1982-03-25-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
,2 VABA EESTLANE neljapäeval, 25. märtsil 1982 - Thursday, March 25, 1982 .Nr: 24 VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA VABAgEStumS VÄOAANDIA: O/.ü Vaba Eestlane, 1955 LesHe St. Doa Mills, Ont. MSB 2M3 TOIMETAJA: Hannes Oja TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto, Ont. M6J 3M7 TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (teUimised, kuulutused, ekspeditsioon) 444-4832 TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $45.-—,. poolaastas $24.~, ja veerandaastas $13.—. TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $55.—, poolaastas $29.— ja veeraadaastaa $15.—v Aadressi muudatus 50 c. — Üksiknumbri hind 60 c. F R E E EST Published by Free Estonian Publisher Ltd., 1955 LesUe St. Don Müls, Ont. M3B 21J3 Kas jääda või lahkuda? Pärast president Ronald Reaga- 11 TÕimnle tulekut on võetud kogu tJhendrükide rügikaitsepoliitika ümberhindamisele. Päevakorrale ei ole kerkuiud mitte stuiult sõjaliste Jõudude ^urendamme ja relvastuse moderniseerimine vaid paralleelselt sellega ka uute strateegiliste plaanide koostamme, millega TÕivad kaasuda suuremad vägede ümberpaigutused} eriä Lääne-Eu-iroopa sektoris. ühendriikides m juba aastaid iräägitud ja nurisetud, et ameerika I sõjajõudude hoidmme Euroopaks läheb kalliks maksma, kuid viuna-sel ajal on need kritiseerivad hää-ied muutunud üha tugevamaks ning Kongressi Fingkondadest on kordujalt kuulda väljendusi, mis propageerivad „poiste kojutoomist** Eu-foopast Olukord ei^le nii akuutne kui 1971. aastal, mil senaator Mike Mandleid nõudis 150.000 sim^erika sõduri väljatõmbamist Euroopast, kuid mõned Kongressi liikmed on siiski veendunud, et kogu probleem võib akuutselt üles kerkida lähemas tulevikus. ' Kongressi liikmete sõnavõttudest võib järeldada, et paljud neist £i ole rahul Lääne-Euroopa riikide panuSsega riigikaitseks. Väidetakse, et Euroopas investeeritakse väga vähe sõjalistele jõududele ja relvastusele, lootes, et ameeriklased kaitsevad seda piirkonda niqg eu-irooplastel ei ole endil selleks vaja puigutusi teha. Mõned tsenaatorid |a Esmdajatekoja liikmed on eriti I pahased, et Lääne^aksamaa ja üeised Lääne-Euroopa riigid ei toe-tta Ühendriikide seisukohti suhtlemisel N , Liiduga, ning on vahnis jätkama oma kaugeleulatuvaid ärilisi tehinguid venelastega^ Eriti kritiseeritakse Lääne-Euroopa rii- Mde kokkulepet Venemaalt gaasi (Kstmüseks, mis annab Moskvale Igas aastas 10 miljardi dollari ulatuses kõva valuutat ning aitab kommunistliku süsteemi üle ta majanduslikust ummikust. Ühendriikide sõjajõudude Euroopast väljatoomise kavatsnised on kandunud Kongressist ka rahva hulka ning ajakirjanduse veergudel ning diskussioonikoosoleku-tel diskuteeritakse elavalt poolt ja vastu argumente. Mõlematel pooltel on esitada kaaluvaid põhjendusi oma {seisukohtade kaitseks. 9,Poiste kojutoomise** seisukohtade kaitsjad väidavad, et ameerika sõ^ javäeliss üksusi on praegu mujal rohkem vaja kui Euroopas, kus sealsed riigid peaksid tegema senisest suuremaid pingutusi oma riigikaitse tõhustamiseks. Ühendriikide ja Lääne-Euroopa riikide sõjaliste pingutuste võrdlemiseks mahutakse, et kui Ühendriikides hoitakse iga 100 kodaniku kohta üks maa-, mere- ja õhujõudude sõdur tegevas teenisltu^es, siis Euroopas on need pingutused tunduvalt väiksemad. Ameeriklaste väljatõmbamise teooria kaitsjad ei usu, et U S A sõdurite lahkumine tooks kaasa Lääne-Saksamaa kiire lähenemise N. Liidule, samuti et ole nad veendunud, et Bonni valifisus hakkaks Saksamaa rahvuslikest huvidest lähtudes küresti relvastuma. Oma seisukohtade toonitamiseks kinnitatakse, et Lääne-Saksamaal on juba praegu märgata Moskvale lähenemise tendenfisi, mida ilmselt ei suuda pidurdada Ühendriikide sõjajõudude vübimine Saksamaal. Kuid nendele kaalutlustele ja arutlustele esitatud vastuväited on ilmselt veelgi kaaluvamad. Ühendriikide sõdurite Euroopasse jätmise toetajad mainivad, Lääne-Euroopa moodustab tähtsama ja olulisema teguri praeguseis ida ja lää-ne vahelises võitluses võunu pärast. Eriti rõhutatakse, et Lääne- Enroopasse on kontsentreeritud maailma võimsamad majanduslikud, tehnoloogUised ja tööstuslikud jõuallikad ja kui need võun-sad tegurid (satuksid Moskva kontrolli alla, siis suurendaks see tohutult N . Lüdu majanduslikku po-tensiaali ning Ühendriikidel ei oleks enam mingeid võimalusi pidurdada kommunistliku Venemaa maailmavallutamise plaane. Selle teooria kaitsjad ei pea va» jaiikuks vaielda küsimuse üle, miks Euroopal on veel 37 aastat pärast Teise maailmasõja lõppu vaja 300.000 ameerika sõdurit, et kaitsta seda piirkonda Venemaa võunaliku kallaletungi vastu. Nad lähtuvad lihtsalt sellest põhiteesisty et kui' Ühendriigid peavad Lääne- Euroopat oma julgeoleku ja maa- I ilma tuleviku sei|sukohalt oluliselt tähtsakis, süs tuleb seda pikkonda ka kõigi võimaluste piirides kaitsta. Lapse väljaviskamist koos pesuveega peetakse suureks kuriteoks ja ameeriklased peaksid õnnelikud olema, et neil on Euroopas tugevad liitlased, keis aitavad säilitada jõudude tasakaalu maaUma. Nendele kritiseerijatele, kes nõuavad Euroopas asuvate ameerika sõjajõudude vümist Pärsia lahe piirkonda, mainitakse vastuseks, et Euroopa territooriumile paigutatud diviisid on juba kaks kolmandikku teed Ühendriikidest Pärsia lahe pürkonda tselja taha jätnud ning neid on lihtsam Euroopast araabia õUallikate juurde viia kui Ühendriikidest sinna saata. Ameerika sõjajõudude hoidmise vajadust Euroopas põhjendab eriti kaaluvalt Georgetown ülikooli õppejõud ja Fentagoni polütiline nõuandja Edv^ark Luttwak, kes mamib, et 200.000 ameerika sõduri hoidmme Euroopas on Washingtonile kõige odavamaks mooduseks oma superpo^tsiooni säüita-misekso Kui Ühendriigid oma sõ- Balti maade olevikust ja tulevikust Balti VabadusIlDdy kõisetoosolekul arutleti Balti riikid® pr@bieem@ bkiipeeritiid E ^ üheleigi komiiaimisÖle^^^^ helepanu omiistätud j ja selliseid J aiistu$ävaldüsl jagatud kui šeda 1 tehti veebruari keskel 11 aastat tagasi 49^aastafeelt surnud ^^^^^^ Jiihan SniuuU 60. sünniaastapäeva tähistamisel. Juhan SmuulUe ja tema I loomingule pühendasid ajalehed ja ajaldujad vaatamata oma vähestele lehekülgede arvule suuie osa oma trükiruumist, surnud^^l^^ janiku auks korraldati aktuseid, näitusi ja kontserte, suur gelaiste ja kirjanike delegatsiooE jkü^stas leina kodukohta^^^^^^ 1 ^ saarel ninfSJ^allinna^ kuulutati v^- jaaväHk võistlus taUe^^^^m samba piikitaimiseks. Kõigist nendest paljudest üritustest ei võtnud mitte pinult Eesti parteijuhid ja tunnustatud punakirjanikud, Moment Eesti Vabariigi 64. aastapjieva aktusest Toronto ÜlikooM Convocation hallis: rahvas Eesti hümni ^aid isegi Moskvast saadeti Juhan lauhnisel. Ees eesti skautliküd noored Eesti lipu valvel. Foto: Ilme Lillevars Smuuli mälestust austama suur de- ' ^ legatsioon, mille juhiks oli N . Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee ,,vastutayatöötaja*V^^^^^^m^ ^|jpdev'G. :Djäkonov.: ' Suure iaiendiga Varustatud ^ Man Smuul o l i just seUuie mee^ nagu koniniUhistUk rezhiim ja Ülemaalme Leedu Võitlejate ühmg koostöös Balti Vabaduslüduga korraldas Los Angeleses süm- ^ ^ ^ i ^ ^ g ^ ^^ poosioni, kus kõnelejateks olid Ales Alexiev, Rand Corp. ajalehe „Orange County Register** toimetaja jariseerinjisej^s \^ propageerimi-Älan Block, eestlasest advokaat Jaak Treiman, läti prof. Ivars Dalbergs, kelle erialaks on Nõukogude Muhu saarelt lüdu ja Ida-Euroopa ökonoomia iiiug Leedu ühiskonna (LithunianAm. Commuity, Inc.) end. asepresident ^^^^'^^^ rannatalust kuid vüdi Algys Cecys. ülevaate sümpoosionist andis, ka CBC televisioonijaam, samuti oli kohal ka ajakirja ^^^^^^^^^^ ^941^ ygng mo-- „Time** esmdaja. " bilisatsiooniga Venemaale. Smuuli Sümpoosioni avas Balti Vabadus- vasti langenud, isegi Poolas on ma- kuue kuu järel© sima tagasi tu- hariduslik tagapõWo^^^^^^ liidu organiseeriva komitee esi- janduslik olukord praegu parem lema. ke — ainult algkool ja pool aastat mees TonyMaz^ika ,mainides, et kui Nõuk. Ludus. PoUumajandus- Mitmete riikide osas seda seadust põUutöjikooli — kuid loomi^k ta-sümpoosionil kõnelevad mitmed lik süsteem on täiesti äpardunud, ei kasutata, väljaarvatud Nõukogur lent võitis need raskused ning te-Ühendriikide spetsiaüstid ja ka Alkoholism on epideemiHse ulatu- de Liit. Sotsiaalamet ütleb, et Bai- mast kujunes juba sõja ajal kom-publikul on võimalik esitada oma- sega. See on ainuke indüstrialisee- ti riigid on osa Nõuk. Ludust. Ad- munistliku põhitooniga sihnapais-poolseid küsimusi. Selgitamisele ritud riik maaümas, kus inimese vokaat esitas edasikaebuse kõrge- tev luuletaja, kelle taleiiti hakati tuleb olukord Balti rükides ühendu- eluiga on langenud ja vaUtseb'.masse kohtusse, kus olukord tuleb osavalt ära k ^ ning noort ses streikidega, Leedu kiriku prob- abortide epideemia. , selgitamisele. polütüiselt kogenematut ja naüv-leemidi Poola tööUsühingu SoH- Olukord Poolas ei ole lootusetu. Advokaat Treiman mainis, et ta set meelst „õiges suunas** juhtima, daarsuse vastupanu ja Saksa valit- Nii suurt võimu pole olemas, mis on uurinud viimase kümhe aasta Juhan Smuuli lühikese elukäigu suse leige suhtumine Reagani keelaks inimestel demonstreerimi- dokumente, et leida, millal tehti M^är, okupeeritud Eestis oln nõudmisele tugevale relvastumise- se. Poola olukord on näidanud; et sotsiaalhoolduskonnas samane ot- peadpööritavalt küre. 1944r-46 le. kommunistlikul parteü pole poole- sus, et Balti riigid on osa Nõukogu- oli ta „Sm ja Vasara** toimetaja Esimesena kõneles Alex Alexiev hoidu. Raske on aUa suruda rah- de Liidust. Kahjuks ei ole vastust asetäitja, 1946 „Pioneeri** touneta-kes 24-aastasena põgenes Bulgaa- vuslikke tundeid, eriti raske on veel leitud. - ja jä seejärele kutseüne ku-janik.^ riast vabasse maaUma ja töötab kontrollida noori ja hariüasi. Leedu ühiskonna endine asepre- 1953. aastal oli te juba nn korge-nüüd Nõuk. Liidu ja Ida^Euroopa o * v • * • \- ^'^^^^ ^^y^^ Gecys oma ettekan- le positsioonile tousnud,^et te va-spetsiaUstina Rand Corp. » .Septembns toimus Eestis mas- ^^^^ g^i^i riikides üti Nõukogude Eesti Kirjanike Lü- dl Lõpetas Bulgaarias ülilÄ'^^"^^^ J"''"^'.^"^^'J^^ft t P^^^ enam baltlasi. Venele du esimeheks, mülisel kohal te pü-losoofia alal ja Lõmia-Kalifornia hantlast Eestis g^jtimeri ja Baltimaad stratee- sis kuni oma surmani. Ta külvato ülikooli poliitiliste teaduste alal. väga tähtsad. „Rand oma-eluea kestel üle. paljude au- Tema sulest on ümunud mitmeid ^'^^^^^ P^^^^^^ "^^"^^^^ ^^«^^^^^^^^ preemiatega ja orde-teaduslikke uurimusi T ^^1.*^/^^ m^ju. Olukord ^^^^^^^^ koostamisega Ühendrükide nitega, mülede hulgas oüd ka N . Poolas on mõjutanud ka Leedu ki- valitsusele Lüdu kõrgelt hmnatud Lenüü or- Ta märkis oma ettekandes, et nku seisukohti ja katoliiklaste hui- jen ja Leiuni preemia, mis" talle N®uk. l i i d u l on ohiud teatav edu gas esineb järjest suurenevat polii- Meie toetame president Reagani Antarktika-reisi kirjandusliku seisukohta, et tjhendnigid pea- päeviku ^,Jäine raamat^ eest. Kõ^ yad olema tugevasti ettevalmis-g^^ tatud. r gude Eesti rahvakirjaniku tütlit. Jiihän Smuul oh kiijm surve avaldamisel teistele maa- tuist rahulolematust; dele seetõttu, et Vene on tugevasti relv. statud. Nõuk. Ludul on aga tõsised probleemid oma r a h p hulgas. Nõuk. Liit on viimane koloniaalvõim, mis veel vpiitseb, 1940—1950-aastatel Isegi vene dissidendid oh huvita tud probleemidest ja inimõigus test Baltf riikides. Nõukogude Baltlased oma riikides on vastu „ —j j . Ludul pole olnud võimalik maha sellele, et nõukogude võim neid va- letuslcoguad, vus^naidendit,^^^^p^ suruda rahvuslikke tmideid. Utseb. Demonstratsioonid Balti rü- ^ proosateoseid ^lateiMra^^^^^^^ ^ kides näitavad et rahvas tahab oi- oma merereasidest: yalisvetes-ormaja idusHk oMord7se"aTveel ^^S^A'^^ ?^ la vaba. Vastuolud suurenevad eri- «^Tema suureks plussiks oü eesti hea, kuid nüüd on see väga vüet- ^"^f^f oma pidustusj Stokholmis, leedu noorte hulgas. " P — " nmnarahva elu saks muutunud. Elustandard on kõ- "'1^^^®' '^P^^ ^^^^ ^^^^ ^s"" Ivars Dalbergs on läti päritoluga P^^^Jal* tundmme, mis audsid te-vale vaütsusele oma tugevust, ökonoomia-professor, kes juhib vaatemate nende pro- Oleks luga optimistiik arvata, et Nõukogude Liidu ja Ida-Euroopa PagandaUsele iseloomule loetavune jajõud Euroopast välja tooksid, l^^^'J'\f T^^^t ^^'^ ""t^"^'' ökonoomia uurimisinstituuti. Ta |? teatava populaarsuse. Eestimaa sife kaotaksid nad rahvusvahelise "kärkis, et tal on heameel, et ela- Kommunistliku partei keskkomitee sus KaoiaKsm nao ranvusvaiieiise o^a juhtkonna ees j a nõuavad va- ^ate nimekirjast on lahkunud Sus sekretär R. Risflaan hmdas Juhan mõõdupuuga mõõtes tunduvalt badust. öeldakse^ et siis, kui ori j ^ ^ , kes on palju hävitustööd tei- sünniaastapäeva pidulikul oma kaalu j a oma suurjõu oreoo- on kaotamas hirmu isanda ees, ta nu^j Lg^is lätlaste keskel Poola ka- aktusel teda kui «sõjajärgse eesti ü. Nad on küll võhnelised oma ®i enam ori. tasti-oofi põhjuseks oli kehv majan- nõukogude kirjanduse lipukandjat, piu-e kaitsma, kuid nad kaotavad „Orange County Register- toime- ^"^lik olukord. Oma võlga suudaks "^^"^ esimestest toi meie so- T ^ . - ^ i r o « i « « o J «r«„n.»« * ' ^'^^^^^^ ^^^hta, vaatles, mis 1 võiks Paraneks. õli- ja maagaasi-torustik j^han Smuul oli läbi-lõhki pärigem ^Kaaluvam argumente ar- jahtuda Balti riikides," siis, kui on. väga tähtis Nõuk. Liidu majan- teunees. Ta võeti vastu kommunist-vesse TOttes ei ole ameerika soja- kommunistlik süsteem on lagune- <^^sele, kui aga ehitamine venib, utu partei lükmefcs 1951. aastal. Uste jõudude väljatoomme Euroo- nud, sest ükski impeerium pole ^^ib see saada saatuslikuks. Tava- geega kaks aastat pärast Eestis toi-past käegakatsutavas kanguses, kestnud igavesti. Kuid kommunist- ^^^^^^ ^^^^^ poUitilisele muudatu- munud suurküüditamist. 1956. Kuid mõtted seües suunas on lü- süsteem on kestnud ' kauem ^^^^ majanduslik nõrkus ja rahutu- aastal oli ta juba partei eliidi ja kuma uandud mne need - d süsteemist. Küsimus on, ^^^^ mahasuruda ainult teatud väljavalitud seltskonna partei . i ^ . " . . 1 mis juhtub, kui nõukogude impee- ^1^^^®^* keskkomitee — lüge ning ehitas Ilmselt hamvalt Euroopas, kus vii- num on lagunenud - mis tuleb Sümpoosioni lõpus esitati rida endale Kadriorgu maja. Samuti maisel ajal on palju rääldma haka- selle asemele? Raske- on ütelda, ^"simusi ja tänati Lithunian Ame- yaüti ta N . Liidu Ülemnõukogu ja tud NATO lagunemisest. Ühend- mis võiks toimuda. ' Community abiesimeest, Juo- Nõukogude Eesti Ülemnõukogu riigid maksavad oma QÕdiirifp Fn. ,r ^ ^ . • . . ~. Kopelist ja LesUe Duttonit liikmeks. Eestünaa Kommunistliku mgid maksavad oma sõdurite. Eu- vabadusi ja inimõigusi on riku- Hannaford kompaniist, keUe kaas- Partei häälekandiaS «Rahva Hää-roopas hoidmiseks aastas 32,1 mil- tud kommunistlikus süsteemis. Ka töö tõttu oH kohal ameerika ajakir- ( f j h , i p p r i t n k « P J«han jardit dollarit nmg selle tohufis Ida- ja Lääne-vaheline kaubandus jandus. summa väljamaksmme ei vahnfeta ^^imub poliitilistel põhjustel. Meie ameeriklastele erilist rõõmu, kui .^^^^^.^s- V " M • *i ^ •• ... . võitlejaid Balti nikides ja hoida Euroopa nigid jätkavad a r Ä e te- kg^gel vabaduse leeki. hingutega ja kredütide andmistega ' N. Lüdu ja teiste raudeesriideta- ^^^Tseei^^^^^ B^ooklyni föderaalkohus otsustas mehele, kes pühendas oma elu ja guste riikide toetamist, mis OB kärkis, et ühendriigid ei tunnusta kodakondsuse ukrainla- talendi okupatsioonijoududejai $el-täielikus vastuolus president Rea- Balti vabariikide okupeerimist Nõu- Micliael Derkacz'ilt, 72 a. va- lerezhimii teenimisele, kelle ees-ganl praeguse välispoliitikaga, kogude Vene poolt. Kuid seda sei- ^^ja ajal aida- märgiks on eesti rahva süiikmdel Kuid Euroopa riigid tumievaö oma ^suMta ei arvesta sotsiaalhooldus. TN^^t^gisIS^^^^^ ^ s« iroow 'Advokaat J . Treiman esindab prae- ^"^ew 1 orgis reguises uerKacz tahteust 3a kaalu praeguses suur- ^ ^ ^^^^^^^ ^^^^^^^^ ^/^^^ aknapesijana kuni pensionüe mi- ^ ^ , jõudude vahehses mang^^ ning Hiiesalu hooldusküsimust, kes Kohtumjnisteeriumi eriuu-nad on vahnis oma majandrasliKes mitmeid aastaid on saanud tervis- ^^^^ J^^^T Näib, et Ühendriüdde Luure huvides senist detente poliitikat likerpõhjusü toetust sotsiaalhool- seks sammuks plcvat nüüd Der- Keskagentuuri ja väUsmmisteeriu-jätkama ehkki see võib pükeiias kuselt. 1979/80. kutsuti ta teenima f deporteerimine. M. Derkacz ^. veel küllalda- ^ l.mtui« A„ofrnnlia Wnrincf tegUtseS Ukrainas NOVOl JarOSheVl . , *^ . rrr^n • 1 ,.«:c*M perspektiivis välja viia b,mm- linnas sõja ajal politseinikuna. Ta L Z^^na^S^i^ ül.endrül.ide seadus näeb dtte, et olevat olnud juures ja „abiks'S kui PropaP^da-neeste tnUode pakiga mitte-CSAItodanilc. keUe ala^ sakslased seal 1943. J ! jaanuaris P^i^^'^^'^^^^^ Ko A. • liüie elukoht :USÄ-s, peab. Iga tapsid 2000 juuti, .:.; (Algas lk. 2) ..SSiakurjategiiolt* võeti kodafeondsus les'5 tituleeritakse Juhan Smuul 9,rahva kuulsaks pojaks" ning mainitakse, et tema looming „annab ikka ja jälle uut jÕudu sisutihedaks ja rõõmuküllaseks eluks.'' Need väited tunduvad lõikava irooniana, kui neid omistatakse faalsete tagajärgedeni.
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , March 25, 1982 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1982-03-25 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e820325 |
Description
Title | 1982-03-25-02 |
OCR text | ,2 VABA EESTLANE neljapäeval, 25. märtsil 1982 - Thursday, March 25, 1982 .Nr: 24 VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA VABAgEStumS VÄOAANDIA: O/.ü Vaba Eestlane, 1955 LesHe St. Doa Mills, Ont. MSB 2M3 TOIMETAJA: Hannes Oja TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto, Ont. M6J 3M7 TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (teUimised, kuulutused, ekspeditsioon) 444-4832 TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $45.-—,. poolaastas $24.~, ja veerandaastas $13.—. TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $55.—, poolaastas $29.— ja veeraadaastaa $15.—v Aadressi muudatus 50 c. — Üksiknumbri hind 60 c. F R E E EST Published by Free Estonian Publisher Ltd., 1955 LesUe St. Don Müls, Ont. M3B 21J3 Kas jääda või lahkuda? Pärast president Ronald Reaga- 11 TÕimnle tulekut on võetud kogu tJhendrükide rügikaitsepoliitika ümberhindamisele. Päevakorrale ei ole kerkuiud mitte stuiult sõjaliste Jõudude ^urendamme ja relvastuse moderniseerimine vaid paralleelselt sellega ka uute strateegiliste plaanide koostamme, millega TÕivad kaasuda suuremad vägede ümberpaigutused} eriä Lääne-Eu-iroopa sektoris. ühendriikides m juba aastaid iräägitud ja nurisetud, et ameerika I sõjajõudude hoidmme Euroopaks läheb kalliks maksma, kuid viuna-sel ajal on need kritiseerivad hää-ied muutunud üha tugevamaks ning Kongressi Fingkondadest on kordujalt kuulda väljendusi, mis propageerivad „poiste kojutoomist** Eu-foopast Olukord ei^le nii akuutne kui 1971. aastal, mil senaator Mike Mandleid nõudis 150.000 sim^erika sõduri väljatõmbamist Euroopast, kuid mõned Kongressi liikmed on siiski veendunud, et kogu probleem võib akuutselt üles kerkida lähemas tulevikus. ' Kongressi liikmete sõnavõttudest võib järeldada, et paljud neist £i ole rahul Lääne-Euroopa riikide panuSsega riigikaitseks. Väidetakse, et Euroopas investeeritakse väga vähe sõjalistele jõududele ja relvastusele, lootes, et ameeriklased kaitsevad seda piirkonda niqg eu-irooplastel ei ole endil selleks vaja puigutusi teha. Mõned tsenaatorid |a Esmdajatekoja liikmed on eriti I pahased, et Lääne^aksamaa ja üeised Lääne-Euroopa riigid ei toe-tta Ühendriikide seisukohti suhtlemisel N , Liiduga, ning on vahnis jätkama oma kaugeleulatuvaid ärilisi tehinguid venelastega^ Eriti kritiseeritakse Lääne-Euroopa rii- Mde kokkulepet Venemaalt gaasi (Kstmüseks, mis annab Moskvale Igas aastas 10 miljardi dollari ulatuses kõva valuutat ning aitab kommunistliku süsteemi üle ta majanduslikust ummikust. Ühendriikide sõjajõudude Euroopast väljatoomise kavatsnised on kandunud Kongressist ka rahva hulka ning ajakirjanduse veergudel ning diskussioonikoosoleku-tel diskuteeritakse elavalt poolt ja vastu argumente. Mõlematel pooltel on esitada kaaluvaid põhjendusi oma {seisukohtade kaitseks. 9,Poiste kojutoomise** seisukohtade kaitsjad väidavad, et ameerika sõ^ javäeliss üksusi on praegu mujal rohkem vaja kui Euroopas, kus sealsed riigid peaksid tegema senisest suuremaid pingutusi oma riigikaitse tõhustamiseks. Ühendriikide ja Lääne-Euroopa riikide sõjaliste pingutuste võrdlemiseks mahutakse, et kui Ühendriikides hoitakse iga 100 kodaniku kohta üks maa-, mere- ja õhujõudude sõdur tegevas teenisltu^es, siis Euroopas on need pingutused tunduvalt väiksemad. Ameeriklaste väljatõmbamise teooria kaitsjad ei usu, et U S A sõdurite lahkumine tooks kaasa Lääne-Saksamaa kiire lähenemise N. Liidule, samuti et ole nad veendunud, et Bonni valifisus hakkaks Saksamaa rahvuslikest huvidest lähtudes küresti relvastuma. Oma seisukohtade toonitamiseks kinnitatakse, et Lääne-Saksamaal on juba praegu märgata Moskvale lähenemise tendenfisi, mida ilmselt ei suuda pidurdada Ühendriikide sõjajõudude vübimine Saksamaal. Kuid nendele kaalutlustele ja arutlustele esitatud vastuväited on ilmselt veelgi kaaluvamad. Ühendriikide sõdurite Euroopasse jätmise toetajad mainivad, Lääne-Euroopa moodustab tähtsama ja olulisema teguri praeguseis ida ja lää-ne vahelises võitluses võunu pärast. Eriti rõhutatakse, et Lääne- Enroopasse on kontsentreeritud maailma võimsamad majanduslikud, tehnoloogUised ja tööstuslikud jõuallikad ja kui need võun-sad tegurid (satuksid Moskva kontrolli alla, siis suurendaks see tohutult N . Lüdu majanduslikku po-tensiaali ning Ühendriikidel ei oleks enam mingeid võimalusi pidurdada kommunistliku Venemaa maailmavallutamise plaane. Selle teooria kaitsjad ei pea va» jaiikuks vaielda küsimuse üle, miks Euroopal on veel 37 aastat pärast Teise maailmasõja lõppu vaja 300.000 ameerika sõdurit, et kaitsta seda piirkonda Venemaa võunaliku kallaletungi vastu. Nad lähtuvad lihtsalt sellest põhiteesisty et kui' Ühendriigid peavad Lääne- Euroopat oma julgeoleku ja maa- I ilma tuleviku sei|sukohalt oluliselt tähtsakis, süs tuleb seda pikkonda ka kõigi võimaluste piirides kaitsta. Lapse väljaviskamist koos pesuveega peetakse suureks kuriteoks ja ameeriklased peaksid õnnelikud olema, et neil on Euroopas tugevad liitlased, keis aitavad säilitada jõudude tasakaalu maaUma. Nendele kritiseerijatele, kes nõuavad Euroopas asuvate ameerika sõjajõudude vümist Pärsia lahe piirkonda, mainitakse vastuseks, et Euroopa territooriumile paigutatud diviisid on juba kaks kolmandikku teed Ühendriikidest Pärsia lahe pürkonda tselja taha jätnud ning neid on lihtsam Euroopast araabia õUallikate juurde viia kui Ühendriikidest sinna saata. Ameerika sõjajõudude hoidmise vajadust Euroopas põhjendab eriti kaaluvalt Georgetown ülikooli õppejõud ja Fentagoni polütiline nõuandja Edv^ark Luttwak, kes mamib, et 200.000 ameerika sõduri hoidmme Euroopas on Washingtonile kõige odavamaks mooduseks oma superpo^tsiooni säüita-misekso Kui Ühendriigid oma sõ- Balti maade olevikust ja tulevikust Balti VabadusIlDdy kõisetoosolekul arutleti Balti riikid® pr@bieem@ bkiipeeritiid E ^ üheleigi komiiaimisÖle^^^^ helepanu omiistätud j ja selliseid J aiistu$ävaldüsl jagatud kui šeda 1 tehti veebruari keskel 11 aastat tagasi 49^aastafeelt surnud ^^^^^^ Jiihan SniuuU 60. sünniaastapäeva tähistamisel. Juhan SmuulUe ja tema I loomingule pühendasid ajalehed ja ajaldujad vaatamata oma vähestele lehekülgede arvule suuie osa oma trükiruumist, surnud^^l^^ janiku auks korraldati aktuseid, näitusi ja kontserte, suur gelaiste ja kirjanike delegatsiooE jkü^stas leina kodukohta^^^^^^ 1 ^ saarel ninfSJ^allinna^ kuulutati v^- jaaväHk võistlus taUe^^^^m samba piikitaimiseks. Kõigist nendest paljudest üritustest ei võtnud mitte pinult Eesti parteijuhid ja tunnustatud punakirjanikud, Moment Eesti Vabariigi 64. aastapjieva aktusest Toronto ÜlikooM Convocation hallis: rahvas Eesti hümni ^aid isegi Moskvast saadeti Juhan lauhnisel. Ees eesti skautliküd noored Eesti lipu valvel. Foto: Ilme Lillevars Smuuli mälestust austama suur de- ' ^ legatsioon, mille juhiks oli N . Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee ,,vastutayatöötaja*V^^^^^^m^ ^|jpdev'G. :Djäkonov.: ' Suure iaiendiga Varustatud ^ Man Smuul o l i just seUuie mee^ nagu koniniUhistUk rezhiim ja Ülemaalme Leedu Võitlejate ühmg koostöös Balti Vabaduslüduga korraldas Los Angeleses süm- ^ ^ ^ i ^ ^ g ^ ^^ poosioni, kus kõnelejateks olid Ales Alexiev, Rand Corp. ajalehe „Orange County Register** toimetaja jariseerinjisej^s \^ propageerimi-Älan Block, eestlasest advokaat Jaak Treiman, läti prof. Ivars Dalbergs, kelle erialaks on Nõukogude Muhu saarelt lüdu ja Ida-Euroopa ökonoomia iiiug Leedu ühiskonna (LithunianAm. Commuity, Inc.) end. asepresident ^^^^'^^^ rannatalust kuid vüdi Algys Cecys. ülevaate sümpoosionist andis, ka CBC televisioonijaam, samuti oli kohal ka ajakirja ^^^^^^^^^^ ^941^ ygng mo-- „Time** esmdaja. " bilisatsiooniga Venemaale. Smuuli Sümpoosioni avas Balti Vabadus- vasti langenud, isegi Poolas on ma- kuue kuu järel© sima tagasi tu- hariduslik tagapõWo^^^^^^ liidu organiseeriva komitee esi- janduslik olukord praegu parem lema. ke — ainult algkool ja pool aastat mees TonyMaz^ika ,mainides, et kui Nõuk. Ludus. PoUumajandus- Mitmete riikide osas seda seadust põUutöjikooli — kuid loomi^k ta-sümpoosionil kõnelevad mitmed lik süsteem on täiesti äpardunud, ei kasutata, väljaarvatud Nõukogur lent võitis need raskused ning te-Ühendriikide spetsiaüstid ja ka Alkoholism on epideemiHse ulatu- de Liit. Sotsiaalamet ütleb, et Bai- mast kujunes juba sõja ajal kom-publikul on võimalik esitada oma- sega. See on ainuke indüstrialisee- ti riigid on osa Nõuk. Ludust. Ad- munistliku põhitooniga sihnapais-poolseid küsimusi. Selgitamisele ritud riik maaümas, kus inimese vokaat esitas edasikaebuse kõrge- tev luuletaja, kelle taleiiti hakati tuleb olukord Balti rükides ühendu- eluiga on langenud ja vaUtseb'.masse kohtusse, kus olukord tuleb osavalt ära k ^ ning noort ses streikidega, Leedu kiriku prob- abortide epideemia. , selgitamisele. polütüiselt kogenematut ja naüv-leemidi Poola tööUsühingu SoH- Olukord Poolas ei ole lootusetu. Advokaat Treiman mainis, et ta set meelst „õiges suunas** juhtima, daarsuse vastupanu ja Saksa valit- Nii suurt võimu pole olemas, mis on uurinud viimase kümhe aasta Juhan Smuuli lühikese elukäigu suse leige suhtumine Reagani keelaks inimestel demonstreerimi- dokumente, et leida, millal tehti M^är, okupeeritud Eestis oln nõudmisele tugevale relvastumise- se. Poola olukord on näidanud; et sotsiaalhoolduskonnas samane ot- peadpööritavalt küre. 1944r-46 le. kommunistlikul parteü pole poole- sus, et Balti riigid on osa Nõukogu- oli ta „Sm ja Vasara** toimetaja Esimesena kõneles Alex Alexiev hoidu. Raske on aUa suruda rah- de Liidust. Kahjuks ei ole vastust asetäitja, 1946 „Pioneeri** touneta-kes 24-aastasena põgenes Bulgaa- vuslikke tundeid, eriti raske on veel leitud. - ja jä seejärele kutseüne ku-janik.^ riast vabasse maaUma ja töötab kontrollida noori ja hariüasi. Leedu ühiskonna endine asepre- 1953. aastal oli te juba nn korge-nüüd Nõuk. Liidu ja Ida^Euroopa o * v • * • \- ^'^^^^ ^^y^^ Gecys oma ettekan- le positsioonile tousnud,^et te va-spetsiaUstina Rand Corp. » .Septembns toimus Eestis mas- ^^^^ g^i^i riikides üti Nõukogude Eesti Kirjanike Lü- dl Lõpetas Bulgaarias ülilÄ'^^"^^^ J"''"^'.^"^^'J^^ft t P^^^ enam baltlasi. Venele du esimeheks, mülisel kohal te pü-losoofia alal ja Lõmia-Kalifornia hantlast Eestis g^jtimeri ja Baltimaad stratee- sis kuni oma surmani. Ta külvato ülikooli poliitiliste teaduste alal. väga tähtsad. „Rand oma-eluea kestel üle. paljude au- Tema sulest on ümunud mitmeid ^'^^^^^ P^^^^^^ "^^"^^^^ ^^«^^^^^^^^ preemiatega ja orde-teaduslikke uurimusi T ^^1.*^/^^ m^ju. Olukord ^^^^^^^^ koostamisega Ühendrükide nitega, mülede hulgas oüd ka N . Poolas on mõjutanud ka Leedu ki- valitsusele Lüdu kõrgelt hmnatud Lenüü or- Ta märkis oma ettekandes, et nku seisukohti ja katoliiklaste hui- jen ja Leiuni preemia, mis" talle N®uk. l i i d u l on ohiud teatav edu gas esineb järjest suurenevat polii- Meie toetame president Reagani Antarktika-reisi kirjandusliku seisukohta, et tjhendnigid pea- päeviku ^,Jäine raamat^ eest. Kõ^ yad olema tugevasti ettevalmis-g^^ tatud. r gude Eesti rahvakirjaniku tütlit. Jiihän Smuul oh kiijm surve avaldamisel teistele maa- tuist rahulolematust; dele seetõttu, et Vene on tugevasti relv. statud. Nõuk. Ludul on aga tõsised probleemid oma r a h p hulgas. Nõuk. Liit on viimane koloniaalvõim, mis veel vpiitseb, 1940—1950-aastatel Isegi vene dissidendid oh huvita tud probleemidest ja inimõigus test Baltf riikides. Nõukogude Baltlased oma riikides on vastu „ —j j . Ludul pole olnud võimalik maha sellele, et nõukogude võim neid va- letuslcoguad, vus^naidendit,^^^^p^ suruda rahvuslikke tmideid. Utseb. Demonstratsioonid Balti rü- ^ proosateoseid ^lateiMra^^^^^^^ ^ kides näitavad et rahvas tahab oi- oma merereasidest: yalisvetes-ormaja idusHk oMord7se"aTveel ^^S^A'^^ ?^ la vaba. Vastuolud suurenevad eri- «^Tema suureks plussiks oü eesti hea, kuid nüüd on see väga vüet- ^"^f^f oma pidustusj Stokholmis, leedu noorte hulgas. " P — " nmnarahva elu saks muutunud. Elustandard on kõ- "'1^^^®' '^P^^ ^^^^ ^^^^ ^s"" Ivars Dalbergs on läti päritoluga P^^^Jal* tundmme, mis audsid te-vale vaütsusele oma tugevust, ökonoomia-professor, kes juhib vaatemate nende pro- Oleks luga optimistiik arvata, et Nõukogude Liidu ja Ida-Euroopa PagandaUsele iseloomule loetavune jajõud Euroopast välja tooksid, l^^^'J'\f T^^^t ^^'^ ""t^"^'' ökonoomia uurimisinstituuti. Ta |? teatava populaarsuse. Eestimaa sife kaotaksid nad rahvusvahelise "kärkis, et tal on heameel, et ela- Kommunistliku partei keskkomitee sus KaoiaKsm nao ranvusvaiieiise o^a juhtkonna ees j a nõuavad va- ^ate nimekirjast on lahkunud Sus sekretär R. Risflaan hmdas Juhan mõõdupuuga mõõtes tunduvalt badust. öeldakse^ et siis, kui ori j ^ ^ , kes on palju hävitustööd tei- sünniaastapäeva pidulikul oma kaalu j a oma suurjõu oreoo- on kaotamas hirmu isanda ees, ta nu^j Lg^is lätlaste keskel Poola ka- aktusel teda kui «sõjajärgse eesti ü. Nad on küll võhnelised oma ®i enam ori. tasti-oofi põhjuseks oli kehv majan- nõukogude kirjanduse lipukandjat, piu-e kaitsma, kuid nad kaotavad „Orange County Register- toime- ^"^lik olukord. Oma võlga suudaks "^^"^ esimestest toi meie so- T ^ . - ^ i r o « i « « o J «r«„n.»« * ' ^'^^^^^^ ^^^hta, vaatles, mis 1 võiks Paraneks. õli- ja maagaasi-torustik j^han Smuul oli läbi-lõhki pärigem ^Kaaluvam argumente ar- jahtuda Balti riikides," siis, kui on. väga tähtis Nõuk. Liidu majan- teunees. Ta võeti vastu kommunist-vesse TOttes ei ole ameerika soja- kommunistlik süsteem on lagune- <^^sele, kui aga ehitamine venib, utu partei lükmefcs 1951. aastal. Uste jõudude väljatoomme Euroo- nud, sest ükski impeerium pole ^^ib see saada saatuslikuks. Tava- geega kaks aastat pärast Eestis toi-past käegakatsutavas kanguses, kestnud igavesti. Kuid kommunist- ^^^^^^ ^^^^^ poUitilisele muudatu- munud suurküüditamist. 1956. Kuid mõtted seües suunas on lü- süsteem on kestnud ' kauem ^^^^ majanduslik nõrkus ja rahutu- aastal oli ta juba partei eliidi ja kuma uandud mne need - d süsteemist. Küsimus on, ^^^^ mahasuruda ainult teatud väljavalitud seltskonna partei . i ^ . " . . 1 mis juhtub, kui nõukogude impee- ^1^^^®^* keskkomitee — lüge ning ehitas Ilmselt hamvalt Euroopas, kus vii- num on lagunenud - mis tuleb Sümpoosioni lõpus esitati rida endale Kadriorgu maja. Samuti maisel ajal on palju rääldma haka- selle asemele? Raske- on ütelda, ^"simusi ja tänati Lithunian Ame- yaüti ta N . Liidu Ülemnõukogu ja tud NATO lagunemisest. Ühend- mis võiks toimuda. ' Community abiesimeest, Juo- Nõukogude Eesti Ülemnõukogu riigid maksavad oma QÕdiirifp Fn. ,r ^ ^ . • . . ~. Kopelist ja LesUe Duttonit liikmeks. Eestünaa Kommunistliku mgid maksavad oma sõdurite. Eu- vabadusi ja inimõigusi on riku- Hannaford kompaniist, keUe kaas- Partei häälekandiaS «Rahva Hää-roopas hoidmiseks aastas 32,1 mil- tud kommunistlikus süsteemis. Ka töö tõttu oH kohal ameerika ajakir- ( f j h , i p p r i t n k « P J«han jardit dollarit nmg selle tohufis Ida- ja Lääne-vaheline kaubandus jandus. summa väljamaksmme ei vahnfeta ^^imub poliitilistel põhjustel. Meie ameeriklastele erilist rõõmu, kui .^^^^^.^s- V " M • *i ^ •• ... . võitlejaid Balti nikides ja hoida Euroopa nigid jätkavad a r Ä e te- kg^gel vabaduse leeki. hingutega ja kredütide andmistega ' N. Lüdu ja teiste raudeesriideta- ^^^Tseei^^^^^ B^ooklyni föderaalkohus otsustas mehele, kes pühendas oma elu ja guste riikide toetamist, mis OB kärkis, et ühendriigid ei tunnusta kodakondsuse ukrainla- talendi okupatsioonijoududejai $el-täielikus vastuolus president Rea- Balti vabariikide okupeerimist Nõu- Micliael Derkacz'ilt, 72 a. va- lerezhimii teenimisele, kelle ees-ganl praeguse välispoliitikaga, kogude Vene poolt. Kuid seda sei- ^^ja ajal aida- märgiks on eesti rahva süiikmdel Kuid Euroopa riigid tumievaö oma ^suMta ei arvesta sotsiaalhooldus. TN^^t^gisIS^^^^^ ^ s« iroow 'Advokaat J . Treiman esindab prae- ^"^ew 1 orgis reguises uerKacz tahteust 3a kaalu praeguses suur- ^ ^ ^^^^^^^ ^^^^^^^^ ^/^^^ aknapesijana kuni pensionüe mi- ^ ^ , jõudude vahehses mang^^ ning Hiiesalu hooldusküsimust, kes Kohtumjnisteeriumi eriuu-nad on vahnis oma majandrasliKes mitmeid aastaid on saanud tervis- ^^^^ J^^^T Näib, et Ühendriüdde Luure huvides senist detente poliitikat likerpõhjusü toetust sotsiaalhool- seks sammuks plcvat nüüd Der- Keskagentuuri ja väUsmmisteeriu-jätkama ehkki see võib pükeiias kuselt. 1979/80. kutsuti ta teenima f deporteerimine. M. Derkacz ^. veel küllalda- ^ l.mtui« A„ofrnnlia Wnrincf tegUtseS Ukrainas NOVOl JarOSheVl . , *^ . rrr^n • 1 ,.«:c*M perspektiivis välja viia b,mm- linnas sõja ajal politseinikuna. Ta L Z^^na^S^i^ ül.endrül.ide seadus näeb dtte, et olevat olnud juures ja „abiks'S kui PropaP^da-neeste tnUode pakiga mitte-CSAItodanilc. keUe ala^ sakslased seal 1943. J ! jaanuaris P^i^^'^^'^^^^^ Ko A. • liüie elukoht :USÄ-s, peab. Iga tapsid 2000 juuti, .:.; (Algas lk. 2) ..SSiakurjategiiolt* võeti kodafeondsus les'5 tituleeritakse Juhan Smuul 9,rahva kuulsaks pojaks" ning mainitakse, et tema looming „annab ikka ja jälle uut jÕudu sisutihedaks ja rõõmuküllaseks eluks.'' Need väited tunduvad lõikava irooniana, kui neid omistatakse faalsete tagajärgedeni. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-03-25-02