1978-04-25-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
mmmmmmmm iiiiilliiÄ VABADE EEmASTE SMLEKANDJÄ VÄLJAATOJA: O/Ü Vaba E^tlaa©, 135 Tecamseth St Toroiatos. PEATOBilETAJA: Karl Ärro TOIMETAJA: Hannes Oja POSTIAADRESS: P.O. Bos 70, Stn. C, Toronto 3, Ost. Ma 3M7 TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tfilliimsed, kuulutused, ekspeditsioon) 364-7675 TELLIMISHINNAD Kanadas: ^staš $30^-, pÄastas ^18^-. ja veerandaastas $9.-, kiri|MJstiga aastas $48.-, poolaastas J25.50 i ja veerandaastas $13.50. TEIiJMISHINNAD v ä l j a g i Änadat: aastas $32.-, tas $17.- • ja veerandaastas $9.50. Kirxpostiga USA-s: $53.—, poolaastas f27.50 ja veerandaastas $15.- LENNfepOSTIGÄ ülemere-maadesse: aastas $62>-, $31;50 ja veerandaastas $16.50 Aadressi aauudatus 30 e— üksilmumbri hind 35 c. aastas FublišhedbyFree Estonian PubHshör; Ltd., 135 Tecmnseth St., Toronto 3-Ont.M6J 2H2 Quebecis üldtuntud ja tunnustatud ajakirjaniku Cläude Ryanl valimine Quebeci provintsi liberaalide juhiks ön toonud kahtlemata uusi aspekte j a uusi olukordi Eanada ühtsuse ja tervik-likuse säilitamise võitlusväljal. Ryani saabumisega poliMisele areenile ei ole Quebeci televiloi probleemide lahendamisel tegemist ainult kalie prantsuse päritoluga poliitikuga — föderaalvalitsuse peaministri Pierre Tru-deauga j a Quebeci provintsi peaministri Rene Levesc[ue'iga — vaid neile on liitunud veel kolmas tugev ja isikupärane .prantsuse päritoluga võitleja, kelle osatäht-sus Kanada tuleviku kujundamisel võib kujuneda kaalukeeleks Ja otsustavaks teguriks. Kui Quebeci separatistide Juht ja Quebeci praegmie peaminister Rene Levesque koos oma partei-ja mõttekaaslastega energUiselt töötab Quebeci lahkulöömiseks Kanadast, siis Quebeci liberaalide partei uus juht Ryan on peami-eisteir Trudeau eeskujul • födera-list, kes tahab säilitada tervikulist Kanadat. Seega võiksime kinnitada, et Ryan on Trudeau iüt-iaiie võitluses separatistide vastu, kuid sealjuures peame süska teravalt silmas pidama^ et ehkki Eyan Ja Trudeau taotlevad sama eesmargi^ saavutamist, on nende võitlusvahendid j a Ideoloogilised alused seal juures väga erinevad ja lahkuminevad ning võivad mõ-lemate meeste vahel tekitada suuri lahkhelisid, miš paratama^ tult üle kanduvad ka liberaalide i Trudeau ja Ryani seisukohtade alusel kierkib tulevane iihtne K a - iiada meie sihnade ette kahes erinevas variandis. Trudeau visioon terviklikust Kanadast annab riigi juhtimisel prantslia^stele võrdse osatähtsuse inglastega. Tema Ideede kohaselt peaks Kanada muutuma täielikult kakskeelseks maaks, kUs ei ole vahet inglise ja prantsuse keele vahel ning kus prantslased omavad polütili-sel ja majanduslikul ..alal .sama suü^ ja tähtsaid positsioone nagu neid on omanud seni ajani inglased. See on grandioosi plaan, miš peab muutma kogu Kanada prantslastele samalaadseks kodumaaks nagu seda on praegu Quebeci provints, CÜaude Ryani seniste kirjutiste ja kõnede alusel lähemeb Quebeca liberaalide uus juht probleenüle Sjoopis kitsamast ja realistlikumast vaatevinklist, kakskeelse poliitika takerdumine ning ingliskeelsete Kanada provintside aktiivne ja passiivne vas-» tuseis prantslastele osatähtsus© tõstmisele iilekanadalises Ulatuses on viinud Qaude Ryani tõenäoliselt veendumusele, et Kanada iihtsust tuleb katsuda säilitada hoopis teistel' alustele, mis taotlevad Quebecile põhiseaduse alusel eristaatuse andmist, mis ei ühtu kuidagi Trudeau arusaamade ja kavadega, kuna need taotlevad, kõigile provintsidele võrdsete õiguste andmisi ning föderaalvalitsuse võimupiiride tugev-dmnist. Trudeau j a föderaalsed liberaalid on arvamisel, et provintsid on juba praegu saanud suured võimupiirid ja kui provintsidele vabade käte andmisel veelgi kaugemale, nümiäkse, süs kaotab tsentraalne administratsioon oma julitimisvõime j a Quebec libiseb nagunü separatismi .teedele.. V iNü või teisiti — paljud teoreetikud ja analüüsijad arvavad, et Eyani esiplaanile tulekuga on inglise Kanadale antud võimalus Quebeciga kokkuleppeid saavutada ja Kanada terviklikust säilitada. Teoreetilised võimalused on selleks olemas, kuid kuidas see praktiliselt teostub on omaette küsimuseks. Lahendada on veel palju eeltingimusi. Kõige pealt peab Ryan võitma järgmistel lebeci provintsivalimlsted Levesque'! j a tema separatistid enne kui ta saab hakata reaalsel pinnal rääkima Quebeci j a ülejäänud Kanada vaheliste vahekordade kujunemisest Teiseks võib tekkida olukord, kus föderaalvalitsuse juhUcs ei ole enam Trudeau vaid konsei'vatiivide juiit i o e Clark, mis jällegi muudab tunduvalt olukorda. Kolmandaks peab Ryan tõsiselt arvestama ka teiste provintside peaministrite seisukohtadega ja koostööga kui ta tahab hakata taotlema Quebecile põhiseadus© järele eristaatust. Peale eelmamitüd olukordade tekib Igasuguseid teisi võinialus! ja kombinatsioone. Kuid vaatamata kõigele on Qaude RyanS asumisega Quebeci liberaalide juhi kohale võitlus kanada üht* luse säüitamlse eest võtnud uued dimensioonid ja meil ori põhjust seoses tema esile kerkimisega vaadata lootusrnkkanm , pilguga •STOKHOLM.—. Stokhölmis' elav eesti ajaloolaiae Evald Uustalu on: külastanud hiljuti Itaaliat, kes elab praegu teäfevasti nõnäanimetattid Punabrigaadi hu-muvalitsuse all. Evald Uustalu on teinud Itaalias huvitavaid tähelepanelaiid. mida tä annab edasi Rootsis ilmiavas,,Eesti Päevalehes". Toome allpool „ Vaba Eestlase" veergtideitejna vaatlused. : Märtsikuul aadis Tallinna ^ ^ i ^ dio edasi mitmeosalise sarja i i i - nkega^ ,,Emigraixtlikii kl^^^^^ kont-septsKKjn kodaiiliibu Eesti tekkest". Saade toimus pülia-päeiviti mitu nädalat järjest, pärastlõu^ nai, Ilgusega 10 miniitit hiljem j^AmeerSba Hääle'! saaite algusest (18.40—19.05 eesti aja j.). See ei ole ainus kokkusattuimus „Ämee-rika Häälega". Tähitsampjks teguriks yõlks olla veebruarikuu väl- > tel ÄH kaudu kQdiHnaale edastatud ^ j i Eesti yal3^riigi sümii-loost. Selles kah/eksaosalises sarjas esinesid peakonsul E. Jajak-son j a ikonsiii A ; Linikliorst, jend: kõrgem valitsusametnik I . Tõr-malküila, ajaloolane E. Uustalu,, end. maayalifcsfusjuht I. Raamot, välišeesti noorte .poolt üliõpilane M.Suuberg j jt. V Saates' toonitati eriti vabarligi-idee väljakujuaie-. mist Maapäeva otsuse j a Iseseis-vus- manifesti vaihellstel -ikuudel, osalt materjialide põhjal, mida N . Eestis ei ole avaldatud. Samasugune mifcnieosallne äjaloosari anti Am. Bääle kaudu edasi ka novembris; seille pearojik oli Eesti äuitonoömiä-idee ^ iküpsemisel a. 1917 jooksul, nagu see kulmineerus Maapäeva ptsuses 28, nov. E i saa öelda, et Itaalia kristlik-, demokraatliku erakonna juhi Aldo Moro äraröövimise järel Itaalias veedetud nädal oleks palju erlns-nud varaseiiiäist selliseist kulÄ: sist. Vahet märkas õieti.alles%s kui maanteid mööda linnast välja sai sõidetud. Siis võis juhtuda, et samal teel järjestikku autot kolmes või enamgi politseitõkkes kinni peeti, kuigi seda nähtavasti juhtus ainult kinniste või suuremate pagasiluukidega autodega. Sõidukid, kuhu tavaliselt l0.^nest politseinikust koosnevad valvetok-ked kergelt said sisse vaadata, võisid ilma kinnipidamata mööduda. Aga isegi 50 km linnast eemal võis sattuda tugevatele valvetõke-tele, milliste koosseisust poole moodustasid laskevalmis püstol-kuulipildujatega sõjaväelased. Jõupingutus Aldo Moro ja tema röövijate kättesaamiseks pidi siis olema õige iilatuslik. Selle§t hoolimata puudusid igasugused tagajärjed veel 20 päeva pärast röövi Tervet Rooma linna oma hiiglaehi tuste vahel kulgevate kujutlema tult kitsaste ja keeruliste tänavatega pole politsei aryatavasti üldse jõudnud läbi kammida. Teati rääkida, et otsimine on niiüd suunatud linna ümbrugkonna talude ja üksikult seisvate inajade süstemaatili-seile läbivaatamisele. / Sellest ehk siis ka need tugevad valvetõkked Rooma kaiigemas . -ümbruskonnas..: Rooma südaiiniias ei ohiud kõigest sellest palju niidagi märgata • Selle asemel kuulutasid hiiglaafis-hid poliitiliste parteide poolt aprilli esimestel päevadel korraldatavaid- massikoosolekuid, mÜIiste eesmärgiks oli tejrorismivastase opiiiiooni loomine. Üheks sellise massikoosoleku korraldajaks oli Itaalia kommunistlik partei (PGI) ja samal ajal peetud sotsialistide kongressil ütles partei juht, et kõige tähtsam on, terrorismi pidur, damine ja et kõik muü on teisejärgulise tähtsusega. Müürilehtede hulgas leidus ka üks, mis moodustas erakordselt ägeda isikliku kallaletungi N- Ludu. iigipeale Brezhhevile,' keda süüdistati koos KGB-ga Moro röövi-rnise organiseerunises, samuti kui igoolas Ja Somaalias toimunud agressioonides. Allkiri sellel Ameerika „wanted"-stiilis Brezhnevi „en face" ja profiilis piltidega varustatud afishil olf „Itaalia ühendatud kommunistlik partei". Kuigi et teadud öelda, mis erakonnaga sel i juhul tegemist oli, võis seda sisu järgi pidada maoistlikuks. Enamus neist müürilehtedest kadusid majaseintelt õige kiüresti, mis on ka aitisaadav kuna selliste rünnakute kohta riigipeade vastu kehtib rahvusvaheline konventsioon, millele peaksid vastama ka teatavad paragrahvid riikide siše-seadusandluses. Mõnes silmapaistvas kohas, näiteks Piazza Repub-üca šammaskäigu semtel, ilutsesid need aga kogu nädala, võib ollai olenedes sellest, et need olid üles pandud kõrgemale, kust neid ilma redelita kätte ei,saanud. Terrorismi pidurdamine on itaallased ilmselt nende mõnusast minnalaskmisest üles ehmatanud, kusjuures aga Aldo Moro saatus neid näib hoopis vähem põrutanud kui viie politseinikust ihukaitsja tapmine. Igal juhul tundub, et Itaalia kristlik-dembkraatliku erakonna populaarsus OBI kätastrbfaalselt •langenud. ' ;•• Tulemuseks on Itaalia poliitilise elu tugev polariseeriminei Sealse eurokoramuhistliku erakonna vastaspooluseks on uusfasiüstlik erakond, milie initsiaalid „MSI" majaseinu „ehivad" mitte palju vähemal määral kui kommunistide näiteks on raha tagasiandmisel harrastatav pettus, ühenädalase kogemuse juures näiteks anti raudteepileti ostmisel kassast tagasi 4CÖ0 liiri (umbes 4 dollarit) yäfaem kui õigus ja postkontoris mõnede väheste m a i t t e ostmisel oli puudujääk 60 liu^i rääkimata restoranidest. Seda tehakse õige lihtsa tehnikaga. Kui maksja kohe saadud vahetusraha kassa ees üle ei loe, väid minema pöörab, siis ongi ta puuduvast osast ihna jäänud. Hakkab kunde aga raha lugema, siis pannakse aegamööda puuduv osa lisaks, nii nagu oleks seda kavatsetud teha algusest peale. 'Itaaliase meelest ei peetagi seda nähtavasti pettuskatseks, vaid omapäraseks äritehinguviisiks. Kuulduste kohaselt olevat komme üldine ega oleks selle kohta ka ehk midagi öelda kui sama tehnikat ei kasutataks raudtee püetikassas ja postil.: > E t vabadus on Itaalias hästi suur, seda märgab igal sammul. Uuemaks nähteksu paistavad olevat paraja liiklusega maanteede pervel istuvad kundesid ootavad prostituudid. Kuuldavasti olevat nad väikesi lõkkeid süüdates „te6nis-tuskohtaderv isegi talveti. See ei näi aga kedagi segavat, eriti mitte politseid, kel parajasti peamiseks mureks tõepoolest on terroristidega hakkama saamine. Võib oletada, et Eremlis tervita» ti klaaside kokkulöömisega Ühendriikides Ja Kanadas propaganda-trummide saatel televisiooniekraanile ilmunud neljaosalist fibwi „Holocausti" (Tapatalgud). Män-gufilmma lavastatud„Holocaust" kirjeldab rõhutatud detailides juutide hävitamist Saksamaal Hitleri rezhiimi ajal ning selle fihni rsk-vamasside ette tOomme praegusel momendil teenib peamiselt kommunistide huvisid, kuna see juhib tähelepanu mujale iiende massiliselt relvastamiselt, vallutusretke-telt Aafrikas ja kommunistide Ja nende põrandaaluste käsilaste hirmutegudelt Kambodzhas, EuroiJ-pas ja teistes maaiimanurkades. Tekib ainult küsimus — miks peeti vajalikuks praegusel momendil sellist filmi valmistada ja seda demonstreerida, külvates Sellega umbusku ja sallimatust üksikute rahvusgruppid'e ja kommunismivastase võitlusega ühinenud lääne-liitlaste vahele, kus tugevama kantsi moodustab demokraatlik/ Saksamaa, kus pärast Teist maaiir masõda on täiesti uued generatsioonid üles kasvanud, y • „Meie toome selle filmi selleks miljonite vaatajate ette, et juuti-dele tehtud ülekohut ei unustata", ütlevad filmi valmistajad ja selle propageerijad. Kuid kahjuks peii^ me selle väite puhul mainima, eit juutidele tehtud ülekohut on pidevalt vaba maailma ajakirjanduses, filmides, j raamatutes ja telcvisioo-nidetes puudutatud, kuid väga vii-he on räägitud kommunistide vä-givallategudest Venemaal la allar heidetud riikides. Miks peab maailm unustama selle ,,hoh>- causti"? Kommmüstide ohvriks oh langenud kümned miljonid inimesed ja Venemaal on ter^|ed rahvusgrupid jäägitult hävitatud. Miks neid tegusid ei meenutata lääneriikide elanikkonnale, eriti praegu, kus kommunism on ülemaailmselt peale-tungü ning laiendab pidevalt oma võimupiire? Põhjused kommunisti-' de inimeste hävitamisoperatsiooni-de esile toomiseks oleks pealegi eriti põhjendatud sellega, et nende kuritegude eest ei ole seni karistatud ühtegi kommunistlikku |uht5 kl^la Hitleri rezhiimi aegsed nätsi-tegelased pidid Wümbergis toimunud kohtuprotsessil oma kuritegude eest vastust andma. Kahjuks Jääb . selline mulje, et „Holocaust" moodustab ainult ühe lüli praeguse saksavastase propaganda üldises ahelikus, mida on esile toodud ka Kanadas elava saksa rahvusgrupi poolt, kes leiab sakslaste vastu suunatud propagandas sihilikku saksa rahvusgrupi diskrimmeerimist. Sakslaste iak-kamatu naeruvääristamine filmi des, koomiksite raamatutes ja te-leyisioonisaadetes on seda märki misväärsem, et diskrimineerivad sammud teiste rahvusgruppide j.i rasside suhtes leiavad üldist tähelepanu ning need mõistetakse massmeedia poolt hukka. • JJ ii Ei ole kahtlust, et tekkmüd Olukorra eest peamist vastutust nab kogu sõjajärgse aja Itaalia poliitikas . dommeerinud la-istlik-deniokraatlik erakond. Takistades igal võunaiikul viisil sotsiaaldemokraatide tugevnemist, soodustasid kristlik-demokraadid kommunistliku erakonna kasvu, mis nüüd ongi kujunenud Itaalia peamiseks opositsiooni-erakonnaks. Kristlik-demokraadid tehakse vastutavaks ka haldüsasutisis le + 1 ^ ^ M i l i l u . ^ vinud korruptsiooni eest. tel toonud rilskalikiilt materjale ' 60 a. tagasi toimumid sündmus-.' Mõningaid märke ulatuslikust kor test, mis viisid Eesti Vabariigi ruptsioonist võib isegi lühiajaline tekkimisele. ' j turist märgata. Kõige lihtsamaks 1917 • kuulutada end kõrgeünaiks. v^õimuksmaal. ; Ka Münchems tegutsev ,.Raadio Vabadus" on oma eestikesl-seis saateis möödunud talve \yäl- Bi USA iüks majandusajaikiri teatab, et tulevases mängukasünode lümas Atlantic Citys on araabia-rahamehed tehiud suim oste ~ umbkaudsete hinnangute järele seni umbes 800 mil j . dollari väär-tuses. Ostetakse peamiselt hotelle jä kasünosid. Kuid üks araabia raihandusringkondade esindaja ostab üles ika krunte. Atlantic Cityst taiietakse kujundada Idajaimiku Las Vegast, maailma ,^puihkekohtade ikunin-gannait". K u i novembris 1976 New Jersey elanikud hääletasid män-guikasiinode avamise poolt, haik-kasid" Atlantic Citys kinnisvarade hinnad küresti tõusma. Seni on oste tehtud juba u i n b ^ biljoni dollari eest. Araabia rahamehed on teinud suuri kirmisvarade oste ka Lõu-na- Carolinas ja Texases. s räägitakse palju noortest kurjategijatest, kes purustavad koolimajade siseseadeid ja aknaid, lükkavad sumuaedadeJ ümber hauakivisid nmg rikuvad valgustkartvate roppude väljendus-tega avalikkude hoonete ja majade seinu. N. Liidus op seÜistele tegc lastele antud nimeks ,Jhnligaan", mis sõnaraamatus antud seletuse kohaselt tähendab avaUkku korra rikkujat, küna siin Kanadas nimetatakse neid tegelasi tunduvalt pee nema nimega — „vandaalid", mis tähendab barbaari või koguni kultuurivarade hävitajat Näib, et need noored kurjategijad suunavad oma viha eriti koolimajade vastu, kus purustatakse igal aastal aknaid kümnete tuhandete dollarite eest. Nü näiteks i l mus alles, hiljuti ajaku-janduses teateid, et 'Torontos North Yorgis on ühes algkoolis käesoleva aasta 1. jaanuarist alates sisse löödud 140 akent. Timdub, et siin ei ole tegemist «huligaanidega" ega ka „vandaalidega*^ vaid lihtsalt vaj. keste taskia-hävituspataljoüidega. • Nr. 31 ~ Teis VÄI 29. ja 30. üks dr. T. Kui Mulkide seitsi poi 16. aprillil Eesti Majas oli 13 viljan<| kiUit juhatas kollis J . Antol et juhatus onl tegevuse ik€ ja koosffcanudi mis esitat taimiseks. Än häälel iKassaaruE Ojaasoni esitatud re^ :jime, kinnitati Killamäingu( koordineerija koosolijateie se vajadust, .inissuguse ett) {ajalise ja km' arvuga esinet vis teada esinj r J . Vihma püha ja kilk imte asukohž vil's Elbow haikati otsinial vamat aega. KiUamängiK juuül Mooi maa-alal, ca 4 m i i l i ColJ Juhatuse kord loeti lä] vSeti ki väikse parandj Kinnistel vaj vanemaks J . kogu J. Vares, V. m. Revisjonikoi valiti J . Ant Laar. Mulkid maücsu. On .sastumlsmaiksi .su suuüoiše M soodsa hinns „Kotkajärve*] aakris TÄLVEKlI MAGÄI KÕRRI Auto kui Ligidal järvi Tel.C Y E N T I I lae või sema Moodsad tugej torid vamütup] ningule. K I N D I 23 WESTMOl Rexdale, ^ . TelJ Xommentj kes hävitavad, vadamult hävil del noortel puj sipliinitunne, tatud ei kodus] mõned aastad Üliliberaalse kj |ud annavad Paistab, et nü koolides, kc asutustes sellis bi sõrmede ni| maksjatel tei maksta. Oleks et sellistele korrale kutsun| vastavad abinc jaduse konal de laste poolt tj
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , April 25, 1978 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1978-04-25 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e780425 |
Description
Title | 1978-04-25-02 |
OCR text | mmmmmmmm iiiiilliiÄ VABADE EEmASTE SMLEKANDJÄ VÄLJAATOJA: O/Ü Vaba E^tlaa©, 135 Tecamseth St Toroiatos. PEATOBilETAJA: Karl Ärro TOIMETAJA: Hannes Oja POSTIAADRESS: P.O. Bos 70, Stn. C, Toronto 3, Ost. Ma 3M7 TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tfilliimsed, kuulutused, ekspeditsioon) 364-7675 TELLIMISHINNAD Kanadas: ^staš $30^-, pÄastas ^18^-. ja veerandaastas $9.-, kiri|MJstiga aastas $48.-, poolaastas J25.50 i ja veerandaastas $13.50. TEIiJMISHINNAD v ä l j a g i Änadat: aastas $32.-, tas $17.- • ja veerandaastas $9.50. Kirxpostiga USA-s: $53.—, poolaastas f27.50 ja veerandaastas $15.- LENNfepOSTIGÄ ülemere-maadesse: aastas $62>-, $31;50 ja veerandaastas $16.50 Aadressi aauudatus 30 e— üksilmumbri hind 35 c. aastas FublišhedbyFree Estonian PubHshör; Ltd., 135 Tecmnseth St., Toronto 3-Ont.M6J 2H2 Quebecis üldtuntud ja tunnustatud ajakirjaniku Cläude Ryanl valimine Quebeci provintsi liberaalide juhiks ön toonud kahtlemata uusi aspekte j a uusi olukordi Eanada ühtsuse ja tervik-likuse säilitamise võitlusväljal. Ryani saabumisega poliMisele areenile ei ole Quebeci televiloi probleemide lahendamisel tegemist ainult kalie prantsuse päritoluga poliitikuga — föderaalvalitsuse peaministri Pierre Tru-deauga j a Quebeci provintsi peaministri Rene Levesc[ue'iga — vaid neile on liitunud veel kolmas tugev ja isikupärane .prantsuse päritoluga võitleja, kelle osatäht-sus Kanada tuleviku kujundamisel võib kujuneda kaalukeeleks Ja otsustavaks teguriks. Kui Quebeci separatistide Juht ja Quebeci praegmie peaminister Rene Levesque koos oma partei-ja mõttekaaslastega energUiselt töötab Quebeci lahkulöömiseks Kanadast, siis Quebeci liberaalide partei uus juht Ryan on peami-eisteir Trudeau eeskujul • födera-list, kes tahab säilitada tervikulist Kanadat. Seega võiksime kinnitada, et Ryan on Trudeau iüt-iaiie võitluses separatistide vastu, kuid sealjuures peame süska teravalt silmas pidama^ et ehkki Eyan Ja Trudeau taotlevad sama eesmargi^ saavutamist, on nende võitlusvahendid j a Ideoloogilised alused seal juures väga erinevad ja lahkuminevad ning võivad mõ-lemate meeste vahel tekitada suuri lahkhelisid, miš paratama^ tult üle kanduvad ka liberaalide i Trudeau ja Ryani seisukohtade alusel kierkib tulevane iihtne K a - iiada meie sihnade ette kahes erinevas variandis. Trudeau visioon terviklikust Kanadast annab riigi juhtimisel prantslia^stele võrdse osatähtsuse inglastega. Tema Ideede kohaselt peaks Kanada muutuma täielikult kakskeelseks maaks, kUs ei ole vahet inglise ja prantsuse keele vahel ning kus prantslased omavad polütili-sel ja majanduslikul ..alal .sama suü^ ja tähtsaid positsioone nagu neid on omanud seni ajani inglased. See on grandioosi plaan, miš peab muutma kogu Kanada prantslastele samalaadseks kodumaaks nagu seda on praegu Quebeci provints, CÜaude Ryani seniste kirjutiste ja kõnede alusel lähemeb Quebeca liberaalide uus juht probleenüle Sjoopis kitsamast ja realistlikumast vaatevinklist, kakskeelse poliitika takerdumine ning ingliskeelsete Kanada provintside aktiivne ja passiivne vas-» tuseis prantslastele osatähtsus© tõstmisele iilekanadalises Ulatuses on viinud Qaude Ryani tõenäoliselt veendumusele, et Kanada iihtsust tuleb katsuda säilitada hoopis teistel' alustele, mis taotlevad Quebecile põhiseaduse alusel eristaatuse andmist, mis ei ühtu kuidagi Trudeau arusaamade ja kavadega, kuna need taotlevad, kõigile provintsidele võrdsete õiguste andmisi ning föderaalvalitsuse võimupiiride tugev-dmnist. Trudeau j a föderaalsed liberaalid on arvamisel, et provintsid on juba praegu saanud suured võimupiirid ja kui provintsidele vabade käte andmisel veelgi kaugemale, nümiäkse, süs kaotab tsentraalne administratsioon oma julitimisvõime j a Quebec libiseb nagunü separatismi .teedele.. V iNü või teisiti — paljud teoreetikud ja analüüsijad arvavad, et Eyani esiplaanile tulekuga on inglise Kanadale antud võimalus Quebeciga kokkuleppeid saavutada ja Kanada terviklikust säilitada. Teoreetilised võimalused on selleks olemas, kuid kuidas see praktiliselt teostub on omaette küsimuseks. Lahendada on veel palju eeltingimusi. Kõige pealt peab Ryan võitma järgmistel lebeci provintsivalimlsted Levesque'! j a tema separatistid enne kui ta saab hakata reaalsel pinnal rääkima Quebeci j a ülejäänud Kanada vaheliste vahekordade kujunemisest Teiseks võib tekkida olukord, kus föderaalvalitsuse juhUcs ei ole enam Trudeau vaid konsei'vatiivide juiit i o e Clark, mis jällegi muudab tunduvalt olukorda. Kolmandaks peab Ryan tõsiselt arvestama ka teiste provintside peaministrite seisukohtadega ja koostööga kui ta tahab hakata taotlema Quebecile põhiseadus© järele eristaatust. Peale eelmamitüd olukordade tekib Igasuguseid teisi võinialus! ja kombinatsioone. Kuid vaatamata kõigele on Qaude RyanS asumisega Quebeci liberaalide juhi kohale võitlus kanada üht* luse säüitamlse eest võtnud uued dimensioonid ja meil ori põhjust seoses tema esile kerkimisega vaadata lootusrnkkanm , pilguga •STOKHOLM.—. Stokhölmis' elav eesti ajaloolaiae Evald Uustalu on: külastanud hiljuti Itaaliat, kes elab praegu teäfevasti nõnäanimetattid Punabrigaadi hu-muvalitsuse all. Evald Uustalu on teinud Itaalias huvitavaid tähelepanelaiid. mida tä annab edasi Rootsis ilmiavas,,Eesti Päevalehes". Toome allpool „ Vaba Eestlase" veergtideitejna vaatlused. : Märtsikuul aadis Tallinna ^ ^ i ^ dio edasi mitmeosalise sarja i i i - nkega^ ,,Emigraixtlikii kl^^^^^ kont-septsKKjn kodaiiliibu Eesti tekkest". Saade toimus pülia-päeiviti mitu nädalat järjest, pärastlõu^ nai, Ilgusega 10 miniitit hiljem j^AmeerSba Hääle'! saaite algusest (18.40—19.05 eesti aja j.). See ei ole ainus kokkusattuimus „Ämee-rika Häälega". Tähitsampjks teguriks yõlks olla veebruarikuu väl- > tel ÄH kaudu kQdiHnaale edastatud ^ j i Eesti yal3^riigi sümii-loost. Selles kah/eksaosalises sarjas esinesid peakonsul E. Jajak-son j a ikonsiii A ; Linikliorst, jend: kõrgem valitsusametnik I . Tõr-malküila, ajaloolane E. Uustalu,, end. maayalifcsfusjuht I. Raamot, välišeesti noorte .poolt üliõpilane M.Suuberg j jt. V Saates' toonitati eriti vabarligi-idee väljakujuaie-. mist Maapäeva otsuse j a Iseseis-vus- manifesti vaihellstel -ikuudel, osalt materjialide põhjal, mida N . Eestis ei ole avaldatud. Samasugune mifcnieosallne äjaloosari anti Am. Bääle kaudu edasi ka novembris; seille pearojik oli Eesti äuitonoömiä-idee ^ iküpsemisel a. 1917 jooksul, nagu see kulmineerus Maapäeva ptsuses 28, nov. E i saa öelda, et Itaalia kristlik-, demokraatliku erakonna juhi Aldo Moro äraröövimise järel Itaalias veedetud nädal oleks palju erlns-nud varaseiiiäist selliseist kulÄ: sist. Vahet märkas õieti.alles%s kui maanteid mööda linnast välja sai sõidetud. Siis võis juhtuda, et samal teel järjestikku autot kolmes või enamgi politseitõkkes kinni peeti, kuigi seda nähtavasti juhtus ainult kinniste või suuremate pagasiluukidega autodega. Sõidukid, kuhu tavaliselt l0.^nest politseinikust koosnevad valvetok-ked kergelt said sisse vaadata, võisid ilma kinnipidamata mööduda. Aga isegi 50 km linnast eemal võis sattuda tugevatele valvetõke-tele, milliste koosseisust poole moodustasid laskevalmis püstol-kuulipildujatega sõjaväelased. Jõupingutus Aldo Moro ja tema röövijate kättesaamiseks pidi siis olema õige iilatuslik. Selle§t hoolimata puudusid igasugused tagajärjed veel 20 päeva pärast röövi Tervet Rooma linna oma hiiglaehi tuste vahel kulgevate kujutlema tult kitsaste ja keeruliste tänavatega pole politsei aryatavasti üldse jõudnud läbi kammida. Teati rääkida, et otsimine on niiüd suunatud linna ümbrugkonna talude ja üksikult seisvate inajade süstemaatili-seile läbivaatamisele. / Sellest ehk siis ka need tugevad valvetõkked Rooma kaiigemas . -ümbruskonnas..: Rooma südaiiniias ei ohiud kõigest sellest palju niidagi märgata • Selle asemel kuulutasid hiiglaafis-hid poliitiliste parteide poolt aprilli esimestel päevadel korraldatavaid- massikoosolekuid, mÜIiste eesmärgiks oli tejrorismivastase opiiiiooni loomine. Üheks sellise massikoosoleku korraldajaks oli Itaalia kommunistlik partei (PGI) ja samal ajal peetud sotsialistide kongressil ütles partei juht, et kõige tähtsam on, terrorismi pidur, damine ja et kõik muü on teisejärgulise tähtsusega. Müürilehtede hulgas leidus ka üks, mis moodustas erakordselt ägeda isikliku kallaletungi N- Ludu. iigipeale Brezhhevile,' keda süüdistati koos KGB-ga Moro röövi-rnise organiseerunises, samuti kui igoolas Ja Somaalias toimunud agressioonides. Allkiri sellel Ameerika „wanted"-stiilis Brezhnevi „en face" ja profiilis piltidega varustatud afishil olf „Itaalia ühendatud kommunistlik partei". Kuigi et teadud öelda, mis erakonnaga sel i juhul tegemist oli, võis seda sisu järgi pidada maoistlikuks. Enamus neist müürilehtedest kadusid majaseintelt õige kiüresti, mis on ka aitisaadav kuna selliste rünnakute kohta riigipeade vastu kehtib rahvusvaheline konventsioon, millele peaksid vastama ka teatavad paragrahvid riikide siše-seadusandluses. Mõnes silmapaistvas kohas, näiteks Piazza Repub-üca šammaskäigu semtel, ilutsesid need aga kogu nädala, võib ollai olenedes sellest, et need olid üles pandud kõrgemale, kust neid ilma redelita kätte ei,saanud. Terrorismi pidurdamine on itaallased ilmselt nende mõnusast minnalaskmisest üles ehmatanud, kusjuures aga Aldo Moro saatus neid näib hoopis vähem põrutanud kui viie politseinikust ihukaitsja tapmine. Igal juhul tundub, et Itaalia kristlik-dembkraatliku erakonna populaarsus OBI kätastrbfaalselt •langenud. ' ;•• Tulemuseks on Itaalia poliitilise elu tugev polariseeriminei Sealse eurokoramuhistliku erakonna vastaspooluseks on uusfasiüstlik erakond, milie initsiaalid „MSI" majaseinu „ehivad" mitte palju vähemal määral kui kommunistide näiteks on raha tagasiandmisel harrastatav pettus, ühenädalase kogemuse juures näiteks anti raudteepileti ostmisel kassast tagasi 4CÖ0 liiri (umbes 4 dollarit) yäfaem kui õigus ja postkontoris mõnede väheste m a i t t e ostmisel oli puudujääk 60 liu^i rääkimata restoranidest. Seda tehakse õige lihtsa tehnikaga. Kui maksja kohe saadud vahetusraha kassa ees üle ei loe, väid minema pöörab, siis ongi ta puuduvast osast ihna jäänud. Hakkab kunde aga raha lugema, siis pannakse aegamööda puuduv osa lisaks, nii nagu oleks seda kavatsetud teha algusest peale. 'Itaaliase meelest ei peetagi seda nähtavasti pettuskatseks, vaid omapäraseks äritehinguviisiks. Kuulduste kohaselt olevat komme üldine ega oleks selle kohta ka ehk midagi öelda kui sama tehnikat ei kasutataks raudtee püetikassas ja postil.: > E t vabadus on Itaalias hästi suur, seda märgab igal sammul. Uuemaks nähteksu paistavad olevat paraja liiklusega maanteede pervel istuvad kundesid ootavad prostituudid. Kuuldavasti olevat nad väikesi lõkkeid süüdates „te6nis-tuskohtaderv isegi talveti. See ei näi aga kedagi segavat, eriti mitte politseid, kel parajasti peamiseks mureks tõepoolest on terroristidega hakkama saamine. Võib oletada, et Eremlis tervita» ti klaaside kokkulöömisega Ühendriikides Ja Kanadas propaganda-trummide saatel televisiooniekraanile ilmunud neljaosalist fibwi „Holocausti" (Tapatalgud). Män-gufilmma lavastatud„Holocaust" kirjeldab rõhutatud detailides juutide hävitamist Saksamaal Hitleri rezhiimi ajal ning selle fihni rsk-vamasside ette tOomme praegusel momendil teenib peamiselt kommunistide huvisid, kuna see juhib tähelepanu mujale iiende massiliselt relvastamiselt, vallutusretke-telt Aafrikas ja kommunistide Ja nende põrandaaluste käsilaste hirmutegudelt Kambodzhas, EuroiJ-pas ja teistes maaiimanurkades. Tekib ainult küsimus — miks peeti vajalikuks praegusel momendil sellist filmi valmistada ja seda demonstreerida, külvates Sellega umbusku ja sallimatust üksikute rahvusgruppid'e ja kommunismivastase võitlusega ühinenud lääne-liitlaste vahele, kus tugevama kantsi moodustab demokraatlik/ Saksamaa, kus pärast Teist maaiir masõda on täiesti uued generatsioonid üles kasvanud, y • „Meie toome selle filmi selleks miljonite vaatajate ette, et juuti-dele tehtud ülekohut ei unustata", ütlevad filmi valmistajad ja selle propageerijad. Kuid kahjuks peii^ me selle väite puhul mainima, eit juutidele tehtud ülekohut on pidevalt vaba maailma ajakirjanduses, filmides, j raamatutes ja telcvisioo-nidetes puudutatud, kuid väga vii-he on räägitud kommunistide vä-givallategudest Venemaal la allar heidetud riikides. Miks peab maailm unustama selle ,,hoh>- causti"? Kommmüstide ohvriks oh langenud kümned miljonid inimesed ja Venemaal on ter^|ed rahvusgrupid jäägitult hävitatud. Miks neid tegusid ei meenutata lääneriikide elanikkonnale, eriti praegu, kus kommunism on ülemaailmselt peale-tungü ning laiendab pidevalt oma võimupiire? Põhjused kommunisti-' de inimeste hävitamisoperatsiooni-de esile toomiseks oleks pealegi eriti põhjendatud sellega, et nende kuritegude eest ei ole seni karistatud ühtegi kommunistlikku |uht5 kl^la Hitleri rezhiimi aegsed nätsi-tegelased pidid Wümbergis toimunud kohtuprotsessil oma kuritegude eest vastust andma. Kahjuks Jääb . selline mulje, et „Holocaust" moodustab ainult ühe lüli praeguse saksavastase propaganda üldises ahelikus, mida on esile toodud ka Kanadas elava saksa rahvusgrupi poolt, kes leiab sakslaste vastu suunatud propagandas sihilikku saksa rahvusgrupi diskrimmeerimist. Sakslaste iak-kamatu naeruvääristamine filmi des, koomiksite raamatutes ja te-leyisioonisaadetes on seda märki misväärsem, et diskrimineerivad sammud teiste rahvusgruppide j.i rasside suhtes leiavad üldist tähelepanu ning need mõistetakse massmeedia poolt hukka. • JJ ii Ei ole kahtlust, et tekkmüd Olukorra eest peamist vastutust nab kogu sõjajärgse aja Itaalia poliitikas . dommeerinud la-istlik-deniokraatlik erakond. Takistades igal võunaiikul viisil sotsiaaldemokraatide tugevnemist, soodustasid kristlik-demokraadid kommunistliku erakonna kasvu, mis nüüd ongi kujunenud Itaalia peamiseks opositsiooni-erakonnaks. Kristlik-demokraadid tehakse vastutavaks ka haldüsasutisis le + 1 ^ ^ M i l i l u . ^ vinud korruptsiooni eest. tel toonud rilskalikiilt materjale ' 60 a. tagasi toimumid sündmus-.' Mõningaid märke ulatuslikust kor test, mis viisid Eesti Vabariigi ruptsioonist võib isegi lühiajaline tekkimisele. ' j turist märgata. Kõige lihtsamaks 1917 • kuulutada end kõrgeünaiks. v^õimuksmaal. ; Ka Münchems tegutsev ,.Raadio Vabadus" on oma eestikesl-seis saateis möödunud talve \yäl- Bi USA iüks majandusajaikiri teatab, et tulevases mängukasünode lümas Atlantic Citys on araabia-rahamehed tehiud suim oste ~ umbkaudsete hinnangute järele seni umbes 800 mil j . dollari väär-tuses. Ostetakse peamiselt hotelle jä kasünosid. Kuid üks araabia raihandusringkondade esindaja ostab üles ika krunte. Atlantic Cityst taiietakse kujundada Idajaimiku Las Vegast, maailma ,^puihkekohtade ikunin-gannait". K u i novembris 1976 New Jersey elanikud hääletasid män-guikasiinode avamise poolt, haik-kasid" Atlantic Citys kinnisvarade hinnad küresti tõusma. Seni on oste tehtud juba u i n b ^ biljoni dollari eest. Araabia rahamehed on teinud suuri kirmisvarade oste ka Lõu-na- Carolinas ja Texases. s räägitakse palju noortest kurjategijatest, kes purustavad koolimajade siseseadeid ja aknaid, lükkavad sumuaedadeJ ümber hauakivisid nmg rikuvad valgustkartvate roppude väljendus-tega avalikkude hoonete ja majade seinu. N. Liidus op seÜistele tegc lastele antud nimeks ,Jhnligaan", mis sõnaraamatus antud seletuse kohaselt tähendab avaUkku korra rikkujat, küna siin Kanadas nimetatakse neid tegelasi tunduvalt pee nema nimega — „vandaalid", mis tähendab barbaari või koguni kultuurivarade hävitajat Näib, et need noored kurjategijad suunavad oma viha eriti koolimajade vastu, kus purustatakse igal aastal aknaid kümnete tuhandete dollarite eest. Nü näiteks i l mus alles, hiljuti ajaku-janduses teateid, et 'Torontos North Yorgis on ühes algkoolis käesoleva aasta 1. jaanuarist alates sisse löödud 140 akent. Timdub, et siin ei ole tegemist «huligaanidega" ega ka „vandaalidega*^ vaid lihtsalt vaj. keste taskia-hävituspataljoüidega. • Nr. 31 ~ Teis VÄI 29. ja 30. üks dr. T. Kui Mulkide seitsi poi 16. aprillil Eesti Majas oli 13 viljan<| kiUit juhatas kollis J . Antol et juhatus onl tegevuse ik€ ja koosffcanudi mis esitat taimiseks. Än häälel iKassaaruE Ojaasoni esitatud re^ :jime, kinnitati Killamäingu( koordineerija koosolijateie se vajadust, .inissuguse ett) {ajalise ja km' arvuga esinet vis teada esinj r J . Vihma püha ja kilk imte asukohž vil's Elbow haikati otsinial vamat aega. KiUamängiK juuül Mooi maa-alal, ca 4 m i i l i ColJ Juhatuse kord loeti lä] vSeti ki väikse parandj Kinnistel vaj vanemaks J . kogu J. Vares, V. m. Revisjonikoi valiti J . Ant Laar. Mulkid maücsu. On .sastumlsmaiksi .su suuüoiše M soodsa hinns „Kotkajärve*] aakris TÄLVEKlI MAGÄI KÕRRI Auto kui Ligidal järvi Tel.C Y E N T I I lae või sema Moodsad tugej torid vamütup] ningule. K I N D I 23 WESTMOl Rexdale, ^ . TelJ Xommentj kes hävitavad, vadamult hävil del noortel puj sipliinitunne, tatud ei kodus] mõned aastad Üliliberaalse kj |ud annavad Paistab, et nü koolides, kc asutustes sellis bi sõrmede ni| maksjatel tei maksta. Oleks et sellistele korrale kutsun| vastavad abinc jaduse konal de laste poolt tj |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-04-25-02