1979-06-14-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 45 [glatest vabadusesse iina rahvuslane ja teisvuse eest võitle- )röz teab kindlasti, feuid ta saabus äsja Kanadasse ning Kakirjaridusele oma wiiüse N. Liidu ja |lcömmunisfliku rez-ei olnud need mõt-lööksõnad ja -läu- Igenud ja laia silma- [svõitleja tähelepa- >z avaldas kindlat Nõukogude Vene lemetest kerkib Uk- Poola ja Tshehho- ^d ajaloo vareme-et N. Liit moodus- |ure etnilise mere režhüm ei suuda laste nõudmisi pa-panna lõpmatuse-luusrahvaste nõud-iseks. [ord praegu N. Lii-llevinklist lähtudes? idusvõitieja arvab j tk rezhüm ei saa oma punaarmeed^ htkond ei ^uuda |ai;tei juhtkonda. Ta Brezhnev ei usal-tee ohvitsere ning jhiliselt senist susides kaitseministri lest marssali ase-larssäli Dimitri Us- Jnooremad generat-jkasvanud tehnoloo- )ni ajal ning nende |ärbijate ühiskond, ^'i ole enam lihtsad innavad rezhümile nõuab, vaid nad poolt rezhümile laks eluks. Kuna le võimeline neid ima siis hakkavad ist ja parteid vih^ feus ei ole võimeline rahuldama, ütleb Ja kui ta ei suuda rahvas nõuab, siis nõukogude korras vajalikud muudätu-laheb ka suurt roh- [iišele, mida teosta-laaümas Ukraina suks ja nõukogude lüsteemi hävitami-ib vabas maailmas lastel unustada kõik )robIeemid ja tüli-jg koondada oma Iteriaalsed ressurs-l »astamisele. Meil ei Morozij kes meile lks — kuld kuidas keie oma kodumaa t-: võitlemisel sama võtaksime ning sid unustades selle ikkaksime. Moskvas 1980. aäs-fürapiaküialiste kü- 'alalt korraldatud |välja eriline süs- I olümpiamängudele lalikult paljii valis- [pigistada enne kui tagasi pöörduvad. likidest saabuvatele fie RÜüd selgeks kse neile võimalus livaid olümpiamän-inult S—6 päeva, [jal nõutakse, et peavad ostma jHngsõidu pHeti N. |res ei võimaldata }iamähgu- *sa võtta mängude lõputseremooniast, Indmustele paas on itega kaasnevaid |nliselt kahte liiki: \t) 15 näe va, muie |tte nähtud lieat^is ei kahes teJsesN. |ne reisidest kestab ning viib Mosk- Iide Liidu linna. Idu kestel antakse I Moskva külastada Kiiev, Odef?sa, Leningrad, Riia, Tbilisi, kuna/T>ike- |e kavas on selli=e<^ |hkent, Samarkand, (Järg lk. 3) I 11 I I jt 1 • I' 1" Nr. 45 isps Thursday, Jim© 14,19^9 -Lk.; 8 VALVEARST 16. ja 17. jumil dr. R. PahapÜ, • 23. J4: M . , jumiil- dr. K . . Paha^ll, tel.. 921-777^.: asus tehnilise tööjõuna tööle Kingstonis ühes nüloönitehär ses kuid otsustas 1953. aastal s ülikoolis onaa õpinguid Käesoleval nädalal, 14. joimil algab Stökholmis Balti Teaduste EQS-tituudi korraldusel V Balti Konverents Skandinaavias. Konverents, mis kestab 17.' juunini, toimub kostöös Stofcholmi ülikooli ja Rootsi Haridusministeeriumiga, kuna SioMiolmi lim on lubanud majanduslikku toetust. Konverentsi avatseremoonia peetakse neljapäeval, 14. juunil Kuninglikus Rootsi Akadeemias. Kuigi konverentsi keskne teema on Balti minoriteet, uurimismeeto-dide ja dokumentatsiooni problee-mid> on selle kõrval ettenähtud ruumi paljudele ettekannetele ja seminaridele. KanadW sõitis Stokholmi sdr. Roman Toi/ kellelt on laupäeval, 16. juunil ettenähtud ettekanne „Eesti rahvaviisi tonaalsusest" inglise keeles. Dr. R. Toi sai kongressile sõiduks toetust Canada Councü Granfüt. i Nagu dr. R. Toi enne ärasõitu ütles, kestab ta Euroopa Idilastus kaks nädalat. Kavas on ka Helsingi külastamüie, et tutvuda sealseis raamatukogudes leiduvate eesti rahvamuusikaliste materjalidega. Samuti on Ital ettenähtud kohtumised Soome Meeskooride Lüdu esimehe Uolevi Lassanderiga ja ammuse tuttava dr. E. Pohjalai-neniga. Tagasiteel külastab ta Põhja- Saksamaal Bochaltis toimuvat eestlaste suvepäeva. . ö Baltimore Eesti Majas toimus maialguse nädalalõpul Richard Sööti kunstinäitus. Välja oli pandud 32 maali. Pärast avasõnavQtte järgnes R. Söödi sõnavõtt, kus ta selgitas moodsa kunstiteose tekkimise tõukejõude, mis võivad jääda kunstiteose vaatlejaüe mõistatuseks või mõistmatuseks, kui teos ise võib pakkuda mitmeid tõlgen-dusYÕimalusi. Insurance Agency 23 WESTMORE Dr., Silite 200 Rexdale, Ont. M9V 3Y7 Tel. 745-4622 , (Algus lk. 2) Buhhaara, Alma^Ata, Bakro ja Irkutsk. Ühendriikide reisibürood, tes korraldavad olümpia-ringsõite N. Lütu, mainivad, et suurem osa N. Liitu sõitvatest inimestest pole. seal kunagi varem viibinud siing neid ei huvita mivõrd olümpiamängud kui tutvunime N. Liiduga. Sellised väited tunduvad süski läbipaistva vabandusena, kuna N. Liidu valitsuse ja kommunistliku partei huvides on meelitada olümpia sildi all N. Lütu nü palju inimesi kui võimalik, kusjuures neü lubatakse pealinnas ja mängudel viibida ainult; 4—5 päeva. Pärast seda visatakse nad Moskvast välja, kuid neid ei lasta vastavaid; kokkuleppele kolle kodumaale tagasi minna vaid sõidutatakse neid mööda Venemaad ja allaheidetud riike ning tehakse nend^ taskud tiihjaks välisvaluutast! Sellistel võtetega ja „oIümpiaprogrammiga" ei võeta välismaalastelt mitte ainult raha vaid välditakse ka suurte välismaalaste gruppide üheaegne kogumine Moskvasse, kus külalised võivad osutuda tülikateks tegelasteks ning põhjustada Kremli julge-olekuvõimudele palju fiüli Ja oota- OntailoSjKingstoms, elav eesti Insener Kaie^^^ lõpetas 1952. aastal; Keemiainseneride tihingu juhatuselt^ insenerina, et taMe 01^ määratM ühingu traditsioonid tööstuskee-mia rakendamise alal, mis antakse igal aastal parimale selle ala keeniiainseiierile. Auhind koosneb vastavast kilbist ja raliasum- • mast.- Auhind antakse üle Kanada Jkeemüainsenerlde konvereni- -sil, mis toimub 30. septembrist kuni 3. oktoobrini Samias. " / • Kalev Pügi on juhtivatele ko-h- Kanadasse, kus asus tööle Onta- , . y . i-. • todele jõudnud loomuliku ande- rio metsades metsatöölisena. 1848.. ^'^^^^^^^^ Imsega ja suure visadusega. Ta aastal jatk^ ta oma pc>olelijää- f?^ saabus Põgenikuna 1947. aastal nud õpinguid Briti Kolumbia » Si^^Tl"" ^ ^ • teü Miatlandi tehastega, (tootato juhtivatel kohtadel mitmetes osa-' kondades. 1964. aastal saadeti ta sama ettevõtte Kingstoni ösaikonda, kus talle tehti ülesandeks rajada sünteetilise fübri alai uurimise ja yäl-jaarendamise öšataid. See osakond töötas teom juhtimisel edukalt ning tegi mitmeid tähtsaid leiutisi. 1971. aastal viidi ta Kingstonis osakonda, kus ta on uuri^ miste mäned2iherikš tööstusikemi-kaalide ja teiste! aladel, • Mitmed tema leiutised ja avastused on patenteeritud ning ta on avaldanud ka terve rea äffr tildeid erialastes ajakirjades. SAN FRANCISCO (VE) Omaipärase Eestit tutvustava teo^ ga on haikkanm- saanud Ena Ful-das LõunarKalifomias. Ta on va-: rustanud oma auto registreeri-niisntmibriga ,,ESTO ja Ä o - reerinud auto tagakülje igasuguste Eestit ma-initavate ja Ikommu-nismlv^ taste Meefpsiltidega inglise keeles. V-Ix) s Aiigelese ja San Diego va- MevMgi .on tegutsenud eoier- hei mitmeid väiMinhu teeniva liseltka Kanada Keemiainsener ^'^a^^^^ „Saddelbaok Valley iride ühingu organisatsioonis, oi- iNews" ^ t lüge Murray ;les selle organisatsiooni osaikon- Quiiik nägi ühel hommikul ^p^^ j I na asutajaid Kingstonis ja presi- puidast sõitmas nende erikum- ' M l^e^f^i^- Eriti aktiivne lOh ta olnud = rnaliste 'kleepsiltidega. Ta tegi ; ^ j ^ ' ka,maile alal ning oli 1973--76 aas-[ ^ Kanada Maileföderatsiooni jjjg rt^p^g jehe^ pikkune Eesti presidendiks. ; ; . olukordi valgustav artikkel, mida Tema algatusel organiseeriti ^ i P ^ ^ ^ ^ Maleföderatsiooni tegevus täie.|^^i^«^«seseUes jõuka ^r^^^^ mult ümber ^ j^^ lest finantsiliselt isemajandav organisatsioon; . HELSINGI — Ehete ja muude • kullasepatoodete välja-vedii on kasivanud Soome välisikajubandu-ses viimasel aastal 35%-^ ajal saavutati ka uus rekord Soome kullatoodangus, kolkku 9Ö5 kg, mistõttu Soome oai kiilla osas isevaruistaja. Kulda saadakse Ou-tckuompu kaevandusest muud© metallide kõrvalainena. : Kulla- ja hõbeehete tähitsamM väljaveöinaad on Skandinaavia, LääneHSaiksamaa ja Apfieerika ühendriigid, KuHasepatoodet® väljavedu pole sugugi väärismetallide eksport, vaid enne kõike soome ametioskuste ja töö väljavedu. Hõbeehteid yüdi Soomest välja möödunud aastal 4601Jsg ja samal ajal toodi sis^ -2425 kg, väljavedu tõi sisse 16,5 miljonit Soome manka (üle 4 miljoni dcü- Kalev Pügi on olnud aktiivne ka Artiklit kaunistab suur foto Ena Puldasestnelja-aastase tütre Lüsaga ja tema autost mainitud kleepsütidega. J^otol kannab Ena sellistes organisatsioonides nagu Puldas- T^Shirti millel sõnad KALEV PÜGI YMCA ning' 1977. aastal annetati talle 'kuninganna juubeli hõbeme-idal.--':' •St. Gatharines (VE) — Kui ke- ^ Järgnes Naiskoori kcmtsert, vad lõpuks Niagara poQiisaärele: mida juhatas Leida Püt. Daamid sisse murdis, puhkes kogu maa- olid kevadiselt..rõõmsas ja piduli-kitsus kahe järve vahel õrnades-, kus riietuses; hääledki kevadised., se ^ õitesse. Emadepäev jõligi ka Energilise koorijuhi dirigeerimi-õitepäev. Seda uut elu ja ilu nau- sel ja vahel ka k!laverisaa.t9l viis tisid kindlasti ka Toronto Pensip- koor kuulajaid lapsepõlve aasade-näride Naiskoori liikmed, kes le ja, looduse rüppe. . . emadepäevalSt. Catharinesi Eesti Kiriku ja Eesti Seltsi ikutsel pika j reisi ette võtsid, • et kaasmaalasi' oma lauluga rõõmustada. Tore oli i jälgida esinemise-eelset saginat, harjutusi ja tuttavatega kokkusaamisi kui juba kutsuti kehakin- j nitusele, mida nii :kiriku naisring kui ka seltsi juhatuse liikmed pakkusid.;- /'/'J: • .Väikeses keskuses, ollakse: alat! rõõtnsad.. kui:.; suürlimiast Mlffla Kirikus oli palju •rahvast. Samuti tüli peale kirikut suur -pere ailä saali emadefpäeva pühitsema. Emadele' 'kinnitati liÖed rinda ning paluti feõiki kohvilauda. Tänavu kõneles emadele juttu Hendrik Eiohenbaum Tä meenutas üht vana luga vanast l u g ^ i - kust, ikus ema läks poodi sulge ostma, et pojale saaks ikirja kirjutada. Sulge pidi ju ka proovima, aga mida siis kirjutada? Ükski sõna polnud nii tähtis, et uue sulega kirjutada, Pika miõtle-mise peale kirjutes ©ma lõpuks — van;a rehealii. . Kõneleja analüüsIsM relsealiju. tähtsust vanas eestitalus Ja selle mitmekülgset, kasutust > Ta oM isegi plaadi joonistanud, vanale rehetarele vanad' nimetü- /sed välja uurinud ja ka vastäivad luuletused leidnud Ülustreeiimaks seda keskset väärtuät eesti talus. Reheahju ümber kogunes pere söögiks, puhkuseiks, laste kašvar tamiseks, hariduse saamist, kultuuri vijelemisöks ja tööks. Sama keskne, stabiilne, usaldatav elupidepunkt nagu talule, oli reheahi, on iniraiapseile ta ema. Kõne, millele kuulajad huviga kaasa elasid, lõppes Koidula luuletusega ,,Ema süda", mida ipüsti-kaasa . Saalitäis ' rahvast . oli tänulik meeldiva külakosti eest nii ki- •;rilms: kui ka .aktusel. Järgnevalt teatati rõõmustavat uudist, et St. Gäthärinesis pn jälle väike gnipp väikesi eestlasi kokku tulnud, kes tahavad eesti keeles lugema õppida. Üks selline uus lüli oli Triina Ellerbusch, kellele õpetaja Senta Laht oli emadepäevaks luuletuse -selgeks õpetanud. Juba aastaid pol!e St. Catharinesis enam olnud, noorte tegevust. Ring ön nüüd täis saar nud ja endiste noorte endi lapsed on juba lugema õppinias. See m nagu uus kevad meie üiüskonnas. Tänu emadele ja lahikeäe õpetajale!. : ; Järgnevalt tutvustati ja õnnitleti Eesti Seltsi Miss Eistoniait. — Silvia Ahermäed, kes esindab meie rahvusgruppi sellel aastal St. Catharinesi „flfearavanl" pidustustel. Gn juba toimunud rida, eri-rahvuste ipäevi, näitusi ja tantsuõhtuid: Eesti Päev oli 23. mail. Ka sel aastal jagati tohutu suurt saali leedulastega, tolemad rahvused esinesid oma väljapanekute, toitude ja programmiga. oTol-tude lauad olid varsti läbimüüdud. Külastajad, keda oli eriti suurel hulgal,' uurisid eri näitusi ning kuulasid-vaatasid ettekan- \deid. • \-; -^v-sel ^ korraldusel tolmus aasta! demonstratsioon — vainus, vairnnusenf-eliik • ...kiust kangani.:. Puudus küll lammas, kuid v i i oli ehtne. Prouad Alt. ja TImusk kraäsisid ja iketrasid suure osar vusega nagu oleks see nende igapäevane töö. Ella Jostmanilt oli k-arilaud ja teljed,* kus ta vilunult oma kunsti näitas. Veel oli eriline yöökudumise raam, kus pr. Pihla sõrmede • v®hdl: kaswas kaunis KINDLUSTUSTEES : >!NSURÄNGE"-. . 1482 Bathurst St., 4 kordi ' fBathurst—St. aaü-V 'Mim kontoris 653-7815 JR „Thank God Pm Est;onian". teisel; foitol näidatakse Ena Puldast Mustjala rahvarõivas eesti õlleka- • p a g a . - ; Artiklis kirjeldatakse - väga dramaatilisellt Ena ema põgenemist Tallinnast veel sündimata tütrega. Jutt jätkub; Ena elukäigust Saksamaalt Austraaliasse ja sealt Ameerika ühendriikidesse. Artikli autor rõhutab, et Ena Pulr Välismaüe eksporteeritud kul(|,= ehete kogumäär oli 793 kg ja sissetoodud ehete huiik 590 kg: Puhta metallina kulla väljavedu hind oli 25,4 müijonit Soome marka (ca 6 milj. dollarit). Mitmesuguseid ehteid eiksporteeriti Soomest 15.000 kg ja impljrteeriti 40.000 tit kunagi, näinud. Artiklis üdrjeili-datakse üksikasjalikult suhtleanis-raskusi kommunistliku Eestiga ja vabade eestlaste organiseeritud tegevust välismaal kaasaarvatud das ja tema tütar Lüsä räägivad j üleonaailmsete Eesti Päevade toi» vabalt eesti keelt, kuigi ei ole Ees- mumine iga nelja aasta tagant. Torontos elunev ja paljudele tuntud abielupaar Kristi ja Johannes Pahapill saavutasid sel kevadel mõlemad akadeemilised kraadid. löisti Pahapill sai 9. juunil York University:. Atkinson Col-lege'i juures Bachelor of Arts akadeemüise kraadi. Akadeemiliselt kuuhib ta kiorp! Flliae Pat-riae'ss8. Insener Johannes Paha-pii, kes lõpetas University of To^ rootö aastate eest, sai 26. maü ünivei^ity of " juures Master of Applied Science (Ma^ nagement Sciences) kraadi. Akadeemiliselt kuulub ta korp! Frar temitas Estica^. Maksab Kanadast Väljaspool S $18.- K I R I P OST 3GA $53. $28. $15. USA-s: 58.. $14.5(1 raihvariide vöö. Valmiä rahvariide seelikuid pii näitusele 'kudunud Salme Voorand. Selline silma all edenev töö oli paljudele üsna uudne. Ei jõutud küllalt imetleda ega küsitleda. • Esmakordselt oli oma muügi-laua avanud Toronto Eesti Abisf-taimiskomitee, kus müüdi ehteid alinakesi..^;'' Meiepoolseks meelelaliirtajaks laUKs Märk Teose ilusa valikuga eesti laule oma kitarri saa^ tel Teadiistamwa; meie LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: $69,^, poolaastas $34i>0, veerandaastas Aadressi muudatus 40 centi. üksikBumbri hind 40 cmü. KaEiada. aadressidele palmae märkida ,J>OSTAL €ODE'' USA aadressidele i,ZIP CODE*V ^ ^ Pangatshekk või posti rahakaart kirjutada Oli jäle üks h M feordaläimid päev. .,• Kevadest on saanud peaaegu suvi. Puuvüja aedades on õitest saanud väikesed mugulad jä üm- Ijerringi itoäib Mbe töö. Maasikad valmivad ja ootavad korjajaid. Ei nüüd ole enam mahti pidude pidamiseks enne kiui sügišd. • ;; •V:.' •,'.•.S.V..^:• P.O. i@M ICi;P@StGl Siil. C, Palua muüe saata VABA EESTLANE aastaks / veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alat^ „ - 197^1. lisan $ - • r/tsh^ga/r<
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , June 14, 1979 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1979-06-14 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e790614 |
Description
Title | 1979-06-14-03 |
OCR text | Nr. 45 [glatest vabadusesse iina rahvuslane ja teisvuse eest võitle- )röz teab kindlasti, feuid ta saabus äsja Kanadasse ning Kakirjaridusele oma wiiüse N. Liidu ja |lcömmunisfliku rez-ei olnud need mõt-lööksõnad ja -läu- Igenud ja laia silma- [svõitleja tähelepa- >z avaldas kindlat Nõukogude Vene lemetest kerkib Uk- Poola ja Tshehho- ^d ajaloo vareme-et N. Liit moodus- |ure etnilise mere režhüm ei suuda laste nõudmisi pa-panna lõpmatuse-luusrahvaste nõud-iseks. [ord praegu N. Lii-llevinklist lähtudes? idusvõitieja arvab j tk rezhüm ei saa oma punaarmeed^ htkond ei ^uuda |ai;tei juhtkonda. Ta Brezhnev ei usal-tee ohvitsere ning jhiliselt senist susides kaitseministri lest marssali ase-larssäli Dimitri Us- Jnooremad generat-jkasvanud tehnoloo- )ni ajal ning nende |ärbijate ühiskond, ^'i ole enam lihtsad innavad rezhümile nõuab, vaid nad poolt rezhümile laks eluks. Kuna le võimeline neid ima siis hakkavad ist ja parteid vih^ feus ei ole võimeline rahuldama, ütleb Ja kui ta ei suuda rahvas nõuab, siis nõukogude korras vajalikud muudätu-laheb ka suurt roh- [iišele, mida teosta-laaümas Ukraina suks ja nõukogude lüsteemi hävitami-ib vabas maailmas lastel unustada kõik )robIeemid ja tüli-jg koondada oma Iteriaalsed ressurs-l »astamisele. Meil ei Morozij kes meile lks — kuld kuidas keie oma kodumaa t-: võitlemisel sama võtaksime ning sid unustades selle ikkaksime. Moskvas 1980. aäs-fürapiaküialiste kü- 'alalt korraldatud |välja eriline süs- I olümpiamängudele lalikult paljii valis- [pigistada enne kui tagasi pöörduvad. likidest saabuvatele fie RÜüd selgeks kse neile võimalus livaid olümpiamän-inult S—6 päeva, [jal nõutakse, et peavad ostma jHngsõidu pHeti N. |res ei võimaldata }iamähgu- *sa võtta mängude lõputseremooniast, Indmustele paas on itega kaasnevaid |nliselt kahte liiki: \t) 15 näe va, muie |tte nähtud lieat^is ei kahes teJsesN. |ne reisidest kestab ning viib Mosk- Iide Liidu linna. Idu kestel antakse I Moskva külastada Kiiev, Odef?sa, Leningrad, Riia, Tbilisi, kuna/T>ike- |e kavas on selli=e<^ |hkent, Samarkand, (Järg lk. 3) I 11 I I jt 1 • I' 1" Nr. 45 isps Thursday, Jim© 14,19^9 -Lk.; 8 VALVEARST 16. ja 17. jumil dr. R. PahapÜ, • 23. J4: M . , jumiil- dr. K . . Paha^ll, tel.. 921-777^.: asus tehnilise tööjõuna tööle Kingstonis ühes nüloönitehär ses kuid otsustas 1953. aastal s ülikoolis onaa õpinguid Käesoleval nädalal, 14. joimil algab Stökholmis Balti Teaduste EQS-tituudi korraldusel V Balti Konverents Skandinaavias. Konverents, mis kestab 17.' juunini, toimub kostöös Stofcholmi ülikooli ja Rootsi Haridusministeeriumiga, kuna SioMiolmi lim on lubanud majanduslikku toetust. Konverentsi avatseremoonia peetakse neljapäeval, 14. juunil Kuninglikus Rootsi Akadeemias. Kuigi konverentsi keskne teema on Balti minoriteet, uurimismeeto-dide ja dokumentatsiooni problee-mid> on selle kõrval ettenähtud ruumi paljudele ettekannetele ja seminaridele. KanadW sõitis Stokholmi sdr. Roman Toi/ kellelt on laupäeval, 16. juunil ettenähtud ettekanne „Eesti rahvaviisi tonaalsusest" inglise keeles. Dr. R. Toi sai kongressile sõiduks toetust Canada Councü Granfüt. i Nagu dr. R. Toi enne ärasõitu ütles, kestab ta Euroopa Idilastus kaks nädalat. Kavas on ka Helsingi külastamüie, et tutvuda sealseis raamatukogudes leiduvate eesti rahvamuusikaliste materjalidega. Samuti on Ital ettenähtud kohtumised Soome Meeskooride Lüdu esimehe Uolevi Lassanderiga ja ammuse tuttava dr. E. Pohjalai-neniga. Tagasiteel külastab ta Põhja- Saksamaal Bochaltis toimuvat eestlaste suvepäeva. . ö Baltimore Eesti Majas toimus maialguse nädalalõpul Richard Sööti kunstinäitus. Välja oli pandud 32 maali. Pärast avasõnavQtte järgnes R. Söödi sõnavõtt, kus ta selgitas moodsa kunstiteose tekkimise tõukejõude, mis võivad jääda kunstiteose vaatlejaüe mõistatuseks või mõistmatuseks, kui teos ise võib pakkuda mitmeid tõlgen-dusYÕimalusi. Insurance Agency 23 WESTMORE Dr., Silite 200 Rexdale, Ont. M9V 3Y7 Tel. 745-4622 , (Algus lk. 2) Buhhaara, Alma^Ata, Bakro ja Irkutsk. Ühendriikide reisibürood, tes korraldavad olümpia-ringsõite N. Lütu, mainivad, et suurem osa N. Liitu sõitvatest inimestest pole. seal kunagi varem viibinud siing neid ei huvita mivõrd olümpiamängud kui tutvunime N. Liiduga. Sellised väited tunduvad süski läbipaistva vabandusena, kuna N. Liidu valitsuse ja kommunistliku partei huvides on meelitada olümpia sildi all N. Lütu nü palju inimesi kui võimalik, kusjuures neü lubatakse pealinnas ja mängudel viibida ainult; 4—5 päeva. Pärast seda visatakse nad Moskvast välja, kuid neid ei lasta vastavaid; kokkuleppele kolle kodumaale tagasi minna vaid sõidutatakse neid mööda Venemaad ja allaheidetud riike ning tehakse nend^ taskud tiihjaks välisvaluutast! Sellistel võtetega ja „oIümpiaprogrammiga" ei võeta välismaalastelt mitte ainult raha vaid välditakse ka suurte välismaalaste gruppide üheaegne kogumine Moskvasse, kus külalised võivad osutuda tülikateks tegelasteks ning põhjustada Kremli julge-olekuvõimudele palju fiüli Ja oota- OntailoSjKingstoms, elav eesti Insener Kaie^^^ lõpetas 1952. aastal; Keemiainseneride tihingu juhatuselt^ insenerina, et taMe 01^ määratM ühingu traditsioonid tööstuskee-mia rakendamise alal, mis antakse igal aastal parimale selle ala keeniiainseiierile. Auhind koosneb vastavast kilbist ja raliasum- • mast.- Auhind antakse üle Kanada Jkeemüainsenerlde konvereni- -sil, mis toimub 30. septembrist kuni 3. oktoobrini Samias. " / • Kalev Pügi on juhtivatele ko-h- Kanadasse, kus asus tööle Onta- , . y . i-. • todele jõudnud loomuliku ande- rio metsades metsatöölisena. 1848.. ^'^^^^^^^^ Imsega ja suure visadusega. Ta aastal jatk^ ta oma pc>olelijää- f?^ saabus Põgenikuna 1947. aastal nud õpinguid Briti Kolumbia » Si^^Tl"" ^ ^ • teü Miatlandi tehastega, (tootato juhtivatel kohtadel mitmetes osa-' kondades. 1964. aastal saadeti ta sama ettevõtte Kingstoni ösaikonda, kus talle tehti ülesandeks rajada sünteetilise fübri alai uurimise ja yäl-jaarendamise öšataid. See osakond töötas teom juhtimisel edukalt ning tegi mitmeid tähtsaid leiutisi. 1971. aastal viidi ta Kingstonis osakonda, kus ta on uuri^ miste mäned2iherikš tööstusikemi-kaalide ja teiste! aladel, • Mitmed tema leiutised ja avastused on patenteeritud ning ta on avaldanud ka terve rea äffr tildeid erialastes ajakirjades. SAN FRANCISCO (VE) Omaipärase Eestit tutvustava teo^ ga on haikkanm- saanud Ena Ful-das LõunarKalifomias. Ta on va-: rustanud oma auto registreeri-niisntmibriga ,,ESTO ja Ä o - reerinud auto tagakülje igasuguste Eestit ma-initavate ja Ikommu-nismlv^ taste Meefpsiltidega inglise keeles. V-Ix) s Aiigelese ja San Diego va- MevMgi .on tegutsenud eoier- hei mitmeid väiMinhu teeniva liseltka Kanada Keemiainsener ^'^a^^^^ „Saddelbaok Valley iride ühingu organisatsioonis, oi- iNews" ^ t lüge Murray ;les selle organisatsiooni osaikon- Quiiik nägi ühel hommikul ^p^^ j I na asutajaid Kingstonis ja presi- puidast sõitmas nende erikum- ' M l^e^f^i^- Eriti aktiivne lOh ta olnud = rnaliste 'kleepsiltidega. Ta tegi ; ^ j ^ ' ka,maile alal ning oli 1973--76 aas-[ ^ Kanada Maileföderatsiooni jjjg rt^p^g jehe^ pikkune Eesti presidendiks. ; ; . olukordi valgustav artikkel, mida Tema algatusel organiseeriti ^ i P ^ ^ ^ ^ Maleföderatsiooni tegevus täie.|^^i^«^«seseUes jõuka ^r^^^^ mult ümber ^ j^^ lest finantsiliselt isemajandav organisatsioon; . HELSINGI — Ehete ja muude • kullasepatoodete välja-vedii on kasivanud Soome välisikajubandu-ses viimasel aastal 35%-^ ajal saavutati ka uus rekord Soome kullatoodangus, kolkku 9Ö5 kg, mistõttu Soome oai kiilla osas isevaruistaja. Kulda saadakse Ou-tckuompu kaevandusest muud© metallide kõrvalainena. : Kulla- ja hõbeehete tähitsamM väljaveöinaad on Skandinaavia, LääneHSaiksamaa ja Apfieerika ühendriigid, KuHasepatoodet® väljavedu pole sugugi väärismetallide eksport, vaid enne kõike soome ametioskuste ja töö väljavedu. Hõbeehteid yüdi Soomest välja möödunud aastal 4601Jsg ja samal ajal toodi sis^ -2425 kg, väljavedu tõi sisse 16,5 miljonit Soome manka (üle 4 miljoni dcü- Kalev Pügi on olnud aktiivne ka Artiklit kaunistab suur foto Ena Puldasestnelja-aastase tütre Lüsaga ja tema autost mainitud kleepsütidega. J^otol kannab Ena sellistes organisatsioonides nagu Puldas- T^Shirti millel sõnad KALEV PÜGI YMCA ning' 1977. aastal annetati talle 'kuninganna juubeli hõbeme-idal.--':' •St. Gatharines (VE) — Kui ke- ^ Järgnes Naiskoori kcmtsert, vad lõpuks Niagara poQiisaärele: mida juhatas Leida Püt. Daamid sisse murdis, puhkes kogu maa- olid kevadiselt..rõõmsas ja piduli-kitsus kahe järve vahel õrnades-, kus riietuses; hääledki kevadised., se ^ õitesse. Emadepäev jõligi ka Energilise koorijuhi dirigeerimi-õitepäev. Seda uut elu ja ilu nau- sel ja vahel ka k!laverisaa.t9l viis tisid kindlasti ka Toronto Pensip- koor kuulajaid lapsepõlve aasade-näride Naiskoori liikmed, kes le ja, looduse rüppe. . . emadepäevalSt. Catharinesi Eesti Kiriku ja Eesti Seltsi ikutsel pika j reisi ette võtsid, • et kaasmaalasi' oma lauluga rõõmustada. Tore oli i jälgida esinemise-eelset saginat, harjutusi ja tuttavatega kokkusaamisi kui juba kutsuti kehakin- j nitusele, mida nii :kiriku naisring kui ka seltsi juhatuse liikmed pakkusid.;- /'/'J: • .Väikeses keskuses, ollakse: alat! rõõtnsad.. kui:.; suürlimiast Mlffla Kirikus oli palju •rahvast. Samuti tüli peale kirikut suur -pere ailä saali emadefpäeva pühitsema. Emadele' 'kinnitati liÖed rinda ning paluti feõiki kohvilauda. Tänavu kõneles emadele juttu Hendrik Eiohenbaum Tä meenutas üht vana luga vanast l u g ^ i - kust, ikus ema läks poodi sulge ostma, et pojale saaks ikirja kirjutada. Sulge pidi ju ka proovima, aga mida siis kirjutada? Ükski sõna polnud nii tähtis, et uue sulega kirjutada, Pika miõtle-mise peale kirjutes ©ma lõpuks — van;a rehealii. . Kõneleja analüüsIsM relsealiju. tähtsust vanas eestitalus Ja selle mitmekülgset, kasutust > Ta oM isegi plaadi joonistanud, vanale rehetarele vanad' nimetü- /sed välja uurinud ja ka vastäivad luuletused leidnud Ülustreeiimaks seda keskset väärtuät eesti talus. Reheahju ümber kogunes pere söögiks, puhkuseiks, laste kašvar tamiseks, hariduse saamist, kultuuri vijelemisöks ja tööks. Sama keskne, stabiilne, usaldatav elupidepunkt nagu talule, oli reheahi, on iniraiapseile ta ema. Kõne, millele kuulajad huviga kaasa elasid, lõppes Koidula luuletusega ,,Ema süda", mida ipüsti-kaasa . Saalitäis ' rahvast . oli tänulik meeldiva külakosti eest nii ki- •;rilms: kui ka .aktusel. Järgnevalt teatati rõõmustavat uudist, et St. Gäthärinesis pn jälle väike gnipp väikesi eestlasi kokku tulnud, kes tahavad eesti keeles lugema õppida. Üks selline uus lüli oli Triina Ellerbusch, kellele õpetaja Senta Laht oli emadepäevaks luuletuse -selgeks õpetanud. Juba aastaid pol!e St. Catharinesis enam olnud, noorte tegevust. Ring ön nüüd täis saar nud ja endiste noorte endi lapsed on juba lugema õppinias. See m nagu uus kevad meie üiüskonnas. Tänu emadele ja lahikeäe õpetajale!. : ; Järgnevalt tutvustati ja õnnitleti Eesti Seltsi Miss Eistoniait. — Silvia Ahermäed, kes esindab meie rahvusgruppi sellel aastal St. Catharinesi „flfearavanl" pidustustel. Gn juba toimunud rida, eri-rahvuste ipäevi, näitusi ja tantsuõhtuid: Eesti Päev oli 23. mail. Ka sel aastal jagati tohutu suurt saali leedulastega, tolemad rahvused esinesid oma väljapanekute, toitude ja programmiga. oTol-tude lauad olid varsti läbimüüdud. Külastajad, keda oli eriti suurel hulgal,' uurisid eri näitusi ning kuulasid-vaatasid ettekan- \deid. • \-; -^v-sel ^ korraldusel tolmus aasta! demonstratsioon — vainus, vairnnusenf-eliik • ...kiust kangani.:. Puudus küll lammas, kuid v i i oli ehtne. Prouad Alt. ja TImusk kraäsisid ja iketrasid suure osar vusega nagu oleks see nende igapäevane töö. Ella Jostmanilt oli k-arilaud ja teljed,* kus ta vilunult oma kunsti näitas. Veel oli eriline yöökudumise raam, kus pr. Pihla sõrmede • v®hdl: kaswas kaunis KINDLUSTUSTEES : >!NSURÄNGE"-. . 1482 Bathurst St., 4 kordi ' fBathurst—St. aaü-V 'Mim kontoris 653-7815 JR „Thank God Pm Est;onian". teisel; foitol näidatakse Ena Puldast Mustjala rahvarõivas eesti õlleka- • p a g a . - ; Artiklis kirjeldatakse - väga dramaatilisellt Ena ema põgenemist Tallinnast veel sündimata tütrega. Jutt jätkub; Ena elukäigust Saksamaalt Austraaliasse ja sealt Ameerika ühendriikidesse. Artikli autor rõhutab, et Ena Pulr Välismaüe eksporteeritud kul(|,= ehete kogumäär oli 793 kg ja sissetoodud ehete huiik 590 kg: Puhta metallina kulla väljavedu hind oli 25,4 müijonit Soome marka (ca 6 milj. dollarit). Mitmesuguseid ehteid eiksporteeriti Soomest 15.000 kg ja impljrteeriti 40.000 tit kunagi, näinud. Artiklis üdrjeili-datakse üksikasjalikult suhtleanis-raskusi kommunistliku Eestiga ja vabade eestlaste organiseeritud tegevust välismaal kaasaarvatud das ja tema tütar Lüsä räägivad j üleonaailmsete Eesti Päevade toi» vabalt eesti keelt, kuigi ei ole Ees- mumine iga nelja aasta tagant. Torontos elunev ja paljudele tuntud abielupaar Kristi ja Johannes Pahapill saavutasid sel kevadel mõlemad akadeemilised kraadid. löisti Pahapill sai 9. juunil York University:. Atkinson Col-lege'i juures Bachelor of Arts akadeemüise kraadi. Akadeemiliselt kuuhib ta kiorp! Flliae Pat-riae'ss8. Insener Johannes Paha-pii, kes lõpetas University of To^ rootö aastate eest, sai 26. maü ünivei^ity of " juures Master of Applied Science (Ma^ nagement Sciences) kraadi. Akadeemiliselt kuulub ta korp! Frar temitas Estica^. Maksab Kanadast Väljaspool S $18.- K I R I P OST 3GA $53. $28. $15. USA-s: 58.. $14.5(1 raihvariide vöö. Valmiä rahvariide seelikuid pii näitusele 'kudunud Salme Voorand. Selline silma all edenev töö oli paljudele üsna uudne. Ei jõutud küllalt imetleda ega küsitleda. • Esmakordselt oli oma muügi-laua avanud Toronto Eesti Abisf-taimiskomitee, kus müüdi ehteid alinakesi..^;'' Meiepoolseks meelelaliirtajaks laUKs Märk Teose ilusa valikuga eesti laule oma kitarri saa^ tel Teadiistamwa; meie LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: $69,^, poolaastas $34i>0, veerandaastas Aadressi muudatus 40 centi. üksikBumbri hind 40 cmü. KaEiada. aadressidele palmae märkida ,J>OSTAL €ODE'' USA aadressidele i,ZIP CODE*V ^ ^ Pangatshekk või posti rahakaart kirjutada Oli jäle üks h M feordaläimid päev. .,• Kevadest on saanud peaaegu suvi. Puuvüja aedades on õitest saanud väikesed mugulad jä üm- Ijerringi itoäib Mbe töö. Maasikad valmivad ja ootavad korjajaid. Ei nüüd ole enam mahti pidude pidamiseks enne kiui sügišd. • ;; •V:.' •,'.•.S.V..^:• P.O. i@M ICi;P@StGl Siil. C, Palua muüe saata VABA EESTLANE aastaks / veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alat^ „ - 197^1. lisan $ - • r/tsh^ga/r< |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-06-14-03