tssuta hindamine. Helistage: töökoja td. 832-2238
kodus 769-0932
OSSO Investments lne.«
10335 Keele Str.,Maple, Ontario LOJ lE®
VABA EESTLAN
kaks korda nädalas
Maksab Kanadas: Väljaspool Kaüad^g
$58.—
$31.
$16.
$48.
$26.'
¥@erandaa$t€es $ 14.
^ : ™ SAATEKULU
Kanadas? VäflaqKJoB
Kanadots
$44.—
$22.—
$52.-
$28.-
veerandaasf^s $15.-
+ $39.—
•f $19.50
+ $ 9.25
VÄUASPOOL KANADAT ja USA-d:
LENNUPOSTIGA aastas $52.—, poolaastas $28.—' ja veerandi-aastas
$15.— + SAATEKULU — aastas $66.—,
$33.—|a veerandaastas $16.50
Vabade eestlaste häjüekahdjana pühendab „Vaba Eestlane" rohkesti
tähelepanu noorteie Ja eestluse tuleviku küsimustele. Meie homne
päev — võitlus Eesti iseseisvuse taastamiseks, säilimme eesti rahvusgrupina
välismail Ja tihhiskondlik organiseeramlne rahvuslikul alusel —
on noorte käes. Noorusele piihendatud veerud vähendavad vanema lugejaskonna
lehenmmi. Siiski ei ole õigustatud j,VabaiEestlase*' nime-tamme
noorteleheks, skautide häälekandjaks või metsaülikooli propageerijaks.
„Vaba Eestlane" teenindab olevikku, kuid ehitab tulevikku.
Meil 011 suur puudus lastele Ja noortele määratud eestikeelsest lugemismaterjalist,
„Noored nagunii ei loe eesti keelt"—ei ole vabandus.
Mida nad loevod, kui midagi pole lugeda. Käesolevast numbrist hakkab
„Vaba Eestlane" avaldama Marta Sillaotsa populaarset lastejuttu
„Trips-Traps-TruU".
Aadressi muudatus 50 centi. Üksiknumbri hind 60 centi
Kanada aadressidele palume Euärki^ „POSTAL CODE" {a
USA aadressidele ,,ZIP CODF^^
Fangatshekk vÕi rahakaart kirjutada
Free Estonian Publilshers.nimele. ,
Lapsed — enne, kui nad lugejatena
ise asuvad' räaimatu juurde —
kuulavad meelsasti jutustusi ja et^
telugemist.. Ettelugemisel ori koguni
võrratu tähtsus lugemishuvi kasvatamisel.
Ettelugejale esitatakse
Icüsimusi ja sellest areneb keeleõpe-tuslik
ja üldiselt arenev mängii-tund,
mida lapsed kunagi ei unusta.
See on perekondlik side vanematega,
vanavanematega, kaugemate
esivanemate generatsioonidega
ja oma rahvaga.'
Muidugi, vastupidiselt esineb etteheiteid
vanematele —-,
miks nad ei õpetanud eesti keelt,
miks nad ei virgutanud kõrgemale
haridusele püüdlemist,
miks nad hävitasid kultuurisideme
noore inimese ja tema päritolu va-
Marta Sillaotsa „Trips-Traps-
Trulli" avaldamisel kasutame selle
raamatu 1948. aastal Augsburgis
ilmunud väljaannet. Tekst on laotud
nii, et seda on võimalik wälja-lõigatult
kleepraamatusse: asetada
ja väikese raamatukesena kasuta^
da ka hiljem; Jutt kolmest põnger-jast
on alati meeldinud lastele ja
on - nagu head lasteraamatud
alati — ka vanematele mõnuga loetav.
Kavatsus on lastejuttu avaldada
üks kord nädalas. Kui see aga
• ielieruumi — peaniiselt kuulutuste
— tõttu mõnikord võimalik ei ole,
siis palume seda juba ette vabandada.
Jutt järgneb järgmises lehes.
Neid „Vaba, Eestlase" tellijaid,
kelle perekondades , ,Trips-Traps-
Tnilli".eahsi lapsi ei ole, palume
kiili vabandada lastejutu
!leSt., Don Miils, Ont.M3B2M3
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks / •
veerandaastaks — tavalise / kurippstiga alates
19........ tellimise katteks lisan $........... siinjuures
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raha saata ainult täbtidrjas).
Nimi
Aadress ,
Soovitame aga ajalehed selle jutuga
edasi anda mõnele lastega
perekonnale, kuhu meie leht ei
;:.ulatu. ;^
Teise võimalusena soovitame jutu
väljalõikamist, raamatuks köitmist
ja raamatuna edasi kinkimist,
flestluse tulevik on moraalselt ko-
Iiustav ka nendele eestlastele, kellel
Järglasi ei ole.
Moskva kitsendus eestikeelsete
raamatute väljasaatmiseks käib
ka lasteraamatute kohta. Teades,
et Nõukogude Eestis ilmunud lasteraamatuid
välis-eestlaste
kasutatakse, püüab Moskva rakendada
omamoodi kultuurilise näljutamise
taktikat. Meil on põhjust seda
ette näha ja omapoolseid lahendusi
leida;
„Vaba Eestlase" toimetuse töökavas
on „Trips-Traps-Trulli"
avaldamine üks järjekordne samm
perelconna ja kodu aasta raamides.
Toimetus kuulab meeleldi tellijate
ja lugejate reaktsioone selles asjas
ja tänab nende eest juba ette.
ALVIN ELECTRONICS
Seame siasc
¥4fteUSE fa TULi
Tasuta kalkulatsiooo
Tel. 261-7698
t0HBO4Qn>O<EEI>O«II><>«l9D««IS>O4iaZ««SMK^
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 25, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-11-25 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e821125 |
Description
| Title | 1982-11-25-03 |
| OCR text |
Nr. 83 Nr. 88 EESTLANE neljapäeval, 25. hovembrü 1983 — Thursday, November 25, 1982 Lk. 3
ama
iltjise ausära nautijana
puti surnud N. Lüdu dik-leenid
Brezhnev tundnud
rahuldust, kui tal oleks
olnud Kremli Punasel
Ipma matuseid jälgida. Vä-vaatlejad
pidasid matust
jsieks spektaakliks, mida
võimsad prkestrihelid,
paraadimundris sõdiu-id
mausoleumi rõdult pee-lu
elutööd iilistavad lei-
Vaheldumisi suletud ja
|iüsärki liigutati rezhii ko-
|asi-tägasi, puusärgi kõrval
!({ sõdurid viskasid Hitle-puste
eeskujul painutamata
iraadisammu nmg puu-tmisel
viimsele puhkepai-lesid
aukandjatena uued
(led vastavalt oma posit-lääratud
järjekorras: esi- .
|as uus peasekretär Juri
ja peaminister Nikolai
nmg teises reas kaitse-lömitri
Üstmbv ja poliit-te
Konstantin Tshernenko,
fzhnev valis oma järgla-kelle
seljatagune osutus
|s Juri Andropovi toetaja-jõimust.
Vaatemäng oli
Ita Võimas ja ei jäänud
(oobrirevolutsiooni aasta-irlävastustest,
kuigi selle
H üsna silmatorkavalt
jteatraalse vulgaarsuse
[esindajad. Neid oli kokku
murel arvul. Kõrgemaid
oli saabunud lääneriiki-mid,
eesotsas Kanada pea-iPierre
Trudeauga, kuid
jtlikud riigid olid peale
pii esindatud välisma-jaatnud
kohale oma tipp-jsotsas
selliste rahvusva-lulsusiega
ja endale oma-le
teinud meestega^ nagu
Itlel Castro ja Poola kind-kski.
Kogu jumalagajätu
^ia ajal oli eriliseks üllale
õigeusu piiskoppide il-jväies
ametirüüs kadunu
Ijuurde. See vahepala oli
kavandatud välismaade
lisaadete jäöks, et de-l^
ida selle g a Venem a ai v a -
susallivUst. See propagan-.
|i labaselt ületehtud, kuna
Lgakiusamine Brezhnevi
tis sama intensiivselt na-
•^elkäijate valitsemise pe-
LThendriikide presidendile
avaldati mitmelt poolt
ituscle sõitmiseks, pidas
J stiili ning loobus sõidust,
Ihale asepresident Bushi,
[Ipobusid ka Inglismaa,
laa ja Laäne-Saksamaa
juhid,, peaminister Mar-
^.tcher, president Mitter-
Untsjer Kohi. Osa ühend-jakirjaridüst
ja poliitilisi
pidasid vajalikuks presi-iganit
matusele sõidust
pärast kritiseerida, lei-lešident
oleks saanud ma-tütvumissidemeid
sõlmidia
Be diktaatori ja läänemaa-pdaaluste
operatsioonide-
(anud endise KGB juhi Ju-
)viga.
jridi peale oli eriti pahane
Iide mõjuvõimsam aja-
York Times", kes mai-iJuhtkirjas
14. novembril j
Jnt plevat matusele sõi-
|u(misega lasknud mööda
|«re ajaloolise momendi,
võimaldanud tal ennast
rahvale tutvustada,
vab, et vene televisioon
[anud Oma rahvale matus-jühehdriikide
presidenti,
olnud sama efektiivseks
iise mooduseks nagu
Iide televisioon omal ajal
teris ameeriklastele Niki-
(Järg lk.'3)
|es on mõistetud kolme»
[eks aastaks vangi, Amee-isteakadeemia
korrespon-
Ige Juri Orlov, preester
fynin, psühhiaater Anato-
5iri, rohuteadlane Viktor
U Koyaljoyide perekond,
I'a Matuseyichi abielupaa-jad
Podrabinekid, hiljuti
'listetüd muusikateadlane
fostaya ja paljud teised.
gide ja kõigi inimeste
:es on süüdi mõistetud
fkspidamiste ja nende mit-
Ise tegevuse pärast on
lesem seos informatsiooni
(tu vahetamisega, rahvus-usalduse
ja -koostööga.
, VALVEARST
MUDALALõPUL
27. ja 28. novembril
dr. M. Leesment, tel... 481-6834
• 4 Ja 5. dets. •
dr, A. Mae, tel. 493-7231
Läänemere põhjcses^
saanud sõjaliseks
huviobjektiks
. HELSDfGI — Soome sõjajõudude
ülemjuhataja kindral Lauri Sutela
ütles hiljutise Rootsi allveelaeva-afääri
puhul, et need sündmused
ütlevad ka Soomele, et ei elata
enam kuskil unustatud maailmas,
vaid et Lä^emere piirkonna §õjä-lisstrateegiline
rõhuasetus, mis on
alles selle lõunaosas, NATO ja
Varssavi liitude vahelisel rajal
Taani väinade läheduses, on muutumas
Ja sõjalist huvi näidatakse
tunduvalt ka Läänemere põhjaosa
^astu.
Sutela arvates on selge, et i,meie
valmisolekust ja võimest on olenev,
kuidas võõrad suhtuvad meie
kaitsmise tahtesse nü nüüdsel rahu
ajal, kui ka kriii^i juhtumil. Seller
tõttu on meie piiride valvamine
igapäevane julgeolekupoliitika, mida
kaitsejõud koos pürivalvega
teevad igal hetkel Mida paremini
me seda teeme, seda usaldusväärsem
on meie kaitsepolütika."
(Algus lk4)
Hiidlaste Seltsi Tnardipeol esmes Toronto eestlastele noorim lauluansambel, mis esmemise puhul oli veel
nimeta. Pudil vasakult Kai Tüll, Maret Liik, SmisanValvur-Vanaselja, Kadri Toop, Christüaa Greenbaum,
Aime Ilves jä kitarril saatja Ken Valvur. Foto: Vaba Eestlane
Toronto Eesä Ühispanga majanduslik olukord on ^ V Kanada majanduselis aset'
leidnud Muudatuste tõttu hakanud kiiresti paranema ja kui senine olukoird jätkub, siis võib panga tegevus
käesoleva aasta lõpuks saavutada kalkuleeritud puudnjääg! asemel ligemale 100.000-doIlarilise ülejäägi.
Olukorra paranemme on peamiselt tingitiidiildisest intressimäärade la panga juhtkond loodab,
et selle arengusuuna tulemuisena hakkab elavnema ka laenustamise tegevus, mis on olulisemaks panga eduka
tegevuse pandiks.
Toronto £esti Ühispanga praegusest majanduslikust olukorrast ja väljavaadetelst andsid eesti ajaldr-jandusele.
jutuajamise; panga juhatuse esimees V. Nooländi ja laekur A..- Kütt,; keMedeMonnats^ ,
järgnevalt ''•^^^^^
f58 Braadview Ave. Toronto,
Odavad laenud kaasmaalastele
Diiformatsiooniks helisteidcB!
465-4659
Kahju küll ~ ajaleht ei oska vahet
teha vene ja ameerika televisioonisaadete
i^ahel. Vene tsensuur
oleks kindlasti selle eesti hoolitsenud,
et Moskva televisioonisaated
oleksid, heal juhul vene rahvale
näidanud ailiult president Reagani
varju. Ja see moment oleks kindlasti
olnud piinlikult „ajaIooline",
kui ühendriikide president oleks
isiklikult sõitnud selle mehe matusele,
kes saatis oma tankid tsheh-hi
rahvast alla suruma, käsutas pu-
_ näärmee diviisid Afganistani sealset
rahvast vägistama, ässitas iQes
Ladina-Ameerika rahvaid maksvate
rezhümide vastu ja kelle surve
tõttu Poola rahvas tohutult kannatab.
Pealegi on „New York Times'*'
vist unustanud, et Moskva saatis
Washingtoni president Kennedy
matusele \ ainult kolmanda järgu
mehe — peaministri asetäitja
• Anastas Mikojani. 1
Toronto suures miljonitelimas
on kahtlemata kõige tuntuimaks
eestlaseks teatrikriitik ja-arvustaja
ürjo Kareda. Ta on tegutsenud pikemat
aega teatri- ja filmikriitikuna
Kanada suurima ajalehe Toronto
„Stari" ja populaarse ajakirja
„Maclean'si" juures, olnud
dramaturgiks Stratfordi teatris
nmg valiti nüüd kõrgelt hmnatud
^ Tarragoni teatri kunstiliseks direktoriks.
^
Ajakirja ^,Toronto Life" novembrikuu
numbris i pühendatakse
pikem artikkel kolmele Toronto
väiketeatrile ja nende, juhile ning
võetakse üksikasjalise vaatluse alla
ka ürjo Kareda ja tema võimed
Tarragoni teatri kunstilise
juhina. Teatri endute juht Bill
Glassco, kes usaldas Tarragoni Kareda
hoolde, mainib oma järeltulijat
iseloomustades, et Kareda
omab parimad ajud Kanada teatris.
Ta ei ole lavastaja, kuid on
kiindunud kanada näidenditesse ja
uutesse töödesse ning ta omab silmapaistva
talendi näitekirjanikuga
koos töötamiseks.
Kareda, kelle kohta mamitakse,
et ta On Eestis sündinud, kinnitab
ise, et ta otsib selliseid töid, mida
ta tahab lavale tuua, kuid
mitte ise lavastada. Teatri mängukavas
on käesoleval hooajal kolme
algupärandi lavastamine — kõik
kanada autorite teosed.
^ ürjo Karela ülesanded üldise lugupidamise
võitnud ja hinnatud
teatri juhtimisel ei ole kahtlemata
kerged. Kuid ta on vastu võtnud
talle esitatud väljakutse ning kui
tema ajusid hinnatakse parimateks
Kanada teatrielus, siis võib
oodata, et ta saavutab farragoni
teatri jiditimisel sama suure menu,
nagu ta seda tegi teatriarvus-
Eestr Ühispanga majanduslik
olukord paraneb üle ootuste kiiresti
Teatavasti langes kanada pankade
„prmie rate" 3/4 protsenti
käesoleva aasta 10. novembril ja
sellega koos langesid umbes sama
palju ka teised nii niaksetavad kui
ka saadavad intressid. Viimase nelja
kuu jooksul on intresside määrade
langus ületanud vüs (5) protsenti;
Seda olukorda oH võimatu
ette näha isegi kolm kuud tagasi.
Toronto Eesti tJhispanga aasta
peakoosolekul käesoleva aasta
märtsikuu lõpul esitatud eelarve
nägi ette küll panga majandusliku
olukorra paranemist, kuid oletatavad
arvestused näitasid palju väiksemat
langust kõikides intressimäärades.
. Eelarves kalkuleeriti kulude ülekaalu
$177,800 ulatuses.
Tegelikult jõudis iihispank ok- ^
toobrikuu lõpuks olukorda, kus kulude
ülekaalu asemel on nüüd juba
tnlP ülekaal umbes 12.000- dollari
ulatuses. Käesoleva aasta lõpuks,
kui midagi ettenägematut ei
juhtu kanada majanduselus, peaks
aasta ülejä-äfe olema umbes
$100.000.
Samal ajal on jäänud stabiilseks
ka Eesti Ühispanga; varanduslik
seis, rais oli tasakaalus $23.384.283
oktoobrikuu lõpuks. Kä siin võib
näha kasvu Jkiäesoleva aasta lõpuks.-.'
:. ;
Laenude osas on eesti rahaasutuse
liikmed maksnud oma kinnisvara
laenusid antud olukorras maha
nii kiiresti kui võimalik.
Kinnisvaralaenude seis oktoobrikuu
lõpuks oli $9.570.76§,
$527*105 vähem kui käesoleva
aasta alguses.
Isiklikud laenud ori vähenenud
$74.152 võrra seisule $L2Ž3.i50.
Aasta lõpuks loodab panga juht-kpnd
näha laenude suurenemist,
kuna mitmelt poolt on ennustusi,
et laenude intressid on jõudnud
peaaegu madalseisu.
. üldiselt võib loota, et ka Kanada
majanduslik olukord on madalseisust
üle jõudnud. Inflatsioon on
hakanud vähenema koos intreisside
määradega, olgugi, et töötute arv
kindlasti kasvab järgmistel kuudel.
See olukord peaks aga paranema
järgneva: aasta kevadel.
Kanada ja Ameerika Ühendriikide
valitsuste laenude nõudmised
võivad tõsta intressi määrasid mõningal
määral 1983. a. jaanuaris
ja veebruaris, ^kuid suveks peaksid
need jälle langema praegusele tasemele.
- • . :
Ühispankade olukord kogu Kanada
ulatuses ja eriti Ontarios
Muutub paremaks nii kaua kui
intressid langevad või vähemalt
püsivad praegusel tasemel,
6. novembril kutsus Ontario
Ühispankade Keskpank kokku era-r
korralise peakoosoleku, et selgitada
oma praegust majanduslikku
olukorda ja esitas uue plaani eelmisel
aastal tekkinud kahju likvideerimiseks.
Kuna Keskpanga eelmisel
aastal esitatud plaani ei kinnitatud
aasta peakoosolekul ja sellele
järgnev seadus (Ontario Bill
151) ei saanud ka loodetavat toetust
ühispankade poolt, siis seekord
oli enamus ühispankasid uue
ettepaneku poolt. -
Uue plaani kohaselt tuleb igal
Ontario ühispangal anda. 1. Jaanuariks
1983 Keskpanga nõnda
nimetatud ^Liquiditi Pooli"
hoiule 5 protsenti oma kapi^st
kuni 1999 aastani.
Selle summa pealt maksetakse
ühispankadele 10°/o aastas. Seda
intressimäära peab keskpanga aasta
peakoosolek igal aastal kinnitama
või muutma.
Toronto Eesti Ühispangale on
uus vastuvõetud plaan kasuks, kuna
peame nimetatud fondi andma
ainult 5 % oma kapitalist eelmises
plaanis ettenähtud 10% asemel.
See' jätab meile umbes 1 miljon
dollarit investeerimiseks kõrgemate
intressimääradega.
Keskpank saab uue plaani kohaselt
peaaegu 900-lt ühispangalt 140
miljonit dollarit eelpool nimetatud
fondi (pooli), mille oskusliku investeerimise
jä kulude kärpimise tulemusena
keskpank peaks lähemas
tulevikus pääsema praegustest, majanduslikest
raskusist. Keskpanga
tegevust juhib Ontario valitsuse
poolt määratud Ottawas asuv üle-ptovintsiline
Kanada Ühistegeline
Krediidi Ühistu (Canadian Co-ope-rative
Credit Society).
Peab veel mainima, et keskpanga
erakorralise peakoosoleku peakõnelejaks
oli vastava ministeeriumi
(Ontario Consumer and Com-mercial
Relations) minister dr. Robert
Elgie, kes oma kõnes mitmel
korral rõhutas Ontario valitsuse
toetust ja kinnitust eelpool nimetatud
plaanile ja valitsuse tagatist nü
fondile kui ka ühispankade liikmete
hoiustele.
EESTI ALUMIINIUM KOMPANII
Akeude asendamine thermo-akendega. -^Ir S-toUised veereimM
kuues värvis. ^ Räästaalnste katmine.
Keldriakendel® sissemurdmise vastu metalHuiitsed.
tssuta hindamine. Helistage: töökoja td. 832-2238
kodus 769-0932
OSSO Investments lne.«
10335 Keele Str.,Maple, Ontario LOJ lE®
VABA EESTLAN
kaks korda nädalas
Maksab Kanadas: Väljaspool Kaüad^g
$58.—
$31.
$16.
$48.
$26.'
¥@erandaa$t€es $ 14.
^ : ™ SAATEKULU
Kanadas? VäflaqKJoB
Kanadots
$44.—
$22.—
$52.-
$28.-
veerandaasf^s $15.-
+ $39.—
•f $19.50
+ $ 9.25
VÄUASPOOL KANADAT ja USA-d:
LENNUPOSTIGA aastas $52.—, poolaastas $28.—' ja veerandi-aastas
$15.— + SAATEKULU — aastas $66.—,
$33.—|a veerandaastas $16.50
Vabade eestlaste häjüekahdjana pühendab „Vaba Eestlane" rohkesti
tähelepanu noorteie Ja eestluse tuleviku küsimustele. Meie homne
päev — võitlus Eesti iseseisvuse taastamiseks, säilimme eesti rahvusgrupina
välismail Ja tihhiskondlik organiseeramlne rahvuslikul alusel —
on noorte käes. Noorusele piihendatud veerud vähendavad vanema lugejaskonna
lehenmmi. Siiski ei ole õigustatud j,VabaiEestlase*' nime-tamme
noorteleheks, skautide häälekandjaks või metsaülikooli propageerijaks.
„Vaba Eestlane" teenindab olevikku, kuid ehitab tulevikku.
Meil 011 suur puudus lastele Ja noortele määratud eestikeelsest lugemismaterjalist,
„Noored nagunii ei loe eesti keelt"—ei ole vabandus.
Mida nad loevod, kui midagi pole lugeda. Käesolevast numbrist hakkab
„Vaba Eestlane" avaldama Marta Sillaotsa populaarset lastejuttu
„Trips-Traps-TruU".
Aadressi muudatus 50 centi. Üksiknumbri hind 60 centi
Kanada aadressidele palume Euärki^ „POSTAL CODE" {a
USA aadressidele ,,ZIP CODF^^
Fangatshekk vÕi rahakaart kirjutada
Free Estonian Publilshers.nimele. ,
Lapsed — enne, kui nad lugejatena
ise asuvad' räaimatu juurde —
kuulavad meelsasti jutustusi ja et^
telugemist.. Ettelugemisel ori koguni
võrratu tähtsus lugemishuvi kasvatamisel.
Ettelugejale esitatakse
Icüsimusi ja sellest areneb keeleõpe-tuslik
ja üldiselt arenev mängii-tund,
mida lapsed kunagi ei unusta.
See on perekondlik side vanematega,
vanavanematega, kaugemate
esivanemate generatsioonidega
ja oma rahvaga.'
Muidugi, vastupidiselt esineb etteheiteid
vanematele —-,
miks nad ei õpetanud eesti keelt,
miks nad ei virgutanud kõrgemale
haridusele püüdlemist,
miks nad hävitasid kultuurisideme
noore inimese ja tema päritolu va-
Marta Sillaotsa „Trips-Traps-
Trulli" avaldamisel kasutame selle
raamatu 1948. aastal Augsburgis
ilmunud väljaannet. Tekst on laotud
nii, et seda on võimalik wälja-lõigatult
kleepraamatusse: asetada
ja väikese raamatukesena kasuta^
da ka hiljem; Jutt kolmest põnger-jast
on alati meeldinud lastele ja
on - nagu head lasteraamatud
alati — ka vanematele mõnuga loetav.
Kavatsus on lastejuttu avaldada
üks kord nädalas. Kui see aga
• ielieruumi — peaniiselt kuulutuste
— tõttu mõnikord võimalik ei ole,
siis palume seda juba ette vabandada.
Jutt järgneb järgmises lehes.
Neid „Vaba, Eestlase" tellijaid,
kelle perekondades , ,Trips-Traps-
Tnilli".eahsi lapsi ei ole, palume
kiili vabandada lastejutu
!leSt., Don Miils, Ont.M3B2M3
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks / •
veerandaastaks — tavalise / kurippstiga alates
19........ tellimise katteks lisan $........... siinjuures
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raha saata ainult täbtidrjas).
Nimi
Aadress ,
Soovitame aga ajalehed selle jutuga
edasi anda mõnele lastega
perekonnale, kuhu meie leht ei
;:.ulatu. ;^
Teise võimalusena soovitame jutu
väljalõikamist, raamatuks köitmist
ja raamatuna edasi kinkimist,
flestluse tulevik on moraalselt ko-
Iiustav ka nendele eestlastele, kellel
Järglasi ei ole.
Moskva kitsendus eestikeelsete
raamatute väljasaatmiseks käib
ka lasteraamatute kohta. Teades,
et Nõukogude Eestis ilmunud lasteraamatuid
välis-eestlaste
kasutatakse, püüab Moskva rakendada
omamoodi kultuurilise näljutamise
taktikat. Meil on põhjust seda
ette näha ja omapoolseid lahendusi
leida;
„Vaba Eestlase" toimetuse töökavas
on „Trips-Traps-Trulli"
avaldamine üks järjekordne samm
perelconna ja kodu aasta raamides.
Toimetus kuulab meeleldi tellijate
ja lugejate reaktsioone selles asjas
ja tänab nende eest juba ette.
ALVIN ELECTRONICS
Seame siasc
¥4fteUSE fa TULi
Tasuta kalkulatsiooo
Tel. 261-7698
t0HBO4Qn>O |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-11-25-03
