Vaba eestlane , July 25, 1986

              VABA EESTLANE reedel,"'25. juulil 1986'—'Triday,auSy:25i .56 Mr. 56
VAIADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
: O/Ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie St.
Ont. M3B 2M3
PUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd. 1955 Leslk
TEGEVTOIMETAJA: Hannes Oja. TOIMETAJA: Olaf Kopvillem
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jöe, Olev Trfisa
TELEFONID: toimetus 444-4823. talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-m
TELLIMISHINNAD Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $57.—,
poolaastas $32.— ja veerandaastas $17.—-.kiripostiga lisandub
postikulu — vastavalt $107.—, $57.—, $29.50,
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $77.—, poolaas­tas
$42.— ja veerandaastas $22.—. I klassi posti Ja lennuposti
hinnad vastavalt — USA $111.—, $59.—, $ 3 1 , mujal välismaal
$13^.—, $72.—, $38.—.
Aadressi muudatus $1.— — Üksiknumbn hind 70 c.
KUULUTUSTE HINNAD: üks toll ühel veerul: $5.00. esikul-jel
$6.—. KüuktusB võeltakse vastM nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella 10-ni Ja nädala teise ajalehte kuni kolmap.
homm. kella 10-ni. Väljaspool tööaega; Leida Marley 223-0080
,\\\\'.'.x.*>/:v.v.*.'.*.-.'
ägruppide banketist osavõtjaid. Pildil vasakult banketi kor­raldaja
Avo Piirisild, Ülemaalise Vabariiklaste Rahvusgruppide abiesimees Gay Niem-cizk,
Kalifornia kuberneri: esiiidaja John McCarthy. Kõnelemas USA kongressiliige
0 Aino
N. L i i t e räägibtee üle pikema viiijatekse tolSMrimiBisto PjoJr Üleimaailine VabariiWaste Rahvwsgruppide konverents toimus Los Angeleses
ajavahemiku jälle Ikirjamkele suiB- Bemitshevi ja kir^^^ ludu sek- ^ ^ . 1 ^ 1 1 . wr ^ • A ,
sremate vabaduste andmisest ning retäri Georgi Markovi lahkumisele 26. klfllli 29. JMUiaim SeslseS Airport H
tsensuuriohjade lõdvemale laskmi- oras positsioonidelt ning teiseks ^^igt 17 ©sarilgist Eestlastest
sest, Okupeeritud Eestist ei ok sel- pannakse palju rõhku liberaalsem . - , / | :
iSst informatsiooni välismaailma te vaadetega kirjanike ja kirjandus- ^®SL
Äunud^ kuid M o s t a ^bivad tegelaste valimisele kirjanike liidu konverentsi läbiviimiseks'tööta- kahte keelt, oles ehked ka oma kohtu kaitset; mitte kasutada KGB
n^ner..k.de ajakirjamkud oletavad |»hatosse. Uuteks lootustäratava- ^.^ ^^^^^ Aino Lauri. Vii- maale UŠA'le. andtneid; ei deporteerita N, Liitu;
uhe la teise ^ahte järele värskenda- teks ludu juhatuse loikmeteks on J.. • .j, • \ -i j ™,:fo*oi,o^ •. v
n...B.„l8.. TB.. ^.v^.n VI P.irisild ja vate tuulte puhumist vene kirjan- «sTheEconomistT* arvates mltmeS Avo Piinsild. Konve- . . v soovitatakse et nn. ,.holocaust ko-duselus^
Otsades tõendeid oletata- korral Laane kamud j a sun esme- ; , . - ^ , J -j^- vukas — 80 eri rahvusest reportö- r • • ^ 1 u ,
vatele uut*et le suundjadjelie , vi•»h.i• at* akB - n«.u..dji Biu ulBe t*a n• a Jire veenj• Jne vt*u sh1.e nkB o. t.u lmi.d osav. õtj^a t.e,l e neljap.ä.e, va,V .2..6. . . r "ti ^^la^ ^^fo^t^n^g^r-^j^ia^f^i^. Koen . ^ , , . ^ . . ^
Pressikonverentsist osavõtt oli ar- . miteesse niääratakse ka ida-eu-vatele
uutele suundadele, vihjatak-nud luuletaja Jevgeni Jevtushenko, rit ja fotogriiafi. Kogu konverentsi J^yy^^*^^^
•*-ru»B' *j \ * J i^T- J A ji ^- n/ j • I- > juuni õhtul, mida korraldas V i i v i ; / * * "M , akse esile ka kommumswd^
se enti> hiljuti toimunud Nõukogu- poeet Andrei Voznesenski, .paljude j^.j^.^.j^ Toidulauda eestiDäraste ^^^^ avatud Vabaniklaste Rah- caust Ida-Eroopas' soovitatakse
de Kirjanike Liidu kongressile, mis populaarset laulude autor Bulal , ^ ' . vusgruDpide Pressibüroo mida iu- 1 • * J 1 '-i , 0 ^ •«•«^Ä- . >v. J, ». . !!•• ji toitudega ja vemiga aitasid taien- ^ ^ . 7 ^ ^ ^ ; . . . ^^^^^ peetakse iga viie aasta jarel ning Okudzhava mng kirjandusajakirja veel Aino Lauri Ilme Müür- ^^^^^'^^ neid kes ri-kus
arutusele tulevad Wrjanike „Novoi Mir** toimetaja Vladimir "^^"^^'^^^'^'^^^^^"'^V^^
r^^M^^«.iA B «-fl w^^. , sepp ja Gertrud Aniline. Kohale- ;./"^^^^v^^^ tiZT i " * " ^Z' ,a V - r r . jõudis ka ülemaaline Vabariiklaste: ^ W ^ ^ ^ ^ Liit; nõudUne-
IWilised küsimused. Koik need vihjed on paljutoota- R „ > , „ , , „ „ , . „ i H p Frank niklaste- Partei peakorterist Wash- ^^^„ääi-amkSio,Kt Raltil riikidele ia
^ Lääne vaaflejad väidavad, et kir- vad - kuid kas viivad nende järel- '^f^ M^T\ ineton DG-st Carol Verhon senwaramisoigust^al 11rnkictele. )a
janike kongreiil lasti lendu sig- dusteni nagu seda paljud Lääne S'^"^. c!!^^^ m.tte tunnustada N. Ludu okupat- nm. oaiaslidj , mis li^ai.„s^eAv ad oletada, .e<t Kaks „v„a»a<tlieoj:a«dj j:a~ e.ik,sop.e..r.dji:dj resoneeng-ia,n ist•, , Koig" e ..s.u. urem rahvusgrupi ciriSAanmiHa».l tpWea^leilAõut -n al« •aoligi fa/s^ ™d;e»l'e/ .gcao t-s,oo. ni; , mõ^i sta h• ukka ÜhinenuJd J™i M T i M . . c « S l . . „ i i ^^•> »o»«,i »™ T i i o »8i™ delegatsioon valjaspooU Kalifornia sioonide koosoleK, K.alitornia osa- Rahvaste Organisatsioon nende Zut ^t^ÄÜt ST Ü !tt5^r".lES" osariiki koosnes mLeteä osariiki- Higi delegaadiks oli Aina Lauri. USA^^^^^^
kolal ^Gu.mZil„jo?v r—J r^eh!aSbiLlite^eriit^ak:- kud tpevad väikestest vihjetest liiga dest tulmid leedul«a"s^t est.• , :: anisae m« «irki ui okisi ^n ii t r t t k i , ^ AM^aZi u i w R i . : vv dasMtuu tec rr.ou r, .i»sm. . .inle^ ,; iu.vtma»k.,-
se. Boris Pasternak sai teatavasti kaugei«ilatuvaid ja põhilisi järd- hommikul algas konve- n^a^osar^^v kokku^^ 5 ^e. et järgmisel konverentsiLVnn.
kuulsaks oma romaaniga „Dr. Zhi. duši, andes Gorbatshovi «vabadus- rents press,kon^^rentsJga etmh^le j a 5 asemto^^ , tuuafa^ esile immoiguste,r.kkumi-vago",
mis kirjeldas vene intelli- tele« järelemõtlematult suured di- f Uueks liikmeb Portu- f'^ " f ^ ^ ^ ^ " " n ^ ^ ^ ^ ^
lentsi elu enne ja pärast oktoobri- mensioonid. Esmajoones ei saa Selle peateemaks oi. uute kodanike ^ dele^Sn, SV^abä- -"'"evahtsuslikud or-revolutsiooni
niig selle ajaloolise nõukogude kultuurielu vabaduste [eg.streerimme vabariiklaste par-^^^^^^^^
sündmuse päevil. Nõukogude või- arutamisel unustada, et partei pea° teisse. Toodi näitena, et 3. j
vannutatakse Ameerika kodanikku- satsiooni
rahvust.
^^^"""Mnstrümentide müük N. Liidule
pidasld seda teost rezhiimivas- ideoloog poliitbüroo liige Jegor L i - ''J''''n''in'g'' ''l^õp'e^ta^da^ ^ka^u^ba^va^he^tu s Itu-taseks
Ining selle avaldamme N. gatshev on väga konservatiivse ja T^^an i c n ^ - meenia, Ungari ja teistega.
Liidus keelati. Käsikiri toimetati kinnise mõtlemisega kommunist !,^;^«.^15.ÜÜ0 etnilist hääletajat, sissetulek möö
kirjastamiseks siiski välismaale, ning teda peetakse üldiselt endise P^eva. peavad o^ma väljas re. $24.000, väl^
«'"-see ei saanud mitte ainult s ^'^^^^
uusi kes Õpetavad matemaatikat ja
Suurem osa koosolekust kulus bodusteadust. ,
. , ^^^^ r A V 1 " • ,»/ arutusele, kuidas sõnastada reso- '
mille üle kirjanik sai rõõmu tunda N. Lii et reso- E» pooldatud õpilaste sõidutamist
ainult kaks aastat, kuna ta s m andmist. Gorhat- ^•^'^^^^ lm ta-memaal
põlualusena l Ä ^ ^elle^s trükitakse vabariikl^^^^ nud^ et seda arutada^ Järgmisel šäkaalustami
nu:: osaliseks,-vaid Pas- Suslovi - töö -ja Ideede •jätkajaks.^.^''-^ ip^amornids, _r ic
kodanikke vabariiklaste
;re
ierhakile otsustati 1958. aastal an-huvita
©n veelgi traagilisemad. ^^^^^^1^ vahi", kuid ta jättis selgitamata,
tsaariajal tuntud luuletaja, kellel mida tp ^huvltava kirjandusea&i
^11 ilmunud kolm luuletuskogu, 1^ m õ t l e b k a s selliste teoste loo^
s5|äajalsattus' Ihglismaale,: kust ž:mlst^ kiiskirjanik tõib kritisperida
iniäasis pä Veine- ka partieM; ja selle eluvõõrast polia-maale:;
tagasi.; Teda süüdistati tikat yõa soovib ta kirjanikelt kom-köntrrevolu&
siöonilisest vandenõust munistlike kangelaste loomist, kes
osavõtmise ja monarhia taastamise panevad viljad „suüre
iide pärast nins ta hukati miB- põldudel kasvama,
I. likatest rohkem Õli välja kui
ja
les.
näste
võeti kõikide poolt vastu vajadust riigilaenu andmiseks õpi-resolutsioon;
kus peapunktideks lastele edasiõppimiseks,
praegune 9^'^- ingliise keel on ametlik keel Päevase
suur kampaania köulutada inglise Klubis, (sellesse
keel ainetlikuks keeleks t^^^ Afganistanis ja Nikaraa-l^üuluvad vabariiklased
riikides. Sellele vastas Stella, et guaš ning teistes maades, kuhu vad klubile igal aastal' $ 100; seal
me oleme uhked oma päritolule '^ommunisticJ püüavad oma kanda on võimalik kohata kõrgemate va­ja
oma emakeelele n i i ^ oleme '^'^n^tada,^ toetatakse presidendi bariiklastest ametnikkudega). Sel
5 et räägime SDI programmi; võideldakse Nõu- olemisel viibisid^^^ K^^
kogude Liidu desinformatsiooni neri esinda^
vastu; toetatakse senaator Arm- Angelese linnanõukogu esimees
avaldas arvamust, vad Afgariistapn rahvuslaste vastu- duse ja kunsti ülesandeks on „ t õ s t a N . L kinnipeeta- Rahvuste koordinaator Joyce van
sid juhtima mitte jM>-^^^p^^ astet, ehitada vatepoliitiUste vangide valmistat^^ Schack jt. Koosviibimisel viibisid
ilmu- siobniga? ; kommunismi see t^^^ et kaupu; süüdistatakse USA välisrai- ka, TV-reporterid; ja nii andis Vii-
• • möö- tuleb kõry^^
Baaises ajakirjas ,,Ogonjok"^m8^^^^ dunud veebruaris Moskvas töjffnu- mese teadvuse küpsust, rikastada tagasi ärahüpanud ukraina mere- kodanike vabariiklaste parteisse re-jtoimetaja
kinnitab,, et ,,tšeiiii^^ . v niehe Miroslav Medvidi;' soovi^^^^ Liberty
tohi V sekkuda puhtekujup Möngressil muude küsimuste Siin ei jää pay^^^^^^^ se näha rahu Kesk-Idas, aga «elles uuendamise toetamisest,
duslikku protsessi*^ -.^^ • W — ^nõukogude rahus "nähakse^e • • ; .'^^^^ ' /
Kuid kahe s^^ riik; ei pooldata mustade
Eeyikuga^^^ 1^ päevakorrale nõukogude^^^W^^ president Reaganiga
kerkimisel on lm veel teisi tunnus nud uu^ — oma munisnii ehitamine -^seekord ai- pooldatakse Väbadusraädio ja ^^'8^^ ^ ^ i ^ Balti Väbaduspae-seid^
mis Lääiie vaatlejate^^ Ameerika Hääle moderniseerimistv^^^^^^^^^^^^^^^
gul vihjavad kirjanikele süur^ soovitakse nn. sõjakurjategijatele ^^fl®^ näidati 4. jijiulii
i(M5m®§ -oiiiBa- kohao ©ma^^o^^ ^ • K . Ao anda võimalus- . s^^^ : • • - ^'^''^^-^^' Q
et riiki
K -
(eelistab?
Kanada välisminister J. Glark lu­has
anda Lõuna-Aafrika Vabariigi
(LAV) mustadele kaks miljonit op-peotstarbeks
(educational),
Meeniitame siinjuures, et Nobeli
rahulaureaat piiskop Tutu tegi äsja
kaks tiiru Kanadas ja korjas raha
LAV mustadele — õppeotstarbeks
(educational).
Küsime nüüd — kas sellises olu­korras,
nagu LAV juba hulk aeg
on olnud ja kaua veel olema saa
— on vähimatki võimalust õppimi­seks
ja õpetamiseks?
Sealsed koolid on suletud ja iga
üks meist on televiisoris näinud, e
õpUased on ametis kivide loopimi
sega politseile ja Sõduritele, sõidu
kite ümberlükkamisega ja nend
süütamisega. Kellel seal olek
aega või huvi kooliõpetuse vastu?.
Milleks sus raha kogumine j
Kanada kingitus — õppeotstar
beks?
Aga muidugi — sõjaline Õppus
see on võimalik ja selleks on sea
praegu just õige aeg ja koht.
Kui mõtteid on nii kaugele aren
datud, süs tekib uus küsimus
kelle kätte antakse Kanada abi
kaks müjonit dollarit?
Teada, on et LAV-s pole ül
gruppi või organisatsiooni, kes võ
mis hõlmaks kõiki muste. Mõne
grupid võitlevad üksteisega ja ta
pavad üksteist kui majade maha
põletamine tüütavaks muutunu
:on.-^^' •
Millist gruppi kavatseb Clar
soodustada? Zulusid või xhoksasid
Sothosid või tswanasid? Tsongasi
või vendasid? Tööliste unioni vi
ANC-d .(African National Cön
ress)? ,Valgekuubi või kamraad
(whitecloth/comrades), kes praeg
taplevad „Grossroad'i*' asulas?
Väljapaistev isik LAV-s on pii
kop Tutu. Senini ta õhutas ja üli
tas ANC-d, viimastel nädalatel o
ta muutunud suuresti rahumee
seks. Seal on teisigi usumehi, pop
laarseid ministreid. Enamus nei
ei tunnusta Tutu poliitilist joonil
need toetavad ANC-d. Seal on v
remini moodustatud Kodumaa-al
de (Homelands) juhid, mõned v
nad kunhigad. Seal on ka ÜD
(United Democratic Front), koo
nev mustadest ja valgetest, k
pole nähtavat edu müleski. Kõig
tuttavam kuju on vangis istu
Mandela, endine ANC presiden
ja selle aktiivne naine, Winnie, pr(
pageerides rahutusi ANC liiniL
Nü siis saldo — Kanada raha
lähevad otseselt või kaudsema
ANC praeguse juhi Aliver Tarn
kaukasse.
ANC pole kohalik organisatsioo
vaid üleaafrikaline, millel on Sai
jased ja tugevad sidemed marksi
migä jä Nõukogude võimuga. AN
ei taha Pretoria valitsusega vä'
matki lepet, vaid lihtsalt ja sel^e
— revolutsiooni. Ja marksistli
diktatuurrügi loomist Lõuna-Aaf
/ kas.
Kõik märgid näitavad, et se
tahab kogu maaUm, Kanada m
dugi ka.
Läänemaade press on olnud h
de LAV uudistega - ülekaaluk
revolutsionääride kasuks. Kvant
milt on suhe LAV valitsuse (
konservatiivide) ja revolutsioo
poolsete kõnede ja uudiste osas p
ris uskumatult ebaõiglane. Ole