Vaba eestlane , June 25, 1985

              V T..
Lk. 2 VABA EESTLANE. teisipäeval, 25. jouniM^S^ — Tuesday, June 25, 1985 Nr. 48
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
¥ABA kESTLÄNE
: O/Ü Vaba Eestlane, 1955 LesUe St
Ont MSB 2M3
TEGEVTOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETAJA: Olaf Kopvillem
TOIMETUD KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jöe, Olev Trass
TELEFONm: toimetus 444-4823p talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TELOMISHINNAD Kanadas: aastasi54.—, poolaastas $30.—
ja veerandaastas $16.—
TEmMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $68.—» pod-aastas
$37.— ja veerandaastas $19.—
Aadressi muudatus 70 c. — Üksilqiumbri hind 70 Co
KUULUTUSTE HINNAD:
üks toU ühel veerul: $5.00, esiMUjel $5.5®
REE ES
Fublished by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Leslie St. Doa Mills, Ont. M3B 2M3
[liistasid vabas. maa- Vensmasi' hsäü xaSivasto lnarVitsiMSse
balti rahvusgrupid plaane hauduma ja koostama juba
massküüditamise kohe.pärast Balti riikidega vastas-aastapäeva.
Sellest on möödunud tikuste abistamispaktide allakirjuta-miiüd
44 aastat kui Balti riigid mist, see tähendab üle poole aastsi
okapeerinud vene kommnuistlik enne Balti riikid& tegelikku oku-rezUim
alustas 1941; aastal p^^ peerunist; Maissku^
nikindlat Mt! oli sel ajal kõr-protsessi,
kimditadeis^^ E^^ gel positsioonil ateuv võimas mees,
IDätišt 16.145 ja Teedust 21.114 loud^^^ ole tema
Inimest Sibeiiss^^ kus suurem osa kohta kirjutatid ühtegi sõiia 1976.
neist ebamunlikes tmgimustes hiak- aastal T o^u^uus.»^^
^ ^ ^ ^ ^
Ivan Serovi 3512 mmevik ma ,ioov,r « m n a r.n ««üri - ^ . ^ . j * ' . ^ . . . . ^ .:k: _ „ i-.„«x„.
/last
meest, 3149; naist ja 3067-vasti c^^r omii^iK ™ on kogunenud _
^ mmi^ Eestis miyõrd v^ kolmveerand müjbnit põgenikku; ^ise
::^gdiöt 001941.:^^^^
nud 14. juuni kimditamme alles ™^ majanduslikult abitus olukorras ja; kaalu ja Sudaanis võib olukord ku
toti Tiikides plaanitsetud genot- Euid venelased ei teinud oma l«)kküvarisemise lävel, kui väljast- juneda kiiresti üldiseks sõjaks, mi-südi
algus, kmd varsti pärast ^e^^^ i>oolt abi ei sa. Liibüa sõda Tshaa- jja alustavad Egiptus, Tshaad ja
mest küüditamisaktsiooni puhke- nende eesti kä!silased,paaryja^ Liibüa,
mudiminemaailma!sodatõn]*asseK^ Kommunistliku ^^^^^ VaÄse ^ . , ;
lele gigantsele aktsioonile k^ kelle ešune-kriis on ukse ees'ja sealne olukord / ^^^ najgijate arv on hiiglasuur
KonRieniaarid
Vaba;sn|aiima ajalehed teatavaö
suurest '§^ii^t§lowist Ungaris
toimusid\ii^valimised, mis meenu­tavad
mõnfeti toelisi valimisi ja eri"
nevad teataval määral sellest 99,9
protseEdüisesit farsist/mida N. Lii­dus
jä teistes raudeesfiidetagustes
riikides nimetatakse demokraatli­keks
valimisteks. On'juhtunud ise­gi
tohutu ime — arvavad mõned
ajalehed kuna Ungaris lubati
parlamendi 387 kohale kandideeri­misel
352 kommunistliku partei
kandidaadi kõrvale üles seada ka
teme jcandidaat. 35 valimispiirkon-da
kuulutati süski ,,kinnisteks",
kuna seal kandideerisid ainult kom­munistliku
partei kõige kõrgemad
härrad eesotsas partei peasekretä­ri
Janos Kadariga. Neid väljavali­tud
mehi nimetati „rahvuslikeks
isiksusteks."
Omaette naljanumbrina lubati
võistlevaid kandidaate üles seada
ka ,,iseseisvate** hulgast, kelledel
ei olnud kommunistliku partei
ametlikku toetust. Neid >4seseis-vaid"
oli 71 nhig neudest pääsesid
Foto: M. SultSOn 25 parlamenti. „Iseseisvatelt" yõr
tab aga mändi maha enne valimisi
" ' ' antud allkiri kommunistliku partd
poolt koostatud tõotusele, et kandi­daadid
peavad truud olema Ungari
praegusele sotsialistlikule riigikor»
raiel Nõnda süs — kõik kandidaa­did
andsid oma allkirjaga lubaduse
toetada kommunistlikku rezhümt
Tuhandeid kordi oia biiiildud või loetud seda^p^^
•1 1-^1 «IL. , "1. 1 1 • •! • . . . . . osa neist ei kandideermud kõmmu-mMilMapoliitiisa
pokvsdemil^^^^w aksioomid, mis to^^ mstuku partei südi all.
J , , ... , . . J, . 1 . . .., Kogu seda „valimiste"spektaalit
tod elanikkond, bürokraatia ja ameeriklased aitaks Etioopiast vai- pidada komniunistide poolt
yõib-olla osa sõjaväge, viimases jär- japõgenenuid, te on etioopialased. jäänemaattmale puru suma puista-jekorras
ka hädalised kaugemaL^^N^^^^ misöks korraldatud propaga^^^^
l^stu vastu voiüevate^
koimahikmed, kommumstidele vae- ^^^^
^^r^X:. . , . PraktUisett ei ole seUel iildse
Las mio^ia y t o maad^^ tähtsust, kas migarlased vaUvad
nistid ootavad oma võhnule pääse- ..'^''Ä^ffiL . P ' ^ ! ^ oma ,vaUmispiirkomiast parlamenti
Montrealis toimus Toronto ja Montreali eesti noorte ühine kevadpidu Taani kiriku
Pildil Toronto Eesti Täienduskeskkooli laulurühm esinemas.
sinna
^ ;\'v ^-V.laagrites.
Põhja-Etioopiast väljaküüditatud Teiseks — USA sõbraükud- —
,4seseisva" voi
uuiuvau urna yuunuie paa.c- see on ju iga välitsuse ülesanne ja ^^SmT
. . ^ ^ ..^j^^.. ^ . ö - " — misc shansse. Somaalia Jcaotamme „ f i__ N Tiit ia «Pllp^a- *^aszl<> voiimre, ,^„_-__.„ .._
jaenneginälgiv^Sudaanon niuudaks Lähis^^^^ l ^ M s t tasa-usUkult
abitus olukorras ja kaalu ia Sudaanis võib olukord kuV ^ ^ ^ o^n Sai aw ja ^jggd^ip^uu^^^^ ^ ""^'^^ """^
maailmas heasüdamlikult koiki ha- parlamendis omapoolseid mõtteid
dahsi^idanud vaatamata ralw^
usu yoi polutihsavarvi peak. Kom- maaUmas parlamendi tegevus
munistid sellevastu ei JooU vahe^ g^^tud väga kitsasse sektorisse,
peale. Plaan viiäi^^:^l^ matki ei oma ega võõrastest mi- j ^ ^ ^ y. ^jj^^^gj^^_gg ^^jg^ ^„^ g^^s
- ro^ft*^ . j^^J^ ^agja pias. Valitsuše vaiisemist (^^ kc^ge suuremgi abi mestest.y^
ditamise ohvrite arvu kohta on ras- julgeoleku: (NKVD) rahvakora^ inimarmastusest jutlusta- peavad Ungari „vaHmisi" erakor-
Läänes leidub aga inimesi, kes
ke >aada andmeid koid tõenäolir
selt I tõusid eesti i^va kaotused
^in mitmekümnele tuhandele ini-
Boris Jiumm, N õ n k ^ of des, enda s^ Ameerika kraesse ri-semmister;
Andrei Murro ja E^fi--y^u^ Pool mUjonit on möödunud
a^a^s^t^a^te^ jooksul valgunud laiali üle
võrdleb
mamatus „The Soviet Colonization
M-Estonia^ 15M1. aasta 14. juuni
ööd Prantsusmaal 1577. aasta 24.
augUtstil aset leidnud n.n. Pärlli-ööga,
mli katoliiklased mõrvasid
IParüsis poliitilistel põhjusteL^OOO^
hugenotti.^ Seda mõrva on kujutle­tud
ajaloo suurima massimõrvana,
kuid Isee kahvatub Balti riikides ve­nelaste
ja nende kohalike käsilaste
j)oolt organiseeritud ja läbiviidud
14. luuni ees. mille ohvriks langes
50.000 süütut inimelst.
retär Karl Säre. Sellele
allusid II maakondlikku troikat.
Neist kurjategijatest huhkus Murro
Tallinnast evakneerides, Boris
Kumm Suri 1958. aastal Talluinas
ja Kari Säre langes pärast Tallin-sus
tehakse — seda parem
Prmtsiipide kohane oleks, kui
putab ja sellest profiiti saab!
H. Riga
päevaga uute põgenike arvel. Kui­gi
väga halb, Somaalia olukord po­le
võrreldav Sudaaniga, sest siin
maal on USA ohiud varem abista-
. , , ,.. mas, alates aastast 1977, nül Su­ust
sakslaste katte vangi, a^gQ Yene üõunikud ja KGfi koju
reetes sakslastele põranda alla jäe- ^^gasi kihutas ja USÄ-le lennu-ja
tud:pmiaste;tegelaste.v
Balti riikides toimunud sealsete
pärisrahvaste hävitamisoperatsioo-nid,
miä jätkuvad varjatud kujul ja
ÕIGE ABI NÄLGIJATELE
teiste tanai
raliselt positüvseks nähteks. Vali­misi
seotakse Ungaris rakendatud
mõmngate erasektorile antud soo­dustustega
majandusliku elu orga­niseerimisel
ning tõlgendatakse se­da
arengukäiku kui järk-järgulist
liberaliseerimisprotsessi. Praktili­selt
on sün tegemist ainult pisikes­te
kosmeetiliste ilustamisoperat-sioonidega,
kuna kommunistlik süs­teem
Ungaris jääb põhiliseks muut-'
matuks; Vaevalt oleks Ungaris ka
suuremad süsteemi muudatused
mõeldavad, kuna Moskva istub ikka
veel madjaritel väga raskelt kukil
lembm 1984 atasOW Mart rflklate TabaMamisakBloo. ÄÄSTÄH
iktsi(H)n 7000 allkirjaga
Eesti Yaiigistatud Vabadiisvõiflejate Päeval sep-
-Vene kömmunistUk rezhiim jääb
ajaloo ees alati julma rahvusmor-va
teostajaks, miUevabandanuseks
liaj ei ole midagi ette tuua. Vaata­mata
seMe, et kommunistid;on
alati suured meistrid olnud j^e-süüdistusi
koostama ja neid eslta-nad
balti rahvaste ^^^^^^^ "^^^e ainult
nes maas kokku 7.000 rakendatud kommunistlikust süs-
• teemisiJ. • • • '
on E W Abistamiskesv
Kahtlemata on Ungaris teostunud
1 „
küüditamisel vabandulste ettetoömi-sel
täielikult tummaks hing eestlas- da polütikat laiendatakse ka piul-že,
lätlaste ja leedulaste sihikmdel "Wele nagu me näeme seda Äf-lävitamhie
jääb alati Vene ja e
kommunistlike rezhihnide ja nende ^^^"^ 1^ müjonist Afganistani Ä
esmdajate kohale igavese häb^^^^ 15 mUjonit maha *
tJhendriikide presidendi otsus oÜ
naste vaUtsuste ja konmiunistlL "'^^.j?*^^^^^^^^ kuse peÜtSIOOm ja lisadega üleantud VOB saadetud vasta- väikestel järelandmist^l peamiseks
partei põMlisdkspomtikaks.N^^^ S?'— vate maade valÜSUSiuhtldele. eesmärgiks lääneriikide mõjutami-kesei
räägi: vene keelt ^^^^ ne,Witi lääm^^t mite: laenude v^
säiMladabma rahvus- g^^if^^
likku Identsust ja kultuml ^^^maaümale prae^ 8 miljardit
a sh-utanud
märgist möödalaskmine. See samm
annaks kommunistidele kahekordse
võidu.
Petitsioonis
i ei likvi- "^^^f^ Mart Nikhise tagakiüsa- holinist peammister Wilfried Mar- nemaaümale praegu i
maiiga ^^^^S^^n/^^i^^ ^ ^ Pensile. Prantsusmaa 143 aÜkiiga doUarit ja on käe välj
^ * « v S / ! r c w J ! v r ^ ! ^ jooksul saanud ühtegi teadet lähetati president Francois Mitter- miela^nu saamiseks. SeUeks on
Eüoopiasse, sus see oleks traagiline mistõttu on karta, et nõu- randile, Shveitsi 137 allkirja lüdu- tal ka.häid vSljavaateid, kuna mi-kogude
võimud on Mart Nikluse president Kurt FurglerUe, Saksa- Sarlased on suutnud seni oma lae-juba
likvideerinud. Vaütsusjuhte maa 123 alkirja lüdukantsler Hei- mahamakse ja võlaprotsente
palutakse N. Liidult nõutada and- mut Kohlile, «dlandi 61 allkirja^
Esitelis — sellest toetusest saaks meid^M^^ Ruud.Lubbersile, Taa- sellele lisaks räägitakse veel poüi-
Mna rippuma. Venelastel ja nende kasvatada viimasest miljonist täis-, esimesena osa Etioopia selekteeri- korirast ja tervislikust seisundist, ni 34 allkirja peaminister Poul tUisest „liberaliseerimisprötses-teenistuses
ohiud käputäid eesti v^r^^^ - taotleda ta vabastamist ja emigree- Schlüterile, Soome 32 allkirja pea- sist^ süs on uute laenude saamise
" — --'^^ runust^n^^ jsjorra ^segi r<>Mcem kul^ r^^
ja meile tehtud ülekohut lääne- likku abi; Seitsnleskedes koosta- 18 apkirja peaminister Kare Wil-maailmale
näkku, karjudes selgita- tud '
se biograafia, ema ElfriedeNiklu^
se avaldus N. Liidu Parandusliku
kommunistid.
Küüditami^
iva reeturitel ei olnud
tiitele midagi legaalselt ette M^nva,
samuti ei ole nad -katisunud avali­kult
anda mingisagust seletust oma
jkriminaalsele kuriteole. Nad vaiki­sid,
sest' menl ei olnud midap iitel-
..vN.;-Venemaa . , ,.
irahvaste hävitamisel heidavad sus­id
valgust mõned dokumendid, mis
fva ja seUe
massimõrva ohvreid meenutades ja
mälestades häirib meid kõige roh­kem
vaba maailma ükskõiksus
nende kuritegude suhtes. Tundub,
et läänemaailmas on rahvaste ja
erinevate rahvEsgnippide hävita-nusäktsioonid
saanud diametraal-seit
erineva suhtumise olulisteks.
teatud maades allkirjade
Md tuhanded meie rahvüskaas- 'j:^^^ kogumist ei toimunud, saadab
laste-märMmata hauad Siberlis kö- vas ning vastaval maal kogutud all- Abistamiskeskus Mart Nikluse va.>
hustavad meid oma selgitiistööd i^:^^ hastamisaktsiooniks koostatud pe-jatkama
ja meile tehtud ukkohut Rootsis kogutud 2 136 allkirja titsiöoni koos lisadega veel üheksa-selgitama.
See töö (m vaevarikas ja ^^^^^
raske nin^ nõuab palju tegi|aidr-Qg^.s]^^ Hispaania, Itaalia,
saatkond
suleti Beirutis
kommunistid sõja puhkenusel ja suunatud kuri- eriti nooremate hulgast. Kuid meie ^jg^j Stökholmist president Ronald -iirimaa, Island, Kreeka, Luksem- BEIRUT — Kanada sulges Bei-
Eešti^ kiiruga põgene Austraalia 794 allkirja burg, Portugal ja Türgi. Et viia. rutis oma saatkonna ja koosseis
jätsid. Üks liendest dokumentidest kirjutatakse ajalehtedes ja ajakkja- ma lootusega, et kui meid täisa g^^^jg^i ko^^^ peaminister Ro- Mart Nikluse ja ühes sellega kõigi lahkus Jordaaniasse, Ämmani põh-
• ontolleaegseN. Venemaa julgeoie- des pikki artikleid, kuna teistesse kuulda ei võeta, siis:tehakse seda j^g^.^ L. Hawkele. inglismaa 548 Eesti poliitvangide küsimus võima- jusel, et Beirutis on vägivald muu-
- litsei (NKVD) ^ abikomissari suhtutakse ^skreetse vaikimisega, homme. Ja see lootus olgu meie lähetati kohapeal peaminis- ^^"^^ ^^^^ rahvusvahelise foorumi" tunud nii üldiseks, et saatkonna
' """""^ tef Margäret Thatcherile. • ; ette, lähetatakse petitsioon ja lisad julgeolek pole enam tagatud. 13 '
veel Euroopaparlamendile, Euroo- saaticonna liiget, ^h^^
panõukogule ja teistele asjaomaste- dik Jacques Noiseux lahkusid enne
le asutustele. kui lähikonnas tugevam autopomm
•lõhkes.-
Mndral Seffovi^^^l^^ Eesti Pärt-oktoöbrist
1939w SeÜe käslddrja misakfsioom^ seHe iiBhandetd o
järgi, mis kannab numbrit 001223^ kategooriasse ja seda nähtavasti sel mälestadeso
ning käsitab instniktsioöne balti lihtsal põhjusel, et meil pole jõudu ;
teeriuMseks, hakati ega võimalusi oma: h K.A.
Kanadas kogutud
saadeti kohapeal
Brian Mulröney'ieo
467 allkirja
peaminister
Nr. 48
., 30. j)
di'. Äij
J. ja 7. j|
dr. J.
Jõudi;
Helene I
juunil 1(
histas Vi
Homes,
paar aastl
tõttu pidij
voodis, lj
beli puhu]
se nimel
jühatüselil
Ootama
lar 3. jm
va ja ma<
seuraI
liikm<
Eesti
ne ja raj
kirja toii
suti sooi
seks liiki
ori seltsi
sega kaasi
ba ennegi
tud teenel
Lõvirüüj
Rutt
• Kak^
Öiitariostl
töös kujj
näituse
Kleinbur^
re'is on
21. juulij
• Ontaril
ta Societ
koostööni
dud 60
vintsist,
stiile täiel
üiirealisri
ku hulgd
Eestil
noon
Selgituil
le, mis
13. juunill
„St. C{
ole midal
artikliga,!
peale pc
ära aknj
aga mittl
tatud, e|
alale esil
See ebaõl
pabaineel
ka lätlasi
Sellepän
teksti k(
munistid^
See on ji
kile, et I
Üheksa
Joštmaii
Samuti
pa oma,
kus Rak
naks teh]
tuseks,
juhatust
korda. El
vitame
A. VõõbTl
nian Vai
(tiie Es^
have livj
over 900|
htrtoiy
tuality a|
„Väike
hekülg
masolu
vanimat
Kundast!
Kristustj
Sti^Cathl