Vaba eestlane , June 14, 1979

              Iik.2 VABA EESTLANE , 14. juimi 1979 — lüiursday, Jime 14, ITO Nr. 45
im.iiin.iiiii-in.i»nTOCT
?ABADE EESTLASTE H M L E E A M ) JA
? A U M N B J Ä : .O/tJ Vaba Ee&fclaae, 135 Tecumselii StToroito
PEATOIMETAJA:
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn; C, Toronto VOmBillJ 3M7
f M F O N I D : toimetus 364-7521, talitus (tellimisäEii kuulutused,
3&4-7675
ITELUMISHMNÄD Kanadas aastas $32,—,
veerandaastas $9.50, kiripostiga aastas $53.—,
ja veerandaž^^
tas $19.— ja veerandaastas $10.50. Kiripostiga ÜSATS aastas
$58.—, poolaastas $30.— ja veerandaastas $18.50.
LENNUPOSTIGA iilemere-maad^: aastas 1
$34^ j a veerandaastas $18>—.
Aadressi muudatus 40 c. — Üksiknumbri hind 40 ®.
iKäblisheil by Free Estonian Pubüsher; Ltd., 135 Teciitofö St.,
Toronto 3, Ont. M 6 J 2H2
„Häb! stiile! Sul tuleb iloobuda:-omauliin]niast!."
tembeldas selle inimsoo vaenlar
seks. Paavst heitis Poola juhtidele
ette, et siad on röövinad rahvalt
inimõigused ja usuvabaduse ning
suhtuvad inmiestesse • • magls , pi^--
duktsiooni vahenditesse.
Kui paavsti vabaõhu Jumalatee-nistusi
jälgisid sajad tuhanded ini­mesed,
kellede arv Krakowis pai^
sus isegi poolteise miljonile, siis
võib sellest järeldada, «t see oli
tõeline Poola, kes tuli paavsti
kuulama ja temale austust ayaMa-ma.
See oli Poola ja poola rahvas,
keda pole suutnud alla surUda ega
teisiti mõtlema panna pikad sur-veaastad
ja ateistlik kommunist­lik
rezhiim, mille üheks eesmär­giks
on usu väljajuurimine ja
ateistliku filosoofia pealesurumine *
Kui palju paavstU diviise on? —, selgelt atakeeris
MsišStalin omal ajai pilkavalt ja
Iroomliselt kui tema tähelepanu ju­hiti
Rooma paavsti suurele mõju­võimule
kätolüklikus ' maailmas.
Selle küsimuse esitamisest võime
teha ainult järelduse, et dild;aator
alahindas ristiusku kui suUrt ja
mõjuvõimsat tegurit maaümas Ja
püüdis seda mõnitades allakriip-sutada
jõu ja relvade üleolekut iui-meste
vaimsetest, ja usulistest
tõekspidamistest.
Poola päritoluga paavst Johan­nes
Pauli äsjane külaskäik oma
sünnimaale Poolasse oli mõjuvaks
vastuseks Stalini küsimusele Ja
kinnitas erilise selgusega, et Sta-lin
ia teised kommunistlikud juhid
ei ole taibanud ja ei taipa ka prae­gu
usu tohutut jõudu, mis annab
usklikele vaimset energiat ateistli-kule
kommunismi survele vastu külaskäigul Poolasse on
panemiseks ja oma põhüiste tõeks- kaugeleulatuvad tulemused
mdamiste säilitamiseks. Poola P^^^^" 3 ^^«^ ^^«^e uksikasjali-kommunistliku
partei peasekretär j ^«^^ maaritleda. KaMemata aitas
EdwardGierek oma kaaslastega P^^^s" külaskäik tugevdada ja
peab paratamatult alla neelama i^ienWa katoUku ^ k
kibeda pilli ja arvestama tõika, et
kommunism on poola rahvale võõ­ras
pealesurutud rezhiim.
,,Eesti K i r i k u " mai-juuM numbris kirjutab Richard Koolmeister übestseiiitundnmtuisl!; Piib­list.
Selle on avastanud Toronto ülikooli raamatukogus üliõpilane Öscar MüUerbeckj kes sellest
lelust on kirjutanud juba artikM autorile kaks aastat tagasi (24. mail 1977). See J»iibel on väljaan­tud
1879. a NevsT Yorgis ja selle tliflilehehele on trükitud ,J»übll Ramat, se on keik Wanna j a Ue
Seaduse Pühha .Kiri. Nüjorki linnas Ämerlka-maaPüblikogudus..: alustatrad 18i6--nel. :aa.stal. •1879.
(Reval-Esthonium, iSmoV'.
TiiteHeihe teisel iküijel on trüki- levitati kuni .1850.: aastani 30.750
ja teistes raudeesrüdetägustes rii­kides,
kuid andis sellele lisaks ka
rahvale usku tulevikku ja lootust
inkeS^" kunagi d'"ääsepteeri ^^^S»^ võiduks pimeduse üle
ning et rahvas eiloobu oma vaim- Paavsti ergutavad ja tiivustavad
setest ja usulistest väärtustest ega sõnad tugevdavad katoliku kirikut
tõekspidamistest isegi terrori Jal^^"^' ergutavad kinkujuhte
lakkamatu propaganda survel. [^^"^^^ kommunisUikult
Kahtlemata oli paavsti külaskäik milt suuremaid kontsessioone kiri-
Pooiassekohaükele v õ i m u m e e s t e - P a l j u d poliitilised vaattej^ö
le vastumeelseks sammuks ku^ : arvavad, et paavsti külaskäik vot-nad
ei saamid sellest kuidagi kõr-1 nigi ja Mriku vahekordade
vale hiilida. Esiteks tull Varssavi käärimisel imtsiatiivi parteilt ja
1 parteimeestel arvestada paavsti i ^^^i^s^selt ning andis selle kiriku-
• poola päritoluga nmg teiseks ei le,mme tulemusena kaarüde sega-saamid
nad kogu maaUma ees šil- j J^^^ ^"^^ ^^^^ kõrgemad
mi maha lüües tumiistada, et nad j ^^^'«"^^^ud ja mitte Varssavi kom-kardavad
paavsti ja sulgevad talle '«^""^stlikudvõta^
Poola sissepääsu väravad. Ning lõ- ^ N. Lüdu ja Ida-Euroopa kõmmu-puks
tuli Edward Gierekil ka sü-i^^^^^^^^ "^^ide Juhte häirib eriti, et
mas pidada läänemaaUma hoiakut P^^^sti ergutavad ja julgustavad
Ja krütikat kuna Poola sipleb Juba sõnad ainult Poola piirides-aastaid
suurtes majanduslikkudes valguvad ka teistesse kom-raskustes
ja hoiab ennast vee peal "^"«isüikkudesse riikidesse. See
läänest saadud kredütidega. Nende 1^^ ^«^ita peavalu mitte ainult ka-kredilüde
sulgemine oleks Poolalal*«l"klikes^^^^ri
täielikuks katastroofiks Jä t o o k s K o m m u n i s t i d , kes peavad en-kaasa
rahutused ning sellega seo-1 did inimhinge insenerideks, ei salli
ses ka ettenägematud polütilised seda, et usk tungib jõuliselt nende
mõjusfääri ja nulüfitseerib nende
pingutused. Seda arvesse võttes
võib oletada,, et nii Moskvas kui ka
Varssavis plaanitsetakse vastulöö­ki
paavsti külaskäigule, mida ise­loomustas
kujukalt ühe poola kato­liku
ajakirja toimetaja, kelle arva­mise
kohaselt „PooIa kommunist­liku
partei Juhid peavad nüüd näi­tama,
et see on ikka veel nende |a
tud ,,4th" s.t. neljas .väljaanne,
niillest O. Müilei^ed^^ tegi järel­duse,
et New Yorgis oM varem ju­ba
kolm väljaannet trükitud. Kaa­ne'
inglistoeelse ekslübrise teksti
järgi on see eestikeelne Piibel
kingitud Briti j a Välismaa Piibli­seltsi
>poolt Toronto ülikoolile pä­rast
suurt ^tijlekaliju, mis hävitas
ülikooli raamatukogu 1890. a.
R. Eooimeister; kirjeldab Pübli
väi j aandmisega seoses olnud kü­simusi.
Selgub, et Eestimaa kind-ralsuperintendent
Woldemar
Schultz (1S13—1887) ' tegi oma
ringkirjaga Tallinnas 12: augustil
• 1882 (nr. 212) teatavaks E^imäa
praostidele ja õpetaijatele, et sise-minister
kraliv D.A. Tolstoi on
oma kirjaga 15. juulist evangeeliu-mi-
Iüteriusu ' kindralikonslstooriu-
• mile Peterburis teatanud^
et. Põhja-ÄmeerSka Übertdrilki-kide
saadik Peterburis on pöö­ranud
sSsenünisteeriumi poo]
esildisega millest selpb, et
Ameerika Pübliseltsi kolportöö-rid
on sattunud Eestimaal ras­kustesse
Pühakirja müümisel
kohalike vaimulike poolt teh-ning
palub, et nad võiksid takista­matult
Piibleid Vene riigi piiri­maal
levitada.. Selle avalduse poli­jal
on siseminister teinud kind-ralikonsistooriumile
ülesandeks
nõuda Eestimaa konšistooriumilit
asja kohta puuduvaid seletusi;
Eestimaa kindralsuperinten
dent Schultz omakorda palub
1
taga;
Paavst Johannes Pauli üheksa
päevane külaskäik Poolasse näitas,
et katoliku Mriku vürstid talitasid
targalt kui nad uueks paavstiks
valisid raudeesriidetagüse Poola
piiskopi, kes tunneb põhjalikult
kommunismi Ja selle nõrku külgi.
Kuigi kommunism" on rakendatud
imitmes katoliiklikus riigis
Piiblit „raliva 'keskel, kellede ena­mus
oli sündinud orjuses",. 1842.
a. toetati 500 eks. Tallinna murde-ise
Uue Testamendi väljaandmist.
(The History of the British and
Poreign Bible Society, Cantoii,
London 1904. Vol. 2, p. 266).
Veel on teada, et Tartu Piibli­selts
On saanud 1843. a. teateü
viimase seitsme aasta kestel
Ameerika PübliSeltši Peterburi
agendi kaudu 1400 vrabla. hõbe­das
j a kellegilt , ,Miss Allik Derbyst''
10 naelsterlingit 1842. a. („In-land"
nr. 29 — 1843, veerg 244 j .
Kuressaare Piibliselts omakorda
sai 1842. a. pastor T.S. Ellerby
kaudu Peterburist 61Ö Uut Testa-:
menti soodsa hiimaga ning „Miss
Allix; (Allik) Derbyst" kinkis 142
Uut Testamenti. (,3nland" nr.
30 — 1843, veerg 252 j.) juba nen­de
andmete põhjal tundub väga
imelikuna ja arusaamatuna, et
Ameerika Piibliseilitši kolportööri-dele
tehti taikistusi Piiblite levita-tamiselks..'
• • ' ' '. -
Avastatud Piiblü on suur väär­tus,
millega on aga veel paHju kü-
Liidu vanglatest vabadusesse
pääsenud Ukraina rahvuslane ja
oma rahva iseseisvuse eest võitle­ja.
Valentiii Moroz teab kindlasti,
mis ta räägib. Kuid ta siaabus^ äsja
Ühendriikidest Kanadasse ning
avaldas siin ajakirjandusele oma
muljeid ja analüüse N. Liidu ja
seal valitseva kommunistliku rez-hiimi
kohta, süs ei olnud need mõt­ted
laest võetud lööksõnad Ja -lau­sed
vaid ühe l^ogenud Ja laia sUma-ringiga
vabadusvõitleja tähelepa-nekud.
Valentm Moror avaldas kmdlat
veendumust, et Nõukogude Vene
impeeriumi varemetest kerkib Uk­raina
riik nagu Poola Ja Tshehho-slovakkia
tõusid ajaloo vareme­test.
Ta mainib, et N. Liit moodus­tab
endast suure etnÜise mere
ning nõukogude rezhüm ei suuda
rahuldada venelaste nõudmisi pa­remaks
eluks j a panna lõpmatuse­ni
vastu vähemusrahvaste nõud­mistele
iseseisvuseks;
Millme on olukord praegu N. L i i ­dus
Morozi vaatevmklišt lähtudes?
Ukraina vabadusvõitleja arvab,
et kommunistlik rezhiim ei saa
usaldada isegi oma punaarmeed,
kuna armee juhtkond ei suuda
enam seedida partei Juhtkonda. Ta
ütleb, et Leonid Brezhnev ei usal­da
enam punaarmee ohvitsere ning
muutis isegi põhiliselt senist süs­teemi,
paigutades kaitseministri
kohale sõjamehest marssali ase­mel
politilise marssali Dimitri Us-tinovi.
N. Liidu nooremad generat­sioonid
on üles kasvanud tehnoloo­gilise
revolutsiooni ajal ning nende
ideaaliks on tarbijate ühiskond.
NeeÖ inimesed ei ole enam lihtsad
talupojad, kes annavad rezhUmile
kõik, mida see nõuab? vaid nad
esitavad omalt poolt rezhiimile
simusi, mis ootavad uurimist. On nõudmisi jiaremaks eluks. Kuna
vajalik saada täiendavaid and- rezhziim ei ole võimeline neid
meid ameerika-eestlastepübiväi- j nõudmisi rahuldama siis hakkavad
jaannete (kolita. Kooteisiteri inimesed valitsust Ja parteid vUi-arvab,
et inglaste ja ameeriklaste kama.
poolt alustäitud Piiblite odava hrn- i N. Liidu valitsus ei ole võimeline
naga või tasuta levitamine, teüci- neid probleeme rahuldama, ütleb
tas paihameelt kohalike väijaand-'Valentin Moroz. Ja kui ta ei suuda
jäte hulgas, kuna juba O.W. Ma-1 seda teha, mida rahvas nõuab, siis
sing kirjutas 1825. a., et inglased | peavad tulema nõukogude korras
on olusid tundmaitidt tunginud - Ja süsteemis vajalikud muudatu-oma
piibliseltsi, ideedega Tahm' sed.
keskele, kes selle, mida ta ' ei j Kuid Moroz paneb ka suurt rõh-mõista,
jätab lugemata ja soovi-; ku sellele võitlusele, mida teosta-tab,
et Inglismaa Pübliselts jät-, takse vabas maailmas Ukraina
ku piibliraamatü ostmine raliva' vabastamise kasuks ja noukogiide
enese ja kirikuõpetajate hooleks.' diktaatorliku süsteemi hävitami­seks.
Ta soovitab vabas maailmas
elavatel ukrainlastel Unustada kõik
omavahelised probleemid Ja tüli­küsimused
ning koondada oma
vaimsed ja materiaalsed ressürs-sid
Uki-aina vabastamisele. Meil ei
ole kahjuks oma Moroži, kes meUe
sellist nõu annaks — kuid kuidas
oleks kui ka meie oma kodumaa
vabastamise eest võitlemisel sama
nõuande om^ks võtaksime ning
oma kilpla tülisid unustades selle
järele käima' li^kkaksime.
Opetajaite abüiste ettevalmistav; . Mõeldes sellele, et meie rahva
instituut avab 15. juulil oma teise; oksistents ilma ikristli^^^ väär-õppeaasta.
[tiiste kandva osata ion juuretu ja
Möödunud aastal algatatud: üri-; hsirjuks vaimliselt kui füüsüiselt,
tus on osutunud õnnestunuks, üle i tuleb rqtomustada, et meil on õp-ootuste.
Ja seda isegi mitmes suh- peasutus, kus oodataikse neid, kes
tes.
ametivendadelt kohest seletust.l
kas. ja missugustel põhjustel on' Esmalt: võimaldab üleskutsele.
Pohja-Ameerika: Piibliseltsi koi-j ja kokkutulnud pere
portööridele tehtud takistusi i W ^ s e l e hea alguse. õ p B aÄ
aastakümneid, : oli::see^^ paavsti.maa'
seks.phtumiks kus paavst .sõna-1'^'^^^^^^: '^^ KA.
Aidake kaasa
HELSINGI — N . Lüdfu smiraaa-dik
Vladimjr St^anov viiaikse
üle uuetesse ülösannetfesse ja te­ma
asemele on m p j a t u d N . Liidu
välisministeeriumi Sikandinaavia
osalkonna ülem Vüadimir Sobo-ley.
Uus suursaadik on 55-aastQr
rie ja on teeninud N. Liidu välis­ministeeriumis
1964. aastast ala­tes.
Ta on v a r ^ o t a d Alzihee-rias,
Belgias ja 1975. a. pmle
Skandiniaaivia osaikomia üleoiaiks,
levikule, sellega aitate kaasa
eesti keele säilitamisele!
snillisite itüesannete. hulgas' on ol­nud
k a rohkeid küläiskäike Soo­me.
Sobolev Oli sündinud NövOr
sibirskis, Siberis j a kõneleb vene
keele kõrval aSnuit. ijranitsuse
Piiblite levitamiseks.
. Ringkirjal on piibliajaloo osas
teatud tähtsus. Allikate puudumi-he,
õigemini raskesti kättesa^dar
vuse tõttu,, pole võimalik .küsi­must
rahuldavalt valgustada. ,
Järelpärimised Londoni ja New
Yorgi piibliseltsidelt pole too­nud
veel selgust.
On teada, et Ameerika Pübliseltsi
Peterburi agentuur- maksis trük­kal
Heinridh Laaikmannile 10.000
eksemplari Uue I^tamendi tiniik-kimise
eest 1873. a , ; 2400 rubla
(Leping H . Laakmani j a Ameeri­ka
Piibliseltsi Peterburi Agentuuri
vahel 22. 6 1873-. Aastal; 1887 i l ­mus
.Tartus Uus Testament ,.H.
La^aikmani ^kir jadega trükitud
Amerika^ma Nüjorki linna Pübü
seitsi kulluga^V;
NeüO'lisaiks oii veel teada, et
Ameerika Piibliseltsi Agentüiu'
Peterburis juba 1838. a. oli otsus­tanud
toetada eestikeelse Piibli
väljaandmist. Otsustati nimelt ka­hel
järgnevsl aastal toetada 5000
Piibli välj aandmist. Tookord oli
Ameerika Pübliseltsi esindajaks
Peterburis Brown, kes ©las seal
kuni 1840. a. Toetus jätkus tema
T.S. Ellerby ajal. 'üldse
iseloomustab huvi, tõsidus ja töö­tahe.
Osandüsllk kontakt on tek­kinud
algusest peale. See kõik on
loonud vaimse õhkkonna, mis on
aidanud lektoritele nende isetut
tööd kergemaks teha.
Teiseks on senini tehtud • töö
tulem.ustega. Eksamite hinded an­navad
tunnistust edukast tööst.,.
Suuremalt osalt on kandidaadid
oma töö sooritanud heade ja
isegi väga heade tagajärgedega.
õppetöö instituudis ori mitme­suguste
-õppeviiside; :ühendlus.
Loengute intensiivne istungjärk
on kombineeritud eiksaniltele et­tevalmistuse
iperiöodiga, eksami­tega,
kursuse kirjaliku tööga, mis
juba sooritatud, jja kirjaliku töö-,
ga eriküsimuste üle, (mis on prae­gu
käsüi Olude tõttu on aiitud
võimalusi ikasutatud maiksima:al-seit,
et töö kvaliteeti võimalikult
kõrgel hoida, mida nõuab insti­tuudi
akadeemiline tase. Pakuta^
vad ained on iseenesest juba huvi­tavad
ja teadnüsi rikas-tavad.
Kõik see annab võimaluse niüiäsr
tl akadeemüise hariduse täienda-iniseks
vaimuteaduste mitmetel
[ ladel k u i k a elu ja oleluse süga-
• /amatesse küsimustesse süvene­miseks
eriainetes.
vaimliselt on sügavamate vaja^
dustegä ja tunnevad kohustust
oma rahva teenimiseks, et oma­poolse
panusega loovalt kaasa
aidata kristlikus töös, juhtides
teisi nendele jõuallikatele, mis on
asendamatud meie elus ja võit-
.luses..: •
rõõmustav, eit instituudi
töö läbi on juba tulnud omaja­gu
elevust kirikuelus. Instituudi
õpilaste abistamistegevust on
soojalt tervitatud rin õpetajate
kui koguduste poOlt j a kõik see
lubab loota veell rohkem M e -
• :viki!is. . . . •
Teine loengutejärk toimub To­rontos
15. kuni 29. juulini. Nagu
möödunud aastal Peetri kogudus
andis kasutada oma ruumid ja
selle daamid armastusväärselt
hoolitsesid toitlustaimise eest,
nõnda on sel aastal Vana Andrese
kogudus valmis andma omapool­set
a,bi. Instituut hindab sügavalt
söllist sooja abivälmidusit.
Instituudi tööd, mida kannab
lektorite vabatahtlik panus, i n -
nusitab püüdlus, et vaimne juht­kond
meie kirikus võiks saada
väärtuslikku lisa. Kui need loo­tused
ka osa.ltki teostuvad, ka
süs on instituudi töös tegemist
sündmusega, niis läheb meie k i ­riku
ajalukku. : .
. A. VÕÕBUS
Venelastel on Moskvas 1980. aas»
tal toimuvate olümpiakülaliste kü­simus
väga kavalalt könaldatud
ning töötatud Välja crüine süs­teem
kuidas olümpiamängudele
saabujatelt võimalikult palju välis­valuutat
välja pigistada enne kui
nad kodumaale tagasi pöörduvad.
Nagu Ühendriikidest saabuvatele
olümpiakülalistele niiüd selgeks
on tehtud,.antakse neile võimalus
16 päeva toimuvaid olümpiamän-gusid
jälgida ainult 5 ^ päeva,
kuid samal ajal nõutakse, et
olühipiakülalised peavad ostma
kahe nädalase ringsõidu pileti N.
Liidus.j Sealjuures ei võimaldata
ringsõidu piletiga olümpiamängu­dele
saabujatel osa võtta mängude
avamis- e^a lõputseremooniast,
kuna nendele sündmustele pääs on
väjETa piiratud.
Olüriipiapiletitega kaasnevaid
ringsõite on põhiliselticahte liiki:
i^ks neist kestab 15 näeva, mille
raamides on ette nähtud Peatsis
Moskvas ja veel kahes teises N.
Liidn linnas, teine reisidest kestab
komm! 22 päeva ning viib Mosk-vpsse
ja veel viide N. Liidu linna.
L^'??iemn rinf^sÕidu kestel antakse
võim alus neale Mosln^a külastada
iHrtfjniPi linnu: Kiiev, Odessa,
T\Ti|TsV Ty^llinn, Leningrad, Riia,
Sntshi, Jalta ja Tbilisi, kuna pike­mate
ringsõitude kavas on sellide'?
linnad nagu Tashkent, Samarkand;
(Järg lk. 3)
Nr. 45
16; ja 17. Jj
921-7777 J
23. ja 24. j|
tel. 921-7771.
Käesoleval
gabStokholi
tituudi korraJ
rents Skandil
;mis kestab
kostöös Stt
Rootsi Ui
küna Stokhol
majanduslil
si avatsere
p w a l , 14.
Rootsi Akad^
Kuigi kom
on Balti mml
dide ja dokil
mid, on se|
sruumi paljuj
seminaridele!
Stoldiolmi
on laupäevaJl
ettekanne
naalsusest"
Toi sai konj
Canada Coui
Nagu dr.
ütles,/kesta]
kaks nädalaj
singi külasta!
seis raamj
eesti rahval
dega. Samul
kohtumised [
Liidu esünehj
ja ammuse i\
neniga.
Tagasiteel
Saksamaal
eestlaste su\i
ö Baltimore
maialguse
Sööti kunstil
dud 32 maal]
järgnes R.
selgitas mool
mise tõukej(
da kunstiteoj
tuseks või
ise võib pai
dusvõünalusjj
23 WESTl
Rexdal
Buhhaara,
Irkutsk.
Ühendrükl
korraldavad!
Lutu, mail
LUtu sõitvi
seal kunagi!
neid ei huj
mängud kuil
Sellised väil
bipaistva v|
Liidu valitsj
partei huvic
pia sildi a!l|
mesi kui vi
lubatakse.
viibida aim
seda visatal
ja, kuid nei(
küleppele
minna vaid
da Venemai
ning tehaksj
välisvaluutal
,,oIümpiapn
^välismaalasi
väid välditi
maalaste gi
mine Mosl
võivad osuti
tekš ning p(
olekuvõimut
matuid sek<
• \