Vaba eestlane , June 14, 1983

              V A B A :EEST]üyS[E>is^^^ Nr. 44
VABADE EESTLASTE
- ¥ABÄ gESTLANE
VÄUAANDJA: O/ü' Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. Don
O n t M 3 B 2 M 3 . -
° TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE K O L L E E G I U M : Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
railiMISHINIsf AD ' Ka^^^^
'[:':l'/rJ'i:•y::•^:^^^^ ja'veerandaastas
TEIlIMISmNNAD^^ v ^
aastas $31.—-ja veerandaastas $10.---
Aadressi muudatm 50 ~ Üksiknumbri hind 60
Published by Free Estoiiian Publisher Ltd^
1955 LesUe St. Don MUls, Ont. M3B 2M3
iniiiiiiiiiiiiiiyiiiiiiiiiiiiii]ii|iiin
n4 uu \
Ühendriilddes, WiUiamsbnr-toimimud
seitsme lääne töö^
riigipeades konverents lõp­pes
üldsõnalise lÕpukommünikee
iks^h^t harmoonilises koostöö-meeleolus.
Ehkki konverentsi eni-koosolekiitel
ja riigipeade omava-
«helistel diskussioonidel pakilised
probleemid ja eriseisnkohad tera­vamalt
päevakorrale kerkisid, {suu­lus
konverentsi juhataja tJhendrüM-de
president Reagan nii majandus­like
kiii poliitiliste Idisimuštea^
ttämisel säilitada kompromlssiyaii^
mu, mis on eriti oluline praegusel
momi^dil^ nii^ ida ja lääne relvas­tamise
probleemid akuutselt päeva-ikorrale
ön kerkimiid ja lääneriikide
vahel on tekkinud vene propagan­da
mõjul paiguti võrdlemisi suuri
'lahkarvamusi, ^v'
Konverentsil viibinud yaaüejatefl
tundub olevat õigus kui nad väida­vad,
et see nõupidamine ei olnud
niivõrd kaugeleulatiivate siduvate
otsustf tegemine ning nende kirja­sõnas
kinninaelutamine, kui erine­vate
seisnkohtade esitamine^ nende
süumine ning rii^peade vahel vas-iMikuse
tmidmaõp^ kaudu
Isiklike kontaktide sõlniimine. Kon­verentsi
käigu ja arengu vaatlemi-
M ei saa süsM mööda minna fak­tist,
et kuigi see nõi^piidamine oH
mõeldud peamiselt majanduslike
Misimnste arutamiseks ja nendele
lahenduste Iddmiš^^, pidasid riig^^
peab vajaükuks smire osa kokku-tiulekute
ajast pühendada tuuma-ffeivastuse
ja N, Liiduga su|itlemi-
•••BeÄnniistelei-::'-'^-M
Tegelikult oligi see tuumar^vas-lm
ja .Ühendriikide rakettidepoliiti-k%
mille koht^ tehti lõpukomniü-nikees
kõige selgesõnalisem otsus*
Vaatamata mõningatele radikaalse­matele
seisukohtadele, mis taotlesid
N. Liidule suuremmd järeleandsnisi,
MTOÜs Ühendriikide president Rea­gan
üidjoonteis oma plaani läbi su­ruda
ning teisyt riigipeadelt sel­lele
heakskiidu saavutada* Selle
strateegia kohaselt tuleh jatka^ N .
Liiduga läbirääkimisi tuumarelva­de
produktsiooni kontrollimiseks ja
olemasolevate rakettide arvu ja
tmnhalä^ vähendamiseks.
Kuid sealjuures nõutakse yenelas-üelt,
et tuumärelvastust peab olema
võunalik ys^stastikku ^ kontrollida,
ipng mõlema poole tnumarelvastiis
feab^ olema põhiliselt võrdne.
Konverents otsustas apelleerida
N. Liidu poole, e i Moskva taotleks
koos lääneriikidega timmarelvastu-se
alal kokkuleppe saavutamist,
iaiid lükkas sealjuures tagasi vene-laste
nõudmise, et NATO-st sepa­raatselt
ülesmonteeritud Prantsus­maa
ja Inglismaa raketid tiddksid
arvestada NATO rakettide hulka.
Kommünikees mainiti, et Ühendrii­gid
alustavad eelolevas detsembris
Pershing tiiüpi rakettide ülesmon-teerimisega
hing Euroopa riikide
varustamisega liibrakettidega, kui
toumarelvastuse ala! kokkulepet ei
saavutata ning
suurematele linnadele
kesktegevuskaugusega SS-2Ö raket­te
ei likvideerib
Majanduslike küsimuste siruta-misd
ei jõutud sellisele selg&sõnali^
sele otsusele* Ühendriikidelt nõuti
riigi eelarves esinevate puudujääki­de
vähendamist, iniis 1^^
tooks kaasa ka intressimäärade
languse, millel oleks suur terven­dav
mõju ka Lääne^Enroopa töös­tusriikide
ja Kanada majanduselu­le.
Ühendriikide esindajad väitsid,
et nad on sutnud vaatama eelarves
esineyde suurele defitsiidUe ala
suruda inflatisiooni, mis peaks too­ma
kaasa üldi^ elavnemise ma-jandiiselus
ja iööpuudi^e vähene'-
mise. Riigipead kurn lõpuks
„WiUiamsburgl majanduselu ter-vendaniiseks%
deklairatsioom^ mil­les
toonitati, et osayõtyad riigid
Ühendriigid, Inglismaa, Lääne-
Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia,
Jaapan ja Kanada — kohustuvad
\iljdema läbivat rahanduse ja eel­arvepoliitikat,
mis võunaldab töö­puuduse
ja inflatsiooni vähenda­mist,
madalamaid intressinorme ja
paremaid töövõimalusi, eriti noore­matele
generatsioonidele. Prantsus-msia
nõudmiste rahuldamiseks lu­bati
lähemas tulevikus kokku kut­suda
uus rahvusvaheBne konve­rents,
mille eesmärgiks on muuda­tuste
ja paranduste tegemine rah­vusvahelises
rahandussüsteemis.
Kahtiemata on need tildsõnalised
lubadused, mida iga riik võib tõl­gendada
oma äranägemise järele.
Kõige suuremaks pettumuseks
oli lääne tööstusriikide konverents
Moskvale, kes lootis, et seal võe­takse
arutusele detente poliitika
elustamise küsimiES, 'mida aga ei
juhtunud. Tai^ naelutas detente j g o
noreeriniise kohe Mnni, mainides
oma kommentaarides, et Washing­ton
domineeris täielikult Williams-burgi
konverentsÜ ja surus oma
tahte peale teistele asjaosalistele.
Tassi meelehäon oli seda arusaada­vam,
et Moskva avaldas konve­rentsi
eelõhtul Ipneriikidele äh­varduse^
lubade!s Euroopa osades
ja satellütrükides üles monteerida
uusi rakette, kui ameeriklased ja
nende lutiased Pershing-rakettide
iilesmonteerimisest Lääne-Euroo-
;pas:'d;.loobu* :.
Kuid need ähvardused, mis vare­matel
aastatel oleksid läänemäail-mas
tekitanud, langesid
Seekord ÜhendrüMde range ja
kindla hoiaku tõttu kivilsele pinna­le.
Seda hoiakut iseloomušlas eriti
allakriipsntatult Ühendriikide pre­sident
Ronald Reagan, kes pärast
konverentsi mainis, et varematel
aastatel viljeletud detente oli ainiilt
seleks, et varjata N.VLüdu tohutu^
suurt relvastamisprogrammi, milist
maailm enne pole näinud.
Me ei vaja sellist detentet, toonir
tas Ronald Reagan, la ta! ön tmli"
Ettemakstud
Ilmade ennustamine on üks iniM-^
konna üdseid harrastusi. Mida loo°
duselähedasem või põlluvüjelusest
olenevam rahvas, seda rohkem oh-di
huvitatud tulevast ilmastikusto
Eestlastel on rahvatarkuste vara­salves
selle tõttu I rohkesti huvita­vaid
Umaennüstusi. Tänapäeval pn
Umade ennustamisest saanud väga
tähtis riiklik teenindus, vaatamata
et ilmateadus vahest laseb märgist
mööda sama täpselt nagu vanaraSi-va
tarkus.
Ilmastiku kohta peetakse päev­päevalt
ja isegi tund-tunnilt täpseid
tabeleid, et selle kaudu jälgida loo>
dusnähtuste seaduspärasust: meteo­roloogia,
klimatoloogia, . ..environ-mentoloogia
j.t. uued teaduslikud
peensused, millele veel nimegi ei
ole. Igatahes — Kanada Keskkon­nateaduse
klimatoloogid on teinud
kokkuvõtte möödunud talve kohta.
Briti Kolumbiast kuni mereprovint-sideni
olid temperatuurid detsemb-dst
kuiu veebruarmi keskmisest
kõrgemad ja lund sadas vähem.
Kõige pehmem Üm oli Vancouveris,
kus jaanuari keskmine oli C —
seega soojem ikgi ipärtsi talvisest
Realistide Koondise ja mit^^ asjaohiga seotult viibis Torontos Eesti A r h i i v Ühend- temperatuurist. Samal ajal oU Win-riikides
esimees Heino Taremäe. Külastadels Vaba Eesflast ta andis ülevaate Eesti Arhiivi ühendriikides ^^^skmine -
(EAÜ) tegevusest, eriti just v i ^ ^ 9,7VC, 6,6 Celsiuse kraadi keskmi-
^ sest kõrgem. Ida-Kanadas olid il-
H. Taremäe ütles, et tusega Estonian Archives in the büsid talle antud auaadressid. Juba mastikulised ebanormaalsused
tas hiljuti oma kauaaegse juhataja US, Inc. 1975. a. sügisel sai arhiiv Luebik seadis kokku fotomapid väiksemad. Toronto keskmine sa-
ErnstLuebiki, kelle asemele mää- toetuseks Estonian-Ameri- eesti sõjameestest ja üksustest, mis mai ajavahemikul oli —2,2'* G, mis
räti viimase! koosolekul Alfred canE Studies Pro- on parimad mis meil olemas. on 3,2V üle normaali. Montreali
Saar. A . Säär on juba kaua ^arhiivi^^^^^^^^^^ 1977. a. suvel tun- Sellise rohke juurdevooluga on keskmine oli 3° üle normaalse, Ha-jmires
tööt£mud, ta on ka meeS; Ä ruumide kitsaks jää- lifaxi peaaegu normaahie.
kes auraamatu informatsiooniks on Semce poolt ü^^^ , . , x i /
väljaotsimid 18000 nime, töötades vabaks^^^^^^ mis, ehihiskcmiteeesimehdcs Jüri , ™ ajal oh talv 1982/83 <w:a=
seUeks läbi kõik eesti ajal^^^^ kordselt lumevaene, võrreldav
hiivialased tööd vüakse edasi ja nud veel lõplikult valmis. Seda on
Eesli Ärhüvi, Ühendrükides praegune: boone, millele kavatsetakse teha juurdeehitus
cifvyicys tingib lyurdeehituse
selleks pii Vabatahtlikku abijõudu tulnud isoleerida, vesi sisse tuua
saadaval. K a Luebik J a Saar on jm., mida on teinud arhivaar koos
töötanud arhiiMs kuni 5 päeva nä- abilistega,
dalas ~ ' ••
EAÜ asutati: FerdinandKooU
1957/58 talvega. Vancouveris puw-
Ettenähtud on 1800 ruutjalga, dus mõõdetav lumi täielikult. Al-mi^
ispetsiifiliselt tehakse arhüvi bertast kuni Ontarioni oli lund ai-vajadusteks
ja tõstab kogu arhii- nult 50% tavalisest, mis on Alber-vi
üldpmdala 3000-le ruutjalale. tas 53,2 cm ja Torontos 52,1 cm.
Lumerohkus Quebeeis, kus tavali-algatasel
TrELstrRSkoÄe ^ Malepanek, mis on tõus- . «8» °n EAÜ ^tegevuse pea- selt tuleb talvel maha 201 cm lund, Säkides iSted^R^S^ nud tuhandele jooksvale jiaallaallee . «"'1^. s""°ätod matenal.de, enti t«B tänavu ainult 112 cm - õnneks
saamiseks hakkas huvi tundma
nende arhiivunaterjalide vastu,
pikemat^aega tõotanud eestlaste E. Luebik M^^
dupu-perioodi^ ajale» koostamisel. ^u,a «rlüivfe 'ajal on hävitatud. Arhiiv on K i i S^SÄb S
km ta täiendava mformatsioom laastas. püüdnud koguda kõike seda, mis eriH jõulu-uue-aastapühide ajal..
utel või teisel viisil on seotud Ees-
V . . . TT - u M - . 1 ti või eestlastega, võttes vastu ka Talvetormid vaevasid Kanadat
•J, t 1 • _ famseennune. Uue põhikirja ko- ookeani rannikul. Hoovili-mida
eestlalste keskorganisatsioo' haselt saavad arhiivi liikmeiks olla n^wseumiesemeia, marKe ja üppu- ., . , . r " . . . "w*"*
^sji j^iA u i%Aa « ^ • sddvdu armivi lUKmeiKS oua « i _ ^ - p Kultuur- "^ad tekitasid ujutusi ja muda-la-md
oM Saksamaalt 1949. a. pa> rnittpjVa«iii^nr»t1pvnH ppcti r^^^ -».. , -«T -J -ti
ka saatnnd hoiule ÜhenMB- **^f"Vft fond USA-s kunstikogudest, mis pohja pool Vancouveri, poh-annetajate
poolt ön kingitud arhii- J-^^tades . mõninga^^
, Liikmeiks on teised o r g a m s a t s i o o - ^ ^ meid ja väga suuri majanduslikke
Eesti Keskkomiteelt Saksamai! nid, kel on iga; 50 Hikme kohta 1, ^ faremie iseloomustab ma- ^^^^s^- ^ ^ ' ' ^ rannikul oüd ras-oli
33 kasti materjalidega eestlaste ^^^^^ "^terjaiide saamist, öd^^^ vihmasajud jaanuaris. New
elu kohta USA jä Briti tsoonidel, nõukogus. Juhatuse materjaUd saadakse ikka isik- Fo«ndlandis tuli kolme päeva jook-bnsul
J . Kaivu poolt deponee. ^^^^^^f ^^^^ ahisel ja võiks öelda, ^wl 250 mm vihma., Tulemuseks oli
j mehses juhatuses rohkem küi kahe ühe tammi murd
Peakonsul
riti need kastid USA Kongress
raamätiikokku Washingtonis, agi liikmega. Sissetulekud on liikme-a.
1956 tekkis vajadus kastide mu maksudest igalt :orgamsatsioomlt
jaie toimetamiseks. Kuna ei leitud $125, igalt esindajalt $10 juurde,
vastavat laoruumi, siis pahis pea: EAM kümne liiknie
konsul -Käiv need kohapeal läE^^
vaadata ja sisu sorteerida. S
umine ja uputus,
et immigrantidelt on raiske kahjudega mitmed miljonid doUa-da
materjale, kuna nad hoiavad rid. Veebruaris sai New Brunswick
vapadest asjadest Mnni, kuna ühe tormiga 40 cm.
see on kontaktiks neile kodu- , , „ , ^ , V
maasa Ei ole halba heata ega head hai-
' vata. Pehme ja lumevaene talv
Arhiiv on muutunud ka külasta- kahjustas ÕU- ja gaasi-kompanüsid,
too. soontasid_ vabata^^ jäte huviobjektiks; aUes 14. mail talvespordi ettÄVõtteid ja lumeko-kord^
Kongres^ raamatukogus too- p^g^^gigj^g^jg j^g^^ võimalus d i külas grupp eestiäsi Baltimo- ristamisele spetsiaKseerunud teg-t
p u d eestlased, jättes 3.3^ Eestiane mikrofihni- rest, kes aina imetiesid kõike näh- nmdusi. Samal ajal rõõmustasid
jarel^ 7, .mis paigutati Lakewoodi tuna, mikrofilmiti ka Vaba Eesti tut, et mida kõike seal ei leidu! majaomanikud madalate küttekulu-
Eesti Ühingu laoruumi. Sõna
1964. a. avas F. Kool need kas- *
tid Eesti Rahvuskomtee phendrih USA-It saadi toetust inglisked'
kides loal j a need Viidi järgmisef sete Eesti või e e s t i a n ^ ^ ma- j^gu^^^j^^^^Uet^ USA^'
aastal Manchesteri, Conn.j teija^ 5 J
kus F . Kool asus riendesisra^fe^^ Äsja oli nõupidamine skm H . M i c -
temaatilisele sorteerimisele ja ar- helsoni tütrega, kes ön raamatuko-vele
võtmisele. guhoidja ja nüüd tahetakse kogu
xT •. . \ • TP A ~t ^ arhiiv viia lüle Dowey-süsteemile.
Neist k a s t i d ^ ^sai EAÜ põhivara juurde on saadud Oskar Seliaru
ja n^de^ l^^^?P" s e l e asumist ^^^^^^ ^is on uuesti kasü-
EAV loomise ja senise tegevuse- de üle ja lumerookimisest põhjus-ga
on pandud tugev alus Eestisse tatud südame-atakke ei esinenud,
ja eesüastesse puutuva materjaU Mis utlp^aa a^astlknteadlaseä
erakordse talve põhjuseks? Kanada
Veel on palju sellist mille koht keskkonnateaduse klimatoloogid pa-oleks
arhüvis, kuid mida mo- nevad selle ühendusse Vaikse Oo-mendU
ähvardab kaotsiminek keani ekvatoriaalse pürkonna vete
meie vanema generatsiooni liik- soojenemisega> nähtusega, mida ni-mete
aeglase, kuid järjekindla metatäkse^,
väljalangemise tõttu. iimastUcu statistika pU^emad üle-lu^
s_ F. Kool E A U alguseks. ^^^^y Polikarpuse poolt. Samuti on Sellepärast on intensiivne materja- vaated näitavad, et aasta keskmi
^Esialgul^hoiti mate Man- ^^^^ arhiivid saatnud ohilisemaks sed temperatuurid on süski stahül-
^^^W^^ ? ^ ^ seitse tegevuse lõpetanud eesti or- tööülesandeks, ütleb Heino Tare- sed ja isegi ühe kraadilme kogumi­kus
E Kool elas. Hiljem kui ko- ganjsatsiooni. Sõjameeste materja- mäe oma ülevaatliku selgituse lõ- ne aastas on väga erakordne. Nü
gud kasvand, osutus vajalikuks Iide ^k mis võinuks olla palju pikem süs - pehme talv tuleb jaheda su-neid^
mtoele poole Jcaasees^^ j^^os aumärkide ja ja üleväatiikum; ainet oli külluses, vega „tasa teha", ehk - kui tarvi-juurde
laiali paigutada v a t o ^ on just nagu arhiivivarasidki Lakewoodis tarne ärüist termmU, sus tänavune
kogude kao^iminekut võimaliku j^^^^^^ .
tuleõnnetuse korral.
iCas tl leiiluniid ühte^^^
/^r Ajalehe teate kohaselt Karavani
pidustuste Tallinna paviljoni juha­tus
otsustas seekordse Miss tallin­na
valimise täielikult ümbermuüta,
kuna senine võistlus ei peegelda
eesti naise osa meie \ ühiskonnas.
• ;.Miss-.TaUirina vaMmis esita-tarna
noort eesti naist oma elus ja
tegevuses, nagu meie rahvas on te­da
juba etteküjütanud Idla-võimle­mise
algusest peale.
Ja ennäe, kes olid valijad, ühek­sast
zhürii liikmest kaheksa olid
võõrapäraste nimedega, eriamasti
mehed. Kas näiteks ei leidunud üh­tegi
lugupeetud eestisoost naisisi­kut,
kes oleks olnud vääriline ole-
27. juunil 1969. a. toimus E R ­K
U algatusel asjahuviliste toosblek
Eesti' Arhiiv Ühendriikides or|;ani-seerimiseks,
kus alul valiti esime­heks
J . Toompuu ja varsti peale
selle elukoha muudatuse tõttu lah-kuniisttt.
Taremäe. •
E R K U algatusel ahistati 1970. ä.
eeltöödega arhiivile hoone ehitami­seks.
Töö viidi suures Osas läbi
vabatahtlikkuse alusel ja hoone an­ti
ERJO? poolt üle 3. sept 1972.
EAÜ arhivaariks 0^
suvi on möödunud sooja talvega
meile juba „ette makstud". Ei ta­su
sooja suve oodatagi. Troostiks
võime oletada, dt pehme ja lume­vaene
talv oli omakorda ,,ette
makstud" möödunud aasta kiilma
nmg vihmase suvega. Nõnda süs —
Ta üties, et konverentsist osa­võtjaid
oli 36, vanuses umbesi 20
^30 aastat, kusjuures esindatud
peale Stpkhohni ka örebroj
Eesti Noortetöö korraldusel toimus Stokholmi Eesti Majas 28. paremat ja kuulame hoo-aprillU
hoortekonverents, kiis ühises grupitöös arutati noorietöö va- ilmateateid,
riante ja võimalusi. Noortekonsulent Jaak Akker rääkis konverentsi Ömastikulistest küsimustest huvi­tatud
inimesed võivad saada pike­mat
mformatsiooni: klimatoloog A .
et noorte organiseerimistöö tule- Shabbar, Ätmospheric Envu-onment
Konverentsil lepiti kokku, Service^ Environment Ganada,
vikus peaks toimisma korrapära- 4905 Dufferin Street, Downsview,
semalt Ontario, M3H 5T4, telefon (416)
ni surmani 1973, misjärellM^ Malmö, Metsakodu. Tulemus oli ja et selleks oleks kohane moodiüs- 667-4711. See on valitsus© asutus J a
de hooldan^ kuigi gruppide tada noort^egevuse nõuandev ko- teenindab kõiM.
^ V ? Peale skautiike noorte organisatsi- Peeti ka oluliseks, et noored
16, jaan. 1974 kutsuti ariiiivij^^ ka teisi noor- rohkem loeksid eestikeelset teksti
tajaks Ernst Luebik, kes tööle asus terühmitusij kus harrastusteks laul, nii ajakirjandusest kui raamatuist,
ja töötas kuni tänavu kevadeni. rahvatants, sport j a teised noortele Konverentsil asetatud sihid tule-
1974; ^ . torniUs k a EAÜ inkOr- jiuvipakkuvad tegevusalad. Stokhol- vad edaspidi järjekindlalt rakenda-poreeriniine
mitte-ikasutaotleva or- jnis on juba tegevust alustanud l o - misele ja noortetööle uusi perspek-
^ « « ; O „ * „ ; ™ J « « X T ^ , „ ~^S, uime- to- ja videokkibid. tiive avama.
Konsulent Jüri Akker on ametis
olnud ainult pool aastat ja süve­nev
organiseerimistöö. mõuab
Nr. 44
VALVEi
NÄDALA!
18. ja 19. juunil
dr. M. LecsmenI
25. ja 26. jumiü
dr. T. Maunets,
Eestlone Stol
politseijuhatl
abiesimehekj
Noor eesti poliiti
sep on määratud St)
raatide (mõõdukate]
ku politseijabskonnj
Kuigi politsei j aoskol
riigi ametkonda, vai
gide kaudu kohalik
kondade juhatused,]
koosnevad poliitiki
ülemast ja personJ
Juhatus esitab eol
kuid, mis lähevad
susse ja hiljem rii|
otsustab politsei ült
de suhtes, tegutspb|
peamiselt nõuandi
esindajana. Teatud
tamisõigus on ka ju^
on olukord muutuni
ainult viiendik kurif
takse, millega ei sl
jääda, kuna politsei
kaitsta hai-iUkku koj
Rohkem tcUijaid —
Soovil
VABAEESl
oma sõpi
EELK uueks
V. Täkkel
Norrköpingis peet]
praostkonna sinod,
osa neli õpetajat pi
luvast 11 koguduses
guduse sinodi saadj
na aruande esitaj
Täkkel, millest selJ
te aruamiete järgi]
eestlasest 5123 inii
liücmete nimekirjac
märkis, et suur oü
kuulu küll kogudust
kuid võtavad osa
gusest tegevusest j J
tust, et need ka liij
tega. Aruandest tc
ristimiste ja laulati|
ga väike, esimesi
kolm. Praostkond
dusest ja neid teen^
organiste on 4.
peeti möödunud aai
toimusid 31 erikol
kogudusel pole omi
EELK Rootsi pr^
sab väljaspool peaj|
dus Stokholmis, k\
on 1215; seal on pe|
teenistust ja muid
kuid.
VaUmistel oli tähi
korrapunktiks praol
ja abipraosti valimj
tepanekul valiti rõl
musega Rootsi-praj
tiks Voldemar Takl|
tiks Jaak Reesalu.
A. Espenberi
80-aastane
Juubilar sündis 2'j
gessaares, Hiiumai
guid, lõpetades mhj
kooli kõrgema klas]
selt tegev seltskon
kasvatuse tops.
Ta asutas Haap?
rade Seltsi, Eesti
Spordiselts Läänölal
Riigi- ja Omaf
Ühingu, oliss neis
tegev mitmeid ?.asi
Olles ise sportianj
vitatud, tegi ta sel!
ganiseerimis- ja ülj
omab üle 400 males
hinna, mis on sai
sugustel spordi- ja
sai A. Espenberg
si käest Kaitseliidu]
risti seltskondliku
se riigiteenistuse m
Põgenes 1944 Roj
1952 edasi USA-sse.|
lar pensionile, asu(
woodi. Artur Espej
1935 abielus Selma
on kaks poega ja